Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal. Teile sobival ajal heliga ja tere hea kuulaja, olen tänase muusikauudistesaate helikaja toimetaja Liina Fjuk. Teemad on järgmised. Tiiule Evald vahendab muljeid Pietro mas kanni ooperitalupoja aukontsertettekandel Estonia kontserdisaalis eelmisel laupäeval. Kriitikia Remmel jälgis Klassika-Eurovisiooni finaali otseülekannet neljapäeva hilisõhtul ja iseloomustab osalejate mängu. Täna on hooaja viimane kontsert sarjast klassika koos Klasiga. Dirigent Eri Klasiga võttis ühendust Kersti Inno. Eile algas Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdiga festival Tubin ja tema aeg. Räägime mõnest järgmisel nädalal ees ootavast festivali kontserdist. Pühapäeval on pianist Ivari Ilja, sooloõhtu pianisti küsitles Karin kopra. Esimesel ja teisel juunil toob dirigent Kristjan Järvi Eestisse Norlandi päri sümfooniaorkestri, mille peadirigent ta praegu on. Telefoniintervjuu Christian Järviga. Järgmisel reedel astub Eesti riikliku sümfooniaorkestri ette dirigent Tõnu Kalam. Telefoniintervjuu tegi Elena Lass. Järgmise nädala teisel poolel musitseerib Vardo Rumessen koos Peterburi filharmoonia keelpillikvartetiga. Saatelõigu tegi Tiina kuningas. Saabuval neljapäeval toimub taas heategevuskontsert kuningas Arturi galakontserdi kunstilise juhi Mart Mikuga vestles Kerstin. Priit Kuusk tegi saate lõpuminutiteks valiku laia maailma muusikainfost. Selline algav heligaja head kuulamist. Helikaja 114 aastat tagasi Roomas esietendunud 27 aastase helilooja Pietro mas kanni. Elulähedane nii-öelda veristlik lühiooper, talupoja au on püsinud maailma lavadel senini ja ikka ja jälle lummanud melomaan oma kirglike meloodiate avatud tunnetega. Oper, mis esitab lauljatele hea laulmise kõrval väga kõrged nõudmised ka näitlejameisterlikkuse vallas. Viimasel ajal on ju võimalused ülihäid ettekandeid kuulata, avardunud pea maksimumini. Me oleme kuulnud laskma, vala hooaja avaetendust nädala pärast arte TV kanalilt, näinud sellesama etenduse videos lõdvestust metropoli taani etenduste otseülekannet. Nii tuleb maailmalaval toimuv meile lausa koju. Seega saame pildi hetkel maailmas toimuvast ja võrrelda meil laval kuuldu-nähtuga. Isiklikult kuulun ilmselt nende avasüli vastuvõtjate hulka kes vaimustub kõigest, mis on kire ja tulega. Antud 22. mail Estonia kontsertlaval ettekantu. Moskanni talupoja au oli pidu. Kingitus kuulajale. Eri Klas on kindlalt üks neist dirigentidest, kes püsib lauljaga ühes hingamises. See on üks väärt omadus, mis näiteks kammerlaulus ka ideaalse tuua laulja ja pianisti vahel, nii ka orkestri ja laulja vahel. Mascani üliemotsioon reaalne muusika kõlas orkestrilt ja Estonia ning Vanemuise ühend koorilt ülihea fiilinguga. Võib-olla kohati Fortissimo lõigud. Koos lauljaga sattusid ebaproportsiooni kontsertlavadelt too orkester ja laulja ühel tasandil kuid samas jälle oli nauding kuulata, kuivõrd hästi võib Estonia orkester kõlada. Solistide koosseis oli riskeerivalt seinast seina. Ülitunnustatud maailmanimed ja noored meilt ning Odessast. Resultaat oli peaaegu täiuslik. Kaua ei ole saanud kuulda nii kauni väelased jõulist metsosopranit, nagu seda oli Marta muretu laulumaneer väga intensiivne. Andmete järgi laulab 14 kümnendat hooaega avalikkuse ees järelikult parim aeg lauljale. Tal on suured dünaamilised mängumaad ja sealjuures tõesti nagu Sitsiilia tuldpurskav mägi. Vaimustav. Kui kuulata kinnisilmi tenorit kaludiga luudovic, siis oleks patt soovida midagi enamat. Heleda heade kõrgete nootidega tenori hääle ideaal kes laulab kõigi Itaalia laulukooli reeglite musternäitena. Kuid vaadates tema tegevust, tunned hämmastusega, kuidas on võimalik selline ükskõikne kiretus nii põletava partneri kõrval. Ei usu, et mängib vanus, see on vast siiski temperamendi küsimus. Või lihtsalt juba emotsioonide väsimus. Usun, et näiteks Placido Domingo on temast tunduvalt vanem kui ta alles hiljuti oli võimalus kuulda ühte salvetust, tema turridu joogilaulust tundus bet Sitsiiliasse peadpidi tulle jooksva meeletus on selles lauljas täielikult veel elus. Hans rolli on sageli laulnud juba karjääri lõppu perioodi jõudnud baritonid. Ja seda vaimustavam oli kohtumine Üligja noore Odessast pärit Vitalibi lõiga. Hea laulmismaneer, kaunis hääl ja tõeline temperament. Jääb vaid loota, et teda saame veelgi kuulda ka meie Estonia ooperilaval. Ülimeeldivalt kõlas heli Veskuselt loola partii. Tema häälde on ilmunud soe ja sümpaatne lopsakus. Väärikalt esitas ema aldipartiid Iris Oja. Noor inimene, kes on alles magistrant meie muusikaakadeemias. Temale omase ülim musikaalsuse ja emotsionaalsusega suutis ta maksma panna oma väga huvitava hääletämbri. Vaatamata