Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 16.-st augustist. Stuudios on Margitta otsmaa. Paarisarvulise kahe paadi sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tulid Pekingi olümpiamängudel Austraalia järel hõbemedalile. Venemaa president Dmitri Medvedjev kirjutas täna alla vaherahuleppele. Hoolimata sellest pole Vene üksused Gruusiast lahkuma hakanud ja riigis jätkub kaos. Välisminister Sergei Lavrovi sõnul rakendab Venemaapiirkonnast täiendavaid julgeolekumeetmeid. Ta viibis Tbilisis visiidil ka välisminister Urmas Paet. Pärnus tähistati vabadusristi päeva Järva-Jaani vallas rannakülas avati mälestuskivi Artur Mägile, Artur Mägi oli riigisekretäri ja õiguskantsleri institutsiooni järjepidevuse hoidja eksiilis. Jõgeval omale kassinurme kogunesid sel nädalal need inimesed, keda huvitab mütoloogia, muinasaeg ja pärimuskultuur. Homseni toimub seal veel mitu fest ja ilmast. Eeloleval ööl ja homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vihma ja võib olla äikest. Tuul on tugev ning sooja tuleb homme kuni 30 kraadi. Eesti paaris aerulise kahe paadi meeskond Jüri Jaanson ja Tõnu Hendrik. See on võitis täna pekingi olümpiamängudel hõbemedali. Jaanson ja Endrekson, treener on Tatjana Jaanson. Kokkuvõte võistlusest ja vahetutest emotsioonidest Tiit Karuksi vahendusel. Ja meie mehed püüavad juba brittidelt sõnast mööda pressida, pressivad, aga tulevad ausad võimsalt ja tundub, et Austraalia võtab siit olümpiavõidu ja ka meie paat peaks tulema inimene ja kas oli nüüd eesti, vaat teine kolmandalt väga raske on öelda igal juhul austraallased juhtisid algusest lõpuni ja on võitnud siis juba Austraaliale teise kuldmedali. Hõbedane tulevase Endrekson Jaan on 1,28 sekundit kaotust ja võidavad viie sajandikuga Vall seeerrow Adamit hõbemedal. Eesti medaliarve on avatud. Jüri Jaanson, sa oled täiesti uskumatu mees, 42 aastane oma kuuendal olümpial hõbedale ja see spurt oli meeletu ja britte edestasid ta siis lõpuks viie sajandiksekundiga. Kuradit uskumatult midagi. Selline tubli mees nagu Tõnu. Pane peale käik sisse ja vaata tõmbokaadi liikuma. Kas see oli kavandatud taktikat alustada taas ettevaatlikult ja teisel distantsipoolel juurde panna, siinses kuumuses? Tuleb olla ettevaatlik. Lokaator verre kiire tõusma, midagi ei ole teha siin loomulikult värske ilmaga nagu vastu tulles. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte ennast viisakamalt Eesti paat mitte ei kaotanud kulda, vaid võitis hõbeda. Õnnepäev nii ja naa, mina olen oma sooritusega rahul. Praegugi rohkem taanda, kui tugevamad mehed kulla võtsid, siis ma soovin neile südamest õnne ja ma ei kahetse seda. Kaader poldamise töötujagudes. Hendrikson see oli, see oli võimas, võimas sportlik, tõi teile hõbemedali ja kas oli ka viimase piiri peal minek, oli küll, jah, sellepärast võitsime Inglismaal nelja sajandikuga sajandikku juurdlasi ega viimaselt katsuda seda enam väga hästi ei mäleta. Kõrvad olid täitsa lukustatud. Nagu lennukis oleku tunne oli niisugune maandumiset, me alustasime oma sõiduga, inglased olid kõrval täpselt samamoodi, miinimumid läksid, siis tuli meile järgi, et natuke tegelikult mõnes mõttes üllatus tagantjärgi mõeldud. Austraalia eest ära läks. Et ma lootsin rohkem, et mitte ei lootnud, aga arvasin, et Sloveenia paneb, et nad on alguses rohkem, aga Tatjana Jaanson, õnnitlused. Mida poisid tegid seal? JÜRI tuiskab kõigist ajakirjanikest mööda kõigepealt sinu juurde ja kallistas mind. Mida sa sellel hetkel tundsid, kui poisid ületasid finišijoone, ületasid teisena ja juht raevukalt. Aga uskumatu lugu, aga see lugu olemas, et rohkem ma ei saa öelda midagi, et. No küll on hea olla eestlane praegu küll on hea olla eestlane ja et