Kohtla-Järve linn Nõukogude Venemaal seisab ühe väikese osariigi põhjapoolses osas Iisaku küla lähedalt. Selle ligem ümbrus analt tühjaks õõnestatud. Kuid on olemas põllud, kus enne, kui talupidamisele lõpp tehti, lainetest tera rohkem pidi. Põldude all oli ristitud koereline lint, mida lõikab, vingerdab roostoja. Ja rikkalikult andisse heina. Enne kui said küla karjamaaks. Muidu on seal veel praegugi avaraid, metsi, soid ja tagamaid, mis riigi esimese rajaja hoolitsemise kaudu selle osaks langenud juba endistel aegadel suurel maa jagamisel. Hoolitsedes siis rohkem oma järeltulijate kasu kui oma heaolu eest võttis tookordne peremees oma osaks peamiselt põlluharimise ja karjakasvatamise ning sai sel teel seitse korda enam kui ta naabrid. Kuid kõik selle elujäljed on maapiiridest kadunud ning uus eluasemele tulnud. Ja see on nüüd 15 venna kodu. Joonas-Jaanis ja Jaan. Vanema venna ivani iga on 71 aastat, septembris saab 72. Korraga tuli ilmale nelik, Joann Joonas jaanis ja Jaan Nemadki on juba näinud neljakümmet üheksat ida päikeseringkäiku. Kõige vanem vend on kõige suurem. Kaks järgmist õlgadest tüseedad, keskmised, parajalt suured. Kõige nooremad jäidki kõige väiksemateks. Kolm piimast esilgaga mõistusega ala ilm on ei midagi niisugust peas. Vanema venna tarkusi ja teiste kogemustega kokku ei hakka. Iseärasus, mis aga eranditult kõigile vendadele on ühiselt omale, on nende pidev näljatunne. Alailma vältavad nad ringiratast ja ajavad toitudega. Nende isa, keda peeti suureks mõtte targaks tabas paremas elu ja salapärane surm. Kui ta vihase salavaenlasega võitles. Tema kirja jäi ainult kolm esimest last. Salavaenlane istus tema asemele ja kuulutas ennast uueks kõigi poolt armastatud isaks. Suure armastuse väel kasvas pere kiiresti. Kõigi poolt armastatud isa oli karmi käega ja kui keegi talle ei meeldinud, siis polnud ta karistustega kitsi. Andis vähe süüa ja kõvasti piitsa ning pani kõik tööd tegema. Aga surm võttis ka tema ära. Nüüd hakkasid pereelu korraldama kasuisad. Esimene neist oli heasüdamlik ja edasipüüdliku maamehe hingega. Ning esiotsas hakkasid asjad päris kenasti edenema. Seega ei olnud teistele temaealistele meele järele. Tulid uued kasuisad, kes armastas käia jahiretkedel ja Pillergaaritada. Hooletuse, jäid tööd ja toimetamised majapidamises, mis ilma peremehe juhatuseta kiiresti lohakile läks. Ei kõlvanud pojad kündma ja külvama. Neis oli vaid põlev kirg valmis produktide jahtimise järele. Nad asetasid, lõksusid raudus ilmused ja kaebasid aukusid, et keegi sinna ometi sisse kukuks. Ema, kelle nimi oli paart ja püüdis neid küll noomimise nuhtlusega tööle ning Virkusele sundida, kuid nende kangekaelsus oli kõigile neile katsele paindumatuks takistuseks. Oli tuntud ta õige otsekohene, vaest pisut järsk iseloom. Poisid aga ei kuulanud, tema käskusid emonitsuse, vaid olid hoopis tuimade kõrvadega. Hoolimata nii mõnestki keretäiest. Ükskord plaanitsesid veidrikud Joonas Jaanise Jaan kodust putku panekut. Juba Nad peitsid end põõsaste varju, tehes sellega nii emale kui teistele muret ja meelepaha. Kui nad olid oma tembud tembutanud, astusid nad rahul olles jälle kodu poole. Aga kodus ootas neid tuulispask, sest nende tegu oli juba avalikuks tulnud. Ema ruttas koos vanemate vendadega Noortele paritele vastu ess vihisev Roosk. Aga ei, need tahtnud sellele tuulis peale läheneda ja põgenesid jälle metsade varju hoolimata