Heldur Niit, olete Saaremaa mees, tähendab keskhariduse saite Kuressaare tolleaegses keskkoolis. Kas see oli kirjandussõbralik kool? Pärast seda kuidagi oli indu ja tahtmist ja, ja meil oli oma oma raamatukogu. Oma oma peorahadest kogusime nii palju raha, et me moodustasime oma oma kirjandusringi, raamatukogu saime Tartus, saime osta veel loominguga täieliku komplekti. Kas teie õpetaja Aarne Vinkel julgustas, tõid õppima minema just filoloogiat. Meil oli sellest Üks tõsine jutuajamine ennem kui ma ülikooli läksin. Ta meenutas möödunud sajandi tegelasi kes kuigi nad tundsid huvi kirjanduse vastu siiski õppisid kas arstiks või juristiks või kirikuõpetajaks, et leiba teenida. Ja kirjandus oli neil hobi. Nüüd selle toidu võileiva laua peale vistega noori inimesi on väga palju, ei mõtle. Sõja järel. Oli tõesti hoopis teistsugune suhtumine, mulle tundub, et tänapäeval noored natuke rohkem peavad seda lauda silmas. Nonii te läksite Tartusse, teist sai filoloog. Missugused õppejõud on teid kõige rohkem kujundanud? Natuke tagantjärele mõelda. Ja ega seda polegi nii kerge öelda. Esimene kes peaaegu et raudteejaamas mind käekõrvale võttis, oli professor Ariste. Temal on selline komme, ma ei tea, kas veel aga minu ajal kindlasti, aga hiljem ma tean, oli ta alati esimesel septembril Tartu jaamas. Ja sagedasti ta märkas ära juba need nutikad poisid, keda ta hiljem oma soome-ugri osakonda Endale valis. Ja meie saime ka millegipärast kohe tuttavaks, ta tuli mu juurde ja ütles. Te olete Eldoniit. Me rääkisime Kleisiga, dotsent lehis oli tol ajal dekaan. Et teie kursuse vanemaks ja ja, ja pöördu sealsamas auditooriume poole, et mis te arvate, et siin on üks Saaremaa poiss? Nimi on Heldur Niit, et kas ei valiks teda kursuse vanemaks ja sealsamas olid siin siis tõusis tagant reast, üks pikk poiss, tuli mu juurde, ütles. Kuule, kas me ei läheks Emajõe sauna? See pois oli Eno raud. Siis me läksimegi sauna. Aga mis puutub, sellesse minust siiski ei saanud soome-ugri eriala üliõpilast, kuigi ma seal käisin vabatahtlikult pärast Ungari keele loenguid kuulamas Paula palmeos juures ja mõnda muudki. Aga vist jällegi see, et me kirjandusringis olime korraldanud kahel aastal rahvaluule kogumise võistlusi ja, ja peale keskkooli lõpetamist ma olin kohalikus saarte hääles avaldanud artikli. Past ilmunud šokolovi vene folkloori sissejuhatavat peatüki tutvustasin ja kuidagi oli see kumu jõudnud Tartusse ja tolleaegne rahvaluule arhiivi juhataja Erna Normann. Kinkis mulle tõi ülalt pööningult vana Kandle kolmanda ja neljanda osa ja ja põld on välja antud eesti rahva naljandit ja kirjutasin ilusa pühenduse sisse. Mul praegugi veel alles, kuidas ta nüüd selle teaduse tegemise juurde jõudsite? Teadust noh, kui palju see üliõpilase kursusi seminaritööd teaduseks võib nimetada, aga aga sinna ma jõudsin üsna varakult. Meil oli esimese kursusetöö, oli keelealalt. Professor Kask jagas välja tööd, need olid grammatilised tööd enamasti. Aga ilmselt oli ta arvatavasti Aarne vinkli käest kuulnud minu huvidest. Ja ta ütles, et ma annan pärast tulete kateedrisse ja räägime seal. Ja kateedris ütles ta, et ma tahaksin teile anda hoopis Ühe teema kirjakeele ajaloost sel ajal ta tegeleda siseviimistluses täiendas oma doktoritööd kandidaaditööd hiljem. Tegelikult kujunes doktoritööks. Tahaksin teile anda teema kirjakeele ajaloo alalt ja andis, pakkus mulle sellist eemalt võitlus eesti keele eluõiguse eest 100 aastat tagasi. Kelle tagapõhjaks oli õieti selline diskussioon, mis oli Hinlandi veergudel olnud 1080 45 siis tõepoolest