Kell on 11, tere kõigile ja ilusat päeva. Huulde raadios alustab mina olen Sten Teppan. Täna on 21. juuni samal päeval 50 aastat tagasi, see oli siis 1962. Sündis Venemaa muusik Viktor Tsoi. Juba rohkem kui 20 aastat tagasi Viktor Tsoi kultusansambli kino laulja liider Lätis hukkus. Aga mälestus temast elab ja kui kusagil öeldakse, et siis siis leidub palju inimesi, kes seda siiralt usuvad, et Viktor Tsoi on endiselt elavate kirjas ning tema väidetava hukkumine augustis üheksa, 10, see on üks suur väljamõeldis. Tähistamaks Viktor Tsoi viiekümnendat sünniaastapäeva on kogu kuulda raadios vähendatud temale ja, ja inimestele ning muusikale, mis on Viktor Tsoi-ga seotud räägivad Artjom Troitski poolos Venemaa muusikakriitik kinole lähedal seisnud isik ja võib öelda, et üks soi isiklikest tuttavatest räägib Pjotr retsept, mees, kes Viktor Tsoi omal ajal kaheksakümnendatel aastatel esinema Eestisse räägite. Tõnu Trubetsky, kes on esinenud koos ansambliga kino, mida ta mäletab nendest tüüpidest ja mida kujutas siinse pungiskene jaoks ansambel kino sellest siis Tõnu Trubetsky suu läbi. Ja helistame Moskvasse, et teada saada, mis toimub soi seina juures. Stenaad, sooja või voolav soi, niisugune Moskvas täiesti olemas. Kuulsa kultusliku Venemaa laulja mälestuseks, et ta täna on tähtis päev, siis võib arvata liikumine. Ja seltskond tavapärasest on selle seina juures hoopis hoopis suurem. Ja muidugi kuulame muusikat ainult Tsoi ja kinolugusid läbi aegade nii nende endi kui ka teiste esituses. See on Viktor Tsoi ja kino eri R2 kuulderaadiuses, mida alustab Krasna Zoltoiaid. Nii head kuulamist. See on ansambel, kino ja nende album aastast 1909. See nõndanimetatud must album, mille originaalpealkiri tegelikult on kino ja Krasnov Zoltoiaid, nii alustas täna seda kuulda raadiost, kus lisaks minule teeb saatejuhina hääldada Erik Morna, tere tulemast. Tere. Tere. Saade on pühendatud ainult muusikale, mille loojateks on Viktor Tsoi ja kino, sest täna möödub 50 aastat Viktor Tsoi sünnipäevast. Ja kui ma püüdsin seda saadet ette valmistades välja mõelda põhjust, miks kino muusika mulle isiklikult meeldib, siis sellele vastata väga lihtne tegelikult ei ole. Ja, ja võib-olla kõige parem versioon, mille ma suutsin enda jaoks leida. Et meeleolu natukene nostalgiline, natukene kurb, melanhoolne, ilmselt haakub võib-olla minu olemusega eriti hästi ja kogu see atmosfäär lihtsalt mõjub niivõrd hästi. Ja, ja ma usun, need, kes kinod aegade jooksul kuulanud on. Neile on jäänud ka Viktor soist mulje kui üsna võib-olla mitte siis hädisest, aga, aga natukene sisse vaatavast mõtlikust ja kurvameelsest rüütlist. Ma, mille juurde, muide me tänases saates veel ühes intervjuus kindlasti tagasi tuleme siis kui me räägime Viktor Tsoi isiklikult väga hästi tundnud muusikakriitik Artjom Troitski ka Erik, millest algas sinu tutvuskinoga, mäletad? Jah tead, tegelikult võiski alata pisikesest pildikesest kusagil kusagil suvalises veneaegses Eesti ajalehes. Tõesti väga väikesest tikutoosi suurusest pildist, kus teatati, et selline tantsin, esines seal olid, sai pilte, ma ei teanud ausalt öeldes eriti mitte midagi. Võib-olla kuskilt sõprade kaudu natukene kuskilt kuulsin. Aga siis veeretati mind sõjaväkke ja vot seal hakkas pihta. Kuna kuna, mis toimus samal ajal, Eesti bändide võidukäik, eks ole, Maal oli läbi saanud, kõik olid tagasi tulnud kuskil 87, kaheksa umbes niimoodi. Ja sellepärast, et Venemaal oli endalgi väga kõvasid rühmitusi. Sündinud Tallinnas harva käisid, aga seda rohkem nad vallutasid oma kodumaad. Ja seal sõjaväe, siis ma sain aru, seal oli igasuguseid inimesi, väga lihtsaid maakaid, eks ole, mõned sellised haritud linlased. Millised bändid neile meeldisid, põhiliselt, mis neid sidusaid, kaks bändi. Disko poole pealt. Laskovõi Mai ja selline tõeliselt populaarne, aga tõeliselt kohutav vene tõmmis Moden dopingust. Ja ma ei tea, millest veel, Oliver Twist teist võib-olla ja teine oli kino. Est oli ka teised bändid olid kuidagi liiga intellektuaalsed, aga finaali ja kõige lihtsam ja kõige kõige ägedam ja kõige moodsam vene vända üldse kõlas moodsalt laulud, jäid meelde, laudel, võib-olla olid isegi sellised sõnad. Mida sa pidid nagu lahti mõtestama, mis ei olnud, mis ei olnud nii lihtsalt arusaadavad nagu nagu diskolauludel. Aga ütleme, nad ei olnud liiga litaarsed selline, aga ma nüüd vaatan, et mis sellele bändile siis meeldis, olidki vist Jaan Duranya pluus oli, ehk siis kuulid asjad, ma arvan tol ajal. Ja nii, et nii, et see oli, see oli esimene suurem kokkupuude, kuna kinokassette tuli minu meelest iga paari kuu tagant tuli jälle ilmus välja mingisugune uus Töötasin klubis seal filmi assa sooviti nagu särav, vaadati kas, kuidas seda Viktor Tsoi tema muusikatele ainult lõpus kuskil. Sooviti kohe tagasi, laenutuse süsteem tuleb kohe uuesti laenutada, siis see huvi langes. Kui tuli teade, et Soylan nüüd oma peaosaline. Ta on peaosaline siis uues filmis ja seda oli vaja tingimata saada sinna väeossa kluppi. Ta oli ikka täielik ebajumala isegi inimestele, kellele muusika absoluutselt korda ei läinud, aga ma tulin pärast tagasi ja vaatasin, siin hakkas umbes sama toimuma Eestis paar aastat hiljem. Ainult et Laskovõi, Maiosatäitja Sansambel On ja kinoosa täid, ansambel vennaskond. Kes pani tähele, Eriku jutust lipsas läbi väljend moodne saund või moodne muusika millest me saame kindlasti ka täna veel põhjalikumalt rääkida. Aga siin mainiks võib-olla ära Boris krementsika isiku, kes aitas kinool tuule tiibadesse saada, kes oli ansambli mentor kõige otsesemas tähenduses ja suur suur abiline ning kes oli võtmeisik aitamaks ansamblilt kino kasutada rütmi või trummimasinat. Ja neil ei olnud lihtsalt endal trummarit ja polnud aega seda otsida ka siis ta nad tõid mingisuguse rütmimasina stuudiosse, mida nad keegi kasutada eriti ei osanud. See on vist pikem lugu, aga, aga no ma ütleks veelkord igast Eesti bändist, kel vähegi oli võimalus tol ajal lindistada kuskil kuuldavalt, keda mängiti raadios igast Eesti bändist originaal raudselt moodsa, moodsama kõlaga, Sheffima kõlaga, kui ta oleks laulnud eesti keeles. Või inglise keeles. Ta oleks võinud vabalt läbi lüüa. Kas me helistame kahe Artjom Troitski yle väga tuntud Venemaa muusikakriitikule, kellel oli õnn ja au olla kinole lähedal seisvaks isikuks Määri algusest kuni lõpu hetkedeni, ehk kui 80.