See on raadio kaks. Viime oleme. Tauno Hints, tere, Tauno, tervist. Tauno on nüüd tegelikult juba, noh küll noormees, aga väga tunnustatud juba tegija ja viimasel ajal pigem ikkagi rohkem heliloojana. Kuigi kerime veel mõned head aastad tagasi ja Tauno oli ikkagi väga popis bändis nimega Genialistid. Ma ei tea, päris front männi ei olnud, eks ole, sa Tauno olid seal klahvpillide taga, aga ikkagi väga populaarne bänd ja muidugi võib-olla esimene küsimus kohe õigustatud küsimus kuulajal ka ikkagi, et kust see Genialistid siis nüüd on ja ja miks ei ole näha, ega kuulda enam Tauno siis sinu kordnud ära seletada see asi, et Ivar Põllu käis kuskil kuu aega tagasi meile seda asja seletamas, aga aga need sinu versioon, et genialistidest, siis. Eks tore on ju see, et plaadid on alles ja saab võtta ja kuulata ja mina ka vahel seda ise teen. Aga et miks ansambel enam koos ei mängi, siis? Võib-olla niisugune normaalne asjade käik on sa seletused. Jõuti ühiselt sinnamaale, kus puhkus tundus nagu loogiline. Jah, nojah, kuidagi askeetlik kants, seletas aga aga kas siukest re-uniooni asja ei ole tõesti nagu ma usun, et tegelikult on neid, kes tahaks teid veel laval näha, et ei ole nagu arutatud, sina oled muidugi juba mõnda aega sihuke põhjaeesti poiss, et ma vaatan, et minu meelest Ivar Põllu käis ka rääkima, et tema on ikka liigmees ja Lõuna-Eesti mees, et ei ole sealt väga palju nüüd välja saanud, kuigi vist tuleb nüüd sügisel koolitama küll Tallinna inimesi, aga on re-uniooni jutti olnud Genialistide ka taasinimest. Vaat, ma ei tea, ma arvan, et vahemaad kindlasti ei ole takistuseks, et kui nüüd see põhi ja lõuna ja, ja, ja kõik see sisse tuua. No ma oma mõtetes olen vahel nagu niimoodi mänginud sellise ideega, et võib-olla kunagi oleks nagu vanuigiühiselt koos tore pillide taha istuda, aga mulle miskipärast tundub, et see võib-olla ei ole avalik, toimub, aga no ma ei tea Selge, aga üks asi on muidugi see, et me kuuleme tegelikult pidevalt, eks ole, maailma pealt, et suured-suured-suured, staarid saadaksegi, kui ma saan aru, et seal on vist üks motiveeriv asi, on lihtsalt seal rahas meeletu hunnik raha, mis nendele pakutakse ja mõned siis kas siis murduvad või, või tegelikult juba ootavadki seda olukorda või kruvivadki siis mingi ootuseni selle summa nii kõrgeks, aga, aga mõned on vist jäänud ka, isegi mitte, kogun, hoian pöialt, igatahes. Et tõesti, ma usun, et raha ei ole, võib-olla siis teile pükste paadunud loomingulistel inimestel, siis nagu ainuke tegija, mis võiks. Kui tuua no kindlasti on tegemist kuue erineva loomingulise inimesega ja, ja nii palju täpselt kui on inimesi. Nii kui oli inimesi ansamblis, et nii palju on ka erinevaid vaateid, et ma ei julgeks nagu teistest Teistele vastata midagi. No Eesti turult jah, selliseid summasid kokku vist ei kaabi, Tauno Aintsi on meil siis täna külasega, Tauno ei ole mitte ainult tuntud siis minevikust kui siis Genialistide pillimängija või nii. Aga Tauno on nüüd juba tunnustatud helilooja ja, ja päris palju kindlasti meiega, kuulajad teavad Tauno muusikat võib-olla alati isegi seosta Tauno sinu enda siis loominguga, sest et popstaarid on kogu aeg kuidagi nagu silmatorkavad, nüüd