sellele, et tõenäoliselt kujuneb temast tulevikus kas kõrge metso või koguni dramaatiline sopran. Kõik see sõltub tema nägemusest enda häälest. Neid asju juhib inimesena sisemine soov ja vajadus. Siinjuures tahaks tänada selle ettevõtmise läbiviijaid. Sest kuna finants ja mõnel puhul võib-olla siiski ka mõttesuundumuste raskuste tõttu on teatri repertuaar küllaltki ahtake maailma ooperiliteratuuri mitmekesisust silmas pidades siis selline variant, nagu seekord kuulsime Estonia kontsertlaval on ooperisõpradele pidupäev. Lõppev nädal tõi ka kurva uudise. Kolmapäeva varahommikul lahkus endine Estonia teatri solist pikaajaline laulupedagoog Ljudmilla Isakova kes oleks üheksandal juulil saanud 80 aastaseks. Kuni viimase ajani oli ta tegev hääle seadjana ETV tütarlastekoori juures. 27. mail toimus järjekordne Klassika-Eurovisioon. See on sündmus, mis on klassikasõbrale sama põnev kui pop-Eurovisioon. Klassika-Eurovisiooni omapäraks on meil see, et seal võistlevad väga noored muusikud. Ja see aasta oli meil küllalt põnevust seda jälgida, sest Finaali pääses ka Eesti esindaja pianist Jaan Kapp. Ei, seda pole nüüd, mitme aasta vältel enam juhtunud ei ole. Poolfinaalist edasi saadud. Klassika-Eurovisiooni suurimad saavutused on siiani Hanna Heinmaa kolmas koht ning Marko Martini diplom aastaid tagasi. Nagu öeldud, seda sündmust oli väga põnev jälgida ja räägiksin siis järgimööda sellest, mida seal näha-kuulda sai. Edasi ei pääsenud niisiis seitse kandidaati. Ja võistlust alustas Alexandra summ. Noorukene vene päritolu viiuldaja, kes esindas Austriat ja ta mängis paganiini esimest kontserti esimest osa. Tegemist oli väga kopsaka tütarlapsega kellel oli ka märgina mõjuv, väga mõjus tehnika. Ta esines väga enesekindlalt ja oli selline üliaktiivne. Ja ka teos oli vastavalt demonatuurile ilmselt valitud. Sisaldades noh, põhiliselt ainult kõikvõimalikke keelpillitehnika väga raskeid võtteid. Siis järgnes saksa esindaja, seekord siis Armeenia päritolu Corion, Azatriaan saksofonimängija ja ta esitas Pedro Ituralde väikese Chardashi tema olinit mitu aastat vanem eelmisest esinejast, kaheksateistaastane juba täiskasvanulik oma olemise ja musitseerimisega ka. See oli tegelikult väga põnev noormeest alist peenekoeline ühest küljest, teisest küljest jälle jõuline ja tundus, et tema sisemaailmas peitus väga palju erinevaid emotsioone. Seal oli väga palju ka sellist salapärast, nii et tema mäng oli igati väga põnev jälgida ka temal saksofoni, kõlalicine, pehme ilusse ja oli ka sellist suurt tooni. Siis kolmandana esines vene pianist dinaaranathafava, kes oli 14 aastane, võistluse kõige noorem osaleja. Tema oli üks ääretult tehniline ja väga tubli ja väga aktiivne laps, võiks öelda mingi sarnasus selle esimesena esinenud Alexandra Summiga. Ja ka tema teos, mida ta mängis shansansi teise kontserdi kolmas osa oli samuti ääretult sobi sellisele üksnes tehnilisele actionile, mis temas nagu igati oli. Järgmine mängija oli Agnieschkaksi powska poolatar, samuti täiskasvanulikum kaheksateistaastane, kes esitas Brasiilia marimba kontserdi. See oli igati väga armas, väga šarmantne, väga meeldiv. Õige pisut, võib-olla ka ebamäärane. Ja siis oligi järg Jaan Kapi käes. Enne tema mängima hakkamist siis eelnes iga žürii liikme tutvustus Jaan Kapi kohta, ütles siis üks žüriiliikmetest, et muusikaprodutsent ametilt, et ta on väga tõsine muusik, väga sügava, kel on midagi öelda. Ja tema edasipääs finaali oli täitsa endastmõistetav. Jaan Kapp mängis siis Rahmaninovi teise klaverikontserdi kolmandast et osa ja selline selline teos, mis langes eelnenud kontserdite reast välja, selles mõttes, ütles, et ta oli nagu sügavam ja kakleme juba orkestri poolest palju keerukam nagu selline täiskasvanutükk ja Jaan Kapi musitseerimis viis oli küllalt palju teistsugune eelnenud esinejatest. Et see selline väga tõsine, väga süvenenud, aga kuidagi andunud muusikale ja selline romantiline lähenemine siis oli sellele väga omane tema mängule keda see jättis väga sümpaatse mulje ja publikule ta väga meeldis, ta sai suure aplausi ja teda kutsuti veel teist korda tagasi. Siis mängis edasi Šveitsi trompetis Julianus Sammer Halder, sellist toredat kaasaegset Joli vee, trompetikontserdi, teist ja kolmandat osa. Seine efektne tükk, aga tundus, et see oli nagu orkestrile vast rohkemgi mängida kui trompetimängijal endal, et ta ei saanud ennast piisavalt palju seal näidata. Ja viimane finalist oli siis seitsmeteistaastane Norra viiuldaja Vilde frang Pirke kes jättis isiklikult mulle ka väga põneva mulje. Tema oli nüüd teine esinejatest, kes mängis meistrit tõsisemalt raskemat lugu, nimelt Sibeliuse viiulikontserdi kolmandat osa kus samuti liga