-te alguses Dino alustas siis küll hoopis teise nime all, milleks oli Kaarin Kipper balloide. Kas panete tähele, mis see nimi oli, eks? Kuni selle hetkeni, mil Victor sai Lätis autoõnnetuses, hukkus kohe pärast kino lugu videli Nots, me selle kõne teene. See oli aasta 1986, kui ilmus kinoalbum Notš, mille pealt viidelin nuts praegu mängis. Ja see oli juba aeg, kui Viktor Tsoi ja kino olid piisavalt tegijate, nii et kohati kadus kontroll. Nende materjal oli üle ära ja, ja põhimõtteliselt hakkas muusikat ilmuma poelettidele siit ja sealt. Bänd ise asjast midagi ei teadnud. Nüüd aga intervjuu juurde meie vestluskaaslaseks on Artjom Troitski, Venemaa muusikakriitik, kes nagu juba mainisin, sai, sai olla kino saatjaks, abiliseks ja tuttavaks inimeseks bändi algusest kuni lõpu hetkedeni. Ja esimese küsimusena ma uurisin Artjom pilt et kui Viktor Tsoi oma melanhoolselt lauludega on ilmselt tekitanud kuulajaskonnas selge, selge kujutluspildi temast kui inimesest, nagu siin rääkisime võib-olla natukene kurva kuju, rüütlimoodi või midagi seesugust, siis missugune Viktor Tsoi tegelikult päriselus oli. Ja Artjom Troitski ütles sissejuhatuseks, et ilmselt mulje, mis tänu muusikale ja ka filmides mängimisele Viktor Tsoi st tema fännide seas tekkinud on, ei ole päris adekvaatne. Päriselus oli Viktor Tsoi teistsugune inimene. Ja Troitski on õige mees seda rääkima, sest tema tundis soid. Veel siis, kui tooli lihtne peterburi kutseka mees ja, või poiss, ütleme nii, õppis seal puutööd, tegi oma esimesi harjutusi kitarri peal, kuni selleni välja, kui ta kuulsuse tipul surma sai, ta ütles, et sai oli vastupidiselt oma tüpaažilt seal lauludes filmides lõbus, väga moodne huumorimeelne. Selline Võrukael ütleme nii möllumees ja miks on need tema laulud siis nii melanhoolselt? Troitski on minu meelest täiesti täiesti õige tähelepanek, suurem osa kui mitte kogu venekeelne ja vene rokkmuusika, nagu ka suurem osa üldse vene muusikast. Rahvalauludest alates on minaarsed melanhoolselt ja erinevalt võib-olla Inglise või Ameerika rokkmuusikast mitte lõbusad, vaid pigem kurvad. Saateks valmistudes sai läbi loetud kuhjaga intervjuusid, mida kaheksakümnendatel aastatel Viktor Tsoi ka tehti. Ja, ja ütleme niimoodi, et valdavalt nendes intervjuudes küsimused olid pikemad kui vastased, see tähendab, et Viktor Tsoi vähemalt nende intervjuude põhjal jäi mulje, oli võrdlemisi väikese jutuga mees. Niisiis, Viktor Tsoi pigem panustas oma lauludesse laulutekstidesse mitte nii väga rääkimisse ja intervjuudes, mida ta andis võrdlemisi harva erinevalt oma mentor Boriss kreventsikowist, kes oli, oli hiilgav sel alal ehk ajakirjanikega suhtlema ja nautis seda ilmselt igastahes. Põhjuseid miks soi väga rääkida ei armastanud, selle üle võib spekuleerida. Kui ma õigesti aru sain, siis mainis Artjom Troitski seda, et võimalik, et tagasihoidlik haridus oli üks, see, mis raskendas suhtlemist ja eneseväljendust ja lisaks äkki siis temperamendi küsimus tõesti ennast. Tunda teatud võõrkehana kompleksides, mehena tegelikult teda ümbritsesid seal kaasa arvatud see Gˇˇrebintšikov, ütleme, Troitski ja kõik kõrgelt haritud ja, ja ja ütleme intel, intellektuaalid, tema seda ei olnud. Ta ei pidanud ennast huvitavaks inimeseks, ütles Troitski ja meenutas oma karjääri traagilisemad, kui nii võib öelda jutumärkides professionaalses mõttes traagilisemate sündmust, kui ta 85. aastal tegi Viktor Tsoi raamatu jaoks neli ja pool tundi pika intervjuu ja kui ta pani lindistamise aparaadi kinni, oli ta veendunud, et sellest tuleb ajaloo parim intervjuudes Viktor Tsoi ka kunagi on tehtud. Läks koju, kuulas tähelepanelikult need neli ja pool tundi läbi ja mõistes, et kokkuvõttes on see jutt nii igav, et ei vasta mitte kuidagi sellele kangelased baasile, mis Viktor Tsoi endast oli loonud. Ta jättis selle neli pool tundi lihtsalt sahtlisse ja koos sahtliga see kunagi ära. Kodus nüüd vahele natukene Tsoi ja kinomuusikast. Neil päevil muide mitte ainult meil, vaid on olemas korralik algoritm iga 10 aasta tagant, kui soil on sünniaastapäev ilmub kuhjaga taasavaldamise vormis tema muusikat. On avaldatud kõikvõimalikku materjali, mis on leitud, nad nad tõesti põhimõtteliselt vannitoas kitarriga tunnistatud asjadeni välja. Ja erandiks ei ole ka praegune aeg, kui ma Records niisugune Venemaal olemas avaldab vinüülide peal uuesti kinoalbumeid, ka selliseid, mida kunagi vinüülide peal avaldatud ei ole. Paar tükki neist on just äsja mai lõpus juuni alguses ilmunud ja paar tükki tuleb kohe veel. Selle kohta ma Artjom Troitski küsisingi ning lisaks veel kinnitust väidetele, et kusagil on veel materjali, ansamblit, kino, mis seni on avaldamata. Kas tema on selle kohta midagi kuulnud? See, et kinomuusikate taas avaldatakse vinüülide peal, siin pole midagi imestada, see on asjade loogiline käik, sest vinüülplaadid on uuesti moodi tõusnud. Ja tõtt Öelda toimub Tsoi ja kino taasavaldamine Venemaal regulaarselt nii kui tähtpäev tulemas. Nii on jälle see muusika uuesti aktuaalne. Troitski on sellest nende nii-öelda kadunud või siis avaldamata helindite teemal rääkinud kino trummari korjanoviga kes väidab, et noh, tõepoolest on prooviruumides tehtud salvesti samal ajal selliseid poolikuid lugusid, mida ei ole välja antud ja nüüd nad koos kinokitarristi Caspar Ryaniga üritavad siis seal midagi lihvida ja sättida ja uuesti miksida ja võib-olla isegi välja anda, aga Troitski ütleb, et tema oleme sellised asjad, ausalt öeldes ei meeldi, et Tsoi ise poleks vast seda soovinud. Need lood miskipärast jäid poolikuks nii-öelda mustanditeks, siis sellel vastan ka oma põhjus polnud piisavalt head laulud. 