Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 23. juuli olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. Indrek Neivelt leiab, et kuna Euroopa Liit on majanduslikus mõttes üha enam riigi moodi, peaks ta kandma ka ääremaade sotsiaalkulutusi ja viima sisse Euroopa pensioni. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Raadil said eestlased ühe kuld- ja neli hõbemedalit. Kokku jagati taolisi medaleid välja 116. Absoluutvõidu pälvis ungarlane Attila saabo. Tänasest nädala lõpuni toimub Tallinnas kirikute nädal. Oleme mitte propagandaüritus, vaid festival, mille eesmärk on rõhutada kristlikke väärtusi. Nädal toob Tallinna 1500 väliskülalist kirikutegelasi muusikuid, kunstnikke. Süüria lükkas tagasi Araabia liiga üleskutsed rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks ja presidendi tagasiastumiseks. Samas eitas Süüria keemiarelva kasutamise võimalust. Suurbritannia välisminister ennustab rahva vastu aku. Senisele poliitikale. Kohtunud araabia maade ametnikud kiitsid heaks rahvusvahelise uurimise Jassi rahvati surma asjaolude selgitamiseks kahtlustatakse, et Palestiina liider võidi mürgitada. Viljandisse Maal peetakse enne Viljandi folki eesti etnolaagrit ja Pärnus on algamas Järvi festival. Peipsiveere valla sabas aga presidendipaari presidendipaar Peipsimaa turismikaardi. Sajuvõimalused jäävad homsest vähemaks, ilm läheb ilusamaks. Sooja on öösel 11 kuni 16, homme päeval 19 kuni 24 kraadi. Pankur Indrek Neivelti hinnangul räägitakse Euroopa võlakriisi valguses peamiselt kulude kärpimisest, pankade kapitaliseerimisest, harvemini majanduse sisemisest tasakaalustamatus, sest kui vaatame eurotsooni tervikuna, siis eksport ja import on praktiliselt tasakaalus ehk siis eurotsoon kui tervik ei ela üle võime Probleemiks on sisemine tasakaalustamatus ehk nõndanimetatud või niinimetatud ääremaades on raha puudu ja keskuses jääb raha üle, kirjutab Neivelt oma blogis. Ääremaadeks on Neivelti sõnul Kreeka, Portugal, Küpros keskuseks, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa itta, Itaalia ja Hispaania jäävad kuhugi vahepeale. Ewerti sõnul kogunevad keskustesse kallimad töökohad, ääremaades toimub ka inimeste äravool sinna. Raha ümberjagamine riigisiseselt on aga igati mõistlik ja seda teevad kõik riigid. Euroopa liit koos omakapitaliga kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumisega on aga majanduslikult üha enam riigi Moody. Neivelti hinnangul ei ole mudel, mida Euroopa liit täna edendab, jätkusuutlik peab liikuma suurema Euroopa Liidu eelarve suunas kärpima kohalikku bürokraatiat ja Euroopa Liidu abirahad ei peaks olema ainult alakivi Mäo ristmike rajamiseks, vaid sellest tuleks osaliselt katta sotsiaalkulutusi ning arvestades tööjõu vaba liikumist tuleks sisse viia ka niinimetatud Euroopa pensionär, vab Indrek Neivelt. Täna lõpetati Nokia kontserdimajas pidulikult 43. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Eestit esindasid võistlustel viis noort andekat füüsikud, nelja neist autasustatud hõbemedaliga, edukaim oli aga kulla saanud Jaan Toots. Tallinna reaalkoolist. Rahvusvahelisele koolinoorte füüsikaolümpiaadil kogunes ligikaudu 400 noort 82-st erinevast riigist ja võistluste edukaim oli Attila Savo Ungarist. Olümpial Radio akadeemilise komitee juht Jaak Kikas. Need olid rasked ülesanded, seda näitab kas või seegi, kui palju keskmiselt koguti punkte maksimaalseks võrreldes jällegi medalid räägivad enda eest oli eelläbi kõigi aegade meie parim tulemus isegi võib-olla võib-olla liiga hea, võiks arvata, et ise koostasid ülesanded ise lahendasid aga tegelikult oli meie meeskonna esinemine juba eelmisel aastal väga hea ja see näitas, et midagi veelgi paremat on