20. jaanuaril kell kuus esilinastub Kinos Sõprus uus tõsielufilm tuvis mis on valminud produktsiooni firma vesilind tiival. Klassikaraadio stuudios on külalisteks filmirežissöör Kadri-Ann Kibus ja produtsent Riho Västrik. Tervist. No pealiskaudselt. Filmi nimetatust huvid ühendatuna produktsiooni firma nimetusega Vesilind ja produtsent Riho Västrik võiksid selle, et tegemist on loodus siin tegelikult on tuvi ses filmis ookean sümboolses tähenduses, aga tuid võib tähendada erinevaid asju, kas rahutuvi või tiivulised, Oti või mida iganes, et mis tähendus on selles filmis tuvidel ja millest see film üldse räägib? Jah, et kindlasti ei ole tegemist ornitoloogiaalase filmiga, et tuvid on juba seal pealkirjas kindlasti sümbolistlik väljend. Kuigi linnud on filmid olemas, medalite vähe neid seal on. Aga see ei ole loodusfilmi. Jah, et nagu ka filmi Vanliner või reklaamlause ütleb, et kes küll armastaks tuvisid prügilinde, et võib olla ka, see, ütleb päris palju, et kuidas üldiselt suhtutakse tuvidesse. Samas on olemas ka tuvisid, kes kasvavad kellelegi tiival, ehk siis. Neid aretatakse, nad on hoopis teises staatuses. Et võib-olla samamoodi on inimestega, et ma ei tahaks stani otse sõnastada. Aga ma arvan, et igaüks saab aru. Filmi keskmes on kaks põhitegelast või. Jah, inimeste poole pealt küll, et tuvid on rohkem tuvisid arvuliselt. Aga jah, et peategelased on üks vene rahvusest inimest venekeelset, mitte vist rahvusest päris. Aga jah, üle kesk- ja oleks ja Nadežda nad ei ole küll omavahel otseselt seotud. Aga nad ongi seatud läbi tuvide vaid huviks olemise või mitte olemise, et teised tegelased on kindlasti tuvid ja siis ka õigeusu kirik, mida sinna Lasnamäe nõlva peale ehitatakse? No eks see elukeskkond on ka samaväärselt tegelane. Ja Lasnamäe ka kahtlemata ja see elukeskkond ühendab kahte peategelast, mitte ainult huvid. No mingis mõttes võiks öelda, et tegemist on ikkagi nagu keskkonnafilmiga mitte lihtsalt siis on loodusliku keskkonna vaid linnakeskkonna ees võib kindlasti veel. Kindlasti mängib suurt rolli, aga mis ma mõtlesin järgi tegelikult Aleegianneteiste nad justkui sobituksid seal Lasnamäele väga hästi ideaalselt. Aga tegelikult ma loodan, et kui see film ära vaadata, siis inimesed saavad aru, et tegelikult nad ei sobi sinna keskkonda. Et hoolimata sellest, et nende sotsiaal Hannes staatus on keeruline jah, mõndade jaoks täiesti võib-olla ka mõttetu, nagu siin hiljuti räägitud, aga aga, aga tegelikult nad on kogu selle oma sotsiaalse staatuse juures väga poeetiliselt sisemiselt, et kuigi tegu on väga lihtsate inimestega, kes on kunagi töötanud ehitusel vabrikus, teinud rasket tööd. Et nendes mees on nagu säilinud selline sisemine ees ja moraalitunne, mida väga paljudel inimestel ka seal keskkonnas ei ole, nad on seal ammu minetanud. Mingis mõttes ka see tuvi kui diivanirott, eks ole, juskui olend, kes levitab haigusi. Et kas filmi võiks adresseerida ka seda, et elu hammasrataste vahele jäänud inimesi mingis mõttes võetakse justkui haiguste levitajad. Kui tegelikult nad on pigem sümptomid, siis mingisugusest sotsiaalsest haigusest Küllap ja aga me ei näita ju seda täispoolt, kes nii arvab otseselt, et me pigem oleme keskendunud oma oma peategelastele. Noh, seal on ka vihjeid nendele, kes ei