Tere õhtust, kell on saanud kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte teisipäeva, 24. juuli olulisematest sündmustest. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Vabal elektriturul meelitavad elektrikaupmehed kliente võimalikult laiapakettide valikuga, et igaüks leiaks endale sobivaima variandi. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbi rääkimistel tuleks tehniliste aspektide juurest kiiresti edasi liikuda sisulise arutelu juurde. Uus eelarveperiood oli jutuks täna Brüsselis Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite kohtumisel. Majanduse otsetoetuste küsimuses pole edasiliikumist toimunud. Eesti põllumees on aga tänavuse viljasaagiga rahul ja kui ilma peab, saab koristama hakata. Euroopa Komisjoni, Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi esindaja Nad on täna Ateenas, et selgitada, kuidas Kreeka valitsus kavatseb täita abipaketi tingimusi. Euroopa keskpanga nõukogu liige, Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et Ateenas seisab ekspertidel ees mahukas tehniline töö. Bertide raport valmib septembris ja alles siis saab arutada Kreekale uute laenuosade andmist. Egiptuses nimetati endine immigratsiooniminister šamppkandiili riigi uueks valitsusjuhiks ja talle tehti näiteks moodustada valitsus. Läti valitsus otsustas, et miinimumpalga suurust ei muudeta. Eesti pank lasi täna välja Londoni olümpiamängudele pühendatud hõbedase meenemündisekretäril. Taas on 7500 ehk siis kahe ja poole 1000 võrra väiksem, kui oli Vancouveri taliolümpiameenemündil. Mündi kujundas Liis Dvorjanski Tartu armastusfilmide festivalil Tartu toob sel aastal koostöös Tallinn Music Weeki ja prisma Prima Vista korraldus meeskondadega, pakkudes lisaks filmidele rohkelt muusikat ja kirjandust. Mitmekülgset kultuuriprogrammi saab augusti teisel talal nautida Tartu eri paigus ja ilmast. Öösel on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm, puhub edelatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, sooja on 13 kuni 17 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, pärastlõunal kohati võimalik hoovihma. Puhub edelatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 20 kuni 26 kraadi. Tuleva aasta alguses avaneb elektriturg, seega on kodu tarbijail võimalik endale ise sobiv elektrimüüja valida, mida pakkuja valimisel arvesse võtta. Uurist nele Folbrück. Elektrienergia hind moodustab elektriarvest vaid kolmandiku. Elektriarved kujundavad börsihind, fikseeritud hind ja teenuse hind. Eleringi juht Taavi Veskimägi lausus, et tarbija igakuine arve sõltub sellest, kuidas firmad neid osi omavahel segavad. Kindlasti erinevad need elektrimüüjad hakkavad kombineerima, et, et kes pakub elektripaketi, mis on 100 protsenti seotud börsihinnaga kes pakub nii-öelda 100 protsenti fikseeritud lepingut, kes teeb mingi kombinatsiooni nendest kahest. Elektriarve kujunemisel mängivad rolli ka teenuse üksikasjad. Veskimägi sõnul meenutab elektriturg mobiilioperaatorite turgu, sest sealgi saab klient valida, mis talle kõige sobivam on. Järgmisel aastal kohustuslikud tunniajalise täpsusega. Mõõdikud aitavad tarbimise eripärasid jälgida. Taavi Veskimägi. Siis tekib kindlasti ka võimalus oluliselt enam pakette kokku panna lähtuvalt siis, et kas öine tarbimine, päevane tarbimine, hommikune ja õhtune tipp. Kuna elektribörsil on tunnipõhine, siis hommikune õhtune tipp seal on elektrienergia kõige kallim. Võib-olla pannakse pakett niimoodi, et teil on mingi fikseeritud hind, suudate tipuhetkedel oma tarbimist võtta tagasi saata tänu sellele mingitel teistel tundidel elektrit odavamalt? Elektrimüüjad üritavad kliente meelitada üksteise