10 aastat tagasi ta meenutas, juba otsiti välja üks, üks silm nähtavalt kõrvaga kuuldavalt nõrk Choi lugu ja reklaamiti seda kui uut avastust šedöövrid ja ja see ütleme muusikasõbra jaoks ja Tsoi endise sõbra jaoks nägi ikkagi hale välja. Nüüd aga siis ansambli kino algusaegadesse ja küsimus Artjom Troitski, mis tema arvates oli tema mäletamist mööda oli esimene ansambli kino tõeline hittlaul. Väga raske on objektiivselt hinnata, mis oli sel ajal kaheksa kümnen teisel, kolmandal aastal näiteks kino poolt kõige populaarsem lugu või tõeline hittlaul, sest mingit plaate ju ja singleid müügitabelitest rääkimata sinna aluseks lihtsalt võtta polnud. Aga tema isikliku arvamusega märgi võis varasematest salvestistes olla lugu, mille inglisekeelne pealkiri on alumiinium. Vene keeles alumiiniumi Agur C mis on pärit Dino 1982. aasta albumilt, on selle kolmas lugu, mille me nüüdsama ka ära kuulame, et seejärel jutuajamist Artjom Troitski ka jätkata. Viktor Tsoi ja kino 30 aastat tagasi see oli 1982. aasta, kui ilmus album 45. Ja selle küljest laul alumiinium. Augurd söö ehk bändi karjääri algusaegadeks popimatest lugudest Artjom Troitski arvates ja intervjuuga edasi, kui kõvasti Tsoi ja kino nägid vaeva ja tegid tööd. Et muusikamaailma silma teha ja bändina tippu jõuda. Ansamblil kino võttis ikka tükk aega aega, et aru saada, kuhu nad omadega maandunud on ja ja karjääri algusaastatel muusika business ist või meelelahutusmaailmast nad välja ei teinud. Nad ei pingutanud selle nimel. Ta olla tuntud või saada kuulsaks või teenida raha. Muusika tegi seda täiest laulud töötasid iseenesest ja ja põhjus, miks ma tegelikult küsisin Artjom Troitski käest üldse niimoodi oli, oli ühest intervjuust ja artiklist loetud. Väide selle kohta, et nool puudus tegelikult oma prooviruum lastele Määri lõpuks üldse niisugune tekkiski. Ma ei tea, aga enamasti valdaval osal ajast nad töötasid, kui üldse kusagil korteris põhimõtteliselt põlve otsas. Nii et korralikult kontserdi stiilis oma lugusid mängida saidki nad ainult esinemistel. Ja. Ega neil lõpuks polnudki enam prooviruumi vaja, sest nad tõesti esinesid iga päev ja Artjom Troitski arvab, ta arvab, et seoses eriti ettevõtlikum mänedžeri tulekuga nende ellu Athens spets on Venemaa legend, Venemaa show pisilegend kes kinoga Sis tegelema hakkas nende kuulsuse tipul. Tänu talle siis need viimased kaks aastat sai ansambel alles esmakordselt tunda, mida tähendab töö tegemine mida, mida ütleme tähendab show business. Jutuajamise lõpetuseks läheme nüüd isikliku elu juurde ja ja see oli Viktor Tsoi moodi tunduvalt keerulisem kui kinolugu. Missugune täpsemalt tema isiklik elu oli, oli Viktor Tsoi õnnelik mees, küsisin. Ei olnud Viktor Tsoi väga perekonnainimene. Ta oli, abiellus Mariannad soiga ja neil sündis ka poeg Aleksander. Aga vähemalt Troitskile tekkinud mulje põhjal olid sõbrad, töö ja bänd Soyle alati tähtsamad kui perekond. Ja kui lugeda Marianna Tsoi mälestusraamatut oma endisest abikaasast Viktorist, siis viimased kaks, kolm aastat just need, millest praegu rääkis ka Artemi Troitski. Viimased kaks vastad Viktor Tsoi elust on sellest raamatust välja jäetud. Kui palju peab meie vestluskaaslane Viktor Tsoi viimasest elupäevast, mis oli 15. august 1990 Troitski ütleb, et et ta Tsoi elu viimastest tundidest teab ta sama palju või sama vähe nagu, nagu laiem üldsus. Viktor Tsoi või oli Lätis puhkusel. Sinna sõitmise eellugu oli, et, et kino andis oma karjääri viimase kontserdi vahetult Lätti sõitmise eel Moskvas. Losniki staadionil ja, ja see oli väga vinge laiv. Publikut oli meeletult video selle kontserdi kohta vähemalt 40 minuti ulatuses on Youtube'is vaadatav. Eile ise kontrollisin üle. Ja, ja pärast seda show'd Venemaa pealinnas otsustas, sai ning ka bändi kitarrist sõita Lätti, kus nad olid varemgi käinud seal pisikeses külakeses oli keegi nende lähedastest varem käinud ja seal olid juba tutvused ees olemas. Kuhu minna, kus pisikene maamaja endale puhkuse veetmiseks võtta ja mõeldud, tehtud. Tsoi võttis minu teada kaasa sinna ka oma poja Aleksandri, kes oli sel ajal siis umbes viieaastane. Ja nõnda nad oma aega seal seal veetsid, kuni. Jah, kuni kuni soil, kes on kirglik kalamees, oli terve oma elu tekkis plaan minna öösel kala püüdma ja kui lugeda veel soi tollasel lese Marianna mälestus või siis ta oli kutsunud kaasa ka oma poja, kes, kes alati oli kaasas käinud ja noh, nii-öelda kalal sisend. Aga kuna seekord oli minek eriti varajane Troitski rääkis ka öisest kalastamisest, see oli kusagil siis nelja nelja-viie paiku öösel, võib-olla isegi natukene varem, siis Zaza viie aastane Sasha seekord isaga kaasa ei läinud. Jah, kalalt tagasi tulles siis arvatavasti laadungiga koos sõitis transki isegi natukene, muigab iroonilisevõitu. Aga auto Moskvitš põrkas kokku liinibussiga ja kõik järgnevad. Legendid ja konspiratsiooniteooriad, mis on käivad rokkmuusikaga alates Elvis Presley ja siin Morrisoni surmadest alati käsikäes. Teooriad selle kohta, et see oli KGB lavastatud mõrv või sai ise lavastas selle ja elab praegu rahumeeli kusagil idamaises kloostris. Vähemalt Troitski meelest paljude teiste nendest ka puhas jama, juhtus traagiline õnnetus, inimene. Ansamblikaaslased on ka rääkinud sellest jubedast varahommikust kitarrikitarrist asparianam näiteks sõitis vahetult selle õnnetuse veel ise Lätist Peterburi. Nad olid koos viimase paari-kolme nädala jooksul soiga mõelnud välja lugusid uuele plaadile ja salvestanud neist tema versioone. Kitarrist on rääkinud, et soil oli seal puhkusele enda kokku võtmisega natukene