Te olete raadio kahe kuulderaadiuses, meie külaliseks on ansambel Taagealbumi Toiduklubi ilmumisest on möödunud 10 aastat. Tagel on sel puhul uudiseid. Peatset jutuajamist juhatab sisse laul, üks hetk päevast jäi puudu. Vaikest. Mille pärast et magamisest nägin vaid und, nägin? Kaks täisorjahaav ikka õudseid siiski liig mis liig. Poiseid päev viiuldajad prooviks võtta see. Ei saaks päeva ja. Üks päevaste kuud Aivalla esimene hommikutund. Üks räägib, mille pärast on. See on üks minu lemmikuid Taagealbumilt, et toiduklubi üks hetk päevast jäi puudu. Ansambli kaks liiget, Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane on minuga stuudios liitunud, tere tulemast. Tere. Tere päevast. Missugune teie enda lemmiklugu on? Ma tean ansambliliikmetel välja lugude väljamõtlejatele esitajatel tavaliselt ei ole võib-olla väga lihtne sellele küsimusele vastata, aga, aga ma ma ikkagi arvan, et aja jooksul teatud eelistused tekivad kas või noh, midagi, mis paremini meelde jääb ja ja midagi, mida te olete hiljem siis kontsertidel ikkagi. Noh, näiteks seitse aastat pärast toiduklubi veel esitanud, aga osad lood jäävad esitamata, et kuidas teil endal suhe toiduklubi lauludega on, milline? Mulle meeldib tegelikult toiduklubi lauludest, mulle meeldib kõige rohkem Tartu tenniseklubis mida me põhimõtteliselt vist ei ole. Oleme korra esitanud, järelikult ka ajaloo jooksul on ainult üks lugu, mida me ansambliga ei ole esitanud. See on, ma ei mäleta, mis plaadi pealt, see on üks lugu. Sinihabemelugu seisel uus, me oleme kõige korra vähemalt esitanud. Aga toiduklubi on ka selline lugu, mida me ei ole nagu ehitanud, aga see on minu lemmiklugu, see lõikab mulle kuidagi kuidagi. See on minu lugu. Kui aga toiduklubi albumilt muidugi on meil ikkagi kaks lugu, on raudselt põhikavas ongi seesama toiduklubi jää mis on nagu, istuvad nagu raudnael hea, mina kasvatades oma saatejuhi võimu siin aeg-ajalt ja, ja kui nostalgiahoog peale tuleb, siis ma olen mänginud selle plaadi pealt just sedasama, mis praegu kõlas või siis laulupresentatsioon või siis laulu päris lõpus, mis kõik oma oma mineku poolest hästi noh, umbes lõunasest saega raadiost sobivad ja sobituvad kuidagi need on sattunud nagu minu töövahendid näiteks kõige paremas mõttes. Seda on väga hea meel kuulda, sest eks me oleme oma ansambli stuudios kogu aeg mõelnud, et mis raadioformaat on ja nüüd siis selgus Mina põhimõtteliselt nagu päris Bush on ikkagi ka Jukka immoneni produtseeritud. Esimest korda, kui ma 10 aastat tagasi läksime Helsingisse, mees on võitnud põhimõtteliselt palju auhindu muusika prodoktsioonis ja seal laulab noor kiisu Suntheri, kes on praegu siis artist, kisu Soomes võitnud absoluutselt vastajaid, võidab kõik absoluutselt kõik auhinnad ära, siis ta oli selline algaja noor lauljatar, kes tegi oma koduarvutis imelikke lugusid, et et kisu pärast laulnud meil teiste plaatide peal ka veel kui kuuluse suur oli. Kuidagi selles mõttes nagu artistide vahel on nagu hea, et kõik saavad aru, et tegelikult on muusikat teha lahe see, kus sa parasjagu tabeli, kus, kui sa kuskil oled, et see nagu ei koti kedagi mänedžeride vahel läheb rääkimiseks, siis