Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 10.-st maist. Stuudios on Kai Vare Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar peab vajalikuks kokkuhoiu nimel koalitsioonilepingu ülevaatamist. Eriti oluliseks nimetas ta haldusreformile läbiviimist, sest selle sumbumine on Eestile maksma läinud miljardeid kroone. Eesti omanike keskliit tahab algatada maamaksu muutmise seaduse eelnõu, et vabastada inimese kodumaamaksust. Ühtlasi peetakse vajalikuks ühiskondlikku debatti. Selles küsimuses tähistati ettekandehommikuga president Arnold Rüütli kaheksakümnendat sünnipäeva. Juubilar ise ütles, et vaatamata kõikidele rasketele aegadele on praegugi murettegevate ja praegugi muret tegelevatele asjadele on Eesti suutnud taastada iseseisvuse ja see on harukordne õnn. Pärnu teatris Endla esietendub Eduard Vilde pisuhänd. Are vallas on koostatud pildialbum valla eluolust möödunud sajandil. Iraagi valitsus sõlmis šiiidi äärmus vaimuliku Magdaadassadrikka vaherahu, et lõpetada nädalaid kestnud kokkupõrked Bagdadi idaosas. Birma sõjaväeline juhtkond viis läbi rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks, vaatamata sellele, et äsja laastas riiki orkaan. Konstitutsioonimuudatus kinnistaks sõjaväejuhtiva rolli riigis. Ilm on meil kuiv. Sooja on eeloleval ööl neli kuni üheksa, homme 18 kuni 24. Raadi tuulepealsel rannikul on pisut jahedam. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles erakonna volikogu koosolekul esinedes, et koalitsioonileping vajab ülevaatamist. Laar esitas plaani Eesti majandusele uue hingamise andmiseks. Ülle Hallik annab teada Isamaa ja Res Publica liidu volikogul olid kõne all mitu päeva teemat, alates erakonnasisestest plaanidest, millega minnakse vastu Europarlamendi valimistele kuni hetkel riigis valitseva majandusolukorrani välja. Erakonna esimene Mart Laar esitas istungil peetud ettekandes teesid Eesti majanduse arenguks, millega minnakse välja ka läbirääkimistele. Oma koalitsioonipartneritega ettekande järel puhkes volikogu saalis ettearvatult elav mõttevahetus. Mart Laari sõnul on paljud riigid oma kiirele kasvule aluse pannud kest kriise aegadel tehtud valusate, kuid õigete otsustega. Alates Eesti nii säästueelarve tegemist kui ka seda vajadust lõigata mitte üks, vaid ikkagi ligi 10 miljardit maha 2000 1009. aasta eelarve plaanist, noh siis on selge, et see tekitab küsimusi. Ja see, mida me ette panime, ongi vaadata seda olukorda, kus me oleme sattunud tõesti võimalusena. Ehk kui me oleme sunnitud niikuinii koalitsioonilepingu sisuliselt oma maja seal tehtud lubadused kriitiliselt läbi vaatama, siis kasutama seda võimalust ette et sellesse koalitsioonileppesse kirjutada sisse ka mõningad olulised reformid, mida headel aegadel tavaliselt aga ei tehta, aga kui saabuvad halvemad ajad, siis on inimesed valmis suuremateks muudatusteks ja eriti palju tähelepanu. Täna pöörati sisaldus territoriaalsete reformile mille muide erakond loeb väga vajalikuks ja milleks me soovime nüüd tõesti selle tegemise vajaduse ka oma partneritega läbi rääkida. Siin pakuti välja kaks võimalust, kas ning kihelkondlik printsiip, et 58 60 omavalitsust või maakondlik printsiip 15 17 omavalitsust seonduvat teeritav küsimus, seda debatti eriti ka juba siin saalis ka väga ägedalt, kuid kui me nüüd kohe sellega tõsiselt tegelema ei hakka ja kiirelt otsusele ei jõua, siis tegelikult me oleme juba kaotanud miljardeid kroone selle tegemata jätmise tõttu ja kui me nüüd edaspidi kavatseme samas minna, siis me kaotame veel. Arutelu ei tähendaks Laari kinnitusel mingil kombel kehtiva koalitsioonilepingu tühistamist, kuna ta on veendunud, et vaid ühiselt kõiki probleeme arutades suudetakse need Eesti eduks pöörata. Rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost Ülle Hallik. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar avaldas partei noortekogu kongressil esinedes veendumust, et järgmisel aastal eelseisvatel europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel on Keskerakonnal väga hea seis. Keskerakonna toetus tõuseb ja Parempoolsetel parteidel langeb, ütles Savisaar. Ta kiitis partei noortekogu eri rahvuste ühendamise eest. Savisaare sõnul on noortekogu sellega saavutanud suurima võidu, mida on ühes ühiskonnas võimalik saada. Täna toimus Tallinnas koduomanikke ühendav ka Eesti omanike keskliidu maamaksuteemaline ümarlaud. Seda juhtis endine õiguskantsler Allar Jõks. Mall Mälberg teeb ülevaate ümarlaual arutati võimalusi vabastada kodumaamaksust. Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk arvab, et see on võimalik. Seda tuleks teha seadusandlikul tasandil maamaksuseaduse muutmisega ja see tehniliselt ei ole kuigivõrd keerukas. See on poliitilise tahte küsimus ja meie peaeesmärk on see, et inimene oleks enda kodust siis ühelt elamispinnalt maamaksust vabastatud. Tallinna maamaksu tõstmist kordades peab Madiberk selgelt sotsiaalset taustsüsteemi, mitte arvestatavaks maksutõusuks. Allar Jõks ütleb, et tema ei osale ümarlaual omanike esindaja või endise õiguskantslerina vaid pigem linnakodanikuna. Keda häirib see viis, kuidas linnavalitsus linna elanikega suhtleb. On olemas selline põhimõte Eesti põhiseadust tuleb nagu hea õigusloome tava, see tava tähendab seda, et olulised muudatused, näiteks maks tõuseb mitu korda või mõned hinnad tõusevad mitu korda siis peab see vastavalt olema ka põhjendatud kaasates ka neid huvigruppe, keda see puudutab. Siin ma näen tegelikult eelkõige linnavalitsuse, kas tegemata jätmisega arenguruumi. Omanike keskliit kavandab Taavi Madiberk sõnul maamaksu reguleerimise asjus kiireid samme. Eesti omanike keskliit plaanib esmaspäeval omalt poolt teha pöördumise õiguskantsleri poole, kes hinnaks teha ja kui see maamaksuregulatsiooni põhiseaduspärasust. Samuti kavatseme jätkata allkirjade kogumise kampaaniaga ja üleval hoida ka ühiskondlikku debatti selles küsimuses. Allar Jõks peab maamaksuvaidluses mõttekamaks muid vahendeid kui õiguskantsleri sekkumist. Ma julgen väita, et olukorras, kus Tallinna halduskohtus on mitu avaldust sees Tallinna maamaksu osas nendes avaldustes on vaidlustatud ka maamaksuseadus, kui selline tema kooskõla põhiseadusega siis õiguskantsler ja samal ajal samas menetluses oma hinnangud kujundada. Et seetõttu ma arvan, et selle maamaksuvaidluse juures tuleks kasutada rohkem selliseid poliitilisi vahendeid, kas maamaksuseaduse muudatus algatada või siis tekitada lihtsalt ühiskondlik debatt. Rahvusliku arengu fond pidas rahvusraamatukogus ettekande hommikurahvas ja riik eilse ja homse ristteel. Sellega tähistati president Arnold Rüütli kaheksakümnendat sünnipäeva. Mall Mälberg küsis juubilarilt, kui palju ta mõtleb neil päevil Eesti riigi saatuse peale. Kui ma lausa rügan täie jõuga tööd teha Saaremaa suvekodus passitan kivi aedagi viisist sellena tõesti nagu ei saa mõelda, sest see on nii oluline, kuidas selle kivi sinnapaika saad, et ta aastakümneid seisaks seal, aga teistel kõigil võimalikel aegadel tõesti, mõtted lähevad sellele, sest et nii palju on elus ju kõige sellega tulnud tegeleda, siis tulevad need ikka meelde, see ei õnnestunud päris nii, nagu oleks tahtnud, siis tekib soov ümber teha veel paremini. Kas need ongi rohkem muremõtted, selles on ikka muremõtteid päris palju kohe siin me oleme arenenud praegu väga kiiresti olnud üks edukam