heliloojana, jääd sa kuidagi tahaplaanile. Kas sa põed ka seda, et, et ikkagi vahel? Mul on selline tunnustus, jääb saamata. Mulle tundub, et see olukord on tegelikult minu isiksusega tasakaalus, et ma oma olemuselt see ei ole niisugune pealetükkiv frantmann. Ja et ma tõesti naudin olukorda, kus ma olen just nagu sellel teisel liinil või sest et kolmas liin oleks tõenäoliselt natuke palju minu jaoks ka, et mulle meeldib seal vahepeal olla. Aga nimetaks lausa näiteks Eesti televisiooni ekraanilgi populaarsed saated Buratino ja, ja mis ta oli Tommy juures külas või? Jah, mul oli suur rõõm ja au kirjutada Buratino tegutseb jälle saatesarjale laulusid, mida siis näitlejad esitasid ja millest hiljem ilmus ka plaat kus riiklik sümfooniaorkester ja ETV tegid ühise plaadi näitlejate laulmisega ja hiljem mõni aasta hiljem. Ma kirjutasin saatesarjale, saame kokku Tomi juures tunnusmeloodia ja ka mõned laulud. Lisaks eksole on selliseid muusikalavastusi olnud ja nüüd, kas, kas nüüd olete ka suuresti sellise kontsert muusika peale? No ma ei julgeks selle üldistada, et mulle väga meeldib, kui õnnestub kirjutada mõni niisugune teos, mis lavale saab ja, ja ka võib-olla rohkem, kui ükskord seal kõlab. Ja kindlasti tele tele ga seotud. Muusika on selles suhtes nagu nagu erilisem, aga viimane, niisugune on kõige suurem asi minu elus oli võimalus kirjutada Rahvusooper Estonia eesti rahvusballetile. Muusika balletile modinjaani need kunstnik asse Värnis, mis etendus nüüd esietendus mais ja mis jätkab lavateed nüüd sügisel. No vot, et tegelikult on tõesti väga palju ette näidata. Ja muidugi üks põhjus, miks täna sind siia külla kutsusime, on ka see, et nüüd augustis käivitub ja naised valitsevad maailma, millele ka on muusika kirjutatud ja sellest. Neid muusikanäiteid me ka kuulame, aga Sa võtsid täna kaasa natukene muusikat, mida sa ise kuulad. Kas ma vaatasin seda nimekirju, et siin on ka selliseid noh, selgelt siukest nagu rokkbände nagu Fufayters ja meteora ja ja ka samal ajal, eks ole kuulata Stingi, Amy Winehouse'i. Et see muusikamaitse, kuidas sa seda ise lammustadelt. Mulle endale meeldib mõelda niimoodi, et tegelikult muusika on üks, üks tervik, jagunegi stiiridekse kajastataks ainult nagu väljendusvahendid erinevad, et ja noh, võib-olla on see osaliselt seotud selle elukutsega, mida ma olen õppinud ja mida jätkuvalt õpin. Aga mulle tundub niimoodi, et see tervik, et ma ei seaks ja ei välistaks enda jaoks ühtegi ühtegi pala ega ühtegi stiili See otse võikski midagi panna, näiteks. Kas Fufaytardistajaga see on selline, kuidas oled, oled siis ka selle bändiga on nii muusikaliselt kui ka muidu kursis. Natuke olen selles mõttes nirvaana, meeldis mulle juba ammust aega tagasi ja, ja, ja see tegelikult see side, mis on, seos oli vana, selle vahel jõudis minuni hiljem, et mul on tegelikult muusika nagu kõnetas mind ennem mulle hästi meeldib. Noh, selle loo puhul näiteks niisugune dramaatiline dramaatiliselt. No kuidas nüüd öelda noh, faktuuri erinevused või selles mõttes, et on väga-väga erinevaid kõlapilte kõrvutatud omavahel, et see annab nagu liikumise sellele vormile, see annab sellele loole nagu sellise intensiivsuse, millest on