jäädki rääkima siin mõtet. Seoses sellega, et 10 aastat on toiduklubi albumi ilmumisest möödunud, on, on taaga võtnud väikse kontserttuuri ette, aga aga, ja sellega seoses on, on mõningaid meenutusi juba ilmunud. Ning mulle on jäänud mulje, et tegelikult toiduklubi albumi sünd oli üks omaette pisikene ime või on see, või on see stoori, mis avalikkuse ette lekkinud. Väike liialdus ja, ja ülevõimendus räägi meile teada seda, et Taage, kas tõesti oli hingusele mineku ääre peal pärast Tiit Kikase lahkumist? Me ei olnud leppinud pätsiga sellega noh, ikkagi asjal oli. Jah, korraks, nii oli küll. Et, et tykki kasse lahkumine ansamblist oleks hetkeks lõpetas ansambli tegevuse ja mõningane mõttepausi tulemusena mõningase mõttepausi tulemusena me lihtsalt. Petar arvasin sama äge mees. Mõtlesime jätkate, õppida juurde oskusi, mida meil tol hetkel võib-olla puudu oli ja jätkasime, et kas me seda asja, mis puudu oli. Tiit oli ansamblis see, kes tol hetkel nagu Asineeris arranžeerija sisuliselt nagu jah, hästi palju Niukest stuudio tehnilist tööd ja soundi poolt tegi. Ja siis pärast seda olen seda teinud mina väga palju ja toiduklubi albumil ka külalisprodutsent ei seal päris mitu. Et siis meil oligi see mõte selline, et osaltten mina ja osalt kutsume siis külalisi külalisi kutsusime veel mitmeid, kes osad ei tulnud ja need, kes tulid, nendega oli siis väga lõbus. No siis, kui need, kes ei tulnud, tuli Peeter jälle nagu Betsy esimene produtseeritud plaat. Kui dramaatiline see hetk tegelikult oli, kas te tegite Kikasele kurbi silmi ka, et kas sa, mees, jagad ka atud, mis olukorda sameid jätab? Ei no me olime ikka vihasedlihased ja muidugi mis kuradi kurbi silmi, kuradi totakas. Nüüd ajab naerma. Tiit eile mulle helistas, rääkisime pikalt, eeldasime omad millelgi omad naljad aga siis oli ikka no ikka jama ja. Kuradi lollakas, kujuta ette, mitu aastat Eve, lähed minema ja seal oli ka muidugi teised põhjused, et noh, et ega me saime selle esimese plaadi eest kiita igatpidi ja muusikaauhindu ja ja me olime ka improvisatsiooni festivalidel, noh, mingeid teisi asju ja igal pool kiita saanud ja auhindu, peaauhindu ja mida iganes, aga, aga üks, mida ei olnud, oli kontserdid. Mind nagu ei läinud bändina hästi bänd bändina läks meil ikka jumala halvast, hoolimata sellest, et noh, kui teisi lugusid ei mäleta, siis Šveits onu hoolimata igasugustest Šveitsis ja see oli tegelikult raadiotes üks mängitumaid eesti lugusid üldse teatud hetkel olla täitsa täitsa paradoksaalsel kombel ei olnud meil ansambli na peaaegu et mitte mingisugust tegevust. No oli jah, aga selline kellad, kellad, kellad kui oli bee, kella kolmene, õllesummer ja päevane neljane ilutulestikufestivalil saluuti ei näe ja asendas ansamblite ansamblil ja, ja ääresoojendaja, no see oli veel vähe väärikas. Aga, aga noh ikka kuradi kuusetaimede jagamine raekoja platsiga sona mutid tapsid sellepärast, et tasuta kuusetaimi saada. Kuskile neid panna ei olnud, aga peaasi tasuta lavad. Meie taustaks mängis veel selline nagu noh, mingi koonduslaagrifilm, ühesõnaga oli ka mage küll, kelle kontserdid toimusid sel ajal kogu aeg. Ei no kõikide teiste ajada selles