Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku seitsmeteistkümnendana. Kuidas teie stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Venemaa alustab oma vägede väljaviimist Gruusiast homme teatas president Dmitri Medvedjev Saksamaa kantsleri. USA välisminister kutsusid Venemaad oma lubadust täitma esialgsel hinnangul Jon Gruusiale tekitatud majandusliku kahju ühe miljardi USA dollari eest, kuid see summa kasvab. Välisminister Urmas Paet kutsub Eesti äriringkonda investeeringuid Gruusiast semite katkestama. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul oleks Eesti kaitsekulutuste tõstmine ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Eesti jaoks tulevad taastate jaoks piisav. Lääneriikide reaktsioonist sõltub aga see, milline tuleb gruusia konfliktijärgne uus maailmakord, kinnitab kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov. Gruusia konflikt on tõstnud, otsis tähelepanu olla rootsi võimaliku käitumise juhul, kui Eestit rünnatakse. Rootsi kaitseminister Stein dolforss teatas täna, et sel sügisel töötatakse välja uued kaitsepoliitikasuunised. Tallinna raekojas algab kammermuusika festival. Eesti tippsolistid annavad nädala jooksul kontserte lisaks Tallinnale ka Tartus ja eraldi kontsert peetakse taasiseseisvumispäeva kahjuks, kus tulevad ettekandele ka suurvormid. Ilm on meil pilves selgimistega, sajab hoovihma ning võib olla äikest. Öösel on sooja 14 kuni 19, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Ja kõigest lähemalt siis Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles Thbilisis, et vene vägede lahkumine Gruusiast ei ole alanud nii kiiresti kui loodetud. Merkel lisas, et tagasi tõmbumine on Venemaa usaldusväärsuse küsimus. Pärast kohtumist Gruusia presidendi Mihhail Saakašviliga kinnitas Merkel ka, et Gruusia püsib NATO kursil. Vene väed alustavad Gruusiast lahkumist homme keskpäeva paiku, ütles Venemaa president Dmitri Medvedjev telefonivestluses Prantsusmaa riigipea Nicolas Sarkozy. Iga. Alates homsest hakkab Venemaa välja viima vägesid, mis toetavad Vene rahuvalvajaid, lisas ta. Prantsusmaa president hoiatas Medvedjevi tõsiste tagajärgede eest suhetes Euroopa Liiduga, kui Vene väed ei tõmbu Gruusiast välja vastavalt relvarahule, millele mõlemad on alla kirjutanud vene kaitseministeeriumi teatele valmistatakse Gruusias vägede lahkumist ette. Praeguseks on mõned üksused liikunud koorijat Tbilisi vahel asuvast Igojeti külaste koori poole. Vene üksuste komandör Vjatšeslav Borissov lisanud setteüksused jäävad esialgu koori linna lähistele positsioonidele kaitsta vägede väljaviimist. Lisaks on Vene väed endiselt positsioonidel Gruusia lääneosasse nakkis asukediidis sadamalinnas potist on seest maaväed lahkunud. Vene rahuvalvajaid on aga kindralstaabi teatel võtnud oma Rolli alla Inguuri hüdroelektrijaama, mis varustab elektriga olulist osa Gruusiast ja Abhaasiast. Kindralmajor Borissov kinnitas hommikul uudisteagentuuridele, et regulaarväed on alustanud siin rahalist lahkumist Venemaa poole. Täna hommikul külastas Tbilisi lähedal asuvat põgenikele laagrid, kus tegutsevad Eesti vabatahtlikud, välisminister Urmas Paet. Põgenikelaagrid on ikka kohad, kus on palju meeleheidet ja palju negatiivseid emotsioone. Samuti siin oli põgenikelaager Tbilisi külje all, kus on 600 põgenikku Lõuna-Osseetiast, Ülem-Abhaasiast kui teistest Gruusia piirkondadest. Aga ta oli väga lihtne laager, asfaltplatsile üles pandud, telgid selle sees lahtitõmmatavad, vaata