tore osa saada. Aga kuulame, proovime siis sellest intensiivsusest osa saada, kõik. Siin me oleme saates Tõnu Pedaru minu nimi ja täna on mul külaliseks viimases saatetunnis Tauno Aintsi ja Tauno on helilooja kellega oli väga huvitav kuulata, siin ka Tauno valikul mängib do Fufaytersi lugud Tseender Tarmo rääkis siis nii-öelda professionaalselt lahti natukene selle muusika, faktuuri ja siukest sisemist struktuuri ja ja Tauno, võib-olla meil on, ma tean, Eestis on palju Faidersi fänne ja ka ja et näiteks selle loo puhule, noh, kes tahavad seda üle kuulata, mis seal nagu veel nagu huvitavat tuli, mida tasuks jälgida, see läks niisugust kahest liinist, eks ole, mis seal läbivalt nagu jookseb. Jah, no lõpuks see tõenäoliselt see vist oligi, mis minu tähelepanu köitis, kui ma, kas äkki raadiost kuulsin seda ja mis mulle kõrvu jäi, on see, et lõpu refräänides on kohakuti korraga kaks muusikalist liini olulist liinid. Niimoodi korraga kõlamas ja see on väga vanatehnika kontrapunktiline tehnika, mida juba aastasadu on kasutatud süvamuusika komponeerimisel ja et see, see köitis mu tähelepanu, otsisin selle saate üles, kus seda lasti, vaatasin, või noh, leidsin, ühesõnaga, et niisugune ansambel ja läksin kohe rõõmsalt, ostsin plaadi, kuulasin ja ei pidanud pettuma. Et võib see traditsioon viia meid tagasi nii-öelda Bachi aegadesse. Absoluutselt ja veel varasemate Essegi aegadesse, et mulle enda jaoks väga meeldib niisugusi linke leida ja ühendada ja ja kasutada. No igatahes üks vorsti jupp siin hariduse kasuks, et tasub ikkagi koolitarkust ka taga ajada, et lihtsalt ka on endal huvitavam võib-olla kuulata või avab mingeid nagu uusi jällegi dimensioone. Sedasama popmuusika puhul. Absoluutselt no sealtmaalt ongi pärit tegelikult minu mõtted, et, et muusika on üks ainult väljendusvahendid ja saundid ja, ja niisugused Nüansid nagu muutunud Tauno sina oled ka, ilmselt siis ei olnud seal mingeid probleeme ühendada siin meie üht kuulsamat heliloojat Veljo Tormise tema kuulsaid tükke siis metsa Tõlliga, et sina just suvaldasid, vääranseerisid siis neid asju ka. Jah, see oli tõeline rõõm ja nauding, loomulikult ka väljakutse ja niisugune väike hirm, et ikkagi kaks kaks suurt mäge olid mu töölaua peale ja, ja, ja mina pidin nad kuidagi niimoodi liitma, et. Kõik säiluks haridust, hariduse kasuks, siis siin juba kõlas üks. Üks siis argument, aga sinul ei ole vist vaja olnudki väga sind motiveerida või kuidagi olete ikkagi taga nõudnud seda teadmist oled siin? Kolledžis Viljandi kultuurikolledžisse vähemasti siis nimetati, eks ole, oled käinud ja kus, kus sa veel oled teinud ja praegu õpetad ise lausa? Ja ma pärast. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamist astusin Eesti muusika ja teatriakadeemiasse kompositsiooni reaa seal Viljandis õppisin levimuusikat. Toona niimoodi seda nimetati ja hakkasin kompositsiooni õppima Lepo Sumera ja Helena Tulve juures. Lõpetasin siis 2000 rp 2000 äkki neli. Ja ja praegu õpetan küll, jah, muusikakeskkoolis ja nüüd ka Viljandis taas tagasi. Ma mõtlen iste popmuusika suhtes, võib-olla mõnel on ka selline nagu tunne, et võib-olla, kui kuhugi koolipinki sattunet muutun järsku akadeemikuks ja