probleeme, näiteks laulupartiisid tuli ikka uuesti ja uuesti üle teha, sest kui ma kirjeldusest õigesti aru sain, siis Tsoi kuidagi ei viitsinud korralikult laulda, vaid pigem mõmises või ümise nii-öelda poole teraga, seda asja ja kitarrist muutkui sunnistega teda aga võta uuesti laula nagu päriselt ja nii edasi. Need asjad said tehtud, siis kitarrist sõitis Peterburi poole minema. Ta sai vaevalt linna jõudnud paar tundi magada, läks ta oma sõbra poole ja sealt leiti ta juba siis telefonidele veel üles ning tuli traagiline teade sellest, et hetk tagasi oli Viktor Tsoi autoõnnetuses Lätis hukkunud. Ametlikult versioon oli, et Viktor Tsoi jäi rooli taga magama mille kohta rist on avaldanud arvamust, et ta hästi ei usu seda, sest Viktor Tsoi olevat olnud erakordselt ettevaatlik inimene. Ja, ja kuigi juhiluba oli nii talguid soil alles hiljuti saadud siis siis ikkagi ta rääkis ebaõnnestunud, võimalik, et ebaõnnestunud manöövrist lihtsalt tee peal, mistõttu toimus laupkokkupõrge reisibussiga. Sai abikaasa Marianna, meenutan siiski, et Tsoi põhikiiruseks oli 150. Ja seda mainis ka, mainis ka kitarrist oma jutuajamises. Viimane küsimus aga Drowitzkile. Kui palju teab ta, mis on saanud Viktor Tsoi le lähedastest inimestest perekonnaliikmed, ansamblikaaslased, produtsendid ja nii edasi. See oli kokku võtta inimestest, kes Viktor Tsoi elus tähtsat rolli mängisid ja kõigepealt siis ansambli kinode tähtsamatest liikmetest ristjuurikas Parian, kes muide, tänasel päeval kasutab pigem nime Georgi oma teiste eesnime tegutseb muusikas siiani siiani on seotud ansambliga Jupiter ja, ja esitab muuhulgas ka päris mitmeid kino omaaegseid hitte ning kuuldavasti väga edukalt. Ja selle bändi liider on teine omaaegne samaaegne kultusfiguur ja superstaar ansambli Nautilus pumpiilus laulja Vjatšeslav putusse. Bänd pidavadki olema super grupp Venemaa moodi, eks, et ka teised muusikud on tuntud ansamblite täiesti aus supercup siis trummar kurjanov, tänaseni tegutsev edukas kunstnik armastab muusikat siiani, aga ise ise pilli ei mängi enam. Kino asutajaliige, neid oli ju kaks siis mees, kes soiga koos selle bändi festivalil Aleksei rööbi nähk rööva. Temast on saanud päris edukas, kas kirjanik ja stsenarist folkbasskitarrist bändist aastate jooksul läbi käinud on baskitaliste läbi käinud ja nendega peaks olema ju kõik hästi korras? Mänedžer Juri asens Biš on juba mõnda aega meie seast lahkunud olnud, samamoodi nagu ka sai lesk Marian sõna, kes suri kuus aastat tagasi vähki ja nende poeg Zaza jah, pidavat olema spordipoiss, vähemalt viimaste andmete kohaselt, kui Troitski teda nägi, sellest on küll paar aastat möödas. Aga mis Troitskile tundub, sümpaatsem on see, et oma isa kuulsust ja kultuslikust ei ole Aleksander soi kuidagi ära kasutanud. Pigem hoiab madalat profiili, ei, ei, ei taha avalikkuse ees olla. Aga loodetavasti on kõik hästi. Tänaseks on Zaza peaaegu sama vana samas vanuses, mil hukkus tema isa, jõudnud siis sinna 28. eluaasta lävepakule. Selle jutuajamine Artjom Troitski ka Venemaa muusika kriitikuga, aitäh talle veel siitpoolt meile kaasa aitamast ja kuulame ansambli kinokarjääri, võib öelda vist kõige olulisemat laulu või vähemalt Nendest grupacroovi. Ja seejärel pakume teile väga eksklusiivseid ja, ja unikaalseid salvestisi 80.-te aastate algusest, kuigi nood veel ei olnud. Aga oli ansambel Kaarin Kipperboloide ehk projekt, millest kassas välja kino. Kuidas see juhtus, täpsemalt? Sellest siis pärast laulu Dropagrovi. Kultusbändi kino tuntumaid lugusid läbi aegade, grupacroovi aastast 1988, kui ilmus samanimeline album, mis tegigi kinos selle bändi keda armastati Venemaast ei hakka rääkimagi. Oli ka palju muid paiku maailmas, kus, kus seda talenti imetleti. See laul, kui ta ilmus aastal 88, samaaegselt filmiga Klaaguss, Viktor Tsoi oli peaosa, see pala oli samuti seal filmis esil. Sellest laulust sai kino tõeline megahitt üle Venemaa. Ja no seleta natukene, miks see väga sõjakas laul laulab refräänis, eks ole. Veregrupp on varruka pealkirjas soovi mulle edu seal lahingus, et ma jääks vedelemas ja muru peale. Tähendab ükskõik mida, aga lihtsale inimesele ta tähendab sõdurilaulu ja Venemaal. Ma ei tea, kas siiani aga on alati olnud suur sõdurite kultus. See on kuni selleni välja, et kui sõidab rongis täis tuubitud rongis noorsõduripoiss siis vanamemmed annavad talle istet. Ehk sõdur Venemaal olla on alati olnud auasi. Neid on väga palju inimesi, kes tahavad olla sõdurid, kes on olnud sõdurit eriti ajal, 88. Kõige populaarsem sõdur Venemaal oli afganistani sõja veteran. Sellest sai sellest loost cropagrovi sai, sai nende nii-öelda lahingulaul kojutuleku laul, kõike muud sinnamaani ja väga irooniline, et selle sõdurite lemmiklaulu kirjutas mees, kes ise üritas iga hinna eest sõjaväest pääseda. Ja õnnestunult ning mitte ainult tema, vaid ka temaga koos alustanud Aleksei rööbin rööbin just ja viis mil moel sel ajal Nõukogude armeest viility on ilmselt paljudele tuttav ja teada. Eestis oli see tavaline Eesti punkrite seas haiguse võimalikult raske külge valetada. Jaa jaa. Meeste puhul oli selleks depressiiv maniakaalne psühhoos, mis väljendus selles, et asi usutav paistaks, tuli minna oma veenide kallale ja, ja järgnev on kaasaegsete, meenutas see ei ole legend. Kasparjanov on seda rääkinud, et sõjaväest pääseda, otsustas ka ka Tsoi mängida hullu teeselda hullu ja et medtöötajad ära peta, soovitati tal siis käsivarrel minna veenide kallale. Aga häda oli selles, et Tsoi kartis jubedalt. No tal ikka talle ikka üldse nagu ei istunud see vaatepilt ja ta ei suutnud kuidagi endale nii palju haiget teha. Aga, aga käsi, varred oli ta igal juhul piisavalt veenvalt ära kriimustanute kraapinud. Et, et medtöötajad oskasid ja, ja ta pääses armeedest. Nüüd aga kutsume teid 80.