orkestreid osa väga, väga suur ja väga keerukas. Ja mulle üldse tundus, et olid raskemas olukorras need lapsed, kes siis olid sattunud mängima keerukama orkestriosaga kontserte nagu Jaan Kapp ja seesama Vildefang Pirke. Sest et kuuldu põhjal peab küll ütlema, et orkester ei olnud võib-olla veel päris viimaseni lihvinud neid teoseid, nii et et lapsed olid raskes olukorras kokkumängimise mõttes, et vahel lausa tundus, et et nad vedasid seda orkestrit järele oma jõust ja energiast, nii et et nende ülesanne oli tunduvalt keerukam. Ja üldse ka eile Klassika-Eurovisiooni vaadates on jäänud selline mulje, et seal valitsevad mitmesugused trendid, et kas mõnikord eeldatakse selliseid imelapse east vaevalt välja kasvanud noori Virtoose või siis teisest küljest sellised väga krapsakad, ülitehnilisi lapsi. Aga mõni aasta on tulnud nagu võidule üdini musikaalsed, sügavad põnevad isiksused, et kuidas kunagi lõpptulemuste välja teatamisel selgus, et sel aastal ehk eelistati jälle selliseid apsakaid virtuaalse sest esimene preemia läks Alexandra Summile Austria esindajale, siis teise koha sai koriaalne Satrian, keset pisut langes sellest aktiivsete Virtooside reast välja ja kolmas preemia läks vine pianistina dinaara nasaal favale. Maestro Eri Klas täna toimub selle hooaja viimane kontsert sarjas klassika koos Klasiga kavaga, mis vägagi lastesõbralik. Kui rääkida nendest sale kontserdilt pea iga kontsert on kandnud kas ühe helilooja või ühesuunamuusikat ja nüüd lastekaitsepäeva eel mõtlesime, et teeme ühenes, kus oleks lapsed nii kuule kui ka teema keskpunktis. Ettekandele tuleb Prokofjevi muusika, Prokofjevi klassikaline ehk esimene sümfoonia, mis on kolm geniaalne, sest et tegemist on vana klassikalise vormi ümber asustust mingil moel ka kaasaega, kuigi ka säästame juba kõvasti. See on kergesti mõistetav väge Virtoosne orkestrile ja kuulajatele väga kergesti tajutav ja vastu võetud ja kontserdi teine osa on siis Prokofjevi muinasjutt, peedihunt mille libreto on kirjutanud ka ta ise. Se muusikaline pilt on samaaegselt õpetlik. Tutvustas lastele nii pillide kui ka loo enda koha pealt. Sest et siin on tegemist pillide tutvustamisega, nende võrdsustamisest, looduse hotega, loomadega ja muinasjutuga. Ja seda teksti loeb Peeter Volkonski ehk Volk, olles Xi tunnis öelda. Muide vestleja rollis on olnud läbi aegade vägagi suuri näitlejaid, kuni isegi poliitikategelasteni kuni Bill Clintoni välja. Nii et mõned on lasteaia rääkinud ka populaarsed poliitika tegeledki ja loodan, et sellega saame lisa uusi kuulajaid-vaatajaid, millised kunagi tulevikus siis täidavad ka meie kontsert saada. Selle sarja raames on toimunud läbi hooaja põnevaid kontserte, mis rõõmustavad meie publikut ka uute kohtumistega noorte solistidega. Mis on teie tähelepanekud lõppeva hooaja kohta? No mul ongi hea meel, et, et selle hooaja jooksul on orkestri ees seisnud väga palju eesti soliste kellel veel nii-öelda tulevik on ees ja kellel pole olnud suuri võimalusi esineda orkestriga, nii et hea meel, et oleme andnud võimaluse noortele publiku ees esineda. Kas teil on plaanis sügisest seda sarja jätkata? Tahaks küll, muidugi kavas on ka palju teisi kontserte, teisi kirevaid kavalist, sest et Tallinna filharmoonia on sel hooajal olnud vägagi mitmesarja vedajana oleks seesama klassika koos klassiga on olemas ka niisugune sari nagu diplomaatilised noodid, mille sees on meid aidanud välis esinduste saatkonnad toonud Eestisse oma maade esindajad. Sellega on muutunud põnevaks publiku tutvustamine teiste maade muusika koha pealt kuid see ei tähenda seda, et me ei oleksid osalenud realistidele. Festivalid on nagu, kui Eesti muusika päevad ja palju, palju muud. Ka suvel on meil kavas veel mitu üritust. Juuni 18. tahaksime esineda kavaga lossiõues, kus kaastegevad oleksid kolm kontratenorit, mis on võib-olla harv solistide ansambel, mis võiks rahvast huvitada samuti osalema. Siis on kavas kontsert, kus solistiks oleks Hiina lauljatar, kyll Päär, kellega koos just hiljaaegu käisin Taiwanis teis, kus sain aru, et ka tema naine on seal regioonis väga suur ja. Kava pealkirjaks on Pekingist, Veneetsias ja tõesti seal ta laulab Hiina rahvalauludest kuni Veneetsia karnevalil välja, nii et niisugune tava muidugi peale selle on veel Tallinna Filharmoonikute kaastegevad paljudel kontserditel. Suvel ma mõtlen siin Leigo järvemuusikal läbi ja kõikvõimalike kiriklike koorifestivale. Nii et põnevust on küll küll. Hiljaaegu olid Tallinna päevad Helsingis, et oleme aktiivsed Koselemas nii Tallinna kui ka kogu Eesti muusikaelus. Ja suur aitäh Eri Klas tänaseks kontserdiks soovin teile aga rõõmsat energiat. Tänasest kontserdist klassika koos Klasiga Tallinna