läheb see nii-öelda õige õigehooge ära ja tehakse kuidagi mind mingisuguseks kandiliseks, et et võib-olla see vahel vahel sellist momenti on, kuigi mõni on vist teiste nii andekas, et ei vaja võib-olla enam mingit telliste kooli, aga lihtsalt uusi võimalusi võib seal enda jaoks avastad, eks ole, koolipingist. Kindlasti kooli õppimise teema on niisugune huvitav ja oluline et kuna ikkagi õpitakse ju enamalt jaolt grupiviisiliselt, siis eeldab mingisuguseid ühiseid Ühiseid nagu norme ja, ja, ja kui on juba ühised normid, et siis keegi peab järele andma ja keegi peab järele tulema ja nad kindlasti. Aga ma arvan, ma arvan seda, need kompromissid mis peavad tekkima koolis käies konnas olles, samamoodi ei saa välistada ju kõiki teisi inimesi ja kompromissi, et see on nagu üks loomulik osa, aga kindlasti on inimesi, kellele see sobib, rohkem, me kindlasti on neid, kellele see sobib, vähemalt. Kindlasti on võib-olla ka inimesi, kes võib-olla lausa kooli unustavad, et magavad oma õige aja maha, meil oleks vaja juba tiibu proovida, jah, ise võib olla maailmas laulda ja tegutseda, et koolis käimine on mingil määral ka võib-olla selline. Kui on võimalik, et päris mõnus, jäädki sinna koolipinki kinni? Jah, kui nagu jah, muidugi see kõik, kõik on võimalik, kõik on võimalik ja meie siis täna räägime natukene ka sellest etendusest, mis augusti algul lahti läheb. 10 etendust, kolmas august, kui mälu ei peta, läheb lahti. Tartus siis Raadil palju kõneldud Raadil siis suveetendus, naised valitsevad maailma ja sellele etendusele, siis on kirjutanud ka Tauno Aintsi muusika. Kas selle etenduse koha pealt, kas oled sa selle loomise juures ka olnud või oli see Ivar Põllu? Ma ei mäleta, kas meil rääkimas, et kuidas see sündis, et tule praegu nagu täpselt meelde, et kuidas sünnihetk oli, et kas oma heli ja helide mõtetega olid ka seal. See on sündinud küll niimoodi üsna mitmeetapiliselt, et need mõtte Ublud olid juba olemas nii-öelda ideede tasandil, siis, kui ansambel Genialistid veel tegutses. Sellest edasi oli vahepeal igasuguseid asju, siis 2010. aastal maailmaküla festivali etendus, niisugune lavaline kontsert või, või kontsertetendus, niisukese, segase žanrilise määratlusega tükk, kuhu mina kirjutasin, muusika mitte ainult üksinda, vaid ka Ivar Põllu ja Allan anti koostöös. Ja lisaks oli tegev ka näitleja. Ja Mul on võib-olla lavastatud oratoorium lugejaga. Sellelt pinnalt jäi valmis suur hulk muusikast materjali, aga tegelikult ideid, mis nagu lavaliselt, võib-olla ja tekstiliselt ei realiseerunud Ivaril päris nii, nagu see kõik see mõte oleks võimaldanud siis sellelt pinnalt kasvas välja nüüd sellel aastal etenduv naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum. No kuulame kohe ühe näite, siis sellest etendusest ja selle selle laulu nimi oli mehed, las ma nüüd vaatan meeste töölaul, et mis seal siis nüüd oluline, pluss siis sellise. Kui sa siis seda faktuuri rääkidel. Ei, alati ei pea faktuuriga kohe muidugi tulema välja selles mõttes, et noh, selle loo puhul mulle meeldib mulle see, see lugu sai inspiratsiooni Ivari sõnadest sõnad olid olemas. Ja mulle väga meeldis selline Positiivne entusiasm kõikides tegemistes, mehed kirjeldavad