ema hüüetest. Igaüks peitis end oma lemmikpaik. Jaanistus roostoja kaldal ja laulis. Elati ju ennegi, kui oja taga oldi. Oja puid põletati ojast õlut joodi. Laulu kuuldes vihastas ema väga, sest ta tundis ära oma poja Jaani hääle. Ta kogus kokku kõik kuulekalt koju jäänud vennad ja mets rõkkas temata. Õe sõnadest. Jaan jäi seda kuuldes kurvaks. Ja siis tuli talle meelde, et tal on veel elus tädi Eerika ja onu Endel, kes räägivad igasuguseid muinaslugusid minevikust pida lohutuseks mõnus kuulata. Jaan hiilis tasahilju põõsaste vahelt minema ning plagas metsasügavusse tädi ja onu muinasjuttu kuulama. Mina olen viruülene ja mina olen seal sündinud, kus Muuga tuulik, isadele Kohtla-Järvele kaevu. 37. aastal ma olin ja siis 14 aastane isa tuli ka. See oli veel see vana päeva ema oli selles platvormil sorteerisivad, naised sorteerisivad põlevkivi 18 tonni kahe peale sateerisite ära, vahetas seal ikke kibe töö minu arvates. Ega siis raiskamist ka, jalad iga niisugune kibekene lihtsalt sorteeriti, see läks ikka täie eest. Vanasti olid ainult kolm õlivabrikud, päris bensiinitähti, sõin ja tehti ka Kohtla-Nõmmel, mul oli siin ühe venelasega õiendamist, seal siis tema ütleb, mis teil siin Eestis oli, et et pisikene küla või kaks mõtlesin küla või mis tahes, aga ta küla on ilus ja väikene ja puhas ja tegime siin, näete seda? No kui tegite siis ainult kuutvelt uut ma pean. Aga mina ütlesin, et ei, et, et me tegin üheksa 10 ma ei tea, noh, need numbrid sellele, et isegi lennukibensiini tehti, nii, räägivad siin vanemate, need tehti isegi lennake benseeni. Ja siis oli meil siin üks saabel oli, kes oli konstrueerinud näide, noh, neid õlivabrikuid õieti üheks väga targaks meheks ammugi surnud kõva sportlane ja oli siis bobisõitu siga Saksamaal tegema, siis tema vaeseke Åland'i kergitati mütsi peetidest, aga lugu. Meil oli üks miljonär ka Kohtla-Järvel, see oli üks roots, temal oli seitse maja. Ja igas majas oli sees kauplus, vot minule ei meeldi siis vana vana Kohtla-Järve tal juba paljuljusamine, mina mulle on, see hakkab nagu vastu, ta on kuidagi laiali kistud nagu üks suur suur kasukas, mis et vot siia-sinna laiali ja kusagil ei ole mingisugust niisugust. Noh, ilu vana oli, noh, 5000 inimest olime siis üteldi Kohtla järve suuruseks siis peakeskus oli muidugi vanalinn. Ta oli nagu ka nagu soo sisse tehtud. Üldse see Kohtla-Järve sealt alt on ja mis sinna läheb, sinna püssi pole, seal Sookesin ole, temalgi oli jõhvika staadion oli väga ilus Kasemetsali seal staadionil siis seal taga oli esimene koolimaja oli seal kus nüüd see raudtee tuleb, kus siin taga on see suur leivamaja sisse koolikülaks nimetati üksnes niisugune pisikene maja oli seal, see oli meie lastele aitaski sellest koolimajast siis 39. aastal tehti see suur esimene keskkool sinna, mis praegust on meil lihtsate käes ja siis need õlivabrikut, kui meiegi tulime, siia võisid minna rattaga sõita sinna vabrikute vahele, paned oma Ratasele rattahoiu tulid või noh, need said lükatunemisesima. Panid sinna kõndisid ringi, sind nagu keegi ei keelanud seal muidugi nii siukest huligaanid seal vist ei olnud, et keegi oleks seal midagi lõhkuma hakanud, võisid kõndida oma sõpradega või kellega tahes, seal vaadata sai ja kui seal mõnega said kohalikuga, mõni, kes seal töötas väljas ja minu arvates neid töölisi ka nii väga ei olnud seal nii näha, et oleksid seal kuskil kolanud ringi ja