kerged voodid. Õnneks praegu on soe ja ka ööd on soojad. Muidugi see olukord tuleb lahendada enne seda, kui ilmad muutuvad jahedamaks ja leida nendele inimestele siis alalisemad elupaigad. Et muidugi on lootused. Kui nüüd Vene väed siiski alustavad vägede väljaviimist vastavalt vaherahuleppele ja näiteks koori ja kooriümbrusele piirkond vabastatakse, siis sinna saaksid sealt tagasi pöörduda aga inimesed, kes on pärit Lõuna-Osseetiast ja, ja Ülem-Abhaasiast. Ilmselt neil tagasipöördumise perspektiivi paraku lähiaegadel ei ole. Praeguse seisuga on Gruusias kokku umbes 115000 sisepõgenikku, kellest siis näiteks peaministri hinnangul on kuni 30000 siis neid inimesi, kes on tulnud Lõuna-Osseetiast ja Ülem-Abhaasiast. Need on inimesed, kellel päris kindlasti ei ole lähiajal võimalik tagasi pöörduda. Ehk siis need kuni 30000 inimest, kellega gruusia valitsusel siis koos teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleb leida alalisem peavari. Ülejäänud inimestest suur osa on pärit koorist ja kooriümbrusest, nii et loodetavasti kui Vene väed nüüd ikkagi täidavad oma kokkuleppeid ja sealt välja tõmbavad, et siis neil inimestel valdavalt on võimalik tagasi pöörduda. Mida saab Eesti veel teha Gruusia abistamiseks, kas on veel võimalik nii-öelda hakata otseinvesteeringuid tegema või siis praegu on ikkagi humanitaarabi esialgne nii-öelda eesmärk. Esialgne eesmärk on humanitaarabi, kuigi järgmiste sammudena võiks ka Eesti ärikogukond leida endas kindlust jätkata kavandatud plaanidega Gruusiasse kindlasti olulisemaid probleeme tekib gruusia majanduses. Taastada investorite usku ja usaldust ja siis üles ehitada oma riigi infrastruktuur ja majandussest, no see on kõvasti kannatada. Ja samuti siis ka Gruusia kavatseb luua fondi, et siis kuhu koguda rahvusvahelist toetust, selleks, et investeerida uuesti oma infrastruktuuri, siis ehitada uuesti üles purustatud sadamaid, lennuvälju ja raudteed ja raudteesildu, mida on purustatud. Nii et eks need on valdkonnad siis, kuhu Eesti oma tähelepanu suunama. Kas on juttu olnud, kui suures ulatuses nüüd nii-öelda majanduslik kahju on Gruusiale tekitatud? Peaministri sõnul eilse seisuga nad arvestanud, et otsene majanduskahju on umbes miljard USA dollarit aga et summa kasvab pidevalt ja kaudset kahju. Näiteks seda, mis puudutab investeeringute peatumist, mis puudutab usalduse kahanemist Gruusiasse kui investeerimiskeskkonda, et seda kahju ei olegi võimalik nii täpselt mõõta. Gruusia konflikt asetab uude valgusse ka Eesti kaitsekulutused ja eelarve läbirääkimised Tõnu Karjatse teemaarendus. Gruusia konflikt. Ta on esitanud väljakutse nii Euroopa liidule kui ka NATO-le ja USA-le. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov kinnitab, et see, milline on maailm pärast Gruusia konflikti sõltub lääneriikide reageeringut. On räägitud G7 taastamisest NATO-Vene suhete ümbervaatamisest teisipäeval toimub muide sellel teemal ka NATO välisministrite kohtumine Brüsselis, mille USA riigisekretär ris kokku kutsus räägitud sotsidele Nende mängude ärajätmisest või siis nii-öelda printsist, et need mujale viidaks. Euroopa Liidu Venemaa vahelise partnerlus ja koostöö kokkuleppe ümbervaatamisest, viisarežiimist ja paljudest muudest asjadest. Euroopa jaoks kindlasti võib väita, et puhkus geopoliitikast on läbi ja see on tõesti nii-öelda puudutab koopad, kuna Ühendriigid ei ole viimase 17 aasta jooksul ka geopoliitikast puhata saanud, kuna nemad on maailmavõimuna