oma töösid erinevalt ja ja nagu noh, nagu nahul. Ja seal on niisugune Aktiivsus muusikasse panna on minu jaoks väljakutse, aga kindlasti ka see noh, teatud selline irooniline võtina mis sinna juurde irooniline võti, ma ei oska nüüd öelda seda, et, et ma nüüd kasutasin seda pilli, selle jooksjat see nüüd iroonilisena tunduks. Aga noh, kuskil mõtte tagatubades Naised valitsevad maailmaetendusest, siis lugu Tauno Aintsi ja meeste töölaul. Siin me oleme saade, siis mängis just naised valitsevad maailmaetenduses, Tauno Aintsi muusika kõlab seal ja mehed kõnelesid oma Sis töödest ja neid, seda muusikat seal on ikkagi omajagu ikkagi päras plaaditäis, et et palju neid laule kokku tuleb. Kümmekond. Jah, umbes kümmekond laulu ja siis suur hulk tegelikult selliseid instrumentaal Trace, mis on eraldi kirjutatud osad ja osad, mis on tuletatud nendest lauludest, nagu et instrumentaalversioonid ja erinevas võtmes versioonidel. Et üks on segakoori ja ansambli variante, teine on puhkpilliorkestri peale näiteks muidugist. Etenduse paik, koht on siis start Raadi lennuväljal ja Ivar Põllu, kui käis siin, rääkis ka seda, et üks eesmärk oleks teiste inimestele näidata natukene, mis see koht endast kujutab, sina nüüd võib-olla endise tartlasena, oled sa sinna üldse kunagi sattunud ja millal sa viimati sattusid ja mis sina sellest kohast, nagu arvad üldse? Ma kolisin sinna kõrvale Raadi lennuvälja kõrvale, kui ma olin kümneaastane ja need lennuväli töötas ja, ja see hardudajev, lennuväljajuht ja, ja lennukid sõitsid üle pea. Ja siis muidugi ainult nagu poisikesena käisime seal. Lennu või lennuvälja eelolevast sellises külakeses või kus olid ainult vene nimedega tänavad kooli ja, ja nagu täitsa ja kitsad jooksid tänaval ja kanad ja seal täitsa täitsa nagu teine maailm tegelikult kaugemale juba tulid sildid, et inimestel ei ole hea edasi minna ja nii edasi. Siis me ei läinud ja, ja ma nüüd päris esimest korda käisin selles kohas. Kus kohas etendus algab nagu nende lennulennukibokside nagu, nagu sees esimest korda sellel aastal No ühesõnaga see teema ka ikkagi, eks ole, et ikkagi kavatsetakse sinna siis hakata nüüd õige varsti vist juba hirmsasti betooni valati siis Eesti Rahva muuseum ikkagi tuleb, et sina oled seda teemat enda jaoks mõelnud, et kas oled sa pigem poolt või leiad, et natuke ka ikka suurushullustus. Väldiks selliseid mõtteavaldusi tegelikult avalikus ruumis. Eks ta ole, eks ta ole, aga ütleme Tartu kui selline, mis kohta nüüd tänasel päeval sinu jaoks on, et nüüd sa oled juba tallinlane olnud palju tosin aastat ei, vähem peaaegu jah. Põhimõtteliselt tegelikult kui ma jah, isegi jah, rohkem 98. aastal ma astusin muusikaakadeemiasse. Et siis sealtmaalt alguses oli nagu selline üleminekuperiood ja aklimatiseerumise kui ühiselamu elu ja, ja ikka kodus ja Viljandis käimine ja tartus käimine. Aga noh, kuna sellel ajal ka Ma ansambli tega tegelesin, siis paikne olemine ei olnud nagu niikuinii väga igapäevane. Et siis sa nii tähtsust täis tallinlaseks ei ole läinud, et oled käinud ikkagi vahetevahel neid väiksemaid kohti ka vaatamas ja sünni kohta. Tarmo. Ma ei oska niimoodi mõelda, et see linn kuidagi tähtsam tähtsamaks kedagi No