pole midagi teha ja see oli nii puhas, see oli nagu vabrikud pandud, olid mööda raudteed ja need, millega ära viidi ja millega seda toodi ja ja kuidagi see keskmine vabrik oli kõige vanem. Ja mina mäletan 38. aastal, kus siis selles keskmisel vabrikud onnis olid siis niisugune rooma numbrites standard, 20 lambid põles, sissevabrik sai 20 aastaseks ja siis oli kaks meest, üks väga vahva-Jaanist oli ühes oli veel võimalik. Ja kes olid siis nii kaua seal tööda, nad said sisse nimeliselt kuldkäekellad, kuld oli eesti k kallis asi. Jah, ja siis peeti neid pidusid, peeti neid pidusi seltsis selle auks, et meie niiviisi kenasti elame, et nad on halvad, omad asjad kõik olemas, mina ise elasin Pavandus ka siis pahand oli ja ka hästi Raheline. Kirik oli ka nii kasemetsa sees ilus. Ja ma mäletan, kui noh, niiviisi nagu lauda õhtu oli siis kirikukellad hakkasid lööma, kavandas siis juba tuletas meelde, Me olime seal, noh, seal kohe seal kauplus oli seal kõrval või juba hakkasid kirikukellad lööma juba teadsid, et tänane õhtu läheb koju ja käik Läksime sinna alla kahekohalisena, siis ehitati need kaevuri tänavad, eks ole, nüüd oli, need õlivabrikud olid siin, see oli häda, külaskunutsuti, hädaküla, ta sai sellepärast, et seal tehti need majad, kuid aga teed ei olnud kahe ja tehe siis klaga hiljem tehti ja siis rahvas hirmsasti pahandas, et meie ei saa edasi-tagasi. Ja siis ja siis olid need vabrikud, siin oli lilleküla niisugune madalad majad, niisugune suured aiad olid. Siit hakkas siis kaevur siin taga oli siis vana tava. Niiviisi. Vanaema oli kõige esimesed majad, mis Kohtla-Järvele tehti, siin olid neli, neli suurt maja ja siin oli siis kohe kaevates. Onu Endel tuli Kohtla-Järvele juba pärast sõda. Põltsamaal töötasin traktoristile, olid väiksed lahkhelid täitevkomitee meeste vahel. Siis soovitati ära tulla 46. aasta lõpus, nii on siinselt elatud esimene mulje. Ma tulin Kukrusel, päev oli talvine lühikene ja pime, viletsas vene keeles sain teada eestlasi ei olnud Kohtla jaamas kus pool on Kukruse suunatud Kukruse kooli. Kaevanduse kooli juhusliku autoga sain kukrusele bussiühendust sel ajal ei olnud, seal otsisin üles siis kooli kontori. Meid oli üle Eesti, palju seal koos seltsis imeruttu, majad olid madalad. Ja siis esimesel päeval õnnestus minna ka kohe maha alla. Ja siis ma mõtlesin küll, et siis võivad ainult sunnitöölised, mitte inimesed. Et esimesel võimalusel lasen siit jalga. Aga inimene olen harjumuse ohver. Noorelt ei pane neid raskusi tähele ja sai kool lõpetatud, siis oli sundaeg teenitud ja nii on jäetudki siia paikseks. See oli esimene lend, ei olnud õieti õpetajaid midagi, komplekteeriti grupid ja barakid olid ehitatud seal kaevanduse lähedal. Mina olin vedurijuhtide eriala peal. Siis seal räägiti midagi mootoritest, elektrotehnikast, meil olid Eesti grupid täitsa ja seal olid eestlast, kes lugesid meile all käisime üldiselt vähe, ausalt ütelda, kas seda sõitu seal ära ei õppinud, sest tol ajal oli raskusele alla viimisega üldse, et kõik oli ette valmistamata, seal paar korda saini veduri puhvlidel kaasa sõita ja ja kui kool lõppes, siis suunati meid kavasse ühele võtmele oli väga tore, kaadrites vormistasime ära ja Öeldi, et minge direktori juurde, direktor kirjutab alla. Mina küsisin kaadrite ülema käest, et kes see direktor on, sest ei mina tea, Mihkel on ja see oli, mis oli tookord direktori ära. Et ta on tubli