Tere õhtust, kell sai kuus eetris Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. USA riigipea George Bush manitses taas Venemaad seoses Gruusia konfliktiga. Tema sõnul on Venemaa kahjustanud oma rahvusvahelist mainet. Avalduses süüdistas Venemaad ka Saksamaa kantsler Angela Merkel. Praegu on käimas USA välisministri Condoleezza Rice'i kohtumine Gruusia riigipea Mihheil Saakašviliga. 65 protsenti Eesti elanikest arvab, et Venemaa käitumine Gruusias ohustab Venemaa teiste naaberriikide, sealhulgas Eesti julgeolekut. Nii selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud uuringust. Eestlastest arvas nii 83 protsenti ja venekeelsetest vastajatest 17 protsenti. Siinsed vene kodakondsust saavad inimesed toetavad kindlalt Moskva käitumist. Mul on endine peaminister Paavo Lipponen asuse Vene-Saksa gaasijuhtme firma Nord Stream teenistusse. Tallinnas Adamson Eriku muuseumist saak novembri lõpuni vaadata Läti kultuuriloo suurele legendile modernisti Niklaus Tronke loomingut. Näitusel on valik kunstniku kõige huvitavamaid töid. Vanemuise suvelaval esietendub rokkooper Ruja, mis põhineb legendaarse ansambli laulja loomingul. Ilmast. Homme sajab Eestis vihma ja sadu on tugev. Puhub kirdetuul ja sooja on 18 kuni 22 kraadi. Kagu-Eestis on soojem. Täna jõudis finišisse USA välisminister koos rahuleppega Gruusia sündmustest teevad ülevaate Tõnu Karjatse ja meie korrespondent koha peal Krister Paris. USA president George Bush väljendas taas karmisõnalises avalduses toetust Gruusiale. Ühtlasi süüdistas USA riigipea vene maatilaniseerimisesi oma maine kahjustamises Gruusiat rünnates. Bush rõhutas, et vastasseis pole ei Venemaa ega ka USA huvides. Külma sõjaaeg on läbi. Viimaste päevade arengud näitavad. Venemaa on kahandanud oma usaldusväärsust vaba maailma silmis. Räägipuš hirmuvalitsus pole 21. sajandil, vastu võtab välispoliitika vorm. Ainult Venemaa saab otsustada, kas tasub taas vastutustundega rahvaste hulka või jätkab poliitikaga, mis viib vastasseisu ja isolatsiooni Venemaale austama naabrite vabadust, ütles USA riigipea. Venemaad manitses ka Vene riigipea Dimitri Medvedjev, kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel. Sotšis antud ühisel pressikonverentsil rõhutas Merkel, et Venemaa reaktsioon Gruusiale liialdatud ja ta väljendas lääneriikide toetust Gruusia territoriaalse terviklikkusele. Merkel rõhutas, et vaidlusalustel regi on nendel on vaja poliitilist lahendust, mis seda tulevikus austaks. Venemaa president Dmitri Medvedjev oli kindel, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pole võimelised alluma tulevikus Gruusiale ja sealjuures tuleb arvestada Hansa elanikkonna tahet. Medvedjevi sõnul on julgeoleku tagatisi neis piirkondades endiselt Venemaa. Tema sõnul pole Venemaal midagi rahvusvahelise rahuvalve vastu, kuid ei, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikud ei usalda tema sõnul kedagi peale vene rahuvalvajate. Ühtlasi hoiatas Vene riigipea. Väed reageerivad ka edaspidi samamoodi kui nende sõdureid rahuvalvajaid rünnatakse. Tbilisis on käimas praegu USA välisministri Condoleezza Rice'i ja gruusia riigipea Mihheil Saakašvili kohtumine. Rassi visiidi eesmärk on saada Gruusia allkiri relvarahuleppele Venemaaga mida oodatakse kohtumiselt Tbilisis. Krister Paris. Grusiinide jaoks on tähtis see, et Condoleezza Rice siia tuli, see on tugeva märgilise tähtsusega, nii nagu ka näiteks siis George Bushi sõnavõtt ja Ameerika ühendriigid on ennast järjest rohkem positsioneerima võib-olla isegi mitte niivõrd Gruusia poolele kui Venemaa vastu ja tõmbamas neid jõujooni. Condoleezza Rice on toonud kaasa Gruusiale rahuplaani, mis ei pruugi tingimata pilistile meeldida. Venemaa nõuab, et kruusal kirjutaks sellele rahuplaanile alla nii kiiresti kui võimalik. Kui seal on paar sellist huvitavat punkti. Et näiteks üks on see, mida ja eile siis uhkelt Moskva kuulutas, et ma ei halasse tagada Gruusia territoriaalset terviklikkust ja loomulikult see Gruusia poolele, siin ei meeldi sinna ka kaks aspekti. Üks on see, et Ameerika väga tugevalt väljendab oma toetust Gruusiale kõvasti rohkem, kui ta tegi seda paar päeva tagasi. Ja teine on sööta. Gruusial on vaja iga hinna eest saavutada seda, et Vene väed lahkuksid tema territooriumil ja seda pole siiani juhtunud. Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tulevik oli kõne all ka Angela Merkeli kohtumisel Dmitri Medvedjeviga täna. Ja Medvedjev ütles taas, et ainult Vene väed saavad tagada julgeolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Et siin on vist ja veelahe, millest kuidagiviisi ei suudeta üle minna antud juhul, kui mõelda Reaalpoliitika peale siis on Gruusia ja Abhaasia kui nõrgast heitlike ootanud, siin ei ole praktiliselt näha mitte mingisugust varianti, et seda võiks lähemas tulevikus nende üle kontrolli taastada. Mis on nende piirkondade tulevik, kas sõltumatute üksustena või Venemaa sallidena või otseselt Venemaa koosseisu, oleme tuleviku asi praegusel hetkel Kuuse jaoks märksa olulisem küsimus see, et Vene väed tegutsevad sügaval ka nii-öelda nii-öelda päris kuuse territooriumil ehk seal, kus konflikte pole kunagi olnud. Nad vaatamata lubadustele on siiamaani kooris nagu noh, nad on lubanud ära minna täna õhtul. Nii et võib-olla nad lähevad, nad on olnud punkti linnas, vist on siiamaani kohal eesmärgiga hävitada sadamasse gruusia laevastiku. Aga põhimõtteliselt on hetkel ikkagi gruusia pooleks lõigatud, sest et läbi koori linna läheb kõige suurem maantee ja raudteeida ja lääne vahel. Ja põhimõtteliselt on Vene väed praegu näitamas, et nad on valmis ükskõik kuhu minema ja Gruusia neile hetkel vastupanu ei osuta. Tundub, et kui üldse, siis oleksid advalmise kaitsema aktilistid, mida siis selle taset ka otseselt ei ähvarda. President Toomas Hendrik Ilves arutas täna telefonivestluses Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushiga Venemaa sõjalist agressiooni Gruusia vastu ja selle mõju rahvusvahelistele suhetele ja julgeolekule. Vanad riigipead pidasid oluliseks toetada jätkuvalt gruusia riigi territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Samuti nentisid nii Ilves kui ka push, et Venemaad tuleb oma Venemaal, tuleb oma väed Gruusia territooriumilt välja viia. Hädavajalik on luua koridor humanitaar ravikohaletoimetamiseks, aitamaks sõjas kannatada saanud inimesi. Eesti riigipea hinnangul on Venemaa agressioon oma naabri Gruusia vastu muutnud fundamentaalselt rahvusvahelise julgeolekutulevikku. See eeldab senise julgeolekupoliitika täielikku ümberkujundamist. Sõitis Gruusiasse ka Eesti välisminister Urmas Paet, et arutada võimalusi anda humanitaarabi. Eestlaste ja eesti venelaste suhtumises Gruusias toimuvasse on endiselt veelahe. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud küsitlus näitas erinevalt hinnatakse ka gruusia sündmuste mõju Eesti julgeolekule jätkav Indrek Kiisler. Faktum ja Ariko korraldatud üle-eestiline küsitlus viidi läbi teisipäevast eilseni. Valdav osa Eesti elanikest mõistab Venemaa tegevuse hukka, kuid eesti ja venekeelsete vastajate aru saama toimunust on erinevad. Kalev Petti, Faktum ja Ariko uuringute juht. Veelahe jookseb sealt, et eestikeelne elanikkond mõistab täielikult hukka valdavalt ja, ja venekeelsest elanikkonnast siis siiski väiksem osa. 45 protsenti venekeelsest elanikkonnast toetab Venemaa tegevust ja 29 protsenti kahevahel, noh pidades siis mõlemaid konfliktipooli süüdlaseks ja, ja siis mingi 15 protsenti veel noh, ei oska seisukohta. Üks küsimus, mida inimestel päriti, puudutas gruusia sündmuste mõju teistele venima ümberriikidele ning sealhulgas ka Eestile. Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest arvab, et Venemaa käitumine Gruusias ohustab ka Eesti julgeolekut. Peeti tõi välja asjaolu, et mitte-eestlaste hulgas ei valitse ka ühtset seisukohta. Vene kodakondsed, keda on Eestis umbes 120000, toetavad aga kindlalt Moskva poliitikat. Vene kodakondsete, sest mitte keegi ei mõistnud Venemaa käitumist hukka, samas ei pea nad seda ka ohuks teistele naaberriikidele. Ehkki noh, keskenduvat justkui sellele tema käitumine oli tingitud antud konkreetsest situatsioonist, konkreetsest olukorrast ja teistele sellest ohtu, nii kui ei järgnenud, nüüd väidaks, et järgneb ka teistele oht, siis see oleks juba agressiivne suhtunud. Aga antud juhul nad seda nagu ei eelda ega ei rõhuta. Kas neid küsitluse tulemusi vaadates peab kartma, et vene kodanike näol on Eestisse tekkimas nii-öelda viies kolonn? Ma ei saaks seda otseselt järeldada, küll aga see tendents praegu viitab sellele, et Vene kodanikud Eestis võtavad väga selgelt Vene riigi positsiooni ja kodakondsuseta isikute mõnevõrra vähem ja siit järeldub nüüd küll, et noh, on see siis nüüd viies kolonn või mitte, aga selge on see, et kui sa oled ennast kodanikuna identifitseerinud keerinud sisse, siis siit järeldub ka sinu positsioonivõtt, eks ole, märksa rohkem, nii et noh, võib-olla võiks isegi järeldada siit, et et mida rohkem Eestis elavaid venelasi võtab Eesti kodakondsuse, seda rohkem on lootust, et nad selles positsioonivõtus noh, jäävad nii kui meie poole või vähemalt neutraalseks. Kas Eesti riik peaks praegu pöörama rohkem tähelepanu kodakondsuseta inimestele, et neid nii-öelda oma tiiva alla saada? Küsisin seda Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professorilt Eiki Bergilt. Tegelemise all silmas nagu ennekõike seda, et seda kontingenti võetakse kui partnerid, kellega suheldakse ja ma ei pea siin silmas mingisugust tingimusteta kodakondsuse andmist või mingit lihtsustatud korda. Aga ennekõike seda, et, et Eesti riik teadvustab seda selle grupi olemasolu teadvustada, et kuivõrd see grupp on nii-öelda hall mass ja suhteliselt noh, nii-öelda teatavaid julgeoleku riske tekitav grupp. Sellest tulenevalt alustatakse lõpuks ometi nende jaoks eraldi inforuumi tekitamisest. Pean silmas siin ETV ka venekeelseid saateid ja nii-öelda publitsistikasaadete venekeelseid tõlkeid, mis eesti programmist tulevad, see on kõik see, mis, mis tuleks nagu teha ja mida siiani ei ole tehtud. Kui Eesti riik leiab, et julgeoleku seisukohalt on see küsimus ääretult aktuaalne, siis tuleks ka vastavalt tegutseda. USA ja Poola allkirjastasid esialgse kokkuleppe USA raketikilbi elementide paigutamise kohta Poola territooriumile. Poola peaministri Donald Tuski sõnul jõuti kokkuleppele pärast seda, kui USA nõustus täitma Poola põhinõudmist saada vastutasuks laialdasi julgeoleku. Garantiisid. Plaanib hiljemalt 2013.-ks aastaks paigutada Poolasse 10 püüdurraketti Tšehhi territooriumile rajada radarijaama ei meeldi Venemaale, kelle hinnangul on see oht nende julgeolekule. Maa välisminister Sergei Lavrov tühistas oma septembrikuise visiidi Varssavisse. Tema Poola ametivenna ratast lapsid. Karske sõnul jõudis teave nendeni enne raketikilbi otsuse allkirjastamist ja võib olla seotud hoopis olukorraga Gruusias. Endine peaminister ja sotsiaaldemokraatide pikaajaline juht Paavo Lipponen asus Vene-Saksa gaasijuhtme firma Nord Stream teenistusse, jätkab Indrek Kiisler. Tänane Helsinkin Sanomat kirjutab, et Lipp üheksa mahendada suhteid soome otsustajatega ning kiirendada projekti liikumist Soomes. Lipponen Päevalehele, et leppis nõustamises mitte töösuhtes kokku kuu aja eest