tulemas, sest noh, tõepoolest kolmas kuldmedal läbi kõigi aegade, mida me oleme saanud ja kõik ülejäänud poisid hõbemedalitele seda juba varem tõesti juhtunud. Tänasest nädala lõpuni toimub Tallinnas kirikute nädal. Nädala nimi Haatpiit on inspireeritud Tallinna südamekujulisest vanalinnast. Kirikute nädala eesmärk on tõsta esile kristlikke väärtusi ja kaasinimesest hoolimist. Riina Eentalu jätkab. Kirikute nädal ei ole propagandaüritus, see on festival, mis pakub kõrgtasemel meelelahutust, võimalust külastada kirikuid, saada osa kultuuri ja spordiüritustest ja osaleda heategevuses, rääkis nädala kunstiline juht Lehari kaustel. Teine osa Harti Tallinnast, mis ma julgeksin öelda, palju tähendusrikkam on see, mida me valju häälega ja Physseeri ja need on projektid, mis aitavad jõuda inimesteni vangideni, hooldekodu, elanikeni, haigeteni, vanuriteni ja noorte ja laste niisamamoodi. Nädal toob Tallinna 1500 väliskülalist olgu kiriku juhte, muusikuid, toimub valguse, öömuusikute ja kunstnikega, toimub noorte festival. Kava leiab kodulehelt www. 2012 punkt ei. Osaleb 50 Tallinna kogudust, aga kui lisada nädala kõrghetk palvepäev 28. juulil lilleküla staadionil siis on hõivatud 200 kirikut ja kogudust üle Eesti. Kirikute nädal juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on olulised asjad, mida vajame, olemas väga lähedal, aga me ei märka neid, ütles Tallinna praost Jaan Tammsalu. Kirikute nädal püüab ütelda, et sul on need vahendid olemas, millega oma elu elamisväärsemaks muuta. Me juhime läbi võib-olla mõnede uute asjade vanade väärtuste juurde inimesi. Nagu öeldud, kulmineerub Kirikute nädal laupäevase palvepäevaga. Eesti palvetab. Lilleküla staadionil algab Eesti direktor Herman Jürgens. Tegelikult meil on olemas üks imeline asi eesti rahval kus on laul ja palve ja sellepärast me tahamegi tulla kokku kutsuda kõik inimesed, et üheskoos laulda, ühes kohas, paluda ja tänada jumalat selle eest, et meil on vabadus. Palvepäeva idee on pärit Šveitsist Hans Peter nüssilt, kes ka Tallinnas on ja kes on külastanud palvepäevi paljudes riikides. Kuid Eesti on jäänud silma millegagi, mida kogu Euroopale esitleda. Ta on käinud Eestis mitu korda ja eri piirkondades, et teda üllatab rahu ja üksmeel kirikute ja koguduste vahel ja kiriku ja poliitikute vahel. Kogu Euroopas on ta näinud väga palju lahkhelisid. Ta on näinud Eestis maad, mis on leidnud oma identiteedi ja soovib seda säilitada. Selle sõnumi võiks Eestist Euroopasse viia, ütles Hans Peter News. Nüüd Välisuudised Margitta, otsmaa. Araabia liiga riigid on kutsunud Süüria presidendi Bashar varal Assadil kiiresti tagasi astuma, samuti kutsuti opositsiooni ja Vaba Süüria armeed moodustama rahvusliku ühtsuse valitsust. Süüria välisministeeriumi pressiesindaja džihaad Maktisti sõnul lükkas Süüria need üleskutsed tagasi. Samas kinnitas Magdissi, et Süüria ei kasuta kunagi keemiarelva tsiviilelanike vastu, vaid ainult juhul, kui ollakse silmitsi välisagressiooniga. Opositsiooni poolele selle üle läinud Süüria suursaadik Iraagis avaldas varem BBC'le arvamust, et president Bashar Assad võib käiku lasta keemiarelvad, kui ta nurka surutud. Ka Suurbritannia välisminister William haig ei usu keemiarelva kasutamise. Kõige tõenäolisem, mis juhtuda võib, on, et rahvas tõuseb taaspoliitika vastu üles, ütles Heiga. Saudi Araabia telekanali ravia andmetel on Süüria president koos perega endiselt pealinnas Damaskuses. Süüria opositsioon on aga teatanud Assadi põgenemisest Damaskusest pärast seda, kui mitu talle lojaalselt Ministrite kõrget sõjaväelast suitsiidirünnakutes tapeti. Täna süüdistas on Süüria territoriaalse terviklikkuse rikkumises, kuna Süüriast tulistatud mürsk tabas