tegelevad terve maailmaprobleemidega ja nende jaoks ei ole see veelahe ehk nii suur kui Euroopa jaoks. Mis puudutab nii-öelda nagu järelmeid jaoks siis alles oli. Aprillis oli Bukaresti tippkohtumine, kus selle lõppdeklaratsioonis on väga selgelt öeldud ja ma tsiteerin meie elanikkonna tervitusi, tooriumi ja vägede tugev kaitse on meie alliansi peamine eesmärk ja jääb meile kõige olulisemaks julgeolekualaseks ülesandeks tsitaadi lõpp, et ma arvan, et selles osas mingeid muutusi ei ole, kui, siis lihtsalt sellesama väljendi nii-öelda konkreetsemaks sisuga täitmiseks. Eesti täidab oma liikme kohuseid NATOs, välismissioonidega ja kaitse-eelarvega. Praegu on valitsuskabinet kinnitanud tuleva aasta kaitse-eelarve kuludeks 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul piisaks Eestile kaheprotsendilisest kaitse-eelarvest ka gruusia konflikti valguses. Kui saavutada lähitulevikus kaheprotsendiline riigikaitse eelarve ja teda ka väga mõistlikult ja plaanipäraselt kasutada, siis ma arvan, et oleks hea areng ja hetkel veel suuremaks seda mõtet tõsta. Tuleva aasta riigieelarve osas vist enam midagi muuta ei saa. Väheusutav, kuigi ka tuleva aasta eelarve tuleb Riigikokku ja eks need täpsemad prognoosid rahade osa ja majanduse osas jõuavad ikkagi niimoodi aasta lõpus selgele pildile ja kui loota, et pilt hakkab paranema, siis kindlasti tekib küsimus, et mis on need prioriteetsed suunad, kuhu juurde lisada eelarvelt. Aga tõesti, ja vaadates, mis maailmas sünnib, mis sünnib Gruusias on selline lihtsalt teoretiseerimine riigikaitsest ja, ja tänasest turvalisest maailmast, kus kõike nagu saaks diplomaatilise laua taga kokku leppida, paraku minevik. Uus majandusprognoos tuleb 25. augustil, seejärel algavad arutelud valitsuskabinetis ja siis jõuab eelarvedebatt Riigikokku. Rootsi kaitsejõudude jaoks oli Venemaa sissetung Gruusiasse segadust tekitav fakt, mis sunnib juba sel sügisel looma uued kaitsepoliitikasuunised. Anu Kaupmehe vahendusel kuulete lähemalt. Esimest korda pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Venemaa saatnud tankid oma piiridest väljaspoole. See fakt on Rootsi kaitsejõudude juhtkonnas tekitanud segadust. Juba ammu ei peeta ju Rootsis Venemaad sõjaliseks ohuks. Sellest lähtuvalt on koostatud ka Rootsi praegune julgeolekualane doktriin. Veel neli aastat tagasi kõlas Rootsi valitsuse hinnang Venemaa kohta nii. President Putini juhtimise all jätkab Venemaa orienteerumist Lääne-Euroopa ja USA suunas. Gruusia sõda on Rootsil ja seepärast külmaks dušiks ja sunnib nüüd Rootsi poliitikuid oma kaitsepoliitikat ja kaitsejõudude suurust ümber hindama. Gruusia sündmused NUT meie pilti Venemaast ütles hiljuti ka Rootsi välisminister Carl Bildt. Veel tänavu kuulutas Rootsi valitsus oma rahvale, et Rootsi ei jää passiivseks, kui mõnda teist Euroopa Liidu riiki tabab sõjaline rünnak ja sama ootab Rootsi teistelt Euroopa Liidu riikidelt, kui rünnak tabaks Rootsit. Sama vastastikuse abi põhimõtet teatas hiljuti Rootsi raadios Rootsi kaitseminister. Kui talle esitati küsimus, kuidas käituks Rootsi, kui Venemaa ründaks Eestit. Just Eesti on huulil kõigile Rootsi kommentaatoritele. Kui jutt on Gruusia konfliktist Rootsis, kardavad paljud, et samamoodi nagu Venemaa asus väidetavalt kaitsma oma kodanike huve Lõuna-Osseetias võib ta asuda kaitsma oma kaasmaalasi ka Eestis ja Lätis. Kuid Rootsi oma sõproitaks sõda Gruusias pääses valla nädalaga. Rootsil koondatud kaitsejõudude jalule saamine