mõttes. Erinevad, et suvetuuride, see suur kära läks tegelikult sellise natuke laadama asja peale pidin nalja tegema, pidi olema sõnalisi numbreid ja siis vahepeal väikseid meelelahutuslike ansamblikesi. Meeld lahus lahutasid masside meeldi meeli, lahutasid teised asjad. Aga noh, ühesõnaga me inimesed on alati olnud ühesugused, eks ole, aga pakuti ainult ühele segmendile, seda seda massiürituste sarja üks segmente, kuivõrd papi oli nagu muda, siis käidi seda välja ja midagi uut ei olnudki vaja välja mõtelda, sest kõik toimis, eks ole, sa ei jõua ju, kui sa oled mingi korraldaja, sa jõua organiseerida kümmet tuuri suve jooksul, eks ole, sa keskendud mingi kolmele neljale ja siis sa teed oma elu, Kaiulitseb. Ja te olete ilmselt mõtisklenud ka, miks, miks niimoodi tol ajal läks, et taaga sellesse mudelisse või formaati ei sobitunud kontsertide mõttes, et mis värk sellega alguses oli, et kas. Tagantjärele on see väga lihtne välja mõelda, et noh, et iga alustav bänd sa võid sa ei pea ise olema 20, sa võid olla 30 aastat vana ka või mida iganes, kas või 40 50 60 aastat vastu, kui sa ikkagi alustad, siis on siis ikka alustamiseks, lähebki mingi aeg. Läheb mingi aeg, kus sa oled tundmatu ja sind ei, lihtsalt ei kutsuta sinna näiteks tol ajal olid siiski muusikafestivalid olemas ja, ja nendele meid ei kutsutud. Kutsuti natukene, mitte muusikafestivalidele. Võib-olla õllesummer oli küll, kus me esinesime tõesti, keset päeva. Aga. Nendega midagi neid oli sega mõlemad, need olid väga rahul. Just ja päike paistis näkku, aga toiduklubi albumi ilmumise järel me tegime toiduklubituuri ja siis siis oli kohe jahiti lõimegi uue formaadi suvine kontsert, kaks bändi, ei mingeid sõnalisi nalju. Jube pull oli see, et kui me selle toiduklubi plaadi tegime, tegime sellel suvel kuskil vist suve alguses valmis, siis järgmisel sammul, sügisel me tegime nagu tutvustus, kontserdid esimesena, vaat siis nagu siis äkki saime aru, et Amazon saalis lihaslinnas ja seal rokafvee, noh nüüd on seal rock Cafe ees oli laud põhimõtteliselt selle eterniidiga. Eterniitkatusega selline kole hoone, see lava oli hoopis külje peale lihtsalt sihuke tselluloosi hulgas sellel puhuril pandud sellise planeeritud sügiskontsert, aga talv tuli ootamatult vara ja siis pandi sinna puhurid, need tõmmati veel valgustajate poolt välja. Ühesõnaga inimesed, joped, auravad, äge kontsert. Ja ühel hetkel jõudis asi nii kaugele, et teil olid laval ilusat tublit, säravat hele ja Evelin, tuli. Mõtlen, ühel hetkel oli asi nii kaugele läks, kus ma mäletan selleks, et Pirita kloostris kontserdile pääseda? Selleks pidi väga jõhkralt, kui sa oled hilisem tulija selleks lihtsalt, et sealt läbi trügida, sealt massis, kes oli umbe jooksnud sissepääsu inimesi oli meeletult palju, kas see oli, see oli sissistki Ursule. Teiega oli või? Noh, tegelikult see oli juba esimese tuuriga niimoodi üllatavalt, et me tegime esimese tuuri, Ultima Thulega siis Pirita klooster müüdi välja müüdi välja ka veel mingi teine kontsert, ma ei mäleta, mis on paar õuekontsert Rakvere, Rakvere müüdi sest need on piiratud alaga ja pirita piiratud rahvahulgaga müüdi välja, siis oligi ohoo. Ja