-te aastate alguses ja siis, kui ansamblit kino veel ei olnud, me kohe räägime. Kuidas sai alguses nime angaari Kipperboloide kandnud bändist kino, praegu aga esimene salvestus, esimene teadaolev salvestus sellest, kui esines Viktor Tsoi. Niisugune oli Moskvas 1982. aastal toimunud eksklusiivse kontserdi sissejuhatus. See sellele järgnes muide ka lugude tutvustamine, aga, aga me kuulame neist üht, see on sama salvestise pealt pärit Veemia. Aastapreemia ja teinegi, need sündis hiljem ka korralikum versioon albumi jaoks. See siin on aga salvestatud põhimõtteliselt ühes suvalises korteris Moskvas. Ja siis ei olnud veel ansamblit kino vaid oli Kaarin Cyberboloida. Me helistame hetke pärast Moskvasse. Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Krister Paris on soi seina juures. Mis see on ning mis toimub seal päeval, kui Viktor Tsoi oleks saanud 50 aastaseks, kuuleme varsti kohe pärast seda, kui kuulame esimest kaverit tänases saates. Ehk jõuab neid eetrisse veel, aga siin on Eesti bänd või eesti poistest koosnev bänd vähemasti TNT ning nende versioon loost staaba Imani Solce. Ansambli TNT liikmete on ilmselt Eestist pärit muusikutest need, kes on lasknud end kino tegemistest kõige rohkem otseselt mõjutada. Nende saun, see tähendab TNT saund on, on hästi-hästi sarnane kinole ja nagu äsja kuulsite, on nad Kakinoot otseselt kaverdanud. Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Moskvas Krister Paris, tere päevast. Tere päevast. Kirjelda oma asupaika nüüd täpselt ise, kuskohas sa Moskvas oled, täpsemalt? Siis nüüd kõige tuntum Viktor Tsoi seotu kohta, kas ehk siis temanimeline sein Harbati tänava peal siis Moskva kesksemaid turisti kaubandustänavaid on siin, mis on paksult kaetud tulp graffiti ka. Juba tundub, et aastakümneid ja üksteisele graffitit lisandunud Moldovat küll sõnadega lober eutrabast liidigi EURi või siis et toi elab või midagi taolist. Huvitav, mingisuguse suhteliselt lagunenud peal olev sein ja teda on korduvalt tahtnud varasemat Moskva linnavõimude üle värvida ja see nii-öelda korralagedus kindlalt lõpetada. Aga alati on selliste juhtuda võib-olla olnud rahva pahameel niivõrd tugev, et sellest on, on loobutud, ehk tõesti oli see olla koht? Jah, kus siis Tsoi elab ja praegu on siia kogunenud mittenõud hirmus palju inimesi, kellega varajane enamasti taolist muusikat mängitakse, õhtuti aga ütleme umbes paarkümmend inimest, seisavadki silla juured, siia toodud natuke lilli ja küünlaid. Kohal on kõikvõimalike ürituste lahutamatu kaaslane Obonn. Äsja toodi kohale ka piirdeaiaks, et kui peaks õhtul minema üritus käest ära, siis on võimalik see ala kiiresti sulgeda, nii et see näitab, et muusika on aktuaalne veel ka. Esimese klassi täht, et ma arvan, et julgelt võib öelda, et võib-olla 75 protsenti muusikas pida, tänavamuusikud mängivad õhtuti parkides või metroo sissekäikude juures on kui ka riigi kinoa muusikali. Venemaal on veel paiku, kus on taolisi mälestuskohti Viktor Tsoi jaoks ma vaatasin eile Youtube'is, leidsin ühe mõne nädala vanuseklipi ühest televisiooni hommikuprogrammist, kus olid külas kaks inimest. Rääkisid, et just täna, Viktor Tsoi 50. sünniaastapäeval avatakse spetsiaalne mälestuskoht Jekaterinburgis. Kas sina, Christian, olete palju rännanud inimesena, sattunud kusagil veel mõnesse paika, kus Viktor Tsoi mälestust on püütud niimoodi elus hoida? Et pole midagi öelda, soi tekstid on väga aktuaalsed, eriti mittevabades ühiskondades ka tänapäeval kana, näiteks Venemaa opositsiooni, samuti ka Valgevene oma kasutab oma miitingutel väga palju tema laulu pireeemmell ehk muutused ja et me nõuame puutusest ja ka noh, see on esimesed laule, mis tuleb ka Moskva lastel väga meelde. Kui küsida artisson, siis Tsoi looming ja istele maha lammutatud mälestusmärgi asemele pannud kohalikud inimesed ise tänavakividest ladunud teksti. Et ei mäleta, mis oli kahe võistkonna lihtsalt Viktor Tsoi nimi või midagi taolist. Aga igatahes sea Ühest küljest kujunenud kohalike mitte kõige valitsus veetsemat inimeste spontaanses kokkukäimiskohaks ja teisest küljest olid ka seda väga hästi taibanud, kui ma sinna kohale läksin, maha istusin natuke. 1007 ma arvan, kui ma käisin seal aasta hiljem, siis oli plats hoopis tühjemaks löödud, ehk ka need kivid sealt kadunud. Nii et jah, tõesti sellega tõendada, et 50 aastat pärast tema sündi on maailmas palju paiku, kus osad laulutekstid, mida ilmselt küll pidada kaunikesti poliitiliseks Need, kes ise ei ole kunagi sattunud Moskvas Tsoi seina või müüri juurde, siis internetis on fotoreportaaže sealt paigast päris palju ja ma lugesin ka seda, ma ise ei ole seal näinud, et üks kommetest pidi olema, et fännid jätavad selle seina äärde spetsiaalse aluse peale. Murtud või katkised sigaretid. On lilled ja küünal ja, ja näed praegu üks isa isa lapsega siia veel punaseid nelke juurde, nii et jah, see kolme võib-olla, aga, aga antud hetkel närima nüüd ühtegi sellist murti sigaretti siin ei näe. Krister Paris, Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Moskvas aitäh sulle meid aitamast ja ilusat päeva. Muide, muide muide täpselt just nagu te seda ütlesite, siis seesama isa ja poeg, kes tõid siia velgid poja koetasidega kaks sigaretti Tõgi murdmata kujul, aga siiski. Kroom. Neuroopla. Superlogo kinorepertuaarist ja mingil hetkel sai sellest loost Peremen või Hatšuperemen kinokontsertide lõpulugu. See on ka siiani kultusfilmi-na tuntud filmi assa lõpulugu. Ma räägiks natukene taas väikesed juhused, et ühistransport ja Tallinna linn on seotud sellega sellised Logardid ja mitte eriti edasipüüdlikud absoluutselt mitte business, aga karjääriinimesed nagu ansambel kino üldse siiani jõudis sellisesse staatusesse sellise kuulsuseni. Ühistranspordid ja Tallinn. Ma alustan sellest, et Boriss Gˇˇrebintšikov, ansambli akvaarium liider Läks üks päev Tallinn. See oli 70.