Tere ja ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, NAGU Maian Kärmas mõni hetk tagasi ütles, on minu Aarne Rannamäe tänaseks selliseks mõnusaks seltskonnaga siin. Kaunid naised, Külli-Riin, Tigasson, Eesti päevalehest ja Heidit Kaio. Eesti ekspressist. Tere, head kolleegid. Tegelikult maa peaks küsima, et mis te siin teete, et midagi paremat teha ei ole, et et igasuguseid suveüritusi on nii, nii palju, näiteks sinu puhul ma eeldaks kindlasti, et see oleks praegu hoopis Viljandis