sealt edasi läks veel järgmine tuur ju siis Singer Vingeriga, seal oli ka välja müüdud kontserdid ja, ja nii edasi, et et seal ei olnud ausalt öeldes endalegi üllatus. Kuidas te vaatasite sellele või kuidas see mõjub inimesele? Populaarsus niisugusel kujul Eestisse ilmselt enam väga palju suuremat ju ette ka ei olnud võimalik kujutada. Noh, ilmselt ei juhtu Eesti bändiga seda, et lauluväljakul on 50000 inimest kohale. Eks see natukene lolliks võib-olla ikkagi teeb, et või noh, selliseid vasikaks või pubekaks. Heeaa, aga vot siis hakkavad kõik vahtima. Poes vahtimist mind ei Mulle üldiselt inimesed meeldivad. Nagu selles mõttes ärritud. Mingid totakad võib-olla ei meeldi, aga, aga, aga noh, mõnedel alaneminatataks, sest selles mõttes see on maitse küsimus. Aga õnneks me ei olnud enam 20 aastased. Vahemike püsisime ikkagi piiril. Selleks ajaks oli ka natuke muusikat tehtud ja ikka joonistatud ka sellest, et, et kord saame suurel laval teha asja, kus on mitu 1000 inimest ja täpselt seda me saimegi teha, et et kui sa küsid, kuidas see mõjus, siis mõjus. Kosutav osutavalt jah, et tõesti kihvt, et noh, nagu katus küll sõitma ei hakanud selle selles mõttes, et nad kogu aeg andsid aru, et see nüüd on mingisuguse töö ja tegevuse tulemus. Tore, sinu loomingut kuulatakse ja nauditakse ja see Naudi seda hetke ja see ei ole igavene. No Lauri tausten, Taaget oli juba juba lava seotud, Pantokraator ja teatritegemised. Peeter, tuleta meelde, mis sinu taust enne Taavet, kas kadalabadega seotud vä? Ikka muidugi, ma olen seal, ma tegin varasemal ajal ma tegin palju niukseid, rahvalikuma rahvalikumaid hõngu, musa tegime iiri muusikat, mängisin päris palju, kellega Kikasega tiitliga. Me oleme tegelikult Tiiduga, oleme ikka väga ammusest ajast koos mänginud, väga palju. Aga, aga Folkmill ei seos, kas see kuidagi ka teid pilli? Üsna lõpus tähendab mingil hetkel jah. Me, te olite sealt tuttavad ikkagi juba või veel parem ja ikka folk, millist folkmendis mina sain petsiga kokku. Et kui Aldo ära läks, sealt kitarri mängimas tuli Peeter, eks ole, Tiidu sõber, et noh, et aga, aga see oli ikkagi noh, minu Folkmill perioodi lõppemisest tegutseb, praegu tegutseb või? Teevad ka kogu aeg igal, mitte kogu aeg, aga nad saavad aeg-ajalt kuku vaikselt kodus mängivad, nii et selles mõttes ei Sina Madis Mäekalle valitsusi laulmas ei käia. Ei, mina ei käi laulmas, muideks paar nädalat tagasi oli hea hea põll Ostrova festivalil Pantokraator, ega siis tšikk tuli mu juurde ja ütles, et kas Madis Mäekalle laululava ja, ja siis ma ütlesin, et ei, selle ansambliga ma seda ei laula. Ei ole midagi, aga ma näen seal mingist lauljat man madise tütar. Ja, ja siis ma nüüd Viljandis nägin Madist, vestlesime pikalt. Leppisime isegi kokku, et. Kui saatus annab, et ma lähen talle külla Islandile, nii et elab Islandil ise seal pasunad pasuna mentor. Madis Mäekalle, ega selline lugu jah, et kohtun temaga aeg-ajalt ja ka Facebookis, aga laulma ei laula. Nii-öelda kas sinu minevikus tee veel mõni oluline episood mainimata Kikasega iri asi Folkmill oli ära, midagi mahtus veel vahele vä? Noh, eks. Eks väga suur osa ja minu varasemast toimetamisest