Suni sõudekanalil tuli medal. Seda me soovisime, südame ootasime, me ei kaotanud kulda, seda ütles ka Jüri Jaanson. Saime hõbeda. Ole hea ja hõbemedaleid laevad kaela Jüri Jaaksonile ja Tõnu Hendriksonile. Kohe võetakse medalid kandikul. Kõigepealt saab medali kaela. Tõnu Endrekson on tema esimene olümpiamedal. Motivatsiooni kui palju ronida, hooaeg olümpiamedaliga ja nüüd supermees Jaanson ise 42 aastat vana, aga ei mingeid vananemise märke. Ja nagu ta usutluses vikerraadiole ütleb, mis vananemisest rääkida võivad, tegutsen koos noortega. See oli vinge, see oli võimas. Hõbemedali võitmise puhul õnnitles Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson iga riigikogu esimees Ene Ergma, öeldes, et tänane hõbedane sõit pekingi mängude sõudekanalil andis tugeva positiivse impulsi eesti rahva enesetunnetusele. Gruusiast tuleb teateid selle kohta, et Vene väed ei kavatse lahkuda ning jätkavad gruusia relvade kokkukorjamist. Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Hoolimata vaherahu kehtima hakkamisest meenutab olukord konfliktialadel endiselt kaost. Ikka tuleb vastuolulisi teateid selle kohta, et siin-seal on nähtud veneüksusi ning kahjuks on ka teateid sellest, et sõjast laastatud aladel ja nii-öelda eikellegimaal toimuvad rüüstamised ja tapmised jätkab meie korrespondent Gruusias. Krister Paris. Kehtima rahuneb kui Venemaa president Dmitri Medvedev on samuti vähemalt sellele vaherahuleppele alla kirjutanud siis sama asjatult tulevad teated, et koorilinnas käib rüüstamine ja seda mitte enam nii-öelda kasakate või vabatahtlike ost eitede poolt, vaid nende siis diplomaatiliste kanalite allikate teatel käib seal rüüstamine otseselt Vene regulaarvägede poolt. Kui see, see on tõsi, siis on muidugi suhteliselt ebamees meeldiv areng võrreldes varasemalt ka, kus Vene väed tulid sinna just nimelt tagama avalikku korda ja vähemalt esialgsetel kirjeldustele sellega ka kenasti hakkama said. Ja kui hommikul gruusia välisministri käest sai küsitud milline siis on olukord, ärkas, venelased lahkuvad, siis ta ütles ausalt, et ta ei tea, mida veel siin teevad. Välisminister Urmas Paet rõhutas täna, et Vene väed peavad kohe lahkuma. Vene kindralstaap aga teatas, et küsimus vene vägede lahkumise kohta on praegu enneaegne. Selleks tuleb nende sõnul alustada alles läbirääkimisi. Mine üksused golfiskeerivad aktiivselt relvi, kinnitades, et Venemaa eesmärk on vähendada Gruusia sõjalist võimsust takistada rünnakut murdumist. Venelaste kinnitusel on näiteks kätte saadud üle 100 ühiku soomustehnikat. Välisminister Urmas Paet. No loomulikult igasugune tegevus, mis puudutab kas rüüstamisi Gruusiale, Gruusia kodanikele kuuluva vara omastamist ei ole aktsepteeritav ja see tuleb selliseks hukka mõista. Nii et tegelikult ikkagi, kus juba eine anti allkirjad vaherahuleppele, siis see tähendaks seda, et Vene väed oleksid pidanud asuma kohe lahkuma. Arvestades seda, et nad tulid riiki sisse kahe päeva jooksul, siis peaks olema võimalik ka sama ruttu lahkuvad. Millal Vene üksused lahkuma hakkavad, seda ei oska gruusia poolel keegi öelda. Kõikvõimalikke allkirju, lubadusi, sõnavõtte on siin olnud. Vene kindral Vjatšeslav Borissov, kes juhatab koorite piiravaid vägesid ütles kaks päeva tagasi, et nad on eile õhtuks läinud siit, aga nagu näha, seda siiski ei ole. Nii et tõepoolest olukord on segane, see, kellele jõud ehk armee tegutseb nii, nagu ta heaks arvab ja poliitikud siis üritavad, et kokku korjata riismeid, mis sellest tegevusest järgija. Pärnus tähistati täna vabadusristi päeva enne teist maailmasõda Vabadusristipäev traditsiooniline ja laialt tähistatav päev, millega austati vabadusristi, kavalere ja vabadussõja veterane. Vabadusristi anti aastatel 1919 kuni 25 välja 3224-l korral. Viimane vabadusristi kavaler Karl Jaanus suri aastal 2000 Toomas šalda jätkab. 