mees ja, ja siis läksimegi alla tööle tööriided, ant. Lamp anti ka, aga see oli moe pärast rohkem. All käisime ilma lambid, esimesed kaks nädalat kaevandus soovis, olime ainult masinaid, ei antud meile tookord Saksa vangid, kõik sõitsivad veel. Aga siis äkki tuli kõva, korraldas kõik vedurite peale. Esimene päev oli poistel küll kole, kuuekestyle olime. Mitte üks mees ei toonud rongi tõstevärki. Selaveti õppisime kaera. Mina olen 49., tulin tööle ja läksin tema juure vedurijuhiks. Ja sellepärast, et siis räägime, üheksandal aastal läksid ära sõjavangid ja siis oli muidugi neid vaja naisvedurijuhti ja oli väga palju naisi seekord vedurijuhiks. Aga siis mina ei jäänud ikkagi vedurijuhiks, ma läksin teise ameti peale. Oli noh, neid juba siis tuli nii palju ka ja, ja minu arvates oli see niisugune nagu nagu ei olnud raske töö ja läksivad vagunit maha tõsta seal ja naistele natuke raske, siis ma läksin pumbajaama vett maalt üles pumpama ja seal ma olin siis niikaua kui 58. aastani Ma naised toodi siis maa peale, siis anti üldine korraldus kohe. Et ei enam maal ei saa naised töödata, siis ma läksin elektri alajaama, mis on, mis on allpool. Ja siis olin seal 12 aastat nii kaua pensile läks. Muinasjutud räägitud kuulatud, kinkis tädi Jaanikesele veel kena raamatu. See oli onu Arturi muinasjutud eesti Siberist. Jaan pistis raamatu kaenla alla taskusse tädi tehtud võileivad ja läks jaanist Joonast otsima, leidis nad, peavad üles. Jaanis Supest augavas Joonasega õngitses kehakinnituseks kala Nimunase vetest. Koos mindi Alutaguse metsadesse pisteti kinni Jaanile antud võileivad ning Jaan hakkas lugema neile esimest lugu kingitud raamatust. Et see on täielik väljamõeldis ehk tõeline muinasjutt, oli arusaadav. Juba pealkirjast ehitati Kohtla-Järvel ka varem. Vennakse hakkasid laginal naerma, kui seda nägid. Seda suurema huviga, asusid nad jaanilugemist kuulama. Et kaevandused ja õlivabrikud tuli rajada olemasolevatest suurematest asulatest eemale pidi iga tööstus hoolitsev oma tööliste ja ametnike korterit ja inimväärsete elamistingimuste eest ehitades vajalikul määral nii elumaju kui ka ühiskondlikke hooneid ning hoolitsedes küllaldase seltskondliku elu arengu eest kohapeal. Riiklike põlevkivikaevanduste rajamisel Kohtla-Järvele ja kukrusele 1918 tuli tööliste ja ametnike elukorteriteks algul kasutada vanu talu ja mõisahooneid. Kohe aga alustati ka uute elamute ehitamist ja plaani kindlat töölisasulate väljaarendamist. Arvestades tööliste arvu tõusuga juba lähemate aastate jooksul asuti ehitama kapitaalseid sooje kivist suurema korteriarvuga kahekorruselise elumaju. Majad ehitati gruppidena, kuid nii, et igale korterile jätkuks maja juures tükike aiamaad. Sellise asustamisviisi juures oli võimalik otstarbekalt lahendada vee-kanalisatsiooni-elektri- ja kütteküsimusi. Asulad ei valgunud laiali ning võis ette näha ka tänavate ja kõnniteede korralikku väljaehitamise võimalust. Tööstushoonete ja elumajade väljaehitamine sündis arhitekt Anton Suansi planeerimiskavade kohaselt. Pärast teise toorõlivabriku käimapanekut. 1936. aasta kevadel alustati uute elumajade ehitamist Kohtla-Järvele. Tallinna-Narva maantee äärde ehitati neli kahekorruselist kivist elumaja, igaüks 12 korteriga käevasse ja vahekülla üks maja. 1937. aastal valmis vahekülas 13 kahekorruselist ja kaks kolmekorruselist elumaja mis andsid juurde 216 korterit põrandapinnaga 18 kuni 50 ruutmeetrit. Ametnike majade rühmadele ehitate juurde kolm uut, igaühes kaks korterit, kolme toa ja köögiga ning kaks korterit, ühe toa ja köögiga. 