mõista, aga see ongi, et kui kaugele või kui lähedal sa oled, et loomulikult me ei saa teha üldistusi, et noh, ütleme välja, et need Esta elab tänaval. Et me ei saa kindlasti teha tema põhjal üldistusi. Aga see näitabki, et me ei tohikski teha üldistusi, et ma toon lihtsalt väga argise näitajad pidevalt, kui me käisime temaga filmimas, veetsime temaga aega, et tal oli väga suur mure, et ta näeks hea välja. Filmis on näha, kuidas tema särgiga kristalselt valge kuidas ta oled, sa saad, saaks prismast osta kõige odavamat tennised, et noh, et oleks puhtad jalanõud, et saada kusagilt sealt varjupaigast uusi riideid panna selga. Ilus kleit, küsis minu käest, et oi-oi, Kadri, Anson Niiluse küünelakk, et issand, kui vahva, samastan seest korpas kätega vabrikus töötanud naine, aga tal on seal mingi oma nomaadi poeesia või mingi asi, mida ta seal ajab ja. Ta on selle poolest paigas, ükskõik kui palju võib arvata, et tema olemuses on kõik justkui paigast ära väljastpoolt pealiskaudselt vaadates. Mõlemate käest on siis nagu midagi kaotanud kolleeg on kaotanud töö ja nad Estnaga võtnud enda mehe. Et siis mingis mõttes see film näitab ju ka seda, et mis alles on jäänud. Jah, see ongi film sellest, et kuigi seal on kirik kindlasti üks tegelastest võib-olla mitte peategelane, aga riivamisi meie peategelased seal tareaalist nagu läbi liiguvad. See film ongi usu leidmisest või elujõu leidmisest, et kui sa oled tõesti kõik kaotanud siis mis nagu takistab sind kerra tõmbumast ja igaviku kadumast. Et nemad leiavad oma jumala oma usu oma tugipunkti. Kuidas teie leidsite need inimesed üldse? See oli väga keeruline, sest kõik algas sellest, et kui Lasnamäe sinna paekaldale hakati seda õigeusu kirikut ehitama, siis juba see vaatepilt oli väga muljetavaldav, et ma sõitsin sealt tihti mööda. Ja juba see tühermaale kerkib traditsiooniline kuldsete kuplite, ka õigeusu kirik. Taamal paistab täiesti anonüümne massiiv Halle magalamaju, et juba see oli sümbolistlikult väga tugev. Ja nii ma hakkasingi otsima neid tegelasi, justkui nii-öelda kirik keset külameetodil, et sealt külast, mis sinna lähedale jäi. See ülesanne oli raske ja nii ma veetsin palju aega keldribaarides keldri juuksurite poodides. Rääkisin inimestega. Aga, aga jah, et see teekond oli pikk ja nii palju ma ütlen, keldribaarist ma neid tegelasi ei leidnud. Nad olid jah, natuke seal kõrval, aga lõpuks ikkagi leidsin. Kuidas täpselt, see ei olegi oluline, aga. Kuidas nad selle kirikuga siis vastu võtta, et selles pressiteates on öeldud ka, et et see kirik justkui ei vastanud päriselt nende ootustele, lootustele? Jah, nagu üldisemalt rääkides siis et ma ei käsitle ühtegi nendest tegelastest ei kirikut, tuvisid ega neid inimesi faktiliselt, et nad suhtlevadki omavahel sümbolitena. Et selle kirikuga nad puutuvad kokku riivi mesi ja võib-olla see üldine skeem näitabki seda, kuidas elus üldiselt inimesed, asjad, ideed tõukuvad üksteisest eemale, nad peavad pidevalt nagu vägisi üksteisele lähenema kui neil soovi ja tahtmist ja ideoloogilist jõudu on. Et minu peategelaste puhul nemad nagu tõukusid sellest kirikust No ütleme, üks peategelane oli seal ka tööl turvamehena või ehitus alles algas ja teda lihtsalt kriisi tekkides vallandati sealt et väga otseselt ta eemaldas