võidu energiaettevõte Latvenergo kavatseb pakkuda erinevaid elektripakette, et kõik leiaks parima variandi. Latvenergo müügiosakonna juht Raivo videvik loodab, et vastutulek kliendi erilistele vajadustele annab neile eelise. Tõsine konkurents tekibki sellest, eelkõige tekib valikuvõimalus ja tekivad valikuvõimalused erinevatele tarbijatele. Kes soovib pikemaid lepinguid, kes lühemaid, kes soovib saada teatud eritingimusi või, või vastupidi, kas ei soovi üldse väga suuri tingimusi ja soovib lihtsalt turvalist valikut? Eesti Energia jaeärivaldkonna juht Margus Rink peab Eesti Energia eeliseks teiste pakkujate ees juba väljakujunenud tootmisvõrgustikku. Meil on olemas tootmisbaas, mis tähendab seda, et elekter, mida me müüma hakkame, on meil võimalik alati kuskil toota. Et need firmad, kes tulevad vahendama elektrit turule, jäävad kuskilt seda toona selle elektri tootmisbaasi leidma, et nad hakkasid üldse midagi müüa. Et selle võrra võiks meil olla eelis, et kliendil ei ole riski, et ühel päeval seda elektrit kuskilt võtta ei ole. Milliseks tootekomplektid tegelikult kujunevad, selgub sügisel, kui elektrimüüjad avaldavad oma hinnakirjad. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi teemalistele läbirääkimistel tuleks tehniliste aspektide juurest kiiresti edasi liikuda sisulise arutelu juurde. Välisminister Urmas Paet rääkis sellest täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite kohtumisel, küsis Janek. Salme. Võrreldes siin kolme nädala taguse ajaga, kui viimati siis välis- ja Euroopa asjade ministrite vahel järgmise Euroopa Liidu eelarvet arutati, on toimunud siis üks muudatus on see, et nüüd on siis nii-öelda võetud arvesse ka Horvaatia kulud ja tulud seoses siis Horvaatia liitumisega Euroopa Liiduga järgmisest suvest. Nii et need arvutused ja suurusjärgud on siis nüüdseks tehtud, mille tulemusel siis kulutuste ja väljamaksete summat järgmisel eelarve perioodil tervikuna kasvavad. Mis puudutab nüüd konkreetseid eelarveridu ja arenguid, sealhulgas ka põllumajanduse otsetoetusi, siis selles osas praegu muudatusi ei ole. Riigid, kes ei ole praeguse põllumajandustoetuste suhtarvudega rahul, hoiavad seda teemat üleval jätkuvalt ja nüüd siin ülejäänud juulikuupäevade kaugusel jooksul veel siis uus eesistuja ehk Küpros jätkab ka kõigil Ühes riikidega kahepoolseid kõnelusi, et siis nii-öelda panna uuesti kokku kõik see pikk murede rida, millega üks või teine liikmesriik veel rahul ei ole, et siis nii-öelda püüda seda tasakaalupunkti ja kompromissi edasi otsida, nii et järgmine selline arutelu, kus siis loodetavasti on juba konkreetsemaid muudatusi erinevates eelarvepositsioonide ettepanekutes juhtub augusti lõpus. Ja teiseks, murekohaks on olnud ühtekuuluvuspoliitikavahendite lagi. Eesti on olnud seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek seada ühtekuuluvuspoliitikavahendite laeks 2,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ei ole õiglane. Kas ka seda teemat on arutatud? Jah, seda on arutatud ja, ja siin on olnud ka liikumisi meile siis soodsas suunas ehk seda mõistmist, et on päris laialdaselt ja on ka siin nii-öelda kompromissettepanekud, mis näiteks Eestile selle olukorra kindlasti soodsamaks muudab ja sellise range lae sellisel kujul võiks ära võtta, aga see on ka täna ettepanekuna, nii nagu ka kõikide teiste riikide kõik muud küsimused et soosivat suhtumist on leidnud, aga nagu öeldakse, kokku lepitud, on asjad siis, kui kõik on kokku lepitud. Ma hindan, et ikkagi päris suur hulk tegelikke otsuseid tehakse kõneluste päris lõppfaasis. Ja ajaliselt on see siis millal? Hoolimata mainitud ebavõrdsetest põllumajandustoetustest