Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heliga ja tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Me alustame 12. juuni heligaja, mida toimetab Mirje Mändla. Tänase saate teemad on järgmised. Pariisis lõppes rahvusvaheline heliloojate Rostrom 2004 mille võitis Helena Tulve teos Sula kommenteerivat klassikaraadiot. Toimetaja Tiia Teder ja helilooja Helena Tulve. Eesti filharmoonia kammerkoori kammerooperiprojekti raames tuleb esiettekandele Helena Tulve viidiskeding sõudaak. Sellest saab ülevaate Kersti Inno. 16. juunil algavad Tartu Jaani kirikupäevad, mille raames toimub kolmas eesti noorte heliloojate festival. Eplaugastati intervjueeris Elena Lass. Järgmisel nädalal toimuvad Tartus, Tallinnas ja Pärnus kontserdid. Müstiline India esinevat Mustafa Rasa ja Amar nati ansambleid. Raha. Langsepp andis intervjuu Elena Lassile. Eesti riiklik sümfooniaorkester alustab projektiga Kammer ersa, kõneleb orkestri direktor Andres Sild. Sel nädalal tutvustas Tallinna filharmoonia suveürituse Põltsamaafestival 2004 ja see toimub augusti lõpul. Räägivad Tallinna filharmoonia kunstiline juht Eri Klas ja muusik Villu Veski. Pressikonverentsi käis Liina Fjuk. Pühapäeval tähistab eesti viiuldaja Urmas HOLP kontserdiga Kadrioru lossis oma viiekümnendat sünnipäeva. Helilooja Alo Põldmäe tutvustab selleks puhuks kirjutatud uudisteost. Teda küsitles Liina Fjuk. 13. juunil esineb Pirita kloostri kabelis Vootšis musikaalse Risto Joosti juhatusel. Kaasanhanišütsi marketid, vaimulikud, kontserdid. Tallinna filharmoonia korraldab kolme tenori kontserti, produtsent Heili vaos. Tamm andis intervjuu. Kerstin. Ole. Ja heliga lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Liigaja. Täna lõppes Pariisis rahvusvaheline heliloojat Rostrum. Esindasid sel aastal kaks teost, Helena Tulve sula ning Tatjana Kozlova meedia Fodglas. Heliloojate Rostovi võitis Helena Tulve teos Sula. Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendus jõuliseks, analüütilise täpsuse ja intuitiivset kõlakujutluste õnnelik ühendus. Rostovi tulemusi kommenteerib klassikaraadio. Peatoimetaja Tiia Teder, kes hetkel viibib Pariisis Helena Tulve teos on võitnud rahvusvaheliselt heliloojate Rostrumi ja see on tegelikult esma praktiliselt Eesti ajaloos, et meie helilooja on saanud üldvõidu ja väga ülekaaluka võidu, ma ütleksin, sest teisele kohale jäänud on uute Narbottaide teos sai 20 punkti vähem, nii et võit oli veenev ja võimas ja tegelikult on teatada veel teine hea uudis, et Tatjana Kozlova meid ahhaat klaas sai parte kategoorias kolmanda koha. Tegelikult on ka kolmas uudis, et Helena Tulve õpilane sander Agnese, kes on Läti helilooja, võitis noortekategooria. Mida selline Rostermi võit tähendab? Helena Tulve jaoks tähendab ka seda, et ta saab tellimusi ja nüüd on veel täpsustada festival, prevaan kavatseb temalt tellida teose ja tema teost, mängitakse seda võiduteost arvatavasti ligi 30. raadiojaamas järgmise hooaja jooksul. Ega siis Tatjana Kozlova teos ja samuti on mul taskus praegu Jon Esko medal üle anda Helena, mille on disaininud ei keegi muu kui Picasso. Ja mina sain sellise medali hea töö eest produtsendina Rostrumi korraldamisel. Me osaleme üheteistkümnendat korda praegu Rostrumile. Meie heliloojatel on varemgi olnud siin väljapaistvaid saavutusi. Meil on olnud teisi kohti. Sumera viies sümfoonia ja Erkki-Sven Tüüri reekviem on sellised kuulsad Rastrumi teosed satub Helena Tulve ühte nimekirja selliste 20. sajandi suurustega nagu Penderetski. Kui siin nimetada veel teisi seal selline suur soovituslike heliteoste nimekiri, mida siin iga aasta täiendatakse. Ja siis Unesco egiidi all nagu kogu maailmale soovitatakse läbi muusikanõukogu. Nii et see on suur asi. Ja ma usun, et et meil on kõigil selle üle väga hea meel. Helena Tulve teoseid on ka varem Rostomilt kõrgelt hinnatud, näiteks 1998. aastal valiti tema teos atraveerum noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. Ja ma arvan, et see üritus on nagu jätkuvalt toimub samamoodi ja, ja noh, minu jaoks on see täpselt samamoodi möödunud sest tegelikult Teosed on valmis ja nad on lindistatud ja nad lähevad sinna Rostrumile koos Trio toimetajaga Sis meeldinud Tiia Teder esindab Eestit ja tegeleb kogu selle protsessiga, nii et kokkuvõttes tunne on suhteliselt samasugune. Selge, et kui sa hakkad teost kirjutama, siis sa loomulikult mõtled, sa jõuab kunagi Rostrumile ja seda hakatakse mängima raadiojaamades. Täiesti kindel. See on täiesti üksteisest sõltumatut protsessid ja mõnevõrra on, on seal väga hea, sellepärast et väga teadlikult Kersada konkursile teostajad seal midagi muud võib-olla ja võib-olla midagi muud, midagi erinevat, aga aga siin need kaks protsessi omavahel 11 eriti ei mõjuta. Ja ma olen kindel, et mina nagu selle hinnangulise poolega ei tegele, et see ei ole nagu minu osa selles, et mina katsun oma tööd ja tegemist võtta nii tõsiselt ja nii