üleminekuühiskond samale, aga me ei ole suutnud siiski aidata inimest niipalju kui oleks vaja ja olnud ja selle tõttu on meil praegu viiendik näiteks lapsi raskes olukorras, kus pere ei suuda lapsele tagada kõike, mis on lapsele tarvis. Siin oleks riigi abi väga-väga vaja enam ja kõigi meie tähelepanu tall, millele te täna oma 80. sünnipäeval kõige rohkem heameelt olete päris kindlasti selle üle, et minu põlvkond ja elu, see tähendab eesti rahva elu tervikuna ülimalt keeruline, raske ja traagiline olnud. Ja vaatamata nendele raskustele kõik koos kogu rahvas on suutnud taastada oma iseseisvuse see on erakordne õnn. Ettekannetega esinenud ja president Rüütlit õnnitlema tulnud inimesed rõhutasid iseäranis temaga tasakaalustavat ja rahva poolehoidvat külge. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint meenutas aega, mil Arnold Rüütel valiti riigipeaks ja tema oli kutsutud ühte raadio vestlusringi. Ma ütlesingi niimoodi. President Meri oli riigi president, president Rüütel on rohkem rahva president, üks mõtleb rohkem riigiasjadele ja teine tahab hoida rahvast koos. Ja ma olen suurel määral selle arvamuse juurde jäänud. Akadeemik Anto Raukas peab oluliseks, et Arnold Rüütel on säilitanud alati rahu. Kujutage ette, kui meil omal ajal oli interrinde ja rahvarinde vastasseis Toompeal väga oluline oli rahulikke inimesi, keskussib üles mõistlikkusele ja seejuures tema osa ongi just selles olnud Edan tasakaalustaja Eesti rahvale. Ja see on minu arust kõige olulisem. Riigikohtu esimees Märt Rask Arnold Rüütel on väga paljude eestlaste jaoks sümboli tähendusega inimene, eesti rahval on kindlasti neid inimesi tarvis ja ma arvan, et ta on väga väärika koha meie riikluse arengus endale paika pannud. Iraagi valitsus sõlmis šiiidi äärmus vaimuliku Magdarassadriga vaherahu, et lõpetada nädalaid kestnud kokkupõrkeid Bagdadi idaosas. Kokkulepe peaks lõpu tegema šiiidi võitlejate Iraagi julgeolekujõudude lahingutele, milles on surma saanud mitusada inimest. Valitsuse esindaja sõnul kutsutakse kokkuleppes võitlejaid loovutama oma keskmiste raskerelvastust. Ta ei täpsustanud. Savre esindaja sõnul näeb vaherahuette, et Iraagi sõjavägi peatab alates eelolevast tööst neljaks päevaks kogu sõjalise tegevuse. Vaatlejate sõnul on aga ebaselge, kui suur mõju ansadril kõigi nende võitlejate üle, kes end tema mechti armee liitlaseks on kuulutanud. Birma sõjaväeline juhtkond viib läbi rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks vaatamata sellele, et äsja laastas riiki orkaan. Konstitutsioonimuudatus kinnistaks aga juhtiva rolli riigis. Armee tuli Birmas võimule 62. aasta riigipöörde tulemusel. Run kutsunud huntat üles referendumit edasi lükkama ja keskenduma pigem tormi ohvrite aitamisele. Asjatundjate sõnul ootab ligi poolteist miljonit ellujäänute ees uus katastroof, sest levima on hakanud nakkushaigused. Hunta ei taha riiki lasta välismaiseid abitöötajaid, kartes, et sellega kaasnevad ka välismaised ideed. Tormist kõige enam laastatud piirkondades lükati rahvahääletus siiski kahe nädala võrra edasi. Birma riiklikud telekanalid julgustasid inimesi referendumil tänav osalema ja põhiseadusemuudatust toetama. Liibanoni armee tühistas vägivalla ohjeldamiseks valitsuse sammudele äärmusrühmituse Hezbollah vastu. Sel nädalal teatas valitsuse, et katkestab rühmituse telefonisidevõrgustiku ja vallandab Beiruti lennuvälja turvaülema, kes on Hispaaniale lähedal seisev isik. Seeviale haaras Hezbollah pealinna Beiruti oma kontrolli alla, kokkupõrgetes on surma saanud ligi 30 inimest. Täna andis peaminister Fouad seeniori lahendamise sõjaväe ülesandeks. Armee teatas, et lennujaama turvaülem