-te lõpus poole. Ta teadis detaili, Narvas toimub üks noortefestival, kus esineb selline alustava kõva ansambel nimega Mashina Vremeni. Ja sina Vremeni pealika Andrei Makarevitš meenutavat, nemad sõitsid Tallinnas oma ööbimispaika mingisse ühiselamusse, kuhu nad pidid võtma trolli. Ma, ma eeldan, et need on Akadeemia tee ühiselamut seal polütehnilises instituudis. Igaljuhul, trollis nägid nad ühte huvitavat tüüpi, kellel olid kitarr kaasas. Läksid, uurisid, mis mees sa oled, tuli välja, et see on keegi paaria kripentšikov tulnud siia ilma kutseta ja täiesti ise noh, sama omapäid. Ja võtsid ta nii-öelda oma hõlma alla. Tegid siin Tallinnas oma asjad ära, siis kutsus Grebentšikov Mashina Vremeni Peterburi tutvustas neid seal kohalikule väiksele Ander ground bossile, kel nimeks Andrei Troppillo. See on legendaarne mees, kellest võiks teha kolmetunnise saate, siin raadio kahes ka igav ei hakkaks. Igal juhul saabusid nad sinna, tutvustati Troppillale, seda Mashina Vremeni öeldi, et nüüd peavad nemad moskvapoisid mängima siin Leningradis. Mashina Vremeni saigi sellesama Dropello põhiline rahamasin. Nende kontserdite korraldamise pealt hakkas siis mees üles ehitama oma esimesi võimsaid stuudioid, kus hakati lindistama akvaariumiplaate või linte siis ja, ja kõike muud, mis põnev oli seal Peterburis, kaasa arvatud ka noori tegelasi, kellega Grebentšikov kogemata kohtus rongis. Ehk Viktor Tsoi ja siis seesama rööbin ehk ansambel kino. Vaat selline väikene eellugu, võib-olla jõuame selle Troppillo süsteemi juurde veel tagasi, võib-olla mitte, aga, aga Tallinna connection on täiesti olemas. Võib-olla on siin ka õige koht ära rääkida, see, kuidas ansamblist Tingaarin kipper Poloida sai kino selle loo Me oleme veel kuulajad. Talle võlge, aga hea ka, see on seotud natukene Grebeežikovi ja siis ka sellesama tropp villaga tropp villa korraldas järjekordset väikest festivali. Ja Grebeeennikov kogemata kohtas kaarini ja kipper Paloydi tüüpe kuskil haavale küsis, et kuulge plakati peale talle nimi panna, et kas teil on endiselt see kaarini kipper Poloide kuttidel vist oli vahepeal hakanud natukene häbi. Nad ütlesid, ei, ei, meil on, meil on juba uus nimi, kohe-kohe teadlane. Ja lähevad edasi ja mõte, et pagan, mis nimi võiks olla mitte kellelegi mingit. No vot käsu peale ei tule ühtegi head mõtet mitte kunagi. Lähevad, lähevad, lähevad ja keegi näeb maja, mille peale on kirjutatud kino ja ütleb. Ta võiks õhtupoole siis kinno minna. Mille peale olevat Viktor Tsoi elavnenud mässi kino. Paneme siis kino ikkagi parem kui mingi akvaarium. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses, et täna on kino laulja Viktor Tsoi 50. sünniaastapäev, on saade pühendatud temale ja kinole. Me kuulame kohe veel üht unikaalset salvestist laulust kaktaat, vajaatjevoska ball. Naa. Lugu on akustiliselt esitatud Tallinnas ja, ja kuidas Viktor Tsoi Tallinnas esimest korda üldse sattus sedasama lugu ning teisi oma valu esitama Harri saatel. Sellest räägib mees, kes oli ütleme nii, orgkomitee liige, üks neist, kes aitas plaanil teoks saada. Bioter. Sepp. Aliudistes Use Snali ktoon, Igdokid naa. Niisiis rääkis Pjotr retsept, et tekkis võimalus korraldada kontserte Tallinnas tselluloosivabriku klubis. See on see koht, kus praegu peetakse sassi Klubi, eks, just nimelt ja muusik nimega Anna huumov, kes oli Nõukogude liidus keelatud. Kuna kuna Eesti NSV oli ikkagi piiriala ja mõnevõrra vabam, siis siin oli talle roheline tuli lavale astumiseks, nii et so justkui korraldati Naumova jaoks. Aga koos temaga vajus kohale siia hoopis suurem jõuk Peterburist. Ta nimetas liikmeid ansamblites taliisaja, Stranna, je Igre. Ja, ja, ja siis ka Tsoi, nemad olid justkui suitsukate, mille varjus tuli see keelatud nooruma. Suurim staar. Kahtlemata oli Viktor Tsoi. Tähehaigust kui palusin soid kirjeldada. Teatri meelest kinolauljal ei olnud. Ta oli väga normaalne inimene, mis siit jutust välja jäi, aga mida, mida ma teada sain, tema honorar esinemise eest oli täiesti tavaline 200 rubla, mitte midagi erakordset. Ja Tsoi olevat ta tegelikult ka varem Tallinnas käinud ilma kitarrita. Ja põhjuseks ikka siis need, need läänetuuled, mida siin võis paremini õhus tunda kui, kui nõukogude liidus mujal. Ja kuulame seda, mis toimus siis 85. aasta lõpus Tallinnas tselluloosi klubis. Nagu kuulete siis kaunis kaunis soe aplaus Viktor Tsoi-le ja tema tema kitarrile kaheksakümnendatel aastatel. Tallinna kontserdil kunagi küsisid kas tund aega tagasi mu käest, et kas on kinoga mingi isiklik suhe, tegelikult nüüd tuleb meelde selle lauluga on, ma olen ka seda Tallinnas korduvalt esitanud, teiste kuulsus. Kui, kui keegi mäletab keegi Tallinna ööloomadest Ast aastat Brump kaheksa või seitse, umbes niiviisi isegi tagasi tegutses Coca-Cola Plaza ruumides allkorrusel korea söögikoht mida tunti ka rohkem kui Korea karaoke nime all, kus lahti öö läbi kuni hommikuni nalja ja kus põhiatraktsiooniks polnud mitte toit, vaid karaokeaparaat, kus erinevad inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest ja nii-öelda rockis genedest käisid, koos laulsid. Aga kuna repertuaaris olid minu meelest ka üsna üsna mannetud välismaa inglisekeelset hitid ja ainult muusika siis see kinolugu kandidaate võivad ka palju näo oli minu meelest konkurentsitult üle prahi seal, et alati, kui ma sinna sattusin, kuskil kell pool neli, näiteks tuli see laul. Ja nagu enamasti Viktor Tsoi lood on väga elust enesest, kaasa arvatud kaktaatlejad, devoška, pall naa, mida ta olevat väga tõsiselt üle elanud, kui tüdruksõber oli, oli haige ja sellest sündis ka lugu. Ning kui me rääkisime tema tema katsest sõjaväest eemale kõrvale hoida ning ta pandi psühhiaatriahaiglasse mõneks ajaks, siis ka selle maja seinte vahelt tuli ta välja kaasa Sparrow laulu. Üks neist on trankvilisaatorid, mille leiate natšalnikud ampsata albumi pealt 84.