tugeva andmisega vähegi suudan. Ja need tulemused ja need hinnangud ei sõltu sellest otseselt. Ja loomulikult need kaudselt ka puudutavad mind, aga aga teisalt hinnanguid on väga erinevaid ja nende peale ei saa oma tegevust üles ehitada noortega. Kategoorias olid Rostromil edukad kaks Helena Tulve õpilast, Tatjana Kozlova ning Läti helilooja Sander ratt, nii et see, ma olen kõige rohkem rõõmu sest oma õpilaste üle sest et. Et nad on kõik väga tublid ja nad on seda tunnustust väärt. Ja mul on tõeline rõõm nendega töötada, nad on sellised aktiivsed ja innukad ja avatud ja otsivad inimesed, et nendele on see tunnustus tõenäoliselt kõige, kõige suurema väärtusega. Nad saavad edasi minna ja otsida ja et nad saavad nagu kinnitust enda tegevusele, sest ega noor helilooja kuigi palju seda ei saa, ta vajab seda tegelikult nii et noh, siin kohapeal. Me võime tunnustada ja eks mina püüan ka neid niimoodi selles suhtes innustada, et, et nad selleks aga et kui kuskilt maalt tuleb tunnustus, on kindlasti väga oluline ja märkimisväärne Santarad, nii et see tuli minu juurde õppima magistratuuri. Kuna ta tahtis minna väljapoole piima, siis üks läti helilooja, keda ma kasti tunnen ja kes õpetab ka Läti muusikaakadeemias andis talle selle ideed, et ta võiks proovida tulla siia õppima. Ja ta on tõesti õudsalt hästi kohanenud ja leidnud endale siin palju tegemist ja kuidagi võtnud omaks selle ringi, milles me liigume ja ta on väga jõudsalt ka nagu edasi läinud ja ma olin täitsa kindel, et see teost tuleb kohale sellel konkursil. Nüüd on jälle selline näide, et kolme naishelilooja teosed jõudsid vastanduda. Et milles võiks siis tulla, et kas äkki ei olegi enam oluline siis tänapäeval, kes kirjutab? Meil on selline murdumine nagu toimunud ja selles mõttes on see nähtav nagu mingi tendentsina praegusel hetkel seal on see varem toimunud ja, ja see pilt on nagu normaliseerunud ja tasakaalustunud selles mõttes, et praegu on juba mõnda aega selline naised on julgust saanud ja, ja ka seesama Rostrum, kus noorte kategoorias Mari Vihmand juba mõned head aastat tagasi sai, esimese koha. Seega innustas paljusid tütarlapsi ka nagu mõtlema selles suunas. See on lihtsalt jah, praegu selline hetk, ma arvan, et see on tegelikult on see täiesti normaalne ja muusika suhtes on võib-olla ikkagi kõige olulisem see, millise inimesega on tegemist. Loomulikult on tegemist kas mehe või naisega. Aga see on selline üldinimlik suhe looja ja, ja siis loomingu vahel. Helena Tulve, kes on õppinud Pariisi kõrgemas konservatooriumis Jacques Sharpentee kompositsiooniklassis on saanud nüüd tänu Rostromi võidule tellimuse prantsuse kaasaegselt festivalilt prezamons. Kui see tellimus nagu realiseerub ja siis muidugi on tore, sest et minu jaoks see Prantsusmaal õppimine on, on rohkem olnud seotud elukogemusega ja vähem sellise otsese professionaalse kontakti loomisega õppimisena seal ma eriti ei, ei vaevunud või noh, ütleme kogu mu tähelepanu läks muudele asjadele ja mitte sellele, et, et nüüd leida selliseid püsivaid kontakte ja ja luua suhteid, et Prantsusmaal on see äärmiselt oluline, aga mul ei olnud selleks sel hetkel vajadust ja ei olnud ka soovi. Nii et selles mõttes on tore. Sa oled ringiga tagasi, mingi mingis mõttes võib öelda, et sa oled siis kindlasti samas on see täiesti kindel, et prantsuse kultuuriruum on, on suhteliselt hermeetiline. Ta ei taha väga palju last. Ta inimesi Ta juurde, kes ei ole selles, kes ei viibi kogu aeg selle spontaanset selles kultuuriruumis, et on väga atraktiivne ja sinna koguneb palju inimesi. Nii et need inimesed, kes seal tegutsevad ja on selles ruumis, nad on väga erineva päritoluga, need mõjusid on on väga erinevaid, aga samas kuna nad on nii küllased juba kohapeal, neil on olemas kõik need erinevad inimesed tulevad sinna kokku ei vaevu nagu väljapoole, väga palju vaatama ja otsima ja selles mõttes on see natuke teistmoodi kogemus minu jaoks, nüüd seoses Prantsusmaaga, et suhestudes sellega kuidagi väljaspoolt Päeval, 15. juunil kell 21, null null kõneleja Tiia Teder, nüüd muusikasaates viimasest Pariisis toimunud Rostrumist. Eesti filharmoonia kammerkoor on juunikuus ümber asunud kontserdilavalt teatrilavale üsna haruldane kontsertkoori praktikas teoksil olev ooperiprojekt on küpsenud mitme aasta jooksul. Räägib koori direktriss Annely hunt. Kammerooperite lavastatud ettekanded on üks Paul hilieri ammune mõte ja esialgselt oli tal mõttes tuua lavale kolm tantsimine Britteni kiriklikku mõistulugu või siis kammerooperit. Alustame kõige tuntumast seon, koovitaja jõgi. Ja kuna Britteni teos on tunni aja pikkune ja kirjutatud meeshäältele ja kammeransamblile siis tellisime spetsiaalselt uue teose eesti heliloojad Helena Tulve-lt. Mis oleks siis samale instrumentaalkoosseisule aga naishäältele, et me saaksime neid teoseid koos ühel õhtul esitada, kasutades ära kõiki oma koorilauljaid. Ja nii on siis sündinud