sellest ja et mõnes mõttes tema probleem algas nagu sellest. Aga noh, teisest küljest ju kindlasti pühakoda ehitatakse selleks et levitada usku ja usk on kindlasti inimestele vajalane, meie kaks peategelast, kes vajavad samuti võska, seda enam, et nad on mõnevõrra elu hammasrataste vahele jäänud otsivad seda usku ja ei pruugi seda leida. Sellest ehitatavast suurest pühakojast. Aga see on ka nende traagika eritena Testo puhul, et tema jaoks on see kirik väga oluline, sest tema usub, et jumal viib ta tema surnud abikaasaga kokku peagi. Aga tal puuduvad vajalikud oskused, et seda kirikut nagu endale appi võtta. Ja nii palju, kui ta seda kirikut või jumalat kui sellist ei hindaks ja ei ihkaks ja ei tahaks ratast mööda, see on suurem kui tema, piisavalt ükskõikne nagu tema jaoks. Ta ei võta teda ise, ei tõmba sisse, ta ei oska sinna ise täpselt minna. Ta tekitab nagu sellise omamoodi süsteemi, kuidas tema, selle jumalanna jõuab. Tal on ka oma kommunikatsioon. Mulle tundub, et kuidas ta arvab, et ühendus käib ja, ja üldse kus on see teine elujärgne maailm, kuhu ta loodab jõuda. Tema religiooni kogemus on nagu mingi liiga isiklik. Kui on väga eripärane, väga eripärane, et seal võib-olla meie filmis kõigist tugevamaid kohti kuidas ta oma mehega suhtleb, hool. Noh, jaoleegil on tuvid Jah, võib ka nii öelda, et toleegan hästi fatalistlik tegelane, et ta ei murdu kergelt. Tal on lapselik elurõõm ja see on ju väga hea, et ta ei ole seda kaotanud. Kõige selle elu virvarri keskel. Seda materjali te võtsite kolm aastat selles, et kas see ka palju välja sellest filmist. Jäid esialgsed tegelased kindlasti sest kõige raskem ongi teha filmi niimoodi, et sul on idee või mingi selline kontseptsioon, mis see võiks olla, siis hakkad tegelasi otsima selle kontseptsiooni jaoks. Et siis filter võib sind nagu alt vedada, et, et jah, et neid tegelasi jäiga välja. Need kandidaate läbi vaadates või otsides neid võimalikke tegelasi, et milline mulje jäi, et mis on nagu see, millega venekeelne kogukond sisest siis või noh, Tallinnas Lasnamäel kõige suuremat rahulolematust ilmutab, mille suhtes? Ma arvan, et ega meie tohiksin üldistada, mida kogukond arvab isegi lanname, subkultuur või mis iganes, et eks sellised inimesed, kes ei ole päris hästi oma kohta elus suutnud Leida või õigustada, sellel kohal olema, sest neid on ju igal pool, et ja erinevat keelt kõneleb Nende hulgas, aga võib-olla see üks peategelane, kes meil lõpmantaažis välja läks, selline nooremas keskeas mees? Võib-olla oli see, kes oli see paari seista ja kes lihtsalt leidis lohutust sellest, et oma sõpradega sai veel paaris käidud vähemalt niigi palju, et kuni jõuan, sinna elan järelikult siis noh, loomulikult kui sul ei ole suurt midagi teha ja unistuseks on õlu või kaks kätte saada, et siis siis ka mingeid kõrgeid ideaale seal või nad võivad Jutas väga kõrgeid ideaale seal lülitada, aga tegelikkuses tahtejõudu nende elluviimiseks juba jääb väheks. Aga ma veel kord, et me ei tohiks siin küll kuidagi üllitada kedagi kedagi raamidesse panna. Jah, ma tahaksin veel kindlasti lisada, et see film kuigi alguses oli mõtteid ka integratsiooni poole pealt, kuidas poliitika seal kiriku ümber keerles seal oleks olnud võimalik teha sellest filmi agama taotluslikult. Loobusin