1938. aastal asuti ehitama Pavandu töölisasulat. Siia püstitati esialgu viis kolmekorruselist maja, mis suurendasid korterite arvu 150 võrra. Kahekorruseliste kõrval hakati 37. aastal ehitama ka kolmekorruselise 30 korteriga elamuid. Majas on kaks trepikoda igal korrusele keskel koridor, kust uksed viivad üksikutesse korteritesse. Vahekülas asuvad hooned kahes reas ligi ühe kilomeetri pikkuselt raudtee ja uuesti ehitatud asfalteeritud kivi tee vahelisel maa-alal. Nad on ümbritsetud õuede, rohuplatside ja igale korteriomanikule kasutada oleva juur- ning puuviljaaiaga. Viimastel aastatel ehitatud elamute juures oli igale koort trile ette nähtud 200 ruutmeetrit aiamaad. Vanemate elamute rajoonides tükati rohkem, tükati vähem. Aedadesse oli tööstuse poolt istutatud rohkesti marjapõõsaid ja viljapuid, mida osteti igal kevadel juurde. Tuhandeid. Kõnniteede äärde oli istutatud ilupuid ja hoonete vahelised maa-alad muudeti planeerimiskavade kohaselt jalutusja puhkepaikadeks. Jaan lõpetas lugemise ja panin raamatu kõrvale. Ilusad muinaslood on onu Arturil sõnas jaan mõtlikult. Ja kust need ilusad fotod sinna on võetud? Uulisimutses jaanis? Küllap need on mõned onu Joani võetud pildid kusagilt Moskva kandist arvas joas. Sellega olid kõik päri. Aga seda vennaksid ei osanud aimatagi, et nende muretsev ema ei olnud neid sugugi unustanud. Ta saatis sõna jahi kupjale, kes viiditamata oma mehed kokku ajas. Ja nii mindi jahikupja juhatusel pikas rivis putku pistnud vennakesi otsima mööda metsi. Esimesel päeval otsisid nad lähemas ümbruses kuid ilma oodatud tagajärjeta. Teisel päevale siirdusid nad kaugemale ja nägid Alutaguse metsas soo servalt sinist suitsusammast õhku tõusvat. Täpipealt määrasid nad kindlaks sihi, kust suits tõusis ja selle poole jätkasime jälle oma teekonda. Lähemale jõudes kuulsid nad kolmehäälset laulu. Elati ju ennegi, kui oja taga oldi. Oja puid põleta tikk ja ojast õlut. Joodi. Jahikubjas andis käsu poisid ümber piirata ja neile vaikselt läheneda kuid ometi teatud kauguselt nende ees peatuda. Sündis nii, nagu ta käskis. Ja kui salk oli vennakesed igalt poolt ümber piiranud ja neil umbes 50 sammu peale lähenenud, siis peatus ta, et kuulata, millest kolm äpariku pajatavad. Jaan kuid mis mõtleb nüüd meie vaene ema? Jaanis ta tahaks meid praelihaks kloppida, kui ainult ta küünte vahele sattuksime. Joonas. Oi, poisid, saaksime sauna. Jaan, oleme pealegi parim siin jaanis. Seda pean minagi paremaks. Jonas. Kuid hull näib ometi parem, kui me oma naerimaal jääksime päris omaette tegutsema. Teeme aia ka ümber, muidu kiputakse veel kallale. Kuid korraga oli jahikubjas kohal ja hüüdis. Sellepärast ei mingit muretenambaiukesed, ei mingit Nana. Miks te nõnda ehmatate? Vaadake Kaitseinglite Saldkondeid üpris nobedasti ümber piiranud. Nõnda kõneles kubjas vennastele, kes hirmsa ehmatusega üles kargasid ja igaüks ise sisis jooksma pissid, kuid peagi kohkunult nägid, et tee oli igalt poolt suletud. Siis lausus jälle kubjas. Mõräsolete sulid ilusti mõrras, kus te ei pääse enne, kui ideid on mälestuseks veidi lahutatud. Nüüd järgnes nuhtlus ema käest. Ja suur kisa oli Alutaguse laanes. Ägedalt tarvitas ehite vitsa, kuid jahikubjas kinnitas ometi, et nad veel liiga kerge sauna said.