Helena Tulve kammerooper It is getting, so taak. Läheb nii hämaraks, võiks eesti keelde seda tõlkida. Neid oopereid ühendab peale sama instrumentaalkoosseisuga mõlema tihe seos Aasiaga. Britteni teoses on väga tugevad nooo teatri mõjutused ja ka süžee on sealtmaalt pärit ka Helena Tulve. Teos on kirjutatud küll inglisekeelsele tekstile, aga algne materjal on kuulus padjaraamat, mille järgi on ka tuntud film tehtud. Aga Helena on valinud selleks siis selle raamatu ingliskeelse tõlke ja sealt on pärit tekstid. Nii et mõlemad teosed kõlavad inglise keeles. Vokaalselt on teosed erinevad, tõdeb helilooja Helena Tulve. Mina olen lähtunud oma tekstist ja sellest sisust ja kuna minu tekst on selline, kus tegelikult sündmust või sellist suurt tegevuslikku ei ole tegemist on päeviku tekstiga, siis on ka see muusika nagu mõnevõrra võib-olla selline sissepoole vaatavam päevik. See on selline vorm, mida naised harrastasid jaapanis sellel ajal õukonnas. Seal oli muidugi erinevaid päeviku vorme, selliseid, mis jälgisid nagu sellist ajalist kulgu täpselt rääkides päevadest järjest, aga teine vorm on just selline nagu ei saa nagunii. Päevik on kus ta kirjutab üles oma mõtted ja ideedest, emotsioonid, mida ta on tundnud, aga ta ei seoneid omavahel nagu ajaliselt. Et täna või eile juhtus selline asi vaid, et ta räägib asjadest täiesti heas vormis. Ja see päevik räägibki erinevatest emotsioonidest, erinevatest tähelepanekutest on väga selline teravmeelne, jälgi ja, ja selline õukonnas väga hinnatud vestluspartner ja, ja selline luule, kirjakeste vahetaja, temalt tabavad kirjad ja ütlused on alati suure tähelepanu all. Ja siis mina olengi valinud mingi väikse osa sellest suurepärasest tekstist, kus on siis esinevat tüüpi selliseid lõike. Ta koostab nimekirju näiteks rääkides asjadest, mis talle meeldivad asjadest, mis valmistavad talle rõõmu või vastupidi asjadest, mida ta ei armasta, aga ka loodusnähtustest ta koostab nimekirju, sellised meeldivad ja vähem meeldivad putukad ja puud ja, ja loodusnähtused, erinevad sajuvormid ja kõik muu seesugune, nii et ja teisalt ta siis räägib sellistest emotsionaalsetest elamustest. Kuna tellimus on nagu koori poolt, siis minu idee oli selline, et kasutada koori ja kasutada siis kõiki lauljaid ka kui solist anta neile selline võimalus laulda mingit lõiku või mingit osa, sest kuna tegemist on päeviku tekstiga enamasti sellise ebaisikulise tekstiga rääkides asjadest, mitte inimestest siis ma nagu kujutles, et iga naine, kes siis kooris laulab niga naishääl on omamoodi selle naise kehastus või et see, see pilt, mis tekib, et see on nagu selline abstraktne naise pilt. Et igaüks meist võiks mõelda selliseid mõtteid või tunda selliseid tundeid, samas on siis ka mõned väiksed sellised dialoogilõigud, kus on konkreetsed tegelased, nagu siis päevikukirjutaja ajas keisrinna ära PL1 õuedaam, kes väga põgusalt eristuvad sellest abstraheeritud naise kujust. Helena Tulve kammerooperit diskeering sodiaak lavastab Anu lamp pensionäril Britteni ooperit kor rive lavastab Mart Koldits. Ja neid oopereid esitab Eesti filharmoonia kammerkoor koos kammeransambliga pool hilieri dirigeerimisel. Etendused toimuvad 16. 18. 19. 20. ja 21. juunil kell 18 Tallinna linnateatri taevalaval. 16.-st kuni 20. juunini, kes saavad Tartus Jaani kirikupäevad, sealhulgas toimub kolmas eesti noorte heliloojate festival esinejatest ette kantavatest heliloojatest teeb ülevaate korraldaja Epp Laugaste. Kolmapäeval esineb Eesti rahvusmeeskoor ja kavas on vene vaimulik muusika. Neljapäeval, seitsmeteistkümnendal juunil on ansambel Rondellus, kes esitab pingeni Hildegardi liturgilise draamat, tortovi tuutu, mis on siis saatana ja vooruste võitlus inimhinge pärast, see on esiettekanne Eestis ja 12 inimest, Bronderluse projektikoor on selle kollektiivi täpne nimi seekord ja ühtlasi tuleb seal ka esitlusele raamat pingeni Hilda kaardist, mis lähipäevadel tuleb trükist välja. Need kaks kontsert, see ongi nüüd ainult Jaani kirikupäevade üritused ja siis reedene üritus, see on selline kontsert, kus on siis need kaks poolt kokku pandud, nii see vanamuusika kui noorte heliloojate looming. Et seal on kaks ansamblit, küberstuudio, kes mängib noorte heliloojate loomingut ja Vox Clamantis, kes esitab gregooriuse koraali, seal on Siimer talli Steiner lill tulev. Et see aasta tulevad siis esmaettekandele Timo Steineri uus teos mööblile saksofoni leiab vokaalansamblile ja Mirjam Tally instrumentaalteos flöödi saksofoni, elektroonikale. Ja iga aasta sellel noorte heliloojate festivalil on toimunud ka workshop päeval, kes seda see aasta peab? Ma tean niipalju, et Toivo Tulevi muusikast on seekord juttu, Toivo Tulev on lubanud ise kohale tulla ja ennast intervjueerida, seal. Samasse päeva reedesse 18.