võtaks aega vähemalt aasta. Rootsi kaitseminister Sten dolfors lubas seepärast täna, et juba eeloleval sügisel töötab Rootsi valitsuskantselei välja Rootsi uued aja puhastatud kaitsepoliitilised suunised. Et Rootsi lähiregioonis koosneb NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidest ja on seega midagi muud kui kauka suus, ei tähenda veel seda, et me võime välistada sõjad selliste kriiside ja intsidentide ohu Rootsi lähiregioonis. Ka Läänemerel võivad tulevikus tekkida huvikonfliktid. Nii hoiatab Rootsi kaitseminister, teen dolfos tänases lehes Svenska Dagbladet. Anu Kaupmees rahvusringhäälingule Stockholmist. Pärnu lennujaamas valitses eile samal ajal nii kurb kui rõõmus meeleolu. Kurb seetõttu, et õhku tõusis selle hooaja viimane liinilend, Stockholmi rõõmus aga seetõttu, et linna turismiettevõtjate algatusel ja rahalisel toel käima pandud lennuliini esimene hooaeg osutus edukamaks, kui planeeritud. Ülle Hallik jätkab. Lennud Stockholmi ja Pärnu vahel on toimunud kord nädalas igal laupäeval alates mai lõpust lende teenindas Rootsi lennufirmas kai veis. Lennuliini käivitajateks oli grupp Pärnu spaaturismiettevõtteid, et muuta Pärnu kui kuurort rootslase jaoks atraktiivsemaks, sellega edu õhuvärav 130 kilomeetri ja mitme tunni bussisõidu Jaagule lähemale. Tervise ja tervise paradiisi juhatuse liikmed rätniku sõnul näitas esimene hooaeg, et samm on end õigustanud. Arvasime, et selline 220 230 inimest oleks vaja nende 12 lennuga Pärnusse tuua, siis siis tervis ja paradiis tõid 272 inimest 2008 hooajal lennukiga Pärnusse, nii et selle koha pealt on küll kindlasti eesmärk täidetud 2009 hooaeg, milline meie kindel soov oleks küll, et see hooaeg tuleb tule ja et see tuleks isegi natukene uhkem kui sellel aastal ette kindlasti üks, üks väga tähtis asi oleks suurendada lendude sagedust, et meie selle aasta kogemus näitab seda, et Rootsi turg on valdavalt huvitatud lühematest reisidest kui seitse päeva, kolm-neli päeva ja kui meil oleks selline võimalus, siis kindlasti oleks ka vähemalt kahekordne nõudlus nende lendude järgi ja ja kindlasti ka väikene selline pikendus perioodile, et võib-olla maikuus võib-olla septembrikuus lendusid, et see on nüüd kõik need teemad, mida me arutame ja mida me veel teeme, on see, et me otsime siis Pärnu linna pealt partnereid juurde, et selge on see, et see on asi, mis on, on kõigi Pärnu turismiettevõtjate huvi ja, ja ma usun, et ka Pärnu linnavalitsuse huvi kõige tähtsam on see, et me oleme esimese aasta ära näidanud, et asi on võimalik. Viimase lennuga saabusid Stockholmist tagasi Pärnu linna ja konverentsibüroo esindajad, kes tutvustasid Pärnut sealsetele turismiettevõtjatele teiste hulgas ja teist korda elus maandus kodulinna lennuväljal konverentsi no juhatuse esimees ja turismifirma reisija direktor Viivika turule. Kui see Pärnu aga sealt ülevalt paistma, ma ütleks, selline pidulik tunne tuli südamesse. Et noh, tegelikult fantastiline, nii suur asi on algatatud, et kui nüüd jätkuks jõudu ja tahtmist seda jätkata, et no minu meelest see oleks Pärnule selline plusspunkt ja kaardile toomine palju laiemas mõttes, kui ta praegu on. Lennujaama juhataja Erki Teemägi sõnul oli Stockholmi lennuliini teenindamine enesetunnet tõstev kogemus. Tunne on tegelikult hea, ka töötajad on nagu rohkem motiveeritud, et saab ka tõelist lennukit teenindada. Väikelennukid, mis meil enamasti käivad, ei nõua sellist hoolt ja, ja protseduuri nagu, nagu reisilennuk tühjaks ei