teist oli see, et, et võib-olla me tegime kahekesi sellist ansamblit, mille nimi oligi üllatust Kikas ja Rebane. Millega me no peale väga ammust ühes ühes kunagi kuulsas saatesarjas olime, terve hooaja mängisime absoluutselt igas saates seal olime ansambli kitsaste rebaste ehk siis olime stuudioansambel ja, ja iga iga saade selle nimi oli, süda tuksub. Mäletan, saadet mäletan ja, ja siis. Ja pärast seda me põhiliselt tegutsesime niimodi vaiksemalt, käisime siin ja seal esinesime kogu aeg peaaegu et peamiselt tellitud asjadel ja siis ka vahest nii muidu kohtades, mida nimetatakse kõrt sideks vahest ja muidu sellisteks avalikumataks. Kohta nii armas, kui teil oleks ansambli nimeks süda, tuksub. Ja, ja vot selline oli see tegevus, ma nüüd praegu ühe hooga ei oskagi kokku võtta, et oli veel igasuguseid asju, aga oli teisi, teisi koosseise, mõtlesin, pole võib-olla oluline. Veel võib-olla mõnda sellist enda jaoks huvitavat seika Taagega seoses, täpsustades. Millega te võlusid? Preilid evelini ja hele ära, kas tegelikult ju ju on hoopis näitlejad mõlemat küll erakordselt hea lauluhäälega oskusega näitlejad, aga, aga noh, kohti, kus nad veel sel ajal eriti esinenud oleks, neid projekte väga palju ei olnud taagas, Nad lõid meelsasti kaasa. Laividel jah, aga me me vajasimegi väga häid näitlejaid, kellel kellel, kes oskavad väga hästi laulda, et me ei otsinudki lauljaid sellel kontserdil. Täitsa konkreetselt, me, me me tahtmine oli, oli, oli. Üldiselt, kui kellelegi on taustalauljad vaja, siis pöördutakse Dagmar Oja ja Kaire Vilgats kes on suurepärased lauljad. Dagmar on meile laulnud Dagmar ja stuudiotes ja, ja Kaire on loomulikult väga kihvt, ei tahtnud lauljaid, näitlejaid. Et miks saite nad. Sain sellepärast, et nemad tahtsid laulda ja siis on väga lihtne. Siin ei ole midagi. Siis Everendiga samal ajal vist mingi muusikali ka. Termikaga vist nukus sama ajaloost. Seal olid. Asjad ja ennem seda ja siis meelde jätnud laulsid küll juba. Nii järgmine episood. Suurem suurem, kuidas siis öelda pereheitmine või see oli, mis asjaolude kokkusattumus see oli, et kas kas kolm viiendikku bändist väsis ära? Soi oli Taagetegevusse saabunud, noh, niisugune hetk, kus ma ideed olid otsas, ei viitsinud enam teha ja need mehed läksid Maide oma asjade juurde või mis, mis, mis siis juhtus oi kui Kerikmäe, Vaigla ja Trumm rull oli relv. Peteri rolleriga. Ma olen Ega mis seal saab öelda, et need plaadid läksid kuidagi ülesmäge produktsiooni ja enda poolt ka peale toiduklubi tuli nagu hiired tuules, mis oli ka väga täpselt sama pärjatud ja täpselt ja kõige rohkem müünud plaadist üldse. Siis tuli joonistatud mees, mis oli nagu produktsioonid, väga kihvt pärast välja. Aga siis tuli möödakarva pai, mis ei ületanud seda enam, noh, mis oli endale endale nagu sama, need olid teised laulud seal kõik väga põnev, aga mingi mingi mingi pull sellega oli, et, et et see oli kõik väga hea, hästi läks. Kõik, mis hästi lõpeb. Aga siis oli jah täpselt see tunne, et kui ma nüüd veel ühe asja teeme täpselt sama hambaga täpselt samad, samadel meetoditel, täpselt samade põhimõtete. Et siis siis on asi juba noh, et see ei ole. Endale enam