Berliinis toimunud kohtumisel Nord Streami tegevjuhi Mattias Varningi ja nõukogu esimehe Gerhard Schröderi. Ka tema lepingu pikkuseks on üks aasta. Lipponen lausus, et ta ei näe midagi halba selles, et endise peaministrina ja parlamendi esimehena asub tugevasti politiseeritud ja vaieldava gaasijuhtme projekti teenistusse. Peaministriajast on juba viis aastat, väitis ta. Mind ei saa pidada Soomes siseringi inimeseks. Nord Streami saadava tasu suurust ei soovinud Lipponen avaldada, öeldes, et on suuremaidki nähtud. Ekspeaministri kinnitusel on ta saanud oma valikule nõusoleku nii praeguselt Soome peaministrilt Matti Vanhaneni neilt kui iga president Tarja Halonen-ilt. Lipponen esines möödunud aasta novembris Tallinnas toimunud julgeolekuseminaril, kus ta kritiseeris Eestit selle eest, et Eesti võimud toetavad sääraseid riike nagu Gruusia ja Ukraina. Kui selle all mõeldakse turvalisuse alast koostööd, siis see ei ole realistlik lähenemine ja minu meelest ei peaks tegema asju nii, et see raskendaks suhete hoidmist Venemaaga, rääkis Lipponen rahvusringhäälingu uudistele. Samal seminaril. Ta kinnitas, et ei pea mõistlikuks vastu töötamist gaasitoru rajamisele Läänemerre, sest see tuleb tema hinnangul niikuinii. Palusin seda uudist kommenteerida ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehel Marko Mihkelsonile. Nord Streami puhul on tegemist väga ulatusliku poliitilise projektiga ja mitte mingil viisil esmajärjekorras majandusliku projektiga, et kui on vaja kaasata selliseid nii-öelda inimesi lobeerima ja, ja tagant tõukama seda projekti nagu ekspeaministrid või ekskantslerit, siis siis no ütleme niiviisi, et igasugune, selline normaalne majandusprojekti ju seda selliselt ei nõuaks, eks. Küljest üllatav väga ei ole, aga, aga teisest küljest, eks see näitab, et kahjuks Paavo Lipponen pole peaministriametist lahkudes leidnud endale sellist kohta, millega ta ise rahuldaks ja kahjuks ega seal asetseda timmid, teema talle ilmselt palju kuulsust juurde ei too. Tallinnas on võimalik vaadata üht huvitavat näitust. Niklas Tronke väga mitmekülgne kunstnik, tõi Läti teatrisse modernse lavakujunduse põhimõtted. Pärane maalikunstnik, graafik, raamatukujundaja, samuti teoreetik ja esseist. Täna avati Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis tema tööde näitus Margitta otsmaa rääkis näituse kuraatori Kersti kalliga, kelle sõnul on Stranke puhul tegemist legendiga Läti kultuuriloos. Praegusele näitusele on valitud tõepoolest tema loomeperioodidest kõige haavatavam, kõige silmapaistvam, kõige eksperimentide rohkem ehk siis rõhuasetus just 1900 kahekümnendatel aastatel. Mõned näited ka 30.-test aastatest. Koos Läti vabariigi tekkega 1900 kahekümnendatel aastatel alustas seal oma loometeed ka terve plejaad noori autoreid. Tuntud kui Riia kunstnike grupp, kes otsisid uuele riigile sobilikku kunstikeelt ja leidsid, et modernism on sobilik Kersti Koll. Kui me vaatame laiemalt eelmise sajandi 20.-te aastate Läti kunsti siis märkame seal sellist taga uhket avangardismi, sellist tõusulainet ja kuulge üks toredamaid esindajaid seal, nende seas, näeme siin tema maaliloomingut, näeme tema teatrikunstiloomingut. Näeme teda siin kui väga suurepärast raamatuillustraatorid. Läti kultuurilukku vaadates on Niklas Siuke neil üks selline suur legend. Ta on seda tänapäevani nii oma loominguga kui tegelikult oma isikuna leiab. Reeglina on arhiividest välja võtnud toredaid kultuuriloolisi fotosid, kus me läänega niklist Rõnket tõesti silmast silma teda kui inimest, näeme teda siin Noorena vabatahtlikuna läks suta seisma oma oma riigi eest, näeme teda koos teiste Riia kunstnike grupiliikmetega, näeme teda Itaalias. Strunke õppis ja täiendas end mitmel pool Euroopas ning Itaaliast kujunes