-st aastast. Aga nüüd me räägime mõne hetke pärast Eesti pungilegend Tõnu Trubetsky ka ja tema kohtumisest ansambliga kino ning selle liikmetega. Intervjuu juhatab sisse laol albumilt 46 siis oli aasta 1983, see on Kamtšatka. Tõnu Trubetsky on meil külas, kas sa tead, kuidas nimetati ansamblit kino enne kui sellest sai kino? Ei, ma ei tea, jah, et ei tea, ei, ma ei tea, taste Kaarin Kipper, Poloide aa ei, ma ei teadnud tõesti seda, see on küll huvitav, aga esimest korda kuulen seda seed vennaskonnale repertuaaris on sarnase pealkirjaga lugu. Järelikult on puhas kokkusattumus ja ta ja ei, see ei ole küll sellega kuidagi seotud, ühed praegu sain uut infi siis. Muide kas kinoa tegemised või Viktor Tsoi tegemised aegade jooksul on kuidagi sind isiklikult, et mõjutanud. Ma arvan, et ei ole mõjutanud. Me oleme olnud nagu kaasaegsed ja olen sattunud mõnele kontserdile esinenud temaga koos kinoga. Aga tookord ta ei olnud nagu kultusbänd, nagu ta on praegu vaid, vaid oli nagu lihtsalt üks üks bänd sai, on andnud Tallinnas kolm kontserti, kaks üksi akustilise kitarri saatel ja korra juba siis ansambli kino koosseisus. Sina oled neist kontsertidest kohal olnud sellel kinokontserdil ja mis asjaoludel sa sinna sattusid, kas te ise esinesite ka või, või miks sa seal olid? Mäletad tookord ei esinenud, et see kontsert? Ta oli Mustpeade vennaskonna hoones. Noh, kuna kuna tundsime neid bändi liikmeid ja siis noh, nagu sellepärast läksimegi ja seal see publik oligi enamuses nagu Tallinna punkarid. Kuidas live välja kukkus? See oli niisugune küllaltki tavaline live, et see ei olnud nagu mingi noh. Nagu ma ütlesin, et tookord ta ei olnud nagu kultusbänd, vaid, vaid nagu lihtsalt üks bänd, trummar mängis püsti seistes, nagu, et see oli nagu eristas nagu teistest bändidest. Meeles on see lause matk Slo Kamtšatka. Et see, see oli nagu selline midagi hiti hittloo taolist või midagi, kus teie teie teed ristunud olid, sa ütlesid, et te bändiliikmeid natuke teadsite, kus kohas ta nendega trehvanud olite, koos kinoga, esinesime Riias sellises kohas nagu Tayles teatris. Ja ma mäletan, et seal on hästi palju hipisid, oli seal seal kontserdid nagu tollel ajal nagu Lätis ja Riias üldse punkareid ei olnud nagu absoluutselt mitte ühtegi punkarid ei olnud. Ja peale meie kontserti seal tekkisid nagu umbes kaks punkarid nagu kellel olid nagu noh, kellel oli nagu üks haaknõel oli rinnasena. Aga seal oli hästi palju hipisid. Kontserdil oli nagu tohutult hipisid, nii et tänavad olid kõik hipisid täis nagu selliseid väga-väga pikkade juustega, aga noh, siukseid täiesti klassikalisi viibisid nagu no mis mulje nad kinomehed jätsid? Nad olid ikkagi Venemaal nagu, nagu täiesti täiesti eriliselt selles mõttes, et no kino vist ei nimetanud ennast punkbändiks, aga noh, ta oli midagi sinnakanti, eks ole, midagi. No ühesõnaga, publik olid, oli tal nagu punkarid on ja sõnum vist sobise sõnum ja muusika ka nagu et et ikkagi selliseid kolmeduuri lood ja siuksed üsna selline tüüpiline punkbänd nagu muusika muusika suhtes, nagu et Venemaal on selles mõttes täiesti eriline rände, et noh, et Venemaal on ja kogu muusika on, eks ole, selline selline nagu vene estraad või või siis nagu mingi vene hevi on ja kas mingisugune hästi-hästi sätendavate riietega mingi meeslaulja näiteks laulab siukse Gilava häälega, eks ole, noh, et see on nagu selline tüüpiline muusika, mida noh, Venemaal hästi palju vilja vilja oodatakse, et siis selles mõttes signaali nagu selle vene ülejäänud muusika taustal selline täiesti täiesti erandlik. Aga ta ei olnud erandlik nagu noh, Eesti suhtes ta ei olnud eesti suhtes, ta oli nagu jälle tüüpiline, eks ole. Kui palju sul endal isiklikult kokkupuuteid oli kinoliikmetega, kas said sa mõne sõna vahetada kunagi soiga ka või, või hoidis tema ema eemale, ta tundus olevat selline või vähemalt kaasaegsed meenutanud, võrdlemisi tagasihoidlik ja vaikne tüüp. Jah, ta oli küll, et ma sattusin küll rääkima nende kinobe bändimeestega nagunii Riias kui ka sellel Tallinna kontserdil. Aga minu meelest me ei rääkinud nagu soiga on ja, ja noh, ega ma nende bändimeestega ka mingit tähtsat juttu rääkinud, et ma ei olnud nagu selles kinos nagu kuidagi vaimustuses või et et ta oli sihuke okei vändaga, aga, aga mitte mingit, mitte mingit kultust, aga mitte mingit sellist. Ega mingit, ega ta ei olnudki mul nagu lemmikbänd, eks ole. Aga nad ise kõndisid ka endiselt kahe jalaga maa peal ei olnud veel nii kuulsaks saanud, kui hiljem nad olid täiesti sõbralikud, mäletan, et näiteks kui me olime seal Tallinna kontserdile istusime põrandal seal nagu lava lähedal on ja ja siis ma vist isegi võisime seal laulude vahel midagi nende midagi nende bändimeestega juttu rääkida või, ja selles mõttes väga sõbralikud ja noh, sellised nagu omad mehed on ju, et et ei olnud nagu sa sellest rokkstaari käitumist nagu ei olnud. Mis sa arvad, miks kinost sai kultusbänd? Ma arvan, et lihtsalt ikkagi sellepärast et noh, laulja sai surmaonju. Et minule tundub see nagu no põhimõtteliselt ainuke põhjus, aga ma arvan, nad oleks muidu nagu Venemaal varju jäänud või kuidagi, kui ta oleks elus, siis ta, noh ma arvan, ta ei oleks nii palju nagu silma paistnud. Kui sa mõtled tagasi nende lugudele, siis siin ühte sa mainisid, aga meenub sulle midagi veel või mis seal võis paremat olla, mis sulle endale tundub. Me oleme esitanud nagu flaversa Fromansiga seda lugu, seda Mama anarhia. Et seda me oleme esitanud õige palju mingi soome kontserditel ja niimoodi laulis Roy, muide. Ja mina mängisin kitarri. Roy laulis seda vene keeles, noh, teisi laule, laulsin mina, aga aga seda, miks mitte, see tuligi niimoodi nagu repertuaar, et roiliselt oskas seda mängida ja oskas seda laulda, ta oli seda vist nagu seltskonnas nagu laulnud, nagu ja siis. Mõtlesin, et võiks seda kontserdile ka teha, et siis noh, päris ägedalt tuli välja. Youtube'is on ka üks Kontsert oli noh, sellest, kuidas Roy laulab