siis tol ajal 102 aastat ütleme kui täpne olla tagasi kus Tallinna ülemkooliõpetaja Eduard Meyer oli eesti keelevõimalustesse ja Eesti rahva väljavaadetes rahvana püsida suhtunud väga skeptiliselt ja, ja tema vastu oli siis välja astunud Ulman hoopis progressiivsete vaadetega. Sellega liitus ka Faehlmanni ja Kreutzwaldi tolleaegne tegevus. Ja. Teema meeldis mulle, kuigi ma sain aru, et raske on. Võtsin selle teema ja professor Kask ütles, et minge Mart Lepiku juurde, tema töötab, et Eesti seltsis ta parajasti töötab Felvani tekstidega. Küllaltki tema käest saate midagi, lisa. No ja läksingi arglikult Saaremaa poiss. Astusin üle õpetatud Eesti seltsi toa ukse ja leidsin sealt balletis. Kes noh, vaevalt tahtis, et esimese kursuse poiss teda häirima tuleb aga kes ometi lahkesti ühised, mis soovid mul on ja, ja kui ma ütlesin, et ma tahaksin tutvuda Faehlmanni materjalidega, siis oli tal parajasti näpu vahel. Felbane avaloengukonspekt pani selle mulle ette, ütles palun. Ta küsib, kasvõi saksa keelt, oskan, mõtlesin jaamale saksa keelt õppinud koodi kiri Oskete. Noh, oskan ka, olen tähti tunnen. Noh, lugege siis. Aga Felvani see konspekt oli arvatavasti talle endalegi valmistes küllaltki peamurdmist ja, ja mina ei osanud seal tõepoolest alguses midagi välja lugeda. Siis tõida Jakobsoni saksa keele õpiku riiulist ja lõi sealt tähestiku lahti, ütles kõigepealt ei olnud hästi selgeks. Siis hakkame uuesti proovima. Muidugi oli see selline lepikulik käitumine. Järgmine kord, kui ma läksin, siis andis ta juba mulle masinkirjas välja loetud seal sellised koopiad ja ja mul ei tulnud Neid raskeid tekste ise lahti muukida, vaid ma sain selle materjali kätte. Ma kirjutasin sellest seminaritöö ja esitamisele keeleringi ettekandekoosolekul. Ja no mis puutub ja sellesse teadvusesse, siis parajasti loodi üliõpilaste teaduslik ühing ja. Ain Kaalepile jätkus niipalju huumorimeelt Esitas enda poolt ajaloo-keeleteaduskonna nimel ÜTÜ juhatusse minu eni valitigi mind sinna juhatusse ja ma mäletan. Praegune astronoom, nimekas Jaan Einasto ja Meil on füüsik ja mina istusime õige mitmed õhtud peaööni välja, töötasime välja nüüd põhikirja ja kodukorda. Te nimetasite Mart lepikut. Kas teil oli ka hiljem veel kokkupuuteid? Mart Lepikuga jäime üsna lähedasteks. Ta kuidagi oli ise tagasihoidlik ja küllap mina olin ka tagasihoidlik. Ja ma mäletan, kui ilmus 52. aastal Loomingus Eesti rahva ennemuistsete juttude värske väljaande kohta. Minu arvustus siis Talle väga meeldis ja ja Me istusime Werneris seal ühes vahes Jõime kohvi ja siis ütles, et kas ma ei hakkaks sina rääkima nimi sinasõpradeks ja ja muidugi hiljem tuli haigus ja teda enam kirjandusmuuseumis ei olnud. Aga seni, kui ta oli kirjandusmuuseumis tööl, oli meil väga palju huvitavaid jutuajamisi ja, ja kui keegi on sellist punktuaalset täpsust õpetanud taga ajama siis üks kindlasti oli Mart Lepik. Pärast ülikooli lõpetamist läksite te keele ja Kirjanduse instituuti aspirandiks. Õieti mitte nii, ma olin ülikooli aspirant aastatel 52 kuni 55 ja 1955. aastal kutsus seltsimees, kel mind kirjandussektorisse noorimaks teaduslikuks töötajaks, mille ma muidugi vastu võtsin. Sain sealt juba siis uusi ülesandeid. Parajasti käis seal eesti kirjanduse venekeelse Vootšerkki ettevalmistus, töö ja mulle anti kirjutada peatükk Nõukogude Eesti kirjandusteadusest kirjanduskriitikast ja see ettevalmistus töö venis pikaks. Ja kui lõpuks sellest raamat sai, siis midagi koos. Maie kaldega ilmus sellest tööst trükis. Järgmine etapp teie töös on olnud tegevus ENE