talle teine kodumaa Kersti kolli sõnul vaimne koduma. Aastatel 20 20 Mul on 27 just Läti Kultuurfondi stipendiaadina. Struge küllaltki palju aega elab Saksamaal, aga just nimelt eriti Itaalias Rooma Firenze Capri tunnistada, et ta ei ole Eesti publikule väga tuntud kunstnik, et oskate öelda, kas tema teoseid võiks näiteks olla siin Eestis ka kellelegi erakogudes. Võib-olla see näitus toob välja mingisuguse sellise nüansi, küll aga on siia näitusele Läti mõned erakogujad olnud väga lahked oma töid. Et siin näitusel on paar-kolm sellist tööd, mida Läti riiklik kunstimuuseum on hiljuti omandanud või mis on olnud sellises seisus, nad on spetsiaalselt selle näituse jaoks need restaureerinud, nii et me võime öelda, et siin on mitu maali, mis on tegelikult üle pikkade aastakümnete kaasesmakordselt avalikus publikule välja pandud. Niklas Trunke tööde näitus on Adamson-Ericu muuseumis avatud 23. novembrini. Tuli teade Tbilisis algas president Mihheil Saakašvili ja USA välisministri Condoleezza Rice'i pressikonverents. Kas vili süüdistab lääneriike selles, et Gruusia ei saanud NATO liikmeks enne tragöödiat? Ta ütles ka, et mitte kunagi ei tunnista Gruusia okupatsiooni oma territooriumil. Lähemalt kuulete juba järgmistes uudistesaadetes. Tartusse, kus Vanemuise suvelaval esietendub täna õhtul rokkooper Ruja, mis põhineb legendaarse ansambli looja loomingul. Intervjuu palus Hedvig Lätt. Teen seda on etenduses muusikute välimus ning lavale ehitatud Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto paneelmaja korterite interjöör, mille kunstnik Ene-Liis Semper on vanade fotode ja videofilmide põhjal rekonstrueerinud. Kolme tunni pikkune lavastus haarab endasse kogu Ruja loomede alates bändi algusest 971. aastal, kuni selle hääbumiseni 1987. aastal. Muusikaetenduse saamisloo idee autori Paavo Nõgene sõnul on Ruja muusika see, mis puudutab ka nende inimeste hingi, kes ansamblit ei tunne ja ei pea. Ma arvan, et see muusika helikeel on niivõrd omapärane, väga huvitav, siin on kõigile ka nendele, kes pole Rujad näinud kunagi Rujast, mitte midagi ei tea, ma olen täiesti veendunud, et siit etendusest leiavad endale kõik ka need inimesed, vähemalt ühe või kaks lugu, mis neile meeldib, sest muusika, mis kestab ja täpselt samamoodi on kestnud apad Queen, miks mitte siis ei võiks kestena Ruja läbi lavalise teose. Spetsiaalselt Ruja tarbeks on Vanemuise suure maja kõrvale ehitatud 440 ruutmeetri suurune suvelava koos suure LED ekraaniga, kus kajastub laval toimuv. Etenduses teeb kaasa näitlejaid paljudes Eesti teatrites. Peaosades Sergo Vares, kes kehastab Urmas kalendrit, Priit Võigemast kehastab Rein Rannapi. Risto kübar, Jaanus Nõgisto. Kokku on, on Eesti Draamateatri, Tallinna linnateatriloo, teatri, Vanemuise teatri näitlejad, rokkbänd, sümfooniaorkester, Tartu korvpalliklubi rock tantsutüdrukud, Tartu noortekoor, nii et laval on väga palju inimesi. Suvelava koosneb teatrilavast ja 3000 kohalisest teatrisaalist. Etendused toimuvad iga ilmaga, Tartus on soe ja muusika toob kindlasti päikese, inimeste hinge. Rokkooper Ruja esietendub täna õhtul kell kaheksa, kokku antakse 24. augustini kaheksa etendust. Ja ilmast eeloleval ööl hakkab alates Lõuna-Eestist vihma sadama, kohati on äikest ja sadu on tugev. Kirdetuul tugevneb kuue kuni 12, puhanguti 12 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis ja sooja on öösel 13 kuni 17 kraadi. Päeval on enamasti pilves ilm, sajab vihma ja sadu on tugev. Õhtul Kagu-Eestis pilvisus hõreneb ja sadu lõppeb. Kohati on äikest. Puhub valdavalt kirdetuul viis kuni 10, saartel ja põhjarannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Või on homme 18 kuni 22, Kagu-Eestis 23 kuni 27 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.