1988.-st aastast on mustametsa muinsuskaitse klubi ning vabadussõjamälestiste hoidmise seltsi eestvedamisel Eestis taas vabadusristi päeva tähistatud igal aastal eri kohas ja seekord jõuti siis Pärnusse. Üldse tähistati päeva 20 üheksandat korda, millest 20 taasiseseisvuse aega. Rüütli platsil toimunud üritusel võtsid sõna president Arnold Rüütel, bibliograaf Olaf Esna, ajaloolane Ago Pajur, Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Arnold Rüütel tõstis oma sõnavõtus esile organisatsioone, kes on vabadusristi päeva traditsiooni taaselustanud. Vabadussõjamälestiste hoidmise seltsi ja musta Messaa seltsitegevus on olnud äärmiselt tänuväärne, et nende inimeste elu veel tunnustada nende tööd, mida nad oma eluajal on teinud ja kuidas on neid muresid ja raskusi kandnud. Ja seda, et nad olid Eesti vabariigi loojad, mis oli võimalik meil taastada 1901. aasta. Margus Voika mustametsa, muinsuskaitse klubi aseesimees ja vabadusristi päeva peakorraldaja, leiab, et paraku ei tea eestlased piisavalt, mis on Vabadusristi. Paraku ajalugu näitab, et vanemad inimesed teavad veel üht-teist, aga noored paraku ei tea, et kui küsida, et mis see vabadus istuda see aasta on, meil õnnestus teha nüüd nagu meened postkaardid, vabadusristidega ja et noored saaks ka teada, mis tähendab üldse Vabadusristi vabadussõda, mille eest jagati seda risti ja palju neid jagati ja miks te selle asja nii tõsiselt ette võtnud olete, mis kõik teie enda jaoks tähendab ja ka nende inimeste jaoks, kes on jah, paraku Vabadusristisaajaid enam elavate hulgas ei ole, aga nende lähedastele, mis see kõik tähendab, teiega tuleb mõista meie tegevust. Me tegelesime vabadussõjast osa võtnud, aga nüüd on nad kõik paraku läinud. Meie hulgast aga on järellesed ja nende järeltulijad. Miks me tegeleme nendega, tuleb mõista seda, et seal sõda peale vabadussõda tuli minna Siberisse, Kalesel, tihti ka lastele, nemad väärivad ka tähelepanu, traditsioonid väärivad jätkamist. Vabadussõjaga sündis uus riik, ära kaardile. Järgmisel aastal tähistatakse vabadusristi päeva juba Tartu vallas Raadi mõisas. Täna pandi mälestuskivi Artur Mägile, kes oli riigisekretäri ja õiguskantsleri institutsiooni järjepidevuse hoidja eksiilis Järva-Jaani vallas rannakülas käis Ago Gaškov. N Nov Artur Mägi oli või akadeemiline isa üliõpilasseltsis Raimla tegevusele tagasi vaadata õiguskantslerina ja riigisekretärina, mis on kõige olulisem ja minu meelest kõige olulisem on tegelikult, et ta oli rahvuskogu peasekretär ja 38. aasta põhiseaduse kokkuseadja põhiseadus, mille alusel Eesti vabariigi järjepidevus on edasi kantud. Tema tundis seda kindlasti kõige paremini paguluses, kuidas tema riigiõiguslikku tegevust oma töid hinnata praegu, kui Venemaa üritab okupeerida Gruusiat tema manistid, see on ju suveräänsuse probleem. Suveräänsuse küsimus on Georgias praegu väga aktuaalne, kuna Venemaa julgeb väita, et suveräänsus ei ole enam sama mõiste, mis ta oli mõni nädal tagasi riikide piirid, nagu Venemaa seisukohast ei ole enam sama kindlad, mida nad olid varem, siis me oleme suveräänsuse põhiprobleemi juures veel tema kohta võiks öelda, tema oli riigisekretär neli, viis kuni 49 lühemat aega pärast õiguskantsleri, nii et mina ütleks, et tema peategevus oli nõuandjana riigiõiguse küsimustes. Tema oli ainukene eesti jurist paguluses tegelikult, kes tundis riigi ja õigust, teised olid kõik tsiviilõiguse juristid, sellepärast kõik pöördusid ka tema poole. Pole nõus Artur Mägi nõu anda, et kindlasti olid väga olulised ja ta oli väga korrektne ja täpne, sai asjadest muidugi õieti aru. Te