põnev natuke see, ja teiseks meil ansamblis olid ikkagi isiksused, kes kõigil kõik kujunesid natuke ka noh, igaühe elu liigub omas suunas natuke ja. Mul tekkisid lahkhelid, meeldib väga-väga tõsised loomingulised lahkhelid ja, ja. Täiesti ausad selles mõttes, et ei midagi isiklikku, vaid oligi elu, nii on Taavi on on ikkagi väga laia haardega ja väga kõrgelt. Taavi Taaviga, mis sa saad, ei olnud need lahkhelid üldse nii sellele lihtsalt asja aru saada, ta oli selleks ajaks võiks juba põhimõtteliselt professor valmis ja juhtis konsis kateedrit, eks ole. Noh, tal tal ei olnud enam aega tegeleda meiega ja Ta lahkus nagu noh, andis nii-öelda lahkumisavalduse sisse ennem ja kui meil veel olid lõpukontserdid, sest tal on väga kahju, et ei saanud meiega koos mängida, tal olid mingid väljamaa või mingid asjad, et ta napilt jõudis pittu või veidi pittu ja et nad õudsalt tegelikult ta tahtis meiega lõpukontserdid teha, et Ülo Krigul oli meiega siis viimased kontserdid. Aga osal läks trummimängimise isu vahepeal täitsa üle ja ja ja. Kui ansamblit ei ole, ei ole mõtet, nagu vaidled ka. Pidada homseks, kus ei ole teisi inimesi, et lihtsalt, et, et põhimõtteliselt oli see Ansamblit seal muide huvitav väljend ansamblit pidamine, kas see käibki nii, et bändi tuumik on olnud algusest Rebane ja Saatpalu, kes on teinud OÜ ja kes siis maksavad palka pillimeestele, kes on appi võetud, kes tegelikult ei olegi Taage. Ega ega sa väga nagu mööda ei pannud, et see, see, see noh, loomulikult see oli nüüd selline Väga kirve, lihtsustatud kirvemeetodi illustratsioon jah, et, et selle, see, see oli ka üks probleem, miks noh, see see töö forma ammendas. Et oligi nii, päts produtseeris siis ütles, mida teha, võtsime abi produtsenti ja lõpuks kui need lood olid, valmisplaadid valmis, kõik karjusid, plaksutasid hurraa. Siis me võtsime mehed kokku ja siis me hakkasime lugusid harjutama alles. Või mõnel määral see, et selle teiste teist mehed, nad olidki ikkagi lavamuusikud ja, ja et et, et nii oli Arusaadav neil on muid asju ka kõrvale ja ilmselt nad ei olekski saanud täiskoormusega tulla ja olla, ma kujutan ette mingil hetkel vähemalt. Kõik on mõtlemises kinni, mee tegimegi sellist töövormi, noh et lihtsalt, et see tüütas meid ära ja see ei olnud enam. Kui te toiduklubi nüüd üle üle 10 aasta päris algusest lõpuni mängida ja Võib-olla järjekorda muudame ka kõik 11 lugu, jah, selle peal. Olete te laval need, kellega meie uus koosseis. 12, üks, 20 12 11 2011 me panime ju, tulime uuesti plaadiga. Plaan, delta plaati, me tegime täiesti teistmoodi enda jaoks teistmoodi. Seal ei ole muidugi mingit imet, et kõigepealt me ütlesime, lood saime kokku, siis tegime pikka proovisessiooni mõnusa, siis me esitasime lugusid mitmetel mingi seitsme kaheksal kontserdil selle uue bändiga, siis me läksime stuudiosse, Me lindistasime selle maani ja siis me alles see on täiesti teistmoodi, et see on tohutult igav. Panustan on see, see on nagu bändi bändi ikka päris päris bänd, kohe bändiga tehtud album, needsamad inimesed on meil. Laval siiamaani jumal tänatud. Kas pärast neid aastaid ja neid albumeid kas või ainult Taagepera, jättes muud asjad