pealinna värk ikkagi võiks olla. No mis on, see on mingi elamise kvantiteedis kvaliteedist selline vahe, millist, nagu üldse nagu annab rääkida, et okei, üks asi ongi see, kui me räägime Tallinna suurem ja nii edasi, aga et oled elanud nii siin kui seal, oli aga Viljandis. Et elu on igal pool võimalik või mis see on, mis erinevus on? Helilooja jaoks võib-olla ka tundlik inimene ja mingid asjad võib-olla ajavad närvi. Ja ema kolisin linnast natukene kaugemale seal Ahhaas. Et noh, ma olen nagu siin ja kohapeal, aga ma päris kesklinnas ei ela. No kindlasti, helilooja jaoks on oluline see, et väga palju muusikaliselt aktiivsed ja kollektiive asumist Tallinnas ja Eesti esinduskollektiivid asuvad asuvad SIIN. Ja tegevust on. Mulle tundub, ühe ruutmeetri kohta rohkem näiteks sümfoonilisi tegevust võib-olla kui, kui mõnes väiksemas linnas, aga, aga ka tegelikult väiksematesse linnadesse tekivad näiteks Viljandi noorte sümfooniaorkester ja, ja ja noh, et niisugused noorteorkestrid tekivad ja mul on mitmel korral olnud võimalus nendega koos töötada, aga samas muidugi näiteks kaks aastat tagasi, kui teater Vanemuine tellis minu käest muusika balletile Mauri. Ma olin nagu tõsiselt hea koostöö selle selle Vanemuise sümfooniaorkestriga ja Vanemuise balletiga ja see oli väga-väga kihvt ja huvitav. Suvi on helilooja jaoks sinu kui Lilo jaoks sihuke inspireeriv aeg või saad lõõgastuda. No see lõõgastumisaeg tuleb endal võtta, et, et ega seda kuidagi nagu tööaeg ei ole piiratud, tähendab kuna tööaeg ei ole ette nähtud, siis ei ole ka puhkust ette nähtud. Ja eks õppimine käib, et seda see osa, mida koolis ei õpetata. Kui õpetab, siis elu ise. Oskad siis puhata, oskad siis võtta nii-öelda vahel räägitakse, et Eesti inimene ei oska? Eks ma jõuga õpin, seda juhatas, et nad lõpuks, kui kogu aeg tooli peal istud siis ja nagu väga seda võtad väga tooli kuju, et siis ju siis ju peab natukene. Kas helilooja peab tegema siis ka, ütleme just siukest nagu erilist füüsilist, et saaks nagu seda teist poolt nagu kuidagi tallad ratast või tõstad pomme. Ei, ma päris nagu niimoodi jõusaalis ei käi. Ujumas mulle meeldib väga käia. Ja rattaga väga meeldib sõita. Aitäh Tauno Tauno Hints täna meil siis oli külas ja tõesti saate rinda pista suvelavastusega. Naised valitsevad maailma juba augusti alguses Tartus Raadil. Nodono lõpetuseks valisid meile evivainhouci loo siis enda lemmikute seast emi täis. Üks kurb tähtpäev tuleb vist aastane esmaspäeval, et teiste aasta aega sellest, kui Emivain Haus lahkus, meie seast aga valisid, mis loo ja miks. Mulle tegelikult meeldivad ikka kõik lood, mis on plaatide peal kättesaadavad tema poolt laulduna. Mulle meeldib see kindlasti selle hääle isikupära ja, ja mulle meeldib häälest üldse mõelda niimoodi, et see on kui, kui hingepikendus. Ja no see on nagu üsna niisugune põnev ja huvitav kuidas see hääl kõlab. Samas mulle meeldib ka selle ansambli nisugune hõredus. Samas täpsus, et seaded on ju noh, ei ole ülekoormatud millegi väga. Pillide pille ei ole palju, kui, kui lugu kõlab, aga, aga kõik väga täpselt nagu toimetavad omas selles elemendis, mis kukub, moodustab võluva terviku. Kuule Emifainhoussi, aitäh. Suur tänu.