-sse juunisse jääb ka üks teatrisündmus. See on Pärnu kunstide maja luuleteater, kes esitab söönbergima etendust. Ootus, kunstiline juht on Andrus Kallastu. See on selline vahetult enne küberstuudiokontserti pooletunnine etendus. Impalo on 2002. aastal loodud vokaalgrupp neljast mehest. Kõik ansambli liikmed töötavad Eesti rahvusmeeskoorielukutseliste lauljatena. Ma annan siis keskendunud inimhääle kui unikaalse instrumendi tämbrit ja võimaluste otsingutele. Ja nad ise ütlevad enda kohta, et nende improvisatsioonidel see ei ole kunagi aluseks mingi komponeeritud muusika, et kõik spontaansed sünnivad sealsamas laval etenduse ajal, et ühesõnaga helimeest laval ja lihtsalt vokaal-improvissi teenivad. Et kuna Jaani kirikul on ka oma kammerkoor ja selles kammerkooris laulab ka noor helilooja Mart Jaanson, kes on kirjutanud luterliku armulauaga jumalateenistuse üksnes muusikas, see tuleb viimasel päeval ettekandele ja see on oreli saatel soleerivad neli pastorit, Naatan Haamer, Urmas Petti, Mart Jaanson ja Ants Tooming. Laulab Tartu Jaani kiriku kammerkoor, dirigeerib Liiljon kaid. Eesti rahvusmeeskoor Tartu Jaani kirikus esineb siis kolmapäeval 1000 ellus esineb neljapäeval, reedel esinevad koos küberstuudio ja Vox Clamantis laupäeval ansambel improlo Tartu Jaani kirikupäevade lõpupäeval. 20. juunil esineb Tartu Jaani kiriku kammerkoor. Eesti riiklik sümfooniaorkester alustab seitsmeteistkümnendal juunil kammer-ERSO projektiga, mille käigus annavad kontserte ERSO, puhkpilliansambel ja kammerorkester. Projekti kommenteerib orkestri direktor Andres Siitan. Kammer-ERSO projekt, midagi täiesti uut meie ajaloos me oleme nimelt jaganud orkestri kaheks, teinud suurest ERSO-st kaks väikest Herzot ehk siis ERSO kammerorkestri, milles on ainult keelpillid ERSO, puhkpilliansambli, milles on 15 ERSO puhkpillimängijat. Tõesti, me saame nende koosseisudega minna kohtadesse, kus me varem käinud ei ole, näiteks Loksa Leesi, Kuusalu kirikut, Sillamäe suurt orkestrit ei mahuta kohe mitte kuidagi ära nende kohtade publikule meil seetõttu ei ole ka varem üldse esinenud, sama puudutab ka tegelikult mõisahooneid Kuressaare Laurentsiuse kirikut. Selle asja üks eesmärk on tõepoolest see, et pakkuda kuulata Ersot nendes kohtades ja sellele publikule, kes meid varem kuulnud ei ole. Ning teine eesmärk on ka muidugi see, et see on orkestri enda jaoks niisugune huvitav ja kasulik projekt. Kui kestev muidu on harjunud mängima ikkagi suure koosseisuga, siis väikses koosseisus on iga üksiku pillimängija roll hoopis teistsugune, hoopis suurem ning kindlasti on see ka väga õpetlik, väga kasulik projekt. Asja ja teine eesmärk selle kõrval, et jõuda uutesse kohtadesse uue publikuni, on teine eesmärk see, et siis hakkab kõvast suur ERSO natukene teistmoodi, võib-olla paremini kõlamat, neid projekte juhatavat nüüd väga head oma ala spetsialistid, ehk siis kilbi orkestrit juhatab, lets markiis, kes on kunagine Moskva kammerorkestri kunstiline juht, praegu elab juba aastaid Hollandis ning puhkpillidega teeb tööd Eestis korduvalt ka varem käinud toomas intervjuule. Kui kindel meil on siin käinud peamiselt oboe solistina, on tema just äärmiselt äärmiselt hea niisugune puhkpillikoosseisu juhataja ja õpetaja. Kui rääkida solistidest, siis puhkpillikoosseisul solisti ei ole. Kuid Kelby orkestri ees astub solistina üles Arvo Leibur, meie kontsertmeister keelpilliorkester mängib meel Tšaikovskit. Ehk siis kavatsen Tšaikovski eleegia ning kolm pala viiulile ja orkestrile sellele, kus siis Arvo Leibur soleerib Elgari serenaad ning printsi sextet aga sugugi mitte Sekstiti ettekandes, vaid see on seatud siis suurele kammerorkestrile. Mul on alati natukene hirm, seda puhkpilliansamblit kiputakse võib-olla seostama puhkpilliorkestriga. Ei, absoluutselt niimoodi ei ole. Kui puhkpilliorki registris on ülekaalus vaskpillid, siis siin on tegemist puupilli ansambliga ehk siis flöödid, oboe, klarnetit, fakotid, metsasarved küll, ka see puhkpilliansambel mängib minu meelest erakordselt kaunist muusikat. Kavas siis Mozarti kraan partida 13-le puhkpillile ning Richard Straussi sanatiin number üks, 15-le puhkpillile piletid on müügil kontserdipaikades tund aega enne kontserdi algust kohapeal sisse pääsemisega probleemi ei tohiks olla, sest need mõisad, mis ma nimetasin, Palmse Sagadi mõis, meil on planeeritud seal kontserdid vabas õhus ning kui juhtub halb olema, siis me kolime mõisa siseruumidesse. Täpsemat infot on võimalik leida Eesti riikliku sümfooniaorkestri koduleheküljelt wwwerrzee. Klassikaraadio teeb ülekande 22. juunil Mustpeade majast, kus esineb ERSO. Kammerorkester soleerib Arvo Leibur terrigeerbleffmarkis. Homme pühapäeval algusega kell 17 annavad Kadrioru lossi peasaalis kammerkontserdi Eesti muusikud Urmas hulk riiulile Lille Randma klaveril. Kontserdiga tähistab Urmas hulpima viiekümnendat sünnipäeva. Kontserdi jaoks on helilooja Alo Põldmäe kirjutanud uue teose meditatsiooni Tarantella räägib helilooja Alo Põldmäe. Noh, esiteks Urmas Volpan, väga emotsionaalne viiuldaja