kurdaks. Lennujaamas natuke ikka, aga meil on vaja kannatada. Oktoobrini, siis hakkavad Ruhnu lennud jälle pihta ja siis on jälle huvitavam. Nii turismiettevõtjad kui lennujaam loodavad, et esimene Stockholmi liinihooaeg on aluseks järgmistele ning et lisaks Stockholmi lennugraafiku tihenemisele laieneb aastate pärast ka sihtkohtade kaart. Tallinna raekojas avatakse kahe tunni pärast Tallinna kammermuusika festival. Milline on festivali eesmärk, uuris festivali korraldajalt ja kunstiliselt juhilt Pille lillelt Karin kopraklassikaraadiost. Püüame siis esitada võimalikult palju selle kammermuusikafestivali raames igal aastal meie tippmuusikuid ära. Kontsert hakkab meil pihta kohe raekojas kell kaheksa õhtul ja siin me oleme kutsunud Irina Sahharenkova, kes kahtlema. Marta on praegu Eesti muusikute niisugune äärlikene ja sealt edasi siis hakkab pihta Rootsi-Mihkli kirikus, Tallinna raekojas Jaani kirikus vahelduvalt Oksana sinku. Indrek Vau, Madis Kari, Kristina kreed, Andrus haa, Mari Tampere, Henry-David Varema, Peeter Paemurru, Virgo Veldi kahtlemata Oliver Kuusik. Annelise Beuroodne, Mihkel Poll, Aare Saal. See niisugune nimestik on muidugi väga pikk, ma ei jõudnud praegu kõiki nimetada. Festivalil kõlab loomulikult kammermuusika ja ka nagu öeldud, Eesti muusika. Mis muusikat veel võiks kuulda? Alati taasiseseisvuspäeva auks üks niisugune natukene suurem ja orkestriga kontsert siis sellel aastal esmakordselt need üritame tuua päris suure seltskonna publiku ette ja esitame kahte oratooriumi. Oratooriumi kanal 20. augustil siis kell kuus Tallinna Jaani kirikus. Solistideks on meil alla popuova, kes on Vanemuise teatrisopran, Maire Haava, Mati kõrts, kes ei vaja tutvustamist, Aleksandr Mihhailov kaasa teevad seal siis Tartu Jaani kiriku kammerkoorile noor ja siis meie festivaliorkestri dirigent Reiljan, Kaiv ja ettekandele tulevad kaks suurepärast kooriumi Schuberti missa number kaks Jazarpenteedide jõu, mis on muidugi üks uhkemaid võimsamaid niisuguseid lühematvormi oratooriumi nimeks on festivalil Tallinna kammermuusika festival, kontserdid toimuvad ka tas kammermuusika festival, tõepoolest esimest korda läheb Tartusse. Niisugune väike soov tegelikult on, et võib-olla lihtsalt pärlikesed müüa siis meiega suurematesse keskustesse need kohad, kus me tegelikult siis aasta läbi kontserte korraldav. Ja muidugi meil on alati festivali lõppkontsert. Me oleme eraisikute ja firmade kaasabil saanud välja panna juba neljandat aastat noorte interpreetide preemiaid ja seekord siis jällegi on meil kolm preemiat. Üks on siis noor laulja, noor muusik ja noor dirigent 2000 kaheks. Ning enne saate lõpetuseks veel üks väike teade. Nimelt sündis täna käesolev aasta soojarekord, kui Põlvamaal korrelas näitas termomeeter pärastlõunal 32 kraadi. Varasem selle aasta kõige soojem ilm oli 26. juulil Meil Viljandis mõõdeti 27,7 soojakraadi. Absoluutne Eesti soojarekord mõõdeti aga 1992. aastal 14 10. augustil Võrus, kus oli 35,6 kraadi sooja. Ning ilmast. Öösel ja homme hommikul on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ning on äikest, kohati on udu. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, äikese seal on tuul puhanguline. Sooja on öösel 14 kuni 19 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma ning võib olla äikest. Puhub edelatuul viis kuni 12, saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on homme ilmajaama teatel 18 kuni 23 kraadi. Aitäh, et kuulasite ning kuulmiseni.