Liibanoni idaosas elumaja ja mitu mürsku langes liibanoni poolele ka riigi põhjaosas. Presidendi kantselei teatel tegi riigipea välisministrile ülesandeks esitada proteste. Süüria suursaadik kuule Damaskuses. Venemaa suurim lennukompanii Aeroflot teatas, et peatab järgmisest kuust lennud Moskva ja Damaskuse vahel kavas aga veidi aja eest oma lõunapoolseima piiripunkti Süüriast tulevatele põgenikele. Kataris Dohas kohtunud Araabiamaade ametiisikud kiitsid heaks rahvusvahelise uurimise korraldamise Arafati surma asjaolude selgitamiseks. Sellest teatas täna Palestiina omavalitsuse kõrge ametiisik sai perekat ettepaneku luua Arafati surma asjaolude väljaselgitamiseks. Rahvusvaheline uurimiskomisjon tegi kohtumisel Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas. Juuli algul leiti telekanaleid tellimusele Šveitsi radiatsioonifüüsika instituudis korraldatud uuringus Arafati kuulunud esemetele normaalsest kõrgem radioaktiivse polooniumi tase, mis tõi taas päevakorda kahtlused, et Palestiina liider võidi mürgitada. Irekkati sõnul soovitakse, et uurimiskomisjon oleks väga usaldus väärne. Tema sõnul võib vaja minna ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni. Küprose võimud vahistasid limast soolis välismaalase, keda kahtlustatakse Iisraeli-vastase rünnaku kavandamises. Liibanoni päritolu 24 aastane Rootsi kodanik, kelle nime ei ole avaldatud, kus peeti kinni limast soolist, kuhu ta oli saabunud kaks päeva varem Londonist. Meest kahtlustatakse Iisraeli turistide liikumise jälgimises. Vahistamisel leiti tema juurest nimekiri paikadest, mida Iisrael lased. Küprosel külastavad Raili võimude arvates plaanis kahtlusalune samasugust enesetapurünnakut nagu eelmisel nädalal Bulgaaria spurgaasi lennujaamas. Seal hukkus pommiplahvatuses seitse inimest, teiste hulgas viis Iisraeli turisti. Üle 30 inimese sai selles rünnakus viga. Bulgaaria meedia teatel oli rünnaku toimepanija alga naissoost kaaslane. Naine viibis ühes varna hotellis koos pommirünnaku toimepanija ka, kuid võib olla seotud ka ühe teise mehega, kes oli juhtunu kaasosaline. President Toomas Hendrik Ilves, Evelin Ilves külastavad täna ja homme Peipsi-äärseid külasid, et kohtuda kohaliku elu edendajatega vanausuliste ja ettevõtjatega. Presidendipaar külastab Peipsimaa külastuskeskust, Vornja palvelat, Kolkla Kolkja palvelat, muuseumi, Alatskivi lossi, aga nende külaskäiguga seoses ka üks lugu. Jaan Lukaselt. Täna avati Tartumaal Peipsiääre vallas Kolkja külatänaval Peipsi maaturismikaart MTÜ piiri peale Peipsimaa külastuskeskuse juhataja. Mis on sellist kaarti ja külatänavale vaja ja kuivõrd aitab paremini tuttavaks saada Peipsimaaga? Kuna me teame, et Peipsi piirkond ja Peipsimaa on atraktiivne turismitala basseinini, puudus kohalikule turistile suunatud väline info ja valida kogu Peipsi maal vajalik turismiobjekte söögikohti, külastusi, et ei ole enam vaja nii, et üks maakond lõpeb ära, lõpeb, kaarterab. Kaart tutvustab siis Peipsi maad Vasknarva Sträpinani kuid kas see kaart on seotud ka vana udulistega? Ja selle kaardi on teostanud vanausuliste koguduse esimees Pavel parunil selles mõttes, et ta joonistanud sinna 50 väga kaunist objekti, iseloomustavad pilti peale, mis annab rändurile sellistele meeleolu. Ja seal on ka natukene võistakamatekstiku taoliste kaartide peal on et kõik see on vanausuliste ja kohalikus riknelt kõik pealkirjad ja kõik kõik, sest see on vanausuliste külas ju. Ja kaart jamasid Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves. 70 inimest on kogunenud Viljandimaale Kõpu mõisa osaleda laagris Eesti etnokuueteistkümnendat korda veetava laagri eesmärgid hakkavad mõnevõrra muutuma. Kui varem oli teemaks lugude õppimine kindlat