ja nii palju, kui mina teda tunnen ta on alati esinemise juures väga emotsioon konide valduses. Ega muidu selline helilooja nagu Heino Eller või Eduard Tubin. Nimetan siin eelkõige just teadlikult eesti heliloojaid, kes on väga palju inspiratsiooni saanud Eesti loodusest just nimelt Urmas Fulton siin looduslähedusega ootab nende heliloojate muusikaga väga hea kontakti. Ta on Tallinna kvarteti esimene viiul, esialgsed emotsionaalsest on ta väga hästi esile toonud ja ma usun, et kõiki teisi mängijaid seal kvartetis ka kaasa haaranud. Väga aktiivne inimene, kes seda looduslähedust ja minu teada ka oma õpilastesse sisendada ja teeb nendega workshop väljasõite ja kuulnudki loodusesse. Nii et mul on õnn sellisele toredale emotsioonide rikkale Liiuldajale kirjutatakse uus helide ja seal mingil määral hooldusega seotud eriti esimene osa meditatsioon, kus ma olen Urmas võlbile andnud päris suure Vabaduse ja ta siin aeg-ajalt helistab ja ütleb, et kas ta ikka võib neid vabadusi veel mingis suunas edasi arendada ja ma usaldan teda ja olen seda täiesti lubanud. Kontrastiks on siis teine osa, Tarantella siin on raamid võib-olla natukene rangemad, sest rondo vorm. Nii et see tagasitulek selle peateema juurde hoiab nagu vormi rangemalt koos. Nii et soovin Urmas vulbile palju õnne sünnipäeva puhul ja see ongi pühendatud temakese teos. Gurmas, Ulvi ja Lille Randma kontsert algab Kadrioru lossis pühapäeval kell 17. Pühapäeval, 13. juunil võib tulla Tallinnasse Pirita kloostri kabelit avastama seal Annalt kontserdi ansambel Woodžosmosikaales Risto Joosti dirigeerimisel ja ansambel esineb koosseisus seekord Vilve Hepner, Kaia Urb sopranit kontserdil korra ja kunstiline juht on siis Risto Joost, tenoreid laulavad Toomas Tohver, Mikk Üleoja baritoni Daniel kirikal, lauton mängib Robert staak hambal Peeter Klaas ja orelil Ene Salumäe. Selle kontserdi kavas on saksa barokimeistri Heinrich Sütsimatetid ja vaimulikud kontserdid. Sama kontserdikava on võimalus kuulata veel ka augustikuus, 12. augustil Jõelähtme kirikus ja 29. augustil Tallinnas Kadrioru lossis aga pühapäevasest kontserdist. Nüüd teeb ülekande klassikaraadio algusega kell 18. Järgmisel nädalal kuuleb Tallinnas, Tartus ja Pärnus india muusikat, India meistrite esituses esineb Mustafa Rasa ning Amar Nad mõlemad meistrit koos ansamblitega. Kaasa teevad ka eesti tantsijat ning muusikut, kes loovad silla Eesti ja India vahel. Kontserti tutvustab samuti seal üles astuv rahu langsepp. Mul on esinejaid, on siin mitmeid poolt ja mitmeid erinevaid pille, siis saab päris sellise värvika koosluse kokku, ma arvan, kõigepealt muidugi pandid, omad nad ja tema ansambel endast mõned omad, nad on väga tunnustatud, löödi mängija, pandi eeslid tähistabki nagu kõige kõrgemat muusikalist austavat, et tiitlit ja siis tema ansamblisse kuuluvad veel veel üks flöödimängija angooramängija ning tala mängija mängivad loomulikult siis Põhja-India klassikalist muusikat. Teiseks oluliseks esinejate paariks hindas ta on doktor Mustafa Rasa Vetšitravina ja teda saatvad avamäng ja mustad Novokan. Doktor Mustafa, roosa nimi on, ma usun paljudele india muusikahuvilistele Eestis juba tuttav, kuna ta on käinud siin festivalil orient ja Tartu vanamuusikafestivalil, aga rõõm on teda jälle siin tervitada. Seda enam, et tõesti viitsid, ravina on ka India kontekstis väga haruldane pill. Seda mängitakse klaaskuuliga, helikõrgust muudetakse klaaskuuliga, millega seda küla võiks võrrelda. Kui nüüd üldise võrdlusega tuua, siis on ta võrreldav küll võib-olla tsitaadiga pühad näoga tämber või kõlavärv. Testist on siis kaastegevad kõigepealt. Pille Roosi ja tema tantsustuudio on rida, kes on tegutsenud Eestis ju tegelikult juba päris ammu. Rahanduslik maraton otsem mõne numbriga ning samuti võib oodata improisatoorset koostööd koos india muusikutega. Tantsijate põhiliseks repertuaaris on ikkagi lõunaid, tantsud ja need muusikud, kes praegu Indiast meile tulevad, mängivad Põhja-India klassikalist muusikat ja see selgub tõesti üsna enne kontserti. Kas õnnestub teha elava muusikaga koos neid lõuna-india tantse Põhja- ja Lõuna-India klassikalise muusikažanrid kõigile meile, siit kaugelt vaadates tunduvad nad võib-olla suhteliselt sarnasele, siis tegelikkuses nad ikkagi päris erinevad traditsioonid ja nad on sama saaga komplitseerib esitatud traditsioonid, samuti mõlemad Põhja-India muusikud ikkagi väga tihti ei valda näinud ja traditsioone ja vastupidi, ka väga suur osa põhiprintsiipidest on väga sarnane, aga need erinevused on ka küllaltki palju. Põhja-India muusikale, mis on üks iseloomulikumaid Asjon rütmitsükli kordumine ja selle esimene löök, mille ümber siis nagu pool sellest mängust, selles muusikas käib siis Lõuna-India muusikas selline korduva tsükli printsiip täiesti puudub, seal on tegemist ikkagi kompositsiooni tega algusest lõpuni. Rütmitsükkel on täiesti teistmoodi üles ehitatud. Lõunarindel