toimetuses, tähendab siis Nõukogude entsüklopeedia loomine, rajamine. See on imelik. Just paar kuud varem olin ma keelelise kirjanduses Instituudis töötades hakati koostama eesti kirjanduse ajalugu ja paralleelselt eesti kirjanike biograafilist leksikoni. Võtsin sellest tööst osa ja kuidagi tegi mind murelikuks see õnnis usk, mis inimestel on, need kiri ei valeta. Kui ma hakkasin koostama biograafilise leksikoni jaoks Ado Reinvald kohta artiklit siis selgus nii huvitav kui seekord. Et Ado Reinvald i Viljandi laulik esimene neli osa on seda ilmunud. Et ükski meie teatmeteos, ükski õpik, ükski antoloogia elulu line märge ei andnud. Selle ilmumist aatomeid sõnaga kuni selleni, kui ma asja juurde asusin, ei olnud üheski trükitud noh, sellises esinduslikumas teoses neid aastaarve õigesti märgitud isegi Ado Reinvald i 24. aastal ilmunud laulude uusväljaandes olid need valesti märgitud. Ja siis veel teadmata jätma lähen ene toimetusse tööle, tahtsid ma ühe sellise markantse näitega inimeste usku vääralt. Et in kriptoveerites, et see ei ole päris nii. Ja. Ja see ilmuski. Paar kuud hiljem tegi direktor Sõgel ettepaneku, et kas ma ei, ma usun tari, siis vist sektori juhataja ettepaneku, kas ma ei tahaks minna ENE toimetusse, kus otsitakse inimesed, kes need aastaarvud siis tõepoolest õigesti paika paneb, tähendab, otsiti täpset inimest, otsiti täpset inimest, ENE töö on raske muidugi. Jaa, jaa. Ma sattusin sinna alguses, kus valitses selline optimism, et seda on võimalik paari inimesega valmis teha, et et see toimub ühiskondlikel alustel ja, ja akadeemia töötajad annavad meile käsikirjad ja et me paaritoimetajaga toimetame selle ära. Oli tehtud nimelt keskkomitee otsus asja kohta, et kolmes balti vabariigis antakse välja regionaalset kolmeköitelist entsüklopeediat. Ja siis ma mäletan, et meie kuidagi tahtsime parema meelega teha üldentsüklopeedia. Me teeme enne üldentsüklopeedia ja seejärel regionaalse entsüklopeedia. Ja siis toimus Vilniuse nõupidamine 64. aasta juunis. Mäletan, meie poolt võtsid sellest osa Eiffelt, Rautidž, Kleis, Potisepp, Pangsepp ja mina. Moskvast olid kohale tulnud suure nõukogude entsüklopeedia peatoimetaja asetäitja saumi Ann ja teadusliku kontrolliosakonna juhataja Kersberg. Raban Semjonovit kellel meie töö suhtes on suuri teeneid. Oli õnn, et oli kaasas ei, Felt, kes oli meie peatoimetaja, tol ajal? 66.-st aastast määrati peatoimetajaks Gustav Naan. Tol ajal oli selleks akadeemia president Eiffelt. Ja tema oli suure isamaasõja ajal olnud väga heades vahekordades. Ja seal Vilniuse nõupidamisel ootamatult teistele balti vabariikidele, lätlastel, leedulastel tulime välja ettepanekuga, et meie tahame teha üldentsüklopeedia, et ega see ei leidnud kohe. Meid hoiatati, öeldi, et Ukraina entsüklopeedia ilmunud kütt küllalt suur osa selle tiraažist on realiseerimata. Ja nii väikeses vabariigis. Kas on ikka mõeldav, et me teeme üldentsüklopeedia? Me olime seal Vilniuses neli päeva. Ja selle nelja päeva jooksul. Suutsime me siiski sisendada eile mõte, et me oleme võimelised tegema üldentsüklopeedia. Saviann saatis oma alama siis Roman Semjonovit Kersbergi meiega kaasa Tallinnasse. Me panime talle lauale poolnahkköites 200 eetilise vana Eesti entsüklopeedia. Ja, ja muidugi, et Richard Kleis, kes oli selle peamine tegija olnud. Tema oli meie peatoimetaja asetäitja, tol ajal praktiliselt juhtis seda tööd ka. Siis jäi Kersberg uskuma, et me oleme võimelised tegema üldentsüklopeedia läks Moskvasse. Ja varsti õnnestuski asja ajada sedaviisi, et meile anti õigus teha