nii-öelda kindlalt eesti rütmis, siis nüüd püüab Eesti etnorattaliste rütmide sekkaga viisikatkeid maailmast. Veel soovivad tänavused Eesti etnol osalejad Viljandi folgil tagasi tuua tänavu tänavamuusikute traditsiooni, aga sellest nüüd Pireta Jürist. See salvestus on tehtud täna hommikul pärimusmuusika õppelaagris kui 70 osalejat kokkumängu harjutasid pärimusmuusika õppelaagrid pole ju maailmas midagi uut ja eesti etnogi toimub juba kuueteistkümnendat korda. Aga tänavune Eesti etnonõuab osalejatelt nii-öelda teistele andmist, ehkki juhendajate rullilt soovitakse üle minna. Osalejakesksusele jätkab eesti etnoprojektijuht Margit Kuhi. Tasapisi proovimegi suurendada osalejatele rolli, et teha seda niiviisi pool ja pool õpitubades, et selle poolest erinevad. Eesti etnost osavõtjaid on ka tänavu mitmelt maalt mandrilt, aga ma otsisin üles praeguste laagreeste hulgas inimese, kes on praeguseks kõige kauem laagris olnud. Ade Luts osaleb laagris juba kuuendat aastat. Alguses oli need õpetajad, andsid kindlad, vot tegime need ära, oligi kõik. Aga nüüd on just nii, et leitakse rohkem lahendusi, et kuidas õpilased ise saaks teineteist õpetada. Miks teie siia tulete? Ma ei oskagi öelda. Lihtsalt see kogemus, missid, alati seal, see emotsioon, see on see, mis kutsub igal aastal tagasi. Mis te selle kogemusega teete, kuhu teda panete? Südamesse? Kuidas kõlaks ansambli abalugu Waterloo labaja rütmis laagris õpetav Jaan Jaago proovib nüüd järele? Ka Jaan Jaago ütleb, et eesti etno pürib multikultuursus poole. Mulle meeldibki see, et noored nagu ei ole labajalast kinni ja et nad nad on noored, neil on ideid, igasuguseid mõjutusi igasuguseid, et nad võivad teke segada ja ei ole nagu piire. Viljandi pärimusmuusika festivalilt on nii-öelda ära kadunud tänavamuusikud eesti etno 2012 püüab selle traditsiooni taastada, sest eile harjutati tänavamuusikuks olemist Pärnus. Nõnda rääkis projektijuht Margit Kuhi. See on päris tore kogemus ja päris inspireerinud olid väga õnnelikud ja kuidagi selline entusiasm nullini sisse nii ja ma usun, et selle aasta Viljandi festivali saab neid päris palju tänavatel näha. Eesti etnokestab pärimusmuusika festivali alguseni ehk 26. juulini ja seda, mida seal õpiti, saab näha festivali esimesel kontserdil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Piret päib. Rist Viljandi. Ja ka Järvi Suvefestivali võib tänasest alanuks lugeda, sest kuigi kontserdid algavad neljapäevaste meistrikursused lähevad homsest lahti, siis orkestri proovid käivad. Ester Vilgats jätkab. Järvi Suvefestival toimub teist korda, aga juba 2000. aastal alustas maestro Neeme Järvi David Oistrei festivali raames oma meistrikursusega 2009.-le, kas tal sai selle nimeks järvi, suveakadeemia, nüüd õpetatakse dirigente Järvi Suvefestivali raames aga oma professionaalseid oskusi saavad siin lihvidega keel ja puhkpillimängijad, samuti heliloojad. See võimalus on esimest korda üks festivali korraldajaid, dirigent Jüri-Ruut Kangur. Kuna dirigentide kursus, siis on vaja selleks orkestrit, orkestrit, orkestri muusikuid ja see niimoodi tuligi, et kui juba tulevad orkestri muusikud, miks siis nagu teha orkestripillide meistrikursusi ja nii ongi siis keelpillikursus puhkpillikursus sel aastal esimest korda ka kontseptsiooni meistrikursuse Helena Tulve, nii et seal nagu laienenud tuua erinevate pillide muusikud sellesse kvaliteetses muusikakeskkonda, sellises hariduskeskkonda kokku, et saada siin koos koos õppida ja ka saada nendest kontsertidest osa. Festivali kontsertidel on võimalus nautida festivaliorkestri esinemist ja see on midagi erakordset. Dirigent Paavo Järvi. Aga see on erakordne, sellepärast et siin on, ma ütleksin niimoodi, et kõige