viitasite oma sõnavõtus sellele, et Rootsis olid tegelikult Eesti eksiilvalitsus põranda all ja Arthur McKay rääkinud selle tegevusest ei ole kuigi palju, ta ei rääkinud mulle üldse midagi. Tiefi valitsuse välisminister August Rei oli põgenenud Rootsi juba 1940. Kui Jüri Uluots suri, siis August Rei asus peaministrina presidendi ülesaugust ei moodustanud valitsust, siis moodustati valitsus alles jaanuaris 1953. Siis kutsuti August Rei sellega seoses Rootsi välisministeeriumi, teatati, et valitsus võib eksisteeris nüüd aga mitte mingisugust poliitilist tegevust arendada. Muuseas selle pärast valitsuse nimetamine välja kuulutanud toimus ka Oslos ja sellepärast siis koosolekud ja kõik see tegevus, sellest on dokumendid olemas, aga ma ei ole näinud ühtegi fotot, näiteks ainult üks pilt on Oslos võetud, kui valitsus moodustati. Riigisekretär Heiki Loot. Meie omalt poolt teeme parima ja võimalikult palju selleks, et meie teadustaksime, et meie riik sellel aastal sai 90 aastat vanaks ja õiguslik järjepidevus riigi järjepidevuse hoidmis eksiilis oli selle aastapäeva tähistamiseks oluline ehituskivi või üks oluline osa ja eriti ma tooksin välja praeguse augustikuu, mis juubeliaasta raamides on meil pühendatud eksiilile vastupanule ja iseseisvuse taastamisele õigusliku järjepidevuse ideed. Ta ei oleks saanud Eesti riigi iseseisvust taastada 91. aastal, nii nagu ta meil õnnestus. Jõgevamaal kestab Mütoffest, seal käis Toomas Kelt. Müttafesti nimi viitab otseselt mütoloogiale, kuid see pole siiski festivali peamine teema. Ühte ainsat peamist teemat ei oska välja tuua ka metafesti peakorraldaja Mati Nuut. Müttab hästi sihuke lühikesena Noviman, muistse maailmapidu oli niisugune lühikokkuvõte, aga mida ta endast kujutab? Kontserdit, Toad, turniirid, treeningud, laengu, kõike seda, mis sõrmedes seda muistset teadmist, mis meie jaoks kas kaduma läinud, millest me vähe teame ja seda nii meelelahutuslikus võtmes lahinguid on, seiklusi on teadmiste sisse imab seda kõike küllaltki lõbusal moel, nii et ta on üks hariv ja samas ka meelelahutuslik ettevõtmine. Meta festile toovad õpetlikku poolt mitmed oma ala tipptegijad ajaloolane Marika Mägi, ehtekunstnik Kärt summat Taevet folklorist Mare Kõiva ja veel mitmed teised. On ka õpitoad, muinasaegse, käsitöö ja muude tarkuste õppimiseks. Ühes neist arutatakse ka linnuse vallutamise tehnikate üle ja kuigi kassinurmel on ka muinaslinnuse rekonstruktsioon, ei hakata seda siiski reaalselt vallutama. Meelelahutusele aitavad kaasa ansamblid, mis, kas tal on pärit peamiselt väljastpoolt Eestit ja seda mitte juhuslikult, rääkis Mattinut. Me leiame, et seal tehakse asju teinekord meile isegi huvitavama nurga alt kui Eestis või õigemini eesti bände, eks ole kuulatud küll ja neid saab kuulata. Aga paljudel teistel üritustel meil on ainuke eesti bänd sel aastal lauda ukse käeksutajad. Läbi Mütofesti toimub rollimäng, mis toob ellu mütoloogilise kassinurme. Kuningriigi peakorraldaja sõnul on rallimäng aktiivsem ja kaasahaaravam kui näiteks teatrietendus, kuigi teatud ühisjooni neis on. Eelmist müttafesti külastas üle pooleteist 1000 inimese. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja veel ilmast, eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma, võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni 10, saartel ja looderannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 19 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoole võib tulla kohati hoovihma ja olla äikest. Puhub idakaare tuul neli kuni 10, saartel ja looderannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 25 kuni 30, saartel ja rannikul 21 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17275 kuulmiseni.