sellest mõttest, et see film peab olema vaadeldav ka inimestele, kes ei tea midagi Savisaare kirikuskandaalist, eestlaste venelaste probleemidest. Ja ma loodan, et nii on, et kindlasti see film oleks võinud samahästi olla kahest eesti rahvusest inimesest. Et ei olnud ka mingisugust ettekujutust selles osas, et kas siin on mõeldud Eesti publikule või vene publikule. Ma muidugi arvan, et ta on rohkem eesti publikule kuigi räägib vähem eesti Inimestest paraku on jah niimoodi, et võib-olla vene publikust ta tekitab palju rohkem küsimusi just nendel teemadel, mida mina taotluslikult sinna ei pannud. Et miks selline valik või, või mis iganes, aga see on vist praegu paratamatus. Mul on endal hea meel, et ma tegin eesti meeskonnaga läbinisti venekeelse filmi vene tegelastega et, et ma ei tea, kui eriline see on. Riho võib-olla teab paremini, mis siin veel tehtud on, aga aga ma arvan, et mõnes mõttes see on eriline. Lihtsalt ma tean oma kogemusest, et nii või teisiti tuntakse ennast kuidagi raamistatud või klassifitseeritutena, kui on võetud teatud esindajad, meil on kaks peategelast, eks ole. Teiegi küsisite, et kas sellest raamistab mingisugune mingi grupi tunnused. Kuigi me ei ole tahtnud mingisugust grupiportree kaugeltki nende kaudu luua, et siis siis inimestel võib endal tekkida see vale arusaam, et nii on püütud näidata kõiki. Kindlasti see ei ole nii. See ei ole ju olnud meie soov mingil moel. Et see on üldinimlik ja, ja ma jäin, nimetatakse, et kas on eestikeelne venekeelne, mis rahvusest nad on. Tegelikult on ju jutte inimestest, usust, selle puudumisest või selle asendamisest millegi muuga. Võtan need siiski inimesed leiavad need üldistavad vihjed siiski sealt üles, et nad ei ole väga otsesed, aga kui sa seda tähelepanelikult vaatad kasvõi töötuse koha pealt võib-olla vanuseklassist rääkides, et mingisugused üldistused seal kindlasti on. Võib-olla paari sõnaga ka teie koostööst ning selle sünniRaamlased vaata kunagi teinud ka seda sarja terve ilm näiteks, et kuidas nüüd teie koostöö selle tuvide tegemisel nüüd erines näiteks varasemast? Kõvast erines aga võib-olla see nimetatud terve ilm on küll üks põhjus, miks me seda filmi koos tegime. Terve ilma. Me tegime kahekesi niimoodi, et kahe peale jagasime ja koduselle spektri meistri ühe audiovisuaalteose tegemisel üldse vaja on. Siis siin on ikkagi nii olnud, et mina olen olnud loominguline, produtsent, toetanud ideed, aidanud seda arendada, leidnud teostamiseks vahendeid. Osalenud ka vahepeal aruteludes, kas liigume sinna või tännapoole, aga, aga ikkagi režissööri. Tal on Kadri, on siin ikka võrreldamatult suuremana kui, kui meie varasemast kohastes. Võib-olla mis on lihtsalt huvitav tuvide juures ka ja nende eelmiste projektidega võrreldes, et kui me eelnevatel aastatel käisime Rihoga Malis filmimas, kus oli prantsuse keel või lugematud hõimuga keeled mida me ju ei valda järgmisena Kambodžas, khmeeri keelt me samuti ei valda siis võib-olla lihtsalt üks huvitav aspekt veel, ka minu vene keel ei ole just viis pluss kindlasti, et midagi ma oskan, aga selline skisofreeniline, et kui ma kunagi lubasin, et nyyd keerulisi projekte nagu, kus sa otseselt keelt ei valda enam ei tee, siis kohe järgmisena tuli täpselt samasugune asi mis mõnes mõttes võib-olla