Juba paari tunni pärast, täpsemalt kell 15 leiab Kirjanike maja musta laega saalis aset midagi, mida on raske kirjeldada. Mina saatejuhina olen täiesti arusaadavalt kitsikuses. Alguses pidi siia tulema inimesed kultuurikatlast rääkima mingitest heliinstallatsioon idest, siis aga helistas mulle mees, keda ma kunagi enne pole näinud ja kellest ma varem pole isegi midagi kuulnud. Ta tutvustas ennast nimega Raido mürk. Tema enesekindlast häälest õhkas teatavat külmust ja veidi nasaalselt toonil ning katkendlikult esitatud nõudest sain ma nii palju aru, et ta viibib juba kella kolmest öösel Kirjanike Majas ja soovib või mis soovib, peaaegu trügib klassikaraadio eetrisse tema sõnu tema tõttu olin sunnitud tegema arusaadavaid ümberkorraldusi, ka käesoleva saate rammis. Ja selles struktuuris. Nüüd aga pole teda kusagil ja siin minu ees istuvad hoopis kirjanikud Jan Kaus, Indrek Koff ning näitleja Vahur-Paul Põldma. Ma ei tea, härrased, millega te üldse vabandate praegu oma siinviibimist ja härra mürgi puudumist. Esiteks pole üldse kindel, et see, kes teile helistas, oli Raido mürk. Tähendab minu viimased andmed Raido kohta pärinevad ikkagi Ave ala vaimult ja ma ei usu, et ta valetab, et teda tema oli näinud aidata enamikul Kärdla Selveris. Kusjuures Raido tõesti saatis mulle SMSi, et ta on Kirjanike majas. Nii et loodame, et ta ikkagi tegelikult on seal ja Ave alavainu eksis. Et ma põhimõtteliselt neli võimalust, et Ave alavainu nägi tõesti Raido mürki või siis ta nägi kedagi, kes meenutas talle Raido mürki. Või siis ta ei näinud Raido mürki. Või siis? Jah, neljandat võimalust ei olegi praegu mida ta ühesõnaga veereta midagi ja formuleeris jah, just, et võib-olla tõesti Ove Alo vajadust ei tahaks seda uskuda. Igasugused asjad on võimalik oleks tegelikult praeguses olukorras, minu esimene kokkupuude radiomürgiga oli siis, kui ta kaheksa aastat tagasi läbi eriti kurva muusika ansambli liikmete mulle oma auto müüs. Nüüd, kus mul on auto jälle müügis, ilmus ta välja ja ütles, et selle ostab tagasi ainult tema. No ma ei tea, kas mürk on nüüd tulemas selle luulekogu esitlusele või mitte aga igal juhul üks on kindel, et härrased Indrek Koff ja Jan Kaus Assisteerivad mürki seal ja jutud käivad, et nemad on varastanud aastate jooksul suisa hunnitu hulgal mürgiluulet ning avaldanud seda oma luulenime all. Veel hullem, me oleme tegelikult ju avaldanud enda luulet Raido mürgi nime all, ehk siis nõrgemat osa selles just ja see on asi, mida tal on väga raske meile andestada. Ma olen pannud tähele, et, et tõepoolest mürk suhtub teisse teatava üleolekuga või, või kuidas on tegelikult mürk suhtub kogu inimkonda teatava üleolekuga, ta isegi ei usu tegelikult sellise mõiste nagu inimkond olemasolusse. Aga kui nüüd võrrelda mürgija inimkonna suhet, siis see on umbes nagu päikesesüsteemi ja Setna suhe. Et seda on selline väikene väikene planeet, väike planeet, mis tiirleb sellisel väga Ellektilise trajektooril ümber päikese. Need on tõesti väga kaugele päikesest, ütleme võrreldes Sernagan Pluuto Päikese külje all päikese kaisus nii-öelda. Et, et põhimõtteliselt selline ongi Raido mürgeeninguna suhe, nii et see, kuidas ta suhtub minusse Indrek, kus tegelikult on ääretult südamlikke soe Võib-olla jah, võrreldes tema üldise suhtumisega ringi ma pean ütlema, et minul omalt poolt on väga raske üldse öelda, kuidas võiks Raido mürk minusse suhelda, sest tunnistan siin avalikult esimest korda, et ma ei ole seda inimest kunagi näinud. Nii et kohati on mul isegi tekkinud tunne, kas tegemist võiks olla müstifikatsioonina, kui minu suhtlus selle inimesega on piirdunud mõne e-kirjaga ja nüüd seoses raamatu esitlusega raamatu väljaandmisega on ta mulle saatnud mõningaid esse, messid. Saura sai vaikselt just, et Raido käis seal külas lastele muinasjutte lugemas, kas ei olnud siis Raido või? Ei, see ei olnud minu. Seda väitis ilmselt keegi teine sinu nime all Facebookis ja loomulik kasutanud minu kontot Facebookis. Nad ei tasu meenutamata jättega vahejuhtumid mida juba paljud on kuulnud, et Raido olevat helistanud ühel õhtul Indrek kohvile ja