kõrvale? Te arvate end teadvat, mida inimesed tahavad? Ja kas see on oluline? See mind ei huvita. Ütlesin, et mul on alati hea meel, kui inimestele meeldib, mis me teeme või igal inimesel on tore. Tegemisi ja hinnatakse, ma olen aina kaugemale sellest, et ma teaksin, mida inimesed tahavad sest kui ma mõtlen jällegi noh, raadiotöötaja seisukohalt, eks laule, mida ma kuulen, ikka mängitakse siin raadiosse, seal raadios, et noh, niimoodi peopesale on jäänud mingid kindlad lood näiteks mis veel üks eriti hästi kõlav lugu eetris on. Muusik. Mulle endale meeldis veel teine Kadriorg väga-väga, mis on jällegi jällegi kuidagi nagu heas mõttes hitilikud lood. Ühesõnaga, kas ei ole ahvatlust püüdagi teha mingit sellist rida, mis on nagu lihtne ja mis töötab ja toimib, mis ei lähe liiga tiivik seintellektuaalseks. Vot see see intellektuaalse, see kartus on nüüd kusagil mingit kuradi intellektuaalset muusikat teinud laulu, millel on viis meloodia viis ja sõnad, nii ongi, et, et mõttetu on süüdistada raamatut näiteks intellektuaalsuses või raadiosaadet intellektuaalselt, siis sind siis on mingi kellelegi probleem lihtsalt kellelegi foobia. Vaata Doreeso chilli Petressi kontserdile olime siin kõrvuti petsija Zapasena, jah, jaa. Et see, see kontsert nagu lõppes spetsiga hommikul rääkisime, et kurat nii lahe oli. Et hea küll, reeglileidja oli ära ja siis lennates tissid maha, saatsid selle kuradi laulja ära, et hästi tehtud, tubli mees, mine ära ja mängisid vahe, mängisid täiesti mingit mingit pilli, lihtsalt need mehed ei muretsenud õllede muretseda selle üle, et kas, kas, kas kellelgi äkki ei meeldi või lihtsalt mängisid pilli. Vaikselt nokkisid Emmisid, katsetasid uut asja, siis säilisid maha. Neile meeldis küll see rahvale ka meie muretsenud selle publiku pärast pidanud neid alt, vot see, see on eeldus. Ja kindlasti ja nüüd tage tegemistel kõikide asse läbi olema küll õppinud seda, et et lisaks lugudele, mis, millel tundub olevat seda nii-öelda raadios sõbralikkust või teatud hiti mõõde nagu noh, potentsiaal, vähemalt lisaks sellele. Ma pean väga oluliseks, et meil on lugusid, mis on silmatorkavalt meile endale lusti pakkunud, nende tegemine nendes on mingi kiiks ja ma tean, et ta on väga palju inimesi, kellele just nimelt sellised asjad meeldivad. Et Eesti Raadio on nagu väga võimas vahend suurema hulga inimesteni jõudmiseks, siiski on selleks ka teisi viise, inimesed otsivad ise muisa, ostavad plaate ja naudivad pigem vahest tihti selliseid lugusid ja, ja muusikalisi ideid, mis ei ole nii-öelda hitilikud või mis on natukene kiiksuga. Ja mis, mida mina usun, et inimesed naudivadki, need inimesed, kes meie muise kuulavad, naudivad neid meie ideid, nad tulevad sellega kaasa ja nad ootavad seda meelt juba ka edaspidi. Tõukeid Bushi vihurimäel on selline lugu, mis on mis, mis, mis hiti mudel on. Et geid, buss pani oma esimesele plaadile esimeseks hitiks sele vihur loor, eks ole. No loomulikult tal ei oleks õnnestunud, kui tema patroonideks ei olnud, ei oleks olnud kylma our ja. Ühesõnaga, pink Floydi tüübid, kes siis olid juba superstaarid, eks ole, plaadifirma, et see, see ei lähe läbi, see, see ei ole, see