seda. Et vaadake Youtube'is seda, seda mama narhiad. See oli pungilikum pool ansamblist kino Mama anarhia. Ja huvitav, kui oleks olnud omal ajal see bändi teha, oleks laul jäänud igaveseks unustuse hõlma. Nimelt albumile Notš plaaniti aga lõpuks. Ansambel jõudis produtsendi, legendaarse Andrei Troppilloga siiski kokkuleppele, et see kuidagi ei sobi sellele plaadile. Oleksid selle teadmisega minema tema juurest. Andrei Troppillo mõtles, mõttes kuulas, kuulas ja mõtles, pagan, seda lugu just neil siia plaadile vaja ongi, andis ilma bändi loata selle selle välja, mispeale nad lõplikult tülli pöörasid. Aga tänu millele ilmselt jõudis, näed sa ka ka punkbändi teha. Ja teine, see Kamtšatka lugu tegelikult on sõna Kamtšatka ja see koht kino jaoks olnud kogu aeg väga tähtis, see on üks katlamaja Peterburis, kus Viktor Tsoi töötas pikka aega. Ta oli juba päris tuntud mees Venemaal, aga ikkagi käis katlamajas tööl ja sinna hakkasid kogunema tema sõbrad, lihtsalt jämmime ja fännid vaatama, kuidas kuulust sai, siis loobib kivised ahju sisse ja praegu on see Kamtšatka sai fännide põhiline koht Astec kõvemgi, kui see Arbati sein nimelt seal Peterburi vanas katlamajas asub siis Viktor Tsoi muuseum. Kinolauludest on tehtud kuhjaga kaver versioone. Neid on tõesti palju, mida tahaks täna ette mängida, kahjuks ei ole meil selleks kõigeks aega. Aga natukene siiski ka mõned Eesti muusikud, Eesti bändid on kino oma repsi võtnud. TNT-d juba mängisime. Tõnu Trubetsky tegi siin äsja viitega flaversa Fromentsile ja siin praegu teie ees ansambel Triin Fish. Bändi triin Phys töötlus loostabatškas, sigaret, mis on pärit 1989. aastal ilmunud albumilt Faymeni Solce. Avereid kinolugudest on tõesti palju ja, ja stiile milles neid tehtud kuhjade kaupa alates kõige kõige rämedamastat diskopiirist, lõpetades metal versioonidega ja, ja ka siis niisugune indilik lähenemine, mida ta äsja kuulsite. Ja ma lugesin eile õhtul meeldetuletuseks ülejäänud kaasa sõnaalbumile staapa imeni, Sontse vili. Liivile on selle kirjutanud sama Artjom Troitski, kellega ma eelmises tunnis rääkisime ning ta on kirjeldanud sündmuste käiku niimoodi, nagu eelminegi album ehk grupacroovi sündis kas restaapa imeline Sonse materjal Georgi kurjanovi kodustuudios, kus ansambel kasutas neljarealist jama salvestustehnikat. Juba kevadel 88 salvestatud kassett lauludega läks aga kaduma. Kurjanov väitis, et ta unustas selle taksosse. Aegade jooksul pole Stalinit üles leitud, nii et kinnitada, ümber lükata. Seda väidet ei saa. Aga sama aasta lõpus leidis bänd oma ülitihedas graafikus võimaluse siiski uueks stuudio sessiooniks mindi kuuks ajaks ruumidesse, mis renditi Valeri Leontjevilt. Ja seal oli juba hoopis teistsugune tehnika, palju kvaliteetsem, mõeldud pigem estraadi kui rokkmuusika salvestamiseks ning tulemus on ka plaadilt selgelt kuulda, sest ta on palju pehmema ja magusama saundiga kui teised kinoalbumid. Bänd isegi tunnistas, et algne, kaotsi läinud materjal oli tegelikult elavam. Keda sa süüdistad, uus plaat sai niikuinii nende endi poolt produtseeritud, kedagi appi kutsutud ja kuigi ruumid olid laenatud renditud Leontjevilt, siis siis Venemaa Nõukogude Liidu staar tegelikult reaalselt ise seal sessiooni ajal ei käinud. Aga sellegipoolest, kui album 89. aasta alguses poelettidele jõudis, võeti see väga soojalt vastu. Kino oli siis juba super bänd ning ega ega teistmoodi saanudki. Raadio kahes. See kestab kuulda raadios on pühendatud ühele inimesele Viktor Soyle ansambli kinolaulu tegijale lauljale ja liidrile, kes täna oleks saanud viiekümneaastaseks. Aga Me võime tänase päeva puhul soovida õnne veel ühele muusikule, ta on Eestist hiljuti anda ja meid rõõmustanud oma töötlusega modern dokingi laulust jooma, haard joomas, Saul, aga kavereid on ta teinud aegade jooksul ikka päris palju. Kaasa arvatud ka genoomi. Palju õnne, Leslie Laasner ansamblist vooraks. Siin on Boracci töötlus loos Ljubov Ethani Shutka või kuulsite meie eelmise tunni intervjuud Artjom Troitski ka siis ta rääkis, et tegelikult on kohati kahju, et on ametlikult avaldatud nii-öelda poolikut materjali või lõplikku viimistlusmaterjali presenteerida justkui läbi selle siis tagantjärele pärast sai surma tema talenti, ehkki ta ise hoidis mõned lood lõpuni või noh, niikaua kui ta elas varjul. Ma ei oska öelda, kas Ljubov Shutka sealt samasse kategooriasse kuulub, aga igal juhul avaldati see kogumikul neis Vesnie pesni Viktorat sooja ehk siis vähetuntud või mitte. Kuulsad Viktor Tsoi laulud siin on aga eesti bändi Boraks töötlus samast loost. Haaraks suutis juba shut ka välja venitada korraliku kuue ja poole minutilise oopuse. Täispikkuses seda täna siin ei kuula, sest väga tahaks teile ühe loo veel mängida. Aitäh kuulamast. Ja see lõpulugu, mis Viktor Tsoi 50. sünniaastapäeva puhul kõlab, on petsiall. Aga versioonis, mis on minu meelest täiesti erakordne, stuudios seda salvestatud ei ole, teatud põhjustel ansambli elus olev kitarrist juuri või Georgi Kaspar Jan on rääkinud tõenäoliselt õiguste probleemi tõttu. Ei õnnestugi seda asja kunagi stuudios teha, aga live'is ette kanda võib. See oli detsembris 2010 kui Moskvas toimus kontsert, et kus kinoloomingut esitati orkestreeritud vormis ehk siis laval oli sümfooniaorkester koos Georgi, Kaspar Janiga, kes mängis kitarril orkestrile kaasa Youtube'is. Kui teil huvi on, leiate selle kontserdi ka üles, kõike klipid on kenasti olemas ja vot ma nüüd mürki ei julge võtta, aga, aga kuuldavasti on see projekt ehk kinolooming ja repertuaar orkestri esituses täna jälle päevakorras. On küll vähemalt lubatud välja internetis. Kui olete praegu Sand Peters puris, siis Octyobraski kontserdi Hallis peaks täna toimuma sümfooniline etendus kinolugudest. Aitäh Erik, sulle ka, aitäh veelkord kuulamast. Saate lõpulugu Niisis, spetšall, sümfooniaorkester ja kitarril jurakas parandama.