Euroopas tegutseb Eesti põllumees ikka edasi ja Igor Taro käis täna viljapõllul saaki kontrollimas. Meremäe valla Lõunaantsu talu töökojas käis täna kombaini ülevaatamine pärast eilset rüpsikoristust taliraps ja teravili ootavad oma järge. Talu vanem peremees Rein Kooser jalutab rahulolevana. Viljapea on nisul korralik ning kui kuiva ja päikeselist ilma tuleb, saab ka vili korralikult ära võetud. Teravili on kasvanud ilusti ja ja kui ütleme, et saagi saab kätte, siis peaks tulema hea saak, sel aastal. Ütleme et hoiad ilma. On selge, et jah, et ilma on vaja, aga ma tahan seda öelda, et põld võib olla ilus, aga kui sul saaki ei ole veel ikkagi aidas, siis see saak ei ole käes, mine tea, mis võivad tulla igasuguseid loodusõnnetusi ja ja, ja siis ongi nii, et tormiga lööb maha ja noh, siis on juba raske nagu koristada. Kohati on sel aastal probleemiks olnud vilja lamandumine tugevate paduvihmade tagajärjel. Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees Ivar Rosenberg ütleb, et üks rukkipõld on suve jooksul juba kolm korda alla-üles käinud ning hetkel lamama jäänudki. Kui ainult kuiva ilma peaks, saab sellest murest ka üle. Üldiselt mahe, ei lamandu, see aasta on erand. See aasta on lihtsalt lihtsalt sademeid, nii palju. No üldiselt on küll põllud ilusad, et kes on ikkagi oma tööd kõik õigeaegselt teinud kõikide agrotehnikate kohaselt siis peaks olema küll kõigil midagi nuriseda, ei tohiks olla suur niiskus ravila sees ka haigused vohama panna, kuid põuasema augusti korral jääb seda ohtu vähemaks. Kooseri Rein jääb siiski vana talupojatarkuse juurde, et hea saak on see, mis juba aidas on. Kaks aastat tagasi oli nii, et rapsipõllud kuskil 80 hektarit ja ja siis tuli rahe peale, ütleme nagu kastanimunad, kukkusid taevast alla ja lõid need ütleme kauna lahti ja kõik tera kukkus maa peale, nii et peale toda nagu ongi selline tunne, et et alati, kui sa vaatadki pilguga põldu on ilusti näed, siin tuleb ilus saak, aga ta ei ole veel käes, käes on siis, kui ta on salves. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Nüüd aga vahetame teemat ja Uku toom vaatab üle tänased olulisemad välissõnumid. Egiptuse president Mohamed Morsi nimetas endise immigratsiooniministri Samm Guandiili riigi uueks valitsusjuhiks ja tegi talle ülesandeks moodustada valitsus. Orsi nimetas peaministri 25 päeva pärast enda ametisse vannutamise. Läti valitsus kiitis heaks sotsiaalministeeriumi raporti, mis soovitab jätta tuleval aastal miinimum kuupalgariigis senise 200 latti 284 ja poole euro tasemele. Keerima hinnangul toetaks miinimumpalgajätmine 200-le latile vähem kvalifitseeritud inimeste tööjõuturule tagasitoomist ja vähendaks struktuurset tööpuudust. Liiga kõrge miinimumpalk stimuleerib tööpuudust ja registreerimata töö riski eriti vähem kvalifitseeritud töötajate ja teenusepakkujate juures, teatas ministeerium. Tööandjate ja ametiühingute ja valitsuse kolmepoolse koostöö komisjon on toetanud miinimum kuupalga senisele tasemele jätmist. Mullu detsembrikuus töötas Lätis miinimum palga eest 196500 inimest ehk 24,8 protsenti töötajatest. Rumeenia peamine opositsioonipartei paremtsentristlik demokraatlik liberaalne partei kutsus oma toetajaid boikoteerima eelseisvat referendumit, mis peaks otsustama riigi presidendi tagandamise. Täna teatati, et 29. juuli referendum tra Jaan bassescu tagandamise üle võrdub riigipöördega. Poliitiline draama valitsuse katset ümber bassescu kukutamiseks on tekitanud rahvusvahelises üldsuses muret rumeenia demokraatia saatuse pärast. Riigi peaministri Viktor ponta väitel on aga kavandatav referendumi boikott vastuolus põhiseadusega. Venemaa ülemkohus algatas järelevalve menetluse naftakompanii Jukos eksjuhi Mihhail Hodorkovski ja pangaga Menate peksi juhi Platon Lebedevi kaebustes. Ülemkohtu esimees Vjatšeslav Lebedev tühistas Musk Hamovniki kohtumäärused, millega Hodorkovski ja Lebedevi kaebused nende teises kriminaalasjas rahuldamata. Ülemkohus Tarkovski Lebedevi kaebused uueks arutamiseks Moskva linnakohtule. Samas pole meeste advokaatide väitel nad ülemkohtult kaebuse rahuldamise kohta informatsiooni saanud. Tuletame meelde. 