ei ole võimalik. Lõpptulemus on see, et noh, et see lugu on üks maailma kõige ilusamaks hitte üldse aegade, eks ole, ja ja see ei ole seal ikka, et üks, kaks, kolm läks. Kes tahab Taagega kohtuda, siis selleks on augustikuus vähemalt viis võimalustest ja rohkemgi. Ütleme jah, et selle toiduklubi kümnendat juubelit tähistame nagu vaikselt neli korda ja siis ükskord tähistame eksistentsi Viru folgil koos Riho. Toiduklubi puhul on toiduklubikontserdid, neist 16. august, Põhjaka mõis, 23, august Otepääl olete pühajärve restorani. Pühajärve kõrts tegelikult muidugi, kes vanemad mäletavad, et seal all oli õllekas veel. Aga nüüd on see jumala kihvt. Ja kolmteistmoodi kihvt, 30. augustil kõue mõis Harjumaal ja siis sinna vahele kuhugi jääb, jah. Viru folk, 11. august koos Riho Sibulaga, kas see tähendab, et, et seal kontserdil te mängite ka teiste plaatide lugusid ja see tähendab, et toidublogi kontserdilt teisi plaat ei puutu? Toiduklubi kontserdil me puutume teisi plaate küll. Vaata sellepärast, et 11 lugu on natsa vähe. On vähe ja, ja mõned lood, ilma milleta me ikka kontserdi ideega Aga jälle seal Viru Viru folgikontserdil me ei puutu praktiliselt toidu glovi lugusid näed ikka vast mängime toiduklubi, aga, aga, aga mitte teisi asju, et siis me mängime teisi asju ja täiesti ka neid asju, mida me ei ole iidamast-aadamast mänginud. Rihoga, me mängime koos seal mõnda lugu ja Riho enda lugu ka Pets mängitava pillija ja mängime kassitapu näiteks kassiga. Ja mingeid asju, et muideks meiega laval nüüd on, ansamblisse ei ole, sa ütlesid, et noh, et teistel teisi tegemisi on ka ega, ega meil selles mõttes ei ole need inimesed. Nüüd bändis laval, kellega muid tegemisi, kellel muid tegevusi ei ole. Henno kelp mängib bassi. Tarvi Kull mängib klahvpille ja Kristjan priks mängi trumme, nii et nad ei ole väga-väga-väga tühja graafikuga. Mehed. Tegelikult kogu selle plaadi iseloom, toiduklubi mõtlen, on, on niisugune, et te mängitegi vaiksemalt ka natukene noh, päris sellist. Joonistatud mees täis volüüm põhjas. Toiduklubi plaadi peal on palju valjema saundiga lugusid kui seepärast hilisem joonistatud mees. Ja mind küll ei koti, et ausalt öeldes kui me mängime suhkru, räägime lugu nii, nagu peab, et me mängime seda lugu nii, nagu, nagu nagu vaja, seda kindlasti, et ma ei osanud, kõlaril on vähe väiksemad, eks ole. Kõlarid on täiesti sobivad selle ruumile ja, ja, ja võib-olla uue koosseisuga noh, natukene on meie kõla läinud selliseks küpsemaks selles mõttes, et lärmi on vaja vähem, lärmi on vaja vähem teha. Sama veenev. Ei pea veenmiseks lärmi tegema. Puispedaar ei ole kogu aeg põhja. Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane on raadio kahes ansambel, Taage alustab siis oma pisituuri esitlemaks albumit, mille ilmumisest on möödunud 10 aastat ja ja ma palusin kaasa võtta kitarri, mis tähendab, et olemas see hetk on nüüd käes. Ehk siis mina võtan oma mikrofoni kohe maha, teie omad jäävad sisse ja ja lugu albumilt toiduklubi. Tule mu poole kinniko jääma, tõmban ta pingule. Köörison toole käik mõnusalt istuma. Köögis hääle Liison, lõhnad, mis koera hulluks ajavad pikemalt jäämäelaudadest. Alal.