üldentsüklopeedia. Nüüd järgmine etapp teie töös on olnud ajakirja keel ja kirjandustoimetuses sam kitsalt filoloogidega laagri väikese rahva jaoks ainukene nagu ta on töö nii enese kui ka siis ütleme, ajakirja toimetuses, mõnestki langeb kokku ja mõnestki on ta kindlasti väga erinev. Näiteks mida te olete nüüd viimasel ajal teinud, millega te olete tegelenud? Viimasel ajal on palju huvitavat olnud vanema kirjasõnaalalt protslawis, näiteks leiti Christoph Luume kolm seni hoopiski tundmatut raamatut aastatest 1666 67. Need on nüüd muide saadud ka mikrofilm saadeede protslaviiri, kooli raamatukogust ja sellest valmistanud fotokoopia. Ja arvatavasti varsti saame Christoph bluume tegevusest juba lähema ülevaate. See oli Hageri pastor, kes müüja andis välja vähemalt neli raamatut. Üks leiti juba 34. aastal, siin aga aga 13. Kuigi Bielski leksikonis midagi vihjatud oli, vähemalt ühe kohta oli öeldud, et üks neist peaks olema eestikeelne, olid teadmata, aga protslavi ülikoolist eriti kui on olud, kus kõik need kolm raamatud olid sees. Ja nüüd me varsti saame neist ka ülevaate. Veelgi hämmastavam oli üks kokkusattumus. 81. aastal lei eteen Martin Lutheri kogutud teoste kaante vahelt sellist kaane täitematerjali millest märgati, et see on ilmselt seitsmeteistkümnendast sajandist pärit trükistest saadud. Ja seda hakati sealt hoolega välja leotama. Lehekülghaaval seda tegi Marian Jacoby. Ta ei olnud veel ülikooli lõpetanud, ta võttis selle oma diplomitööks. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust pärinevad lõunaeestikeelsele käsiraamatule õige mitme mitu eksemplari neist oli siis kasutatud sinna kaane täitematerjaliks. Need olid need poolikud lehed, mis sealt välja tulid. Jacoby kirjutas meile selle kohta artikli silmus meie 25. aasta juubelinumbris veel. Aga õige varsti peale seda. Soome keele seltsi aastaraamat seal on jalga meile kus oli professor Osmo igol artikkel ja selgus, et Turus oli leitud sellesama raamatu täielik, ühegi kahjustusteta täiesti korralik nahkköites eksemplar. Kogu tekst ja Kokkusattumus on ja tõepoolest haruldane, miks, miks ei tulla need Martin Lutheri kaante vahelt varem välja või miks ei leitud sellelt tervidee Semperi tulus varem? See oli, see oli haruldane kokkusattumus praegu välja töötatav käsilolevas numbris ilmuv Bosmoigole, selle raamatu kirjeldus ja ka ülevaade selle Eeessennast nimelt sellel on väga huvitav Eeessena saategi Leessena. Sealt selgub meie vanema kirjavara kohta. Ta andmeid, mida meil siiani ei olnud huvitavaid andmeid on seal ka katoliku ajakirjanduse kohta, kuigi need andmed on sellised, mis esialgu panevad natuke meie raamatuteadlase kõrvade, kust kratsima ei lähe, muu materjaliga ei lähe seni teadaolev, aga päriselt, kui aga küllap küllap raamatu teadlased ka need asjad lahendavad. Ja sellega ühenduses muidugi ühest asjast hargneb, teine olema mõtelnud selle peale, kui natuke lahendamata on meil, kui me hakkasime neid kasvõi bluume raamatuid taotlema, et neid saaksime siia meie raamatukogudes või, või mõnede muude asjadega ühenduses. Oleme aru saanud, et meil on lahendamata päriselt küsimus, milline raamatukogu õieti peab selle eest hoolitsema, et me saaksime kõik kohapeal mitte olevat eesti vanema kirjasõnatekstid vabariiki. Sest praegu käib ettevalmistus Tartu riiklikus ülikoolis. Eesti vanema kirjakeele sõnaraamatu koostamiseks aga on ju ometi mõeldamatu kui sajad ja sajad leheküljed Eesti vanema kirjasõna tekste ei ole meil kohapeal. Et me seda saame teha, me peame, me peame võimalikult absoluutselt kõik tekstid saama ja tänapäevase tehnika abil on see täiesti mõeldav koopiate koopiatena koopiatele muidugi üks suuremaid toimetamistöid oli Kalevala toimetamine. August Annist oli tõlkinud selle 1009 ja 39. aastal. Aga seal oli palju sõnu soomepäraseid sõnu hulgas, mis niigi raske rahvalaulu teksti mõistmist raskendasid. Ja kui 50.