ongi filmi tegemise koha pealt huvitavam isegi, sest võib-olla sinu tegelased nii palju ei piira ennast, et kuigi mul on alati kaasas inimene, kes vabalt rääkis ja minu abikaasa Sergei kippus poole pealt, ühines meiega ja tema suhtles nagu põhiliselt nende inimestega, rääkis läbi nende emakeeles, aga kui ka mina üksinda käisin, siis kuidagi mulle tundus, et isegi need jutud, mis me rääkisime, siis, kui ma üksinda käisin oma katkise vene keelega poolikuga olid võib-olla isegi isiklikumad. Sest siis see suhtlus oli sellisel üldinimlikul tasandil. Et nad ei piiranud ennast ka võib-olla selles kõnes, et nad teavad, et ma päris otseselt ei kritiseeri näost näkku seda, mida nemad räägivad mulle. Aga kas sellise filmi tegemise puhul Dell on kujutlused sel kümnendil mingi põhjuslik mõju nüüd ka otseselt ühesõnaga aitab nagu maailma paremaks muuta või te lihtsalt ise tunnete, et see on teie koostöös nagu peegeldada neid külgi? Ma arvan, sellist otsest lootust, et ühe teose abil maailm oluliselt paraneb, muidugi see oleks nagu natuke liiga optimistlik või sinisilmne. Aga ta on nagu laiemat sorti SEE, et kui inimene selle ikkagi ära vaatab ja, ja suudab samale lainele jõuda, kus filmitegija on olnud, siis ta võiks panna mõtlema inimest ja mõtlemine ise juba on ju teatud sententsi põhiselt elamise üks põhi, põhitunnuseid, kui nii mõtlen, elan hingan ka muidugi. Aga mul on hea meel, et ma sain teha midagi hästi isikliku, nii-öelda autorifilmi, sümbolistliku filmi, et kui vaataja jaksab seda kaasa mõelda, siis on hästi läinud. Kõik ei saa olla meelelahutus, et kindlasti ei ole seal sellist põnevat põnevat narratiivi, et tuleb, tuleb tõesti nagu kaasa elada nendele inimestele. Aga esilinastusele on tulemas ka palju venekeelseid inimesi, nii noori kui vanemaid, et ma väga ootan, mida nemad ütlevad, et samamoodi, et nende vastuvõtt võib-olla hoopis teistsugune. Kuigi kindlasti ei ole tegemist integratsioonifilmiga või ma ei taha käsitleda mingeid poliitilisi teemasid. Siis kuna meie filmimisperiood langes sinna perioodi, kus toimus ka kiriku skandaal nii-öelda siis meil on üks episood, kus ka härra Savisaar üles astub. Et inimesed, kes Eestis seda vaatavad, seda taustsüsteemi, teavad, et nemad kindlasti saavad sealt väikse lisaväärtuse, et justkui jälgida. Seal toimus kirikuplatsi avamine, et just, et mida seal räägiti, mida seal tehti või et kuidas noor keskerakondlased kiriku ees poliitilisi lendlehti jagasid. Või kuidas müüdi Savisaare raamatut, kuidas kriisist üle saada. Ja niimoodi irooniliselt kombel sõnastas Savisaar sellega väga hästi ka filmi ühe nagu põhimõte. Kuidas kriisist üle saada? Et igaüks saab omamoodi ja oma kõnes sõnastas teise põhimõtte, et igal rahvusel igal inimesel on õigus rääkida oma jumalaga, tema muidugi mõtles seda natuke teises kontekstis ilmselt. Aga see on paraku vist filmi teine põhimõte lihtsalt see jumal võib manifesteeru ta hoopis milleski muus armastatud inimeses mingis oma sisemises tungis oma hobiskas või. Aga jumala eest, et mitte valesti aru saada, et Keskerakond või poliitika ei ole selle filmi teemal, et need on samasugused sümbolid nagu tuvid. Selge aitäh. Stuudios olid Kadri-Ann Kibusi, Riho Västrik ja filmituvid esilinastus kell kuus. 20. jaanuaril, siis kinos Sõprus.