paremad Eesti noored muusikud võib-olla sellist orkestrit ei olegi juhatanud. Haagi esimene mängija, Doczyk kammerkontsertmeister, aga samal ajal meie enda suured ja vägevad mängijad ja no näiteks Kalev kuljus, Vavilov, Martin Kuuskmann. See on ikka selline koosseis, mida ühes normaalses orkestris kunagi ei ole, sellepärast nii palju soliste ja solistide tasemega inimesi saada ühte orkestrisse kokku on väga raske. Küsin Neeme Järvelt, kui palju neid Järvisid õieti sellel festivalil osaleb? Seal on nüüd kaks minu omalast, nende lapsed, päeva ja Marika lapsed Christian seekord ei ole. Ja siis minu vend oli ju haruldane muusik Vallo Järvi, kelle kaks poega seekord siin Andruse teed niisugused ei ole mängidele, tšellomängija ja Nendel on ju kõik m-tähega Järvid, Maarius, Miina, Mihkel Madis, need on kõik muusikutel siin. Nii et kui me hakkame vaatame sõrmede peal, ei saagi lugeda rohkemat. Järvi festivali kontserdid algavad neljapäeval, infot saab kodulehelt. Mõned tänavad muutuvad Tallinnas autodele üha kitsamaks, autoliiklusele vähendatakse ruumi. Võimalusi ühissõidukitele suurendatakse. Abilinnapea Taavi Aas selgitas täna vikerraadios põhjuseid, miks ühistransporti eelistatakse. Tegelikult ju kevadest andsime teada juba, et me plaanime, sest tal anda täiendavaid eeliseid ühistranspordile. Tõsi, ma tunnistan seda, et see esimene Narva maantee mahamärkimine oleks pidanud olema paremini kommunikeeritud. Me oleme püüdnud seda viga parandada ja nüüd juba pikemalt ette teada anda, kui järgmised ühistranspordi rajad vaha märgitakse. Miks seda tehakse siis, ega tegelikult see on Euroopas praktiliselt kõikidest linnadest ega midagi teha ei ole, tänavate läbilaskevõime on piiratud, kesklinnas tänavaid laiemaks ehitada võimalik võimalik ei ole ja tegelikult ongi valik, et kas siis eelistada ühistransporti, vilja kasvatada, töötajaid on oluliselt rohkem kui, kui auto kasutajaid või siis lepp tegi olukorras, aga kus autot kesklinna vallutavad ja, ja ühistranspordi jääb aina aeglasemaks ja aeglasemaks, ühistranspordi rajad võimaldavad kiiremat ühistranspordi liikumist. Nüüd, mis puudutab alternatiive, siis tegelikult alternatiividega ju linn ka tegeleb, sellepärast kesklinnast möödumiseks. Arvestades Tallinna eripära, on ikkagi need tööd, mis, mis täna tehakse Ülemiste ristmikul, mis siis avavad tegelikult või suurendavad selle ristmiku läbilaskevõimet ja eelkõige just nendes suundades, mis võimaldavad kesklinnast mööda sõita. Ja nüüd sellest, milliseks kujuneb meil ilm, Merike Merilain. Pärastlõunal oli sajuala jõudnud Peipsi äärde, lääne pool oli rünksajupilvi ja siin-seal 100. ka hoovihma. Lähim laussajuala oli Ahvenamaa ja Rootsi keskosa kohal. See viimane võib riivata öösel Põhja-Eestit, kuid võib ka Soome peale jääda, sest madalrõhuala Islandilt kaugeneb kirde poole. Ilm paraneb, läheb juba homme, saju tõenäosus väheneb tänu Kesk-Euroopast Valgevene kohale saabuvale soojale kõrgrõhualale ja see viimane jää meid mõjutama kolmel lähemal ööpäeval. Saabuval ööl ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on öösel 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, põhjarannikul võib kohati veidi vihma tulla. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul kuni 13 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on 19-ga 24 kraadi. 25. ja 26. juulil on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Saju tõenäosus on väike, kuid 26. juuli pärastlõunal on siiski väike kook, saju võimalus. Ja puhub edelatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. 26. on tuul veelgi nõrgem ja öösel tuleb sooja 12 kuni 16, päeval 20 kuni 26 kraadi. Aitäh, see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.