valanud suisa kaela kogu oma põlguse ja jälestuse ja irvitanud härra kohvi aadressil, öelnud, et ta lubab tema magusale kodanlase idülliline lõpu teha. Mis asi see siis on, härrased? Jah, selline lugu oli küll ja see ei olnud mitte õhtul, vaid see oli keset pilkas tööd. Niivõrd-kuivõrd meie praeguseid viitsa pilkaseks nimetada, pidin ma tõesti hiljem vaatasin, telefonikõne logistad, see kõne kestis tund ja 42 minutit. Unest äratatud inimesena loomulikult ei suutnud ma sellele reageerida, ma lihtsalt kuulasin, ma olin nagu halvatud. Ja lõpetuseks selle kõne lõpetuseks tundus, et ta nagu vabanes millestki või siis ta just nagu heldis ja ütles midagi sellist pool neutraalsed, nii et et ma usun, et läks isegi veel hästi. Jah, ma ükskord isegi küsin, Raido Raido, miks, miks sa oled nagunii kuidagi nii negatiivne, et noh, kus on siis see positiivsus ja et kas sul ei ole siis midagi sellist positiivset meile soovitada ja siis tal üks asi oli nagu positiivsem ta ütles nii. Rahu teile pükstesse. Aga härrased, olge nüüd ausad, kui palju tekste nüüd üldse olete Raidolt juba pihta pannud või veel hullem, oma nõrku tekste tema nime all üllitanud. Seda ei ole meil kahjuks luba öelda, sellepärast et Raido mürk on selle sõnaselgelt ära keelanud. Ja sidunud meid ka niisuguste lepingutega, mille murdmise korral ähvardaks mind väga suured trahvid. Pealegi pole meil ülevaadet, nagu ma siin raamatu asjaõigusest. Mida me siis täna esitleme eessõnas ütlan? Sisaldab see raamat, eks ju, 0,2 protsenti Raido materjalidest, aga need on ainult tema Kopli korterist või majast leitud materjalid kus me lisaks sellele leidsime nagu väga uhke veinikeldri. Ja olen nüüd kogunud, kogunud erinevatelt sõpradelt üle maailma, olen kogunud andmeid, et ma tean, et üks Raido teksti kogu asub Kanadas, üks asub Jordaanias ja üks peaks veel asus, tähendab paar aastat tagasi Venezuelas, aga, aga ütleme, et päris sedasi, Venezuela. Ütleme siis nagu idapiiril, et need ta vist on juba viidud Coyanasse, kui palju on Pariisi loovas keskkonnas Raido luuletanud ja loonud? Noh, selle kohta nii nagu üleüldse täpsed andmed puuduvad, küll aga on jah mitmeid selliseid üsna tuntud Prantsusmaa loomeinimesi teinud siin-seal vihjeid selle kohta, et nad on saanud mõjutusi näiteks Raido Raido mürgi kas siis teaduslikest töödest või ilukirjanduslikust loomingust. Võib lihtsalt öelda niipalju, et Raido näiteks väga palju inspireerinud Michelval pekki. Et me teame ühte õhtut, kui ta kuuel Pekreti saega koos Raido mürgiga ja lahkus sealt nuttes. See on kõnekas fakt, loomulikult aga põhi, põhi põhiliselt tegelikult, vabandust, ma segan. Jah, Raido käib Pariisis tennisepärast. Et ta on Rafael Nadali sparringupartner olnud juba aastaid, nii et noh, ütleme Rafael Nadali edu, Roland Karo on, on mingil moel seotud Raido ja vist ilmselt ka Euroopa liivaväljakute üks tõsisemaid spetsialiste Ida-Euroopas küll jah. Just liivaväljakute, jah, jah, kummalisel kombel küll ta üldse ma ei tea, üks nendest asjadest, mida ta vihkab, on just nimelt muru. See on kuidagi madal, see muru? Jah, jah, ja, ja ütleme, et liiv võib olla ka. Kuidagi esindab tema jaoks üldse nagu inimlik olemasolemist nagu paremini või täpsemalt, et me oleme kõik liivaterakesed mõõtmatul mererannal üht ühtmoodi tähtsusetud. Muru on tema meelest nagu ta täiesti alusetult pretensioonikas, nagu ka kogu ülejäänud elusloodus, seetõttu ta vihkab ka jalgpallinäiteks. Kogu seda esitust on tegelikult saatnud ka mitmed skandaalid, siin juba näiteks härra Indrek kohv on öelnud, et Vahur-Paul Põldma, kes sai sinna esitlusele esinema kutsutud nõudis kohutavalt suure summa ja seda sularahas ja et ja kurjad keeled, mis kurjad keeled isegi linna peal täitsa avalikult räägitakse, et mees on just hiljuti käinud Saksamaal ja omale sealt üpris kobeda mersu ära toonud. Mis te selle kohta ütlete, härra Vahur-Paul? Põldma? Lase mul minna, las ma lähen. Ma olen isegi õnnetu. Ega sa mind õnnetumaks ikka teha ei saa. Ja ega surusikas mind vabamaks ka idee. Haaja verd armastan tunda, kuidas kollasest kullast kett silitab kaela ja rõhu mu rinnal tumedaid karvu. Tajuda, kuidas kellelegi kõhre krudisevad Murr, raske rusikal näha, kuidas rikka mehe lihavas ninast langeb esimene puhas punane piisk kuulata kuidas nad ikka ja jälle paluvad ära tee võtta kõik, mis mul on, ära tee, võtan raha, võtan riided, lapsed, kaks väikest last, Ärodee, kuuled, pätt, ära tee, las ma lähen ja siis ikkagi lüüa kõvasti kõvasti. Nii et kõhre krudisevad mul raske rusikal ja valgele lumele langevad ilusad punased piisad. Üks rääkis teist juttu. Mõtlesin. Mõtlesin, et on teistmoodi kui teised. Et äkki pääseb siit kergemalt. Kurrat ei pääsenud? Ma ei saanud midagi aruga vihale ajas, raisk. Hingede eriti täislõngaks. Ei, kolm korda kõvemini. Kaks ei, kolm korda rohkem. Teinekord raisk. Pätt kuule päid toota, ära löö, kuulab, et ma räägin sulle, kuula, ära lase käsi olla. Pane nuga käest, kuula. Me oleme vennad, oleme vennad ja õed. Koola Ma armastan sind, vend bet. No on selline selline näitleja odav trikk, kuidas süüdistustest kõrvale hiilida, lugedes ette ilukirjanduslikku teksti? Ja samas peab ka tunnistama, et mina kui klassika eetri ees siin praegu vastutav isik ilmselt vaadates klassikaraadioajalugu ei ole nii hirmsat ja vägivaldset teksti veel klassikaraadio eetrisse kunagi lastud. Ja ma kahtlen, ütlesin, et Raido mürk on saanud minule saatuslikuks, mulle antakse lihtsalt kinga kogu sellest asutusest ja, ja see võib ka olla, aga see on tühiasi võrreldes kõigega, sest et kui mina selle auto kaheksa aastat tagasi ostsin, siis oli Mercedese raamatu vahel oli üks paberileht ja see tekst oli seal kirjas ja see on väidetavalt ainuke kord, kui ta on alla kirjutanud err Merk. See on identne tekst, see on ainukene teada olev, identne tekst, mis seal mersu dokumentide vahel. Aga äkki ma saan kuidagi sinu olukorda saatejuhina kergendada, äkki oleks midagi sellist positiivsemalt aida mürgilt, sellist helgemat? Palun tõesti kaid, loen siit raamatust asjaõigusest, see on karjäärinõustaja, see on väga positiivne tekst. Mis Misso tujudsi arvad, mis on sinu tugevamad küljed? Ma olen nagu positiivse ellusuhtumisega ja hästi emotsionaalne ja energiline, mulle meeldib inimestega suhelda ja ma olengi hästi avatud nagu ja siis ma arvan veel, et ma olen avatud alati uutele väljakutsetele. Ma ma, ma, ma, ma kuulen siin siin ja mulle näiteks tundub praegu, et sulle sobiks töö, kus läheks, vajab positiivset ellusuhtumist ja ma panin muide tähele ka, et sa oled hästi hästi emotsionaalne ja energiline, ma panen selliseid asju tähelegi ja sulle sobiks ka tööd. Kui sa saaksid olla avatud ja, ja oi, mis siis võimaldaks uusi väljakutseid, siis. Tõesti, või issand, Ma ei teadnudki. No ma olen alati mõelnud, et mulle sobivad pigem sünged töökohad ja suhtlemine kinniste ebameeldivate inimestega. Mu töökeskkond peaks olema hämar, pisut määrdunud, agulikult räämas ja et ma pean otsima töid, mis välistaks nagu absoluutselt kõik väljakutsed, nagu. Ma panin kohe tähele, et sa oled hästi-hästi positiivne, aga lihtsalt vale ellusuhtumisega, et sa nagu ei tunne ennast hästi psühholoogiliselt, ma nägin seda Cohen ja seetõttu mul ongi sulle pakkuda lugu väga perspektiivikas töökoht. Kiirpõletusmatuste hulgiteenuste müügijuht ühes arenevas erafirmas. Kui, kui positiivne suur tänu Loomulikult selleks professionaalid, olemas on ka sellised sulle kui firmale nad saavad siis esimesed palgad siis kohe nagu mulle saata on ju? Muidugi kui sind valitakse, aga sinu positiivsuse ja energia juures. Selline positiivne saaks ootajaid oma positiivses kuidagi, suudab korra korvata selle eelmise teksti jõleduse ja võib-olla kui siia juurde panna eriti õilistavat klassikalist muusikat, siis see töökoht säilib. Kuidagi Mozarti võluflöödi, ma tänan, ma tänan, härrased, igal juhul siis juba pooleteist tunni pärast Kirjanike Majas musta laega saalis võite näha nii härra jan kausi, Indrek, Kofi kui ka Vahur-Paul, Põldmaad. Raido mürgist me keegi ei tea. Lihtsalt andmed on praegu segased. Kahetised tuleb, tuleb põnevad andmed on olemas, see on nagu positiivne suled. Tore, teiegi vähemalt tulite siia stuudiosse raissumast.