jääb ametisse ja telefonisüsteem jääb toimima. Samuti kutsuti kõigi rühmituste võitlejaid Beiruti tänavatelt lahkuma. Valitsev koalitsioon süüdistab Hezbollah't katses taastada süüria ülemvõimu Liibanonis. Rühmituse jõudemonstratsioon teeb murelikuks nii lääneriike kui Liibanoni sunni Araabia liitlasi, kes pelgavad Iraani mõju kasvamist piirkonnas. Saudi Araabia ja Egiptus on homseks kokku kutsunud Araabiamaade välisministrid, et Liibanoni terve teravnenud kriisile lahendust otsida. Tagasi Eestisse Pärnu teatris Endla jortena laval Eduard Vilde pisuhänd lavastajaga Jasutu, Ülle Hallik. Insenerihärra Ludwig Sander ja luulet Tiit Piibeleht on eestlastele kahtlemata üsna teada ja tuntud tegelased kas või juba kultus telelavastuse kaudu, mida nüüdseks näinud mitu põlvkonda vaatajaid. Ka Pärnu Endla jaoks ei ole see esimene kord Vilde surematut komöödiat mängida. Viimati oli see laval 1970.-te teisel poolel. Särava osatäitmise Piibelehe rollis tegi seal telelavastuse Westmann ehk Aarne Üksküla. Täna esietendub pisu Hanna lavastaja Sven Heiberg leidis näidendist aga oma tahu. Kui Vilde selle loo omal ajal kirjutas sellise kultuuripoliitika pihta suunatud satiirina siis tegelikult on seal ka üks teine lugu peidus. See lavastus räägib siis rohkem endale ja teistele valetamisest, sellise mugavama ja mõnusama elu saamise nimel. Eelmiste Pisuhendadega võrreldes on Endla uuslavastus teinud läbi veel ühe muutuse. Vana Vestmann, kes originaal, mis on meesterahvas, on selles lavastuses naine, keda mängib siis Carmen Mikiver, selle valiku tingis see, et saaks selle tüki ühele peategelasele Ludwig Sanderile sellise sobiva vastanduse, et oleks mees perekonnas, kus on ainult naised, et oleks mees, kes elab naiste kulul ja kes teeb kõik selleks, et ise midagi, mis nagu töönime kannataks tegema ei peaks. Lisaks Carmen Mikiveri Leon laval, Priit Loog, Sanderi Tambet säiling Piibelehe, Piret Lauri Matilde ja Kaili Viidas Laura rollis. Kevadel Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud ja sügisest Endla trupiga liitunud Sven Heibergile on see Pärnu teatris teine lavastus. Sügisel sai tema käe all valmis Meedia muinasjutt elektroonik City. Rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost Ülle Hallik. Pall Kalevipoja muuseumis esitleti pildialbumit Saare valla eluolust 20. sajandil. Raamatu koostaja on Kalevipoja muuseumi juhataja Viivi Lani, kes on koondanud raamatusse üle 500 foto selle piirkonna looduskaunitest, paikadest, sündmustest, inimestest ja hoonetest. Viivi Lani ütles intervjuus Jaan Lukasele. Album on hea võimalus fotode säilitamiseks tulevastele põlvedele. Inimeste käes oleks läinud need fotod kaduma ja ka oleks unustatud ära, mis ja kes seal foto peal on ja mis seal toimub. Kahtlemata võib nendel fotodel näha ka mitmeid kultuuriloolisi paiku tuntud inimesi, mis on teatud-tuntud kogu Eestis. Ajaloolistest paikadest on meil siin kas või ürgaja asula, Bristani siis kalevipoja sändid, käpa jõgi man, tõeselt Pokkide lootsin pildid mõisates, Torma postijaam näiteks ja niisugused vanad hooned, mis praegu õnneks säilinud on, need on kõik jäädvustatud siia albumisse, kuulsatest isikutest, võib-olla mainiksin siin Haarald, triip, valu, son, rüütliristi kavaler, üks neljast eestlasest meie vallast pärit Olm aru, Reino, Linda Oll maru oma perega ja nii edasi. Ilmast eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm, kohati tekib udu. Puhub läänetuul üks kuni viis meetrit sekundis, sooja on neli kuni üheksa kraadi. Homne päev on valdavalt päikesepaisteline, sooja tuleb 18 kuni 24, tuulepealsel rannikul 13 kuni 16. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.