on iseloomulikumad väga kiirelt Mõnis maatilise, väga suure ulatusega käigud, mida Raaga lõpp parandas. Põhja-India traditsioonis on ka mõnes mõttes juba kohata, aga erinevus on täiesti olemas. Lisaks sellele on siis Kaastegev Eesti poole pealt sest ehitas Artjom skaala muusikud nende esituses võib kuulda ehk siis natukene Euroopa keskaja muusikat ja koos impradisatsioone, mis põhiliselt on planeeritud Eesti vanemate rahvaviiside teemadel siis koos india muusikutega. Kontsert müstiline india toimub kolmapäeval, 16. juunil kell seitse Tallinnas vanalinnastuudio suures saalis, neljapäeval, seitsmeteistkümnendal juunil Tartus Vanemuise teatri väikeses majas samuti kell seitse ning laupäeval, 19. juunil kell üheksa Pärnu kontserdimajas. Helgaja. Tallinna filharmoonia on ette võtnud korraldada kolme tenori kontsert, mille olemusest annab aimu Pealkiri Parinelli. Palun. Tõstada kontserdiprodutsendil Heili pausil, tegemist on jah, seekord kolme kontratenoriga, kellest üks on lausa viiest maailma ainsast mees sopranist. Eks esindaja, nii et väga haruldased hääled inimvõimete piiril ja nimed oleks siis Erik gurmangaliiev, hall Olegi, Reabets, Sapram lustami ja Vajev kontratenor Eri Klasi juhatusel mängivad Tallinna Filharmoonikute ja kava alguses kuuleb ka orkestrilt Händeli veemuusikat ja need nimetatud imehäältega, noored mehed laulavad siis barokist kuni verismini aaria seid ooperitest oratooriumidest ja püüame ka saada, et nad laulaksid ühe aariaga kolmekesi koos ja praeguse seisuga on panis Angeelika rongilt lubatud kahehäälselt laulda. Rääkisin Allegri Aavetsiga ja tema ütles, et on eluaeg õpetatud nagu sopranit, et on raske leida seda, kuidas nüüd õieti meel laulda soprani häälega, et ta ei jääks kuidagi kunstlik, et ja oleks igal hetkel nauditav igal hetkel ilus. Ja ta on otsinud endale väga palju õpetajaid selle maailma praegugi ta õpib veel Moskvas vendade Chavad juures ja ütleb, et ta suurema osa tööst teeb ikkagi iseendaga, on võtnud nagu naissoprani häälekasutusest selle parima ja püüdnud ühendada seda meheliku algega, mis siis annab niisuguse erilise see ja tõesti tema esinemist kuulates ei teki kordagi niisuguste pigistatud hääle kuulamise tunnet või kuidagi niisugust võõrastust. Noh, muidugi on aru saada, et seal ei ole naine, kes laulab, aga see isegi ei tekita mingit ebameeldivat assotsiatsiooni. Nii et ta on tõesti oma hääle valdamises jõudnud sellisele tasemele, et see on igati nauditav ja mis ta oma iseloomu ja muusikasse suhtumise koha pealt ka ütles, et Ta ei ole sugugi nõus alati kõigi nende kontratenor itega, kes baroki kuivalt kiretult interpreteerivad, et tema stiil on rohkem pehmem, õrnem, väga tundeline. Nii et peaks olema huvitav kuulata, mida sellise erilise andega inimene on leidnud ja kuhu ta oma häälega pürib. Aldilaulja Erikul manga Liephon pärit Kasahstanis ta on õppinud Moskvas geneesi nimelises instituudis Moskva konservatooriumi aspirantuuris ja on teinud koostööd paljude sümfooniaorkestrite, ka maailma Klenski Taijenkossondetskise ja paljude teiste käe all ja on tema kohta kirjutanud, et ta on fenomen, et ta ei laula mitte falsetiga, vaid tõelise võrreldamatu andi tämbriga, mida meil nüüd 18. juunil siis õnnestub ka Tallinnas kuulda. Kolmas contra fenoriks nimetatu, kellel ei ole siis nagu niisugust naishääle nimetust antud noormees on sündinud Astrahanis õppinud samuti Moskvas ja tema kõige hinnatum ülesastumine. Siiani on olnud Moskva teatri sama teos, kus rahvusvaheliselt väga kiideti tema Orpheus rolli ning Luki ooperis Orphess tiiger. Millal siis neid on võimalik kuulda? 18. juunil kell 21 30 algab kontsert nimetusega suveõhtu kolme kontratenoriga Kadrioru lossi lilleaias. Sel nädalal andis pressikonverentsietendusasutus Tallinna filharmoonia, et tutvustada suvist suurüritust Põltsamaal. See üritus on Põltsamaa Fest 2004 20. ja 21. augustil toimub kokku kolm eriilmelist kontserti. Tango kontsert, klassikakontsertide džässikontsert. 20. augusti kontserdil, tango loeva esinevad Villu Veski ja Tiit kalluste tango seks det ning koos nendega astavalget Solla järeltulija Daniel Pipi Beats olla saksofonimees Villu Veski rääkis pressikonverentsil niimodi. Tango Nuevast uus tango on tegelikult muusikat, mis on üldiselt välja kirjutatud kõik nooti ja mida esitavad akadeemilised muusikud. Ei ole ühtegi kammerkoosseisu, orkestrit, solisti, flöödimängijat, kitarrimängijat, kelle kavas ei oleks tas olla mõnda uut tangot. Meie läksime teist tööd, Tiit Kallustega. Reisisime Buenos Airesesse ja korjad sealt mingeid mulje, et me lihtsalt olime seal ja panime nad muljet pärast lihtsalt kohvikulaua taga kirja ja organiseerisime selle materjali hiljem Tallinnast. Esitasime seda tango seksletiga, kuhu kuulub siis kaks akustilist kitarri, tšello, kontrabass-saksofon, akordion ning solistiks Daniel Sallo, kes seal trummar kontserdil teevad kaasa kaks Argentiina päritolu tantsijat. Seal tegelikult meile suur väljakutse. Me ei ole seda kontserti vabas õhus varem teinud, see loob ka uued nõudmised ja ideed, ütleme ka kontserdi audiovisuaalseks lahenduseks. Selle kalaga praegu töötame, kuidas see kõik täpselt olema saab? Villu Veski rääkis Põltsamaa festi tango kontserdist 20. augustil. Tallinna filharmoonia kunstiline juht Eri Klas juhatab 21. augustil Põltsamaa lossihoovis Tallinna Filharmoonikute tipaariaid. Ooperiklassikast esitab Hiina päritolu koloratuur sopran Dilbeer. Kunagisest väiksest ööbikaks saanud maailmade tore on jälgida, kui lauljast saab meisterlaulja tookord, kui ta oli võitnud selle Miriam helini lauluvõistluse ja alustas oma teed väga pisikest sammukestega. Muide ta esines ka omal ajal Tallinnas, laulis öökuninganna osa eesti keeles, nii et tema side on meil sellest ajast ja me isegi tegime tema esimese heliplaadi, mis suure tunnustuse võitis ka rahvusvahelisel turul. Ja kui tuli ettepanek, et teeksime ühe klassikalise muusika kontsert, siis ma mõtlesin, et see oleks nii-öelda publiku mälu värskendamiseks samaaegselt ka efektne võimalus presenteerida seda lauljat ja samas Põltsamaad see kontsert, mis oleks siis täis klassikalisi aariaid, ooperi avamängija, vahemäng, mis võib-olla algaks uiguuri rahvalauluga, klaas veini ja lõpeb Veneetsia karnevalile. Kireckis Eri Klas kontserdist Pekingist Veneetsia, nii mis leiab aset Põltsamaa festil. Veel samal päeval, 21. augustil, on samas teinegi kontsert. See on džässiklassikakontsert, mis pühendatud legendaarse kambakesi 100.-le sünniaastapäevale. Sel kontserdil esinevad Estonian Dream Big Band ja Dennis Rowland USAst. Maikuu lõpp ja juuni alguses Poolas veel uue muusikafestivalide viimane aeg kevad-suvel siis pole nüüdismuusika eriüritusi näha enne septembrit tänalüheks eksootilisemates paigaks Rumeenia, kust harva midagi uudistesse jõuab. Aga äsjane, 14. uue muusikanädal Bukarestis on olnud küll päris vägev portreekontsertidega publiku ees Miriam Marbee Tibeeriu ola, Anatoolia, Jeeru Horatsiv radu Lescu päris tuntud nimed, enamus neist tegutseb välismaal. Veel vähem tuntud Adrian raatsi ju Nikolajev, Pieloiu või Mihhail mitria dželarjaanu. Kahtlemata olid huvitavad ettevõtmised, nõndanimetatud uue muusikahommikud, kontserdid, workshop, pid igal hommikul kaks interpreedi uue muusikaga mitmetele erinevatel pillidel. Rumeenia oma õppejõudude kõrval oli siin ka tuntud välismaa muusikuid, näiteks prantsuse flatist Pier Iivar Too Briti trombonist varriv veeb Ameerika tšellist Marleen Shapiro Šveitsi laulja Fletist Francisco Bauman või Saksamaal ja Šveitsis tegutsev Rumeenia löökpilli virtuoos. Mirgia härradeljanu. Eraldi olid välja reklaamitud uue muusikaõhtut ja uue muusika ööd. Kaasaegne ballett, kaasaegne ooper viimasest, siis ta on Veedju uus lavatükk, keiser Münchausen. Imposantne rida külalisi, ansambleid, ars, hüpeeri on Stockholmi saksofonikvartett, šveitslaste fööniks, itaallaste Ikarus, Islandi caput näiteks ars poeetika, Moldaavia raviarst või muusika tänu viana Sloveeniast. Muidugi esinesid uue muusikahommikutel workshop teinud ja esinenud nimekad muusikud ka õhtutel ja öödel mängitud autoritest hakkas tõeliselt silma rohke Rumeenia või Moldaavia naisheliloojate olemasolu. Violetta tiinescu, Liivia Theoderescu oinarott naeru vähemasti kümmekonnast nimest aga Sophie Jaagubai tuuline vaid Saksamaal ja kaugemalgi väga tunnustatud Adriana selski nime ma ei leidnud. Naabruses Tšehhimaal prognoos kevadise rahvusvahelise festivali raames toimusid samuti viiepäevane uue muusika kontserdisari. Siin oli kesksel kohal ka juba 60.-te Varssavi sügistel tuntud tšehhi helilooja Peter kotik kes põhiliselt USAs tegutsev. Nimetagem siit ka ühte olulist tšehhi uue muusika ansamblit ansambel konvergents kes ka George Grammy musti ingleid esitas. Aga Bernoosse jõudis ka meie viimatise nüüdigi esmakordselt külalisi. Siinkõneleja säravamaid elamusi festivalil Stockholm, New Music, 1990 Hartiti kvartett Londonist ikka suudavad nad omandada vähemalt ühe hobuse selle maa heliloojalt, kuhu lähevad siinses hirsi ka keelpillikvartett. Muuseas, Eestis nad seda ei teinud. Seest mängisid leedu muusikat, kus ta on esitanud vähemalt kolme autorid. Bernoos, Areditilt ka markas Troppas, spiraal ja veel Island, Atli Ingoldson ja nende oma nimekas praen, fööni huum. Väga tihe oli oma programmilt ka Kanadas Victoria villis toimub juba 21. festival viiepäevases 25 kontserti notareid kokku 10-lt maalt. Nagu Berliinis sky uus festival märts mosaiik nimetavad ka nemad Aktuaalse muusikafestivaliks ning nii etno kui džässisuunad on märgatavad kanad oma tegijad pärit peamiselt uue muusikakeskusest kuule tekist aga Jaapanist ka näiteks kohal grupp Hässid mades tempel koos muusikaga oma väga tuntud albumilt mantra. Või Ameerikast, bassist William Parker koos saksofonist Charlesi Keiliga džässipoolelt. Nimetagem Euroopast belgia pianistid, reetfan, hovi või Hollandi löökpilli virtuoos, Roosi Hannebenningit ja ka lõpukontserdiga Hollandi ansambel. Kas aga rohkete külalistega iga päev kuni kuus kontserti ma ei saa nimetamata ja Victoria Willi festivali koduleheküljel Ki erakordsed atraktiivsust ja mõjuvust, mis viis selle Ta ja nagu otse festivali keskele midagi taolist, nagu hiljutine tšellofestival Manchesteris toimus inimeste jaoks nüüd ka Jaapanis, Tokio operest citys kammersaalis filmid, vestlused, videod, ja nüüd oli keskpunktis ainult helilooja Magnus Linberi. Ta ise ka klaveri taga esinejana kommentaatori vestlejana. Lindneri esitamas listantsigar tunnen klarnet-ist, kari kriik, kuningdirigent päikas Saraste enneiškey Symphony ookestra ees. Kartulid ja Kriku andsid samas ka meistriklassi. Kompoosiumiks nimetatavad üritust korraldab Tokyo ooperis city fond. Siin on nii toru, take mitsu nimeline kompositsiooni konkurss kui take mitsu festival ja Tokyo operassiki. Äärmiselt kaunis kontserdisaal on ühtlasi ka take mitsu memoriaalkompleks. Kompositsiooni konkursse korraldatakse kolme- aastaste tsüklitena. Eelmisel aastal oli žürii esimees Inglise helilooja George Benjamin tänavu Magnus Lindneri ning tulevaks aastaks plaanitud John Adams. Žürii esimehele pühendatakse tema portreekontsertide sari, nimede seal kompoosium ja nüüd ka take mitsu konkursi värsked tulemused. Viie finalisti järjestus. Esimene preemia poolstan haub Austraalia valijast teosega fantaasia when Williamsi teemal preemia miljon 200000 jeeni teise preemiat taimaale ja Jaapanisse kolmanda taga ja heliloojale So Young suule ning leedu noorele heliloojale Marius määra Nauskasele orkestriteose eest tooking mõlemale 300000 jeeni. Väärib meenutamist, et need viis tööd valiti 129 hulgast. Lõppkontserdil valitud esiettekandel autoreid kohal. Leedulane Marius päranovskas on kõigest 25 aastane. Autor ütleb etem premeeritud teos, doking kõnelus suurele orkestrile on inspireeritud räbentronad taguuri luuletusest. Leedu muusika infokeskuse Pillet tutvustab lauskase teist teost. See on teerada küpressi tähtedega Vent saanud Bangkoki teostele. Bangkoki tekstile baritoni leia suurele ansamblile. Tokio operassidy saalides on nüüd esinemas aga istme hind, ansambel ja Los Angelese kitarrikvark, et muuseas, nende ansamblite proovid on korraldatud avalikele lastele neljandast kuni seitsmeteistkümnenda eluaastani. Ning kolmapäeval toimus siin järjekordne kontsert Kemiitsu kamber loomingule pühendatud sarjast kauni pealkirja all kõla Tehmeri esinemas ansambel takemiitsu ning ettekandel kokku poolteistkümmend pala sealhulgas katage mitsu seadeid sekkovski John Lennoni või Joseph Kozma meloodiaid, sest nüüd ka mõned ooperis sõnumid. Põnev uudis tuleb Stockholmi külje alt rottingolmi lossiteatrist kus eelmisel nädalal toodi barokkteatrilavale lausa 21. sajandi muusikat. Ungari rootsi helilooja Mikk loss. Krossi Uusa oper kastraadid. Lugu sellest, kuidas eksiilis olev šoti troonipärija Charles Edward Stuart ja Rootsi kuningas Gustav kolmas salaja kohtuvad ja kus neile musitseerivad kastraadid, sealhulgas pärastine kuulsuspari, Nelly. Rootsi raadio esitas Lossi teatrisalvestuse juba kaks päeva hiljem. Per põhineb rootsi kirjaniku Sven Delblanki jutustusel ja see on harv juhus, kus rottingolmi lavale kuhu ka meie Eduard Tubin pikki aegu vanu partituuri redigeerimis nüüd ka tänapäeva helilooja pääseb. Myclošmarossil see õnnestus ja hästi ning sobivalt. Leedus kius ooper Vilniuse suures teatris laval särunas nakas kammerooper pealkirjaga heliloojad. Esietendust läinud pühapäeval. Väga mitmekülgne muusik, ansambli juht, lektor, raamatute autor ja helilooja särunes nakas on muusika lavale varem kirjutanud kaks teost balletist pantomiimi rämblynx ning Review ooperi Don Carlos dada, kus transkribeeritud ka mitmete teiste heliloojate teoste fragmente ja ooperist. Lõpetuseks eesti muusikust Saksa rahvusteatrisse vaimaris on esimest hooaega solist meie noor tenor Juhan Tralla külla ja tal läheb seal väga hästi. Tal on palju huvitavat tööd, see tähendab teda rakendatakse solistina järjepannu uutes uutes lavastustes. Maikuu lõpul ja üheksandal juunil on Juhan Tralla taas laulnud tüürimehe osa Wagneri lendavas hollandlasest söönbaimari teatri üks kaalukamaid töid sest lavastusi on teinud ja kostüümi tegi autor vaid siin, maailmakuulus sopran, kuvained shows. Weimari hollandlasest peadirigent, Jacqueswans teen, on etendust juhatamas. Eile laulis Johan Tralla Bel Montet Mozarti haaremi röövis. Juunist tuleb laulda veel Hollemani, Balsi, Ello, mamma viies ning rinnutsi. Tänaval vaimaris laval aga siig, britt matuse uus ooper, lõputa lugu, mille maailma esiettekanne siinsamas oli aprillis. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Elena Lass, Liina Fjuk, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Saate mängis kaku Katremaadik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Kaja.