-te aastate keskel seltsimees kauba Annistile ettepaneku tegi Kalevala uut väljaannet ette valmistada siis üks nõudmine oli see võimalikult vähendataks nende soomepärast sõnade hulka ja muudetaks Dexter loetavamaksja mõistetavaks. Ja millegipärast ei leitud kirjastusest sobivat toimetajat ja see toimetamistöö usaldati minule. See oli parajasti siis, kui ma olin ülikooli aspirantuuris ja see võttis mul palju aega. Tuli hoolega 22000 värssi läbi käia, läbi võrrelda originaaliga ja ettepanekuid teha August Annistele ta parandaks. Ja ma pean ütlema, et kui lon roti on nimetatud viimaseks suureks Soome rahva laulikuks siis August Annist oli seda meie rahva jaoks. Mul tarvitses näidata mõnda rida, mille puhul mul endal oli selline tunne, et seda on ju võimatu. Kuidas seda ümber saab teha, see ei ole ju eesti keeles mingit sellist sõna, see läheb kuidagi keeruliseks, kuidagi kuidagi kaugele originaalist. See praegune sõna on nagu silmaauku, aga kuigi ta on soomepärane ja peab tagant vaata mida, mida ta tähendab. Aga, aga, aga tarvitses mulle näidata Annistile, et vot see on liiga soomepärane siin soomepärasus. Ta võttis paberi ja pliiatsi ja pakkus mulle, kas nii, kas nii, kas nii pulbitses dastall? Mõni aeg tagasi ilmus Loomingu raamatukogu sarjas Gustav Suitsu töö noorest Kreutzwald list. Sinna märgitud teie olete sele. Toimetaja ma olin soome keeles lugenud seda raamatut juba paarkümmend aastat tagasi. Ja leidnud selle viimaselt leheküljelt sellise märkuse, et selle originaali hoitakse Soome Kirjanduse Seltsi raamatukogus koos rohkete allikaviidetega. Juba siis tekkis mul mõte, et oleks vaja hankida Soomest meile ja see avaldada. Aga nagu ikka mõnigi hea mõte muude teiste tööde peale tulekul jääb, sinna paika jäi ka see tookord. Aga neid, kui oli möödunud aastal, möödus 100 aastat Gustav Suitsu sünnist. Ja. Juhatuse koosolekul mõned nooremad kirjanikud pärisid juhatuselt aru, mida õieti tehakse. Sel puhul siis selgus, et liiga palju publitseerimise mõttes ei olnud ette nähtud. Ja siis tuli mul, te peate uuesti meelde, oli ju see Gustav Suitsu köige läbi kirjutatu kõige huvitavam monograafia, mida ta ise tahtis korduvalt välja anda, kui ta nii über tofeerunud enesekriitika sundis teda ikka jälle selle tagasi võtma. See on selle nii kaua tagasi võtma, et eesti keeles ta ei ilmunudki autori eluajal. Ja siis helistasid ma meie heale sõbrale kailaidisele ja ütlesin, et teil on seal Soome Kirjanduse siis see käsikiri. Et kas ei oleks mõeldav, kas Soome Kirjanduse selts lubaks meid avaldada selle Loomingu raamatukogu sarjas. Kailaidina ütles, milles asi? Muidugi, see on soome keeles ilmunud ja ta toimetab selle käsikirja, mulle. Käsikiri tuligi, kuid sealt puudus üks lehekülg. Puudus nimelt allika viidetest soomekeelses väljaandes allikaviited ei olnud, sellepärast Gustav suits neid ei olnud korda teinud. Ja minu toimetaja TÖÖ peamiselt seisiski selle raamatuallikaviidete korda seadmises. Ma arvan, et tal seitse silme ees isegi suur Kreutzwaldi monograafia kuid halvenev tervis ei annud selle teostamiseks võimalust, kuid ka sellisena sellises osas, nagu ta valmis on, jääda kindlasti meie kirjandusteaduses huvitavaks väga omapäraseks ja tähelepanu väärivaks Monograafiaks.