Mustpeade majas algusega kell neli teeb klassikaraadioülekanne. Ja pühapäeval kell kaheksa toimub Estonia kontserdisaalis festivali Tubin ja tema aeg raames Ivari Ilja soolokontsert millel pianist esitab Prokofjevi sonaadi number kuus Tubina vatiini d-moll ning ballaadi Mart Saare teemale. Tsismall. Küsiksin Ivari hiljalt, et mida tähendab Tubin ühele eesti interpredile? Tubin tähendab eesti interpildile väga palju ja eriti klaverimängijale, kuna minu arust eesti klaverimuusika nii mõnigi tõeline šedööver pärineb just Tubina sulest. Nimetage mõned nii öelda? Ballaad Mart Saare teemale, mis minu arvates on üks väga eriline teos nii oma stiililt kui ka sisult, kui me muusika puhul üldse niimoodi võime rääkida ja see on teos, mis paneb iga eestlase südame kuidagi eriliselt põksuma, olen selles täiesti kindel. Kuidas kujunes seekordse kontserdikava? Kontserdikavast me rääkisime festivali kunstilise juhi härra Vardo Rumessen iga ja minu ettepanek selline kava teha temale sobis. Need teosed on üksteisele ajaliselt lähedased. Prokofjevi kuues sonaat valmis 39. aastal, Tubinasonatiin 43. ja ballaad 45.. Kõik need teosed on kirjutatud väga rasketel aegadel, kui maailm oli kataclismide küüsis, võiks niimoodi öelda. Ja muidugi kõik need teosed kannavad endas, ütleme, Prokofjevi juba katastroofi eelaimdust ja Tubin siis käsitleb juba nendes, mida tunneb inimene, kui maailm tema ümber Hulluks läheb ja kõikjal valitseb kaos ja katastroof. Kas need teosed on omavahel ka muusikaliselt võrreldavad? Loomulikult on Prokofjevi ja Tubina stiil väga erinevad aga sisuline laeng nendes on minu meelest vägagi läheb. Ja kõigile kolmele teosele on omane teatud võimsus, teatud tähtsus, nad on väga suurejoonelised, nad käsitlevad väga tähtsaid, väga raskeid probleeme. Nii kõlaline kui ka dramaturgiline diapasoon on erakordselt laiad ja minu arvates on ka kõigis neis teostes päris suur annus niisugust heroismi ja romantismi. Ivari Ilja soolokontsert toimub pühapäeva õhtul kell kaheksa Estonia kontserdisaalis. Liigaja esimesel juunil Pärnu kontserdimajas ja teisel juunil Estonia kontserdisaalis. Esineb Narlandi ooperi sümfooniaorkester. Dirigent on Kristjan Järvi, kes on meil ka nüüd teisel pool telefoni juures. Palun rääkige veidi sellest kontserdist, esitate seal Tubina 10. sümfoonia. Minu meelest väga huvitav programm seal palju rootsi muusikat, siis on Eesti muusikat ja siis on niisugune rahvusvaheline lõpp. Ma ei saaks öelda, et Stravinski on vene heliloojaid, küllaltki ta on aga, aga siiski ta niisugune nimi, kes on maailma heliloojaid. Nii hea meel tulla nüüd Eestisse ja mängida praktiliselt ühte programmi, mis tõeliselt näitab seda orkestrit ja ka meie Milline on Tubina 10. sümfoonia dirigendile ja orkestrile? Jube tugev ja see on jutustus, on minu meelest tema oma jutustus Eesti ja tema oma elust. Ja ma arvan, et see on üks kõige tähtsamaid teoseid. See on minu elu, see on minu saatus. See on ka sellel ajal Eesti seadus siis kui ta kirjutas. Ja ma arvan, et inimestele see saab olema väga emotsionaalne teos, tegelikult see on väga tähtis teos minule endale ja ma arvan ka eesti rahvale. Kristjan Järvi, te olete noriand, ooperi sümfooniaorkestri peadirigent. Ega ma ei eksi, et Norland on Rootsimaa põhjapiirkond. Ja võib-olla räägite mõne sõnaga sellest orkestrist. Ja teie kontserdil teeb kaasa solistina Well Teet Järvi, tšellol. Ja Teet on fantastiline, sellist. Jääme siis põnevusega teie kontserti ootama. Esimesel juunil Pärnu kontserdimajas ja teisel juunil Estonia kontserdisaalis. Liiga ja järgmisel reedel, neljandal juunil kannab klassikaraadio üle festivali Tubin ja tema aeg kontserti Estonia kontserdisaalist, kus esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester, mida dirigeerib Tõnu Kalam. Viiulisolist on Sigrid Kuulmann. Oma praegustest tegemistest välismaal räägib lähemalt dirigent. No minu alaline töökoht on siin ülikoolis Iiennepressori jognoosike Alaina, kus ma olen täisprofessor ja siin minu ülesanne on orkestri dirigeerimine. Jaa, dirigeerimise õpetamine, nii et meil on just kooliaasta lõppenud mõni nädal tagasi, nii et mul oli viimased kontserdid oli aprilli lõpul orkestriga. Meil on siin umbes neli korda aastas, on suure orkestri kontserdid ülikoolis ja mul on ka teine koht, mis on Texase osariigis. Vangi jaksas, sest väiksem linn, aga päris hea orkester ja seal me teeme neli korda aastas sümfooniakontserte, nii et ma lendan sinna viieks päevaks iga kord teeme kõik proovid ja kontserti ühel korral ära, nii et need on ka lõppents, oli viimane kontsert, oli aprilli algusel seal, nii et praegu suvel on mul päris vaba aeg, nii et ainult see Eesti kontsert, mis tuleb nüüd ja siis on natuke puhkust. Meenutage võib-olla neid eelmisi erzoga kaastöid, millal nad olid ja mis kavasid mängisite. Ja esimene kord oli just 10 aastat tagasi, 1994 ja seal oli Pille Lill, laulis Straussi neli viimast laulu ja mul oli veel paar Ameerika teost ja Straussi üks siis 95. aastal käis siin jälle ja 97. aastal ma mäletan, sel korral NO 95. oli Vardo Rumessen, solist. Me tegime Tubina kontserti viinud. Ja ma tegin Eugari Nygma variatsioonid. 97. aastal, mul oli üks peitsi. Nii et kolm korda on käidud, aga viimane kord oli juba seitse aastat tagasi, nii et ma arvan, et kõik on natuke muutunud kindlasti Eestis kui ka orkestris. Aga milliseid Tubina teoseid peale selle kontsertiinovel ise olete esitanud? Ja siis sümfonietta eesti motiividel, ma ei ole Tubina sümfooniaid ise veel teinud, tahaks teha, aga ei ole olnud õiget kohta ja õiget, et aega veel nende jaoks ja nüüd muidugi sel nädalal me teeme sviit viiulile, eesti tantsuviisidest. Esimene pool on kõik eesti looming, Edvard Oja, magabsitlite tants ja siis tuleb see Tubina sviit eesti tantsuviisidest ja siis esimese osa lõpuks tuleb Eino Tamme särgis sümfooniline tants number kolm, mida Rumessen eriti palus, et ma võtaks kavasse, ta ütles seda ei ole tehtud aastaid Eestis ja see on väga huvitav ja energiline teos annab hästi hea lõpu esimese kava poolele. Kolm tantsuepisoodi, tema varasest muusikalist Anda Choun, mis ta kirjutas 1944. aastal ja need on väga toredad, rohkem nii džässi ja, ja Broadway moodi muusika ja siis lõpuks Rawell ib olla ja room, mis on muidugi lemmikteos paljudel inimestel ja paneb väga hea lõpukontserdile, nii et terve kava on koostatud, mis me kutsume sümfoonilistest tantsudes. Iga teos on üks sümfooniline tants ühest sordist või teisest. Nii rääkis dirigent Tõnu Kalam. Tema poolt juhatatavat kontserti Estonia kontserdisaalis saab klassikaraadios otseülekandena kuulata järgmisel reedel algusega kell seitse õhtul. Helikaja festivali Tubin ja tema aeg raames esineb ka mitmeid külalisesinejaid, sealhulgas ka Peterburi keelpillikvartett koos Vardo Rumessen iga. Millised on teie senised suhted olnud Peterburi keelbli kvartetiga? Peterburi keelpillikvartett koosneb Peterburi filharmoonia orkestri kontsertmeistritest. Need on oma ala tipud kes käivad mööda maailma ringi, esinedes kõikides suuremates muusikakeskustes ja mul on hea meel, et et meil on tekkinud nendega väga hea niisugune loominguline kontakt. Ma tutvustasin nendele Tubina klaveri Diddy ja nad olid otsekohe nõus selles osalema, kaasa mängima. Ja nüüd toimuski kuuendal mail juba Peterburis meie kontsert, kus me koos esitasime Tubina klaverikvarteti. Ja seesama kava kordub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kolmandal juunil. Ja neljandal juunil me mängime Pärnu kontserdimajas. Tegelikult on kontserdi esimene pool kõik klaverimuusika, kus ma mängin Tallinnas kõigepealt 12 kreabini poeemi Pärnus maned, asendan veidi lühema variandiga, mängin 12 prelüüdi Screabinilt, nii et väike erinevus on kavas. Aga teine suurteos on kindlasti Tubina klaverisonaat number kaks ehk nõndanimetatud virmaliste sonaat. Mida mina isiklikult pean eesti klaverimuusika tippteoseks. See on ääretult raske teos, väga sisukas teos, väga dramaatiline teos ja nõudlik teos, mida võib vabalt kõrvutada 20. sajandi väljapaistvate teistega piltidega Stravinski partokilt, Prokofjevi, Šostakovitši teistelt ja kontserdi teises pooles. Peterburi filharmoonia kvartett esitab Šostakovitši kaheksanda kvarteti ja kontserdi lõpuks kõlab Tubina romantiline ja väga ilus klaverikvartett mille Tubin kirjutas tegelikult Tartu muusikakooli lõpetamise puhul, kui ta oli Heino Elleri juures. Seda on meil siin varem päris mitmel korral juba mängitud ja pärast seda on meil siis Peterburi filharmoonia kvartetiga kavasse ka heliplaadistada. Ja loodame, et see pälvib rohkem tähelepanu siis ka laias maailmas. Teil on olnud võimalus ka kuulda Peterburi keelpillikvarteti väga professionaalsete muusikute arvamust Tubina muusika kohta. Jah, nad on väga huvitatud sellest ja juba kutsuti mind tagasi sügiseks. Me tõenäoliselt mängime koos kvarteti vioolamängija, Andrei Togaadiniga. Väga hea vioolamängija, mängime tuginev joolasonaati, kahjuks on niimoodi, et meie eesti muusikute kontaktid Peterburi muusikutega on vahepeal kuidagi soiku jäänud. Ja ma pean ütlema, et Peterburis on praegu päris suur huvi üldse Eesti muusikaelu vastu mitte ainult Tubina loomingu vastu, aga nendel ei ole sellest mitte mingisugust informatsiooni. Ei ole meie raamatuid noote, ei heliplaat, ei teatmeteoseid. Ma olen sellest rääkinud meie eesti tulevase kultuuriatašee Ivi Eenmaaga, kes kavatseb Moskvas midagi tõsiselt selle puudujäägi parandamiseks ette võtta. Sellepärast et ka see on meie, Eesti muusika propaganda ja, ja meil kindlasti on väga hea meel, kui meil on selliste suurepäraste muusikutega võimalik koos esineda kas siis Peterburis või Moskvas või Tallinnas või ka miks mitte Lääne-Euroopas. Loodetavasti kui renoveeritakse Peterburi Jaani kirik, siis see olukord muutub kindlasti paremuse poole. No see oligi Aivar mäel üks niisugune põhiline eesmärk. Et see kirik on praegu väga kurvas olukorras, see on ju omaaegne eesti koguduse kirik, seal töötas eesti selts, seal oli eesti kool, kõik meie 20. sajandi alguse heliloojad, kes elasid Peterburis, õppisid Peterburi konservatooriumis, olid suuremal või vähemal määral seotud selle kirikuga. Rudolf Tobias töötas mitu aastat seal kori juhina organistina. Nõukogude ajal see kirik ehitati seest täis. Seal oli küll juurviljaladu, hiljem oli seal kunstnike ateljeed, ma olen seal sees käinud. Ja nüüd möödunud aasta, kui oli Joonase lähetus, mõtlemise ettekanne Peterburis ja kohal oli siis ka vene kultuuriminister ja Eesti kultuuriminister siis löödi käed ja otsustati, et eesti riik restaureerib selle kiriku ja Peterburi linn tähendab selle Eesti riigi omandusse. Ja ma väga loodan, et, et kuna see on väga suur kirik, siis on lausa suurepärane võimalus anda seal ka sümfooniakontserte kammerkontserte. Ja Ma väga loodan, et, et see aitab kindlasti väga kaasa meie muusikaliste kontaktide arenemisele süvenemisele, seda enam, et ta on niivõrd lähedal kuulsale Maria teatrile otse kesklinnas. See asukoht väga soosib seda, et meil saab olema suurepärane võimalus oma kultuuri tutvustamiseks. Salvestist kolmanda juuni kontserdist, kus esinevad Vardo Rumessen ja Peterburi keelpillikvartett, saab klassikaraadios kuulda üheksandal juunil kell 19. Kaja. Neljapäeval, kolmandal juunil toimub Tallinna Katariina kirikus järjekordne heategevuskontsert kuningas Arturi Kaala kuningas Arturi gala algataja ja kunstiline juht Mart Mikk. Mis on sellele kontserdile ainuomane? Eks me üritame aastate jooksul edasi areneda niimoodi, et iga järgnev kontsert oleks eelnevast parem ja selle poolest juba ainuomane, sest me oleme ammu aru saanud sellest, et ainuomaseks Eestis teeb kontsert eelkõige see, et on hea kontsert iseenesest ja hea meeleoluga. Sobiv annus glamuuri ja see, et tegemist on heategevuskontserdiga, see on üks selline ilus lisaväärtus, mis tõesti aasta-aastalt siis nagu muutub see toetuse objekt. Ja seekord objekt sealsamas lähedal, kus kontsert toimub. Jah, kuna Püha Katariina kirik on osa dominiiklaste kloostrist, siis kunagi asutati selle kloostri juurde ka üks viljaait ja hiljem, kui kirik oli juba põlenud ja klooster suletud, siis vilja jäi alles. Ja kui ma ei eksi, siis 1544. aastal asutati sinna Tallinna linna arsenali relvaladu ja arvatakse, et sellest ajast ongi pärit, et uksed, mis seal ees on, nende ei ole selliseid väga kaunid nikerdustega uksed, vaid pigem sellised arsenalile kohaselt sellised tugevad tammepuust uksed. Aga minu arvates selle taustal, kus juba mitu aastat on Tallinna linna toel tehtud väga toredat restaureerimistööd välisuste kallal, mis kuuluvad Tallinna miljööväärtuslikest piirkondadesse, siis selle taustal tegelikult on olemas ka tõesti selliseid väga unikaalseid uksi, mis ulatuvad viie sajandi ja isegi rohkema aja taha. Et sellepärast on seekord Tallinna vanimad uksed juhtida neile tähelepanu, et inimesed teaksid, et nad võib-olla kõnnivad iga päev mööda sellistest unikaalsetest asjadest. Kontserdi teevad kontserdiks aga muusika ja esitajad ja selles suhtes on jäänud kuningas Arturi Kaala truuks kolmele meeshäälele, ooperikoorile ja orkestrile. Jah, need kolm meeshäält on tõesti algusest peale olnud, nüüd juba siis seitsmendat aastat, aga on olnud meeskoor on olnud poistekoor, on olnud sümfooniaorkester, seekord on esimest korda ooperikoor ehk siis segakoor ja kolm meessolisti. Ma tahaks veel öelda seda, et kui vaadata nagu pikas perspektiivis kuningas Arturi skaalat, siis mina tänasel päeval julgen öelda, et see on vast kõige parema meeleoluga klassikalise muusika kontsert Eestis üldse. Minul ei ole seda piinlik öelda. Sest et on olnud üksikuid väga häid kontserte, aga aastast aastasse on jäänud selline meeleolu väga heaks ja võib-olla seesama kolme meessolisti kasutamine on ka üks selline omapära ja seekord ei ole sugugi ka kehvad mehed Tallinnasse, tulemas on kohapealt siin bariton Rauno L ja siis tuleb Riiast noor tenor Aleksander Antonenko, kes sügisest on Deutsche operam raini solist Düsseldorfis. Ja kes vaatasid kevadel padaemanda esietendust, kus Antonenko laulis, siis need ilmselt saavad aru pärast seda, kui ta on Düsseldorfi läinud. Me teda siin enam ei näe. Ja kolmas mees, kes tuleb otse Ladzigist ja läheb sügisest Viini riigiooperis, see on siis nüüd see stats ooper, milles siin vaieldi vahepeal, et mis on folkse, mis staatsed nüüd on meie mees thats ooperisse minema, sest see on meie, Saaremaa, meie Ain Anger. Dirigent Vello Pähn, kes on juhatanud enamike kuningas Arturi galakontserte ja keda muidu Eestis harva näeb No see on muidugi üks suur kingitus veel omaette, et Vello on, on juba kuuendat aastat, oli ainult teine aasta vahele, siis kui minema tatart Tartus ja oli Vanemuise sümfoonikud ja Endel Nõgene. Aga muidu on alati olnud Vello Pähn, dirigent ja võib-olla seda inimesed ei usugi tegelikult, aga see on üks Kontsert, omapärane ka veel selle poolest, et mitte keegi nendest esinejatest, ükskõik, kas nad tulevad laskaallast või metropoliit ainest või Lätist. Et keegi esinejatest ei ole kunagi võtnud honorari, vaid on oma panuse andnud eesti kultuuri jaoks ja see seab ka kõikidele tegelikult ka piletiostjatele kõikidele toetajatele kõigile omad kindlad tingimused, sest et kui tulevad kaugelt maalt mehed kohale, kes tahavad anda oma panuse Eesti jaoks, siis oleks nagu kohatu, kui mõni firma või keegi tahaks oma suurt logo kuhugi kiriku seinale üles panna, et see on nagu äärmiselt tore, et selline üksteise mõistmine on leitud ka kõikide toetajatega ja, ja neid on igal aastal järjest rohkem juurde tulnud. Ja piletid ongi kuuldavasti juba ammu välja müüdud. Klassikaraadiokuulajad saavad aga kuningas Arturi kaalast osa otseülekandes. Kolmanda juuni õhtul kell kaheksa kontserti saab kuulata ja vaadata telesalvestusena viiendal juunil õhtul kell 19 15. Maikuu viimasel laupäeval on raatsi muusika päev. Klassikaraadios on saanud kombeks, et sel kombel mängime albumit kalk sõidne millel näited erinevate Rootsi folkansamblite uutelt plaatidelt. Nii ka siis sel laupäeval kella 19 20 yhe vahel kõlab rootsi praegusaegsete rahvamuusikute looming pikemalt Trio Frifoot, album, luuring. Kuulake Rootsi muusikapäeva laupäeval kell 19. Fotograaf finaal niisuguse mõtte all toimusid äsja Neeme Järvi viimased kontserdid pris sümfooniaorkestri peadirigendina, Rootsis. Esialgu kavandatud kolmest lõppkontserdist sai lõpuks viis ja nii oli grand finaal tõepoolest suur kaks kontserti keeessoga Stockholmi kontserdimajas kolm kontserti seejärel Göteborgis Stockholmis, kus Järvi orkester on nõutud ja kutsutud olnud igal pool hooajal esitati Sibeliuse kuues sümfoonia ning Mahleri laule. Solistideks Soome tenor Jorma Silvastija, Rootsi pärit on Karl Magnus Freidrikson. Kodusjalis Jöteboris tuli maestro Järvi jälle välja ka Eesti teosega. Hindemitis sümfoonilise metamorfoosi järel kõlas Rootsi esiettekandes Peeter Vähi flöödikontsert Päevase järve laul, solistiks Maarika Järvi, kes seda teost juba Jaapanis mänginud. Helilooja saalis kohal. Siis klassiku Wilhelm, Sten hammeri, Jöteboris infonikute kunagise oma helilooja esimene sümfoonia. Praegu saadabki maestro Järvi meile, tõsi juba Ameerikas, Floridast, kus ta kogub ennast dirigentide meistrikursust. Eks Neeme Järvi, Suve Akadeemiaks ois Tracy festivali aegu Pärnus. Sest seegi aasta algas Neeme Järvile väga töiselt. Kui meenutan, et 2003. aasta jaanuaris juhatas ta Detroidis 11 kontserti siis tänavu jaanuaris üheksa kontserti depressifoonikute ees ja jälle riistaorkestriga Inglismaale, Londoni ja Briti teistesse kuulsetes saalidesse. Juba ei tea mitmendat korda siit, päästes orkestri dirigendid jäänud kontserdireisiks Inglismaale ja Iirimaale. Järvi koostöö ju Jötebori orkestriga 1980. aasta juunis algaski 1982. aasta sügisest peadirigent lepetesse läbi nüüd 22. hooaja ja kogu oma rootsi karjääri tegev peadirigendina. Nüüdsest on ta Boris au tiitliga šeff dirigent. Ning on orkestri ees jälle novembris. Keeezzo peadirigendina asub sügisel ametisse Šveitsi maestro Mario Ventsa. Nagu juba praegu olid esimeste külalisdirigentide ametis Kristian Sacha Riias klassikapoolel ning helilooja dirigent Peeter ETV-s uue muusika poole. Sellel nädalavahetusel Järvi teened orkestri ees on suured kümned ja kümned heliplaadid sealhulgas niisugusele firmale nagu Deutsche grammofon, pikk rida kontserdireise üle kogu maailma, palju ettekandeid Eesti muusikast, mis seal ilma temata poleks iial kõlanud. Lõppjärelduseks oleks, et ilma Järvita poleksijate Boris sümfoonikud, ka Rootsi ainus rahvusorkester ja kas seda tiitlit kuningliku filharmoonia orkestri kõrvale Stockholmis keegi oleks saanudki. Maikuu on Euroopas juhatanud kõik Järvid noored siin praegugi Paavo Leipzigi Bachi festivali järel üleeile ja eile frankfurdi raadio sümfooniaorkestri ees järgmisel nädalal aga Pariisis, kus koos Hollandi viiuldaja Isabel Fan Kööleniga tuuakse prantsuse esiettekandele Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert kontsert neljandal juunil Pariisi raadiomaja kontserdisaalis prantsuse raadio filharmooniaorkestri ees. Kristjan Järvi juhatas Rootsis Ööne oos üleeile samuti oma viimase kontserdi Norlandi ooperi sele sümfooniaorkestri peadirigendina tuues orkestri seejärel igal nädalal kontserdireisile Eestisse ja Soome. Kõikjal kavades ka Eduard Tubina 10. sümfoonia. Lätsigi Bachi festivalil, kus Paavo Järvi Deutsche kammerfilharmoonia ees juhatas treesteni kammerkoori kaastegevusel kabahhi ühtkond saati toimus ühtekokku 10 päeva jooksul 60 mitte just sealhulgas kontserdid või nende nimetatud orelimatkad lätsigi ümbrusse ning Bachi, kes seotud paikadesse. Festival läks moto all Bach ja romantism. Siin kõlas Bachi kõrval silmapaistvalt ka nendelt soni teoseid, sealhulgas romantiline oratoorium Paulus millega ka meie Olari Elts Riias Läti rahvusorkestri hooaja lõppedes, jättes publiku ees Antonio Loti barokkooperit Askaanio lättessegi Bachi orkestri vokaalansambli ees dirigendina meelgi orelifestivalil tuntud David Timm. Teine organist Martin Haasilbek, dirigeerib keerimas Agalledzigige vanud House orkestrid, tuntud laulja ja pedagoog Harri vandercam juhatamas Amsterdami ansamblit seisu, valdu konsoot. Avakontserdil kõrvuti Bachi nendesse niga taadid juhatamas siin ja veel hiljemgi Toomas Kantor, Georg Christoph Viller. Muuseas nendelt soni Pauluse esitas panud Maest Sigist, sealt kõike nii juhatusel aga lõppkontserdi au rootslastele. Trottingolmi barokkansambli erige Ericssoni kammerkoori ees ei keegi muu kui 85 aastane maestro Erik Eriksson ise ja kõlamas Bachi missa. Veel kaks päeva kestab kogu maikuine suur festival euroopamasikaale Viisbadenis Berliinis, lätsigise Münchenis, viimaste esinejate hulgas Poola esindaja, sümfonietta Krakovi dirigeerimas Xistoph, Penderetski ning slovaki filharmoonia orkester leos Swarovski. Vaata seal. Eile sai otsaga üheksas Müncheni uue muusikateatribiennaal viimaste uudiste publiku ees prantslase Marc-Andre passioon kammerooperi 22 13 ning tuntud inglise maestro söönifu kammerooperis sädod, taim, milleks tellimusi oli fööni huule teinud juba Hansen Hends ise. Kui ta veel festivali eesotsas oli. Sonia ooperi esitasid Amsterdami New ansambel ning Stuttgardi vokaalsolistid Julien Heimtali. Vaata seal. On ju rõõmustav, et mitmed uusooperid ehk siis kõik valmisid Münhendile ühisprojektidele. Nii näiteks Johannes Marioshaudi ooperit edendatud juba Viini piduledalettel. Ooperit etendub Londonis New Yorgis Mark Anderi ooper Pariisis. Leedulaste noore tippmehe riikintas maldakas pere Vilniuses ja nende edasi. Lähemegi kohe leedulaste juurde. Enne jõuame aga veel kord meenutada, et tuleval reedel, neljandal juunil teeb oma debüüdi Schwedzingeni lossifestivalil Balsi ooperikuningas Theodor Veneetsias ühe peaosalisena Eesti noor sopran Katrin helipilt. Seal, kes praegu täiendab end Karlsruhe kõrgema muusikakooli muusikateatriinstituudis. Leedu heliloojatele, on taas sündmus veel homme Tokyos. Nimelt on toorute Akemiitsu nime kandva rahvusvahelise kompositsiooni konkursi finaal oli jõudnud Marius päranauskas oma orkestriteosega docking ning homme kõlavad finaali teosed avalikul esmaettekandel Tokio ooperis City kontserdihallis kus esineb Tokyo filharmoonia ork Western noritsiiko imoori juhatusel ning seejärel otsustab žürii konkursi lõpptulemused. Teisipäeval tehakse leedu muusikale aga kummardus Varssavi kammerooperis saalis. Seal korraldatakse kontserdisarja Leedu muusika- möödanik ja tänapäev. Ning nüüd kõlab seal leedulanna on uute Narbud täitja looming. Sügis rib Darnell. Bänni pühendus Homaas Frederick viini Bidena, te olete märgid. Neil päevil on olnud Viini Raadio Sümfooniaorkestri kontsert Michael pooderi juhatusel kooskõlas ka Hans Werner Hence kaheksas sümfoonia kolm stseeni Shakespeare'i suveöö unenäost. Siingi juhatamas Martin. Nüüd viiner Akadeemiid Viinis, fonikutes speretter Viini Filharmoonikute ees, Riccardo Muti kuulsaima külalisena Philadelphia orkestri peadirigent Christoph SM Bachi juhatusel Gazas viiuldaja hüsil sähem. Ja meenutaksin täna lõpetuseks Bambergi sümfaanikute algatusel korraldatud esmakordselt Gustav Mahleri nimelist noorte dirigentide konkurssi. Vapustavalt suur oli seal soovida Te arv 299 dirigenti 44-lt Alt eel zürii valis neist nelja voorulisse orkestriproovidega võistlus välja vaid 16. Võitja pärjazai Venetsueela, dirigent Gustavo Dudanell 20000 europreemiaga. Teise preemia sai bulgaarlased Ivo venkov ning kolmandat preemiat jäid jagama ukrainlanna Oksana liinišk. Jaapanlane. Tus isiku.