2010. aasta detsembris mõistis Movniku kohus Hodorkovski ja Lebedevi suurriisumise ja rahapesu eest 14 aastase vangistuse, mida Moskva linnakohus vähendas hiljem aasta võrra. Euroopa Komisjoni, Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi esindajad on täna ka Ateenas, et selgitada, kuidas Kreeka valitsus kavatseb täita abipaketi tingimusi Damon Kreekas kavandatud ligi 12 miljardi euro suuruseid kärpeid aastateks 2013 ja 2014. Kreeka valitsus on aga soovinud abipaketi tingimuste täitmiseks kaks aastat lisaaega Austriale. Rahandusminister María Fecter ütles täna, et ekspertide raportit Kreeka olukorra kohta on oodata septembris ja alles siis saaks arutada Kreekale uute laenuosade andmist. Euroopa keskpanga nõukogu liige, Eesti Panga president Johansson ütles, et Kreekas seisab ekspertidel ees mahukas tehniline töö sealse majandusolukorra hindamiseks. Eesti pank emiteerida aga täna Londoni olümpiamängudele pühendatud hõbedase meenemündi. Janek Salme käis esitlusel. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on olümpiamüntide emiteerimise saanud Eesti pangale traditsiooniks, millega juhitakse tähelepanu Eesti sportlaste saavutustele ja olümpiaatele. Väikesele riigile on olümpiamängudel osalemine äärmiselt oluline vaatamata sellele, kas medaleid võidetakse või mitte, tutvustab olümpiamängudel osalemine Eestis ilmselt kõige laiemalt. Ja me võime uhked olla, et saame olümpiamängudel osa seda ja seda väga paljudel erinevatel aladel ja meil, Eesti pangas on hea meel, et Eestil on olnud ja on jätkuvalt silmatorkavaid, sportlasi, riiki, nii olümpiamängudel kui erinevatel muudel mõõduvõtmistel esindavad. Esimese olümpiamängudele pühendatud meenemündi emiteerib Eesti pank 1992. aastal Barcelona suvemängude tähistamiseks. Meenemündid on välja lastud ka Torino, Pekingi ja Vancouveri olümpiamängude puhul. Londoni olümpiamängudele pühendatud meenemündi kavandite võistlusel konkureeris 48 TÖÖD. Parimaks tunnistati kunstnik Liis Dvorjanski kavand. Varemgi meenemünte kujundanud Liis Dvorjanski võrdles tehtud tööd matemaatikaülesande lahendamisega. Mulle meeldib ka, kui mul on neid lähteandmeid ja minu jaoks lähteandmed ongi siis antud juhul olümpiamängud kui sellised, siis nende logod, vaatasin neid ja mõtlesin, mis siis minu jaoks on olümpiamängud. Proovisin, et oleks selline universaalsem lahendus, et kõik teed viisik kokkukeskse tuumani ühel küljel ongi siis jooned, siis koonduvad tuuma, nii et panin sinna sellist voolavust sisse. Ja siis mati taustaga püüdsin luua ruumilisust. Eesti pank kingib olümpiamündi kõigile Eesti olümpiavõitjatele. Eesti olümpiakomitee nimel võttis sõna olümpiakomitee asepresident Neinar Seli. Täna siin tutvustatud raha jääb oma ajastut näitama ning ajas selle väärtus aina tõuseb. Selles seisneb ka raha ja spordi suurim erinevus. Kui sportlikud võimekused ja kehaline vorm ajas langevad siis antud mündi väärtus saab ajas vaid kasvada. Uued meenemündid on vermitud Hollandi kuninglikus rahapajas. Kui näiteks Vancouveri mängude meenemünte valmistati 10000, siis uue mündikogu tiraaž on 7500. Meenemünt on ametlikult 12 eurose nimiväärtusega, seda müüakse aga hinnaga 40 eurot. Augusti teisel nädalal toimuv Tartu igasuvine filmifestival Tartuv pakub varasemast mitmekülgsemalt programmi. EAS-i räägib lähemalt. Eelnevatest Artufidest erineb tänavune armastusfilmide festival eelkõige selle poolest. Tavapärasele filmiprogrammile on külge haagitud ka muusikaline ja kirjanduslik programm. Nii on sel aastal kampa võetud ka Prima Vista ja Tallinn Music Weeki korraldusmeeskonnas. Kui festivali kõrvalprogrammid toimuvad Tartu eri paigus, jääb filmi vaatamise esindus auditooriumites endiselt Raekoja plats, kuhu Tartoff püstitab taas nädalaks Baltikumi suurima ekraani, millele linastub 12 täispikka mängufilmi. Selleaastastest filmi pärlitest annab ülevaate Tartuffil programmi juht Kaarel Kuurmaa. Me avame festivali agu Loughi mehe tuliuue filmiga, mis alles juuni lõpus Moskvas filmifestivalil esilinastus. Vuosaari näiked, Harbor, mis on Soome Helsingi linnaosast ja ühte peaosalist, mängib seal Lenna kuurmaa. Nii et sellega avame kuuenda õhtul ja samuti on kavas tuli uusi filme ja näiteks tänavu kannid linastunud Wes Andersoni mänguline film Kuutõusu kuningriik ja samuti näitame ära mõned Oscari-võitjad, mida veel nähtud ei ole. Tartuffi raames esmakordselt toimuva Tartu muusikanädala põhirõhk on asetatud üheksandal ja 10. augustil ehk lähemalt räägib uue muusika festivali peakorraldaja Helen Sildna. Asi näeb välja nii, et üle Tartu linna erinevate sisehoovide, kohvikute klubide astub üles 21 erinevat Eesti esinejad artisti täiesti erinevatest stiilidest. Suur osa programmist on ka publikule tasuta. Nii nagu Tartuffi filmid on siiani olnud. Muusikafestivali õhtusele tasulisele programmile on võimalik osta eraldi pileteid kui festivalibasse. Muusikaprogramm on Sildna sõnul stiililt eklektiline, mis tagab selle, et igaüks endale midagi meelepärast leiaks. Seesama mõte, mis meil Tallinn Music Weekil käen, et inimesed saaksid kurssi viia ennast just uue huvitava muusikaga, et soovitan inimestel just otsida välja need tegijad, keda varem ei olegi kunagi näinud ja minna ja katsetada, kindlasti sealt leiab uut ja huvitavat. Lisaks kontsertidele toimub siin Tartu loomemajanduskeskuse hoovi peal, mis muuseas on kogu muusikafestivali selliseks suuremaks Abiks infokeskuseks innovi peal toimub neil päevil ka disainiturg, kus saab imetleda siis Tartu ja üldse üle Eesti erinevate disainerite loomingut. Koostöös Tartu kultuuritehasega toimuv muusikafestivalil ka bändi koolitusmuusika asjaajamisest. Tartu armastusfilmide festival Tartus koos muusika ja kirjandusprogrammiga toimub kuuendast kuni 11. augustini. Uudistele Eeva Esse Tartu stuudiost. Ja ilm läheb soojemaks. Sünoptik Ülle Jõemaa Eilse ilmaga võrreldes oli tänane päev helgem vihmapilved Eesti kohal hajusid ning õhtu peaks olema ilm enamasti kõikjal kuiv. Puhub edelatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 17 kuni 22 kraadi. Tund-tunnilt suureneb Valgevene ja Venemaa piirialal asuva kõrgrõhkkonna mõju, mistõttu homme tuleb ilm meil vähese ja vahelduva pilvisusega. Öö on olulise sajuta ja sooja on 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval võib aga kohati hoovihma tulla ja sooja tuleb 20 kuni 26 kraadi. Neljapäeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega soe ilm, öö on võta, päeval aga võib jällegi kohati vähest vihma tulla. Puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Soojakraade on öösel 13 kuni 17, päeval 21 kuni 26. Reedel on ilm peamiselt sajuta, öösel puhub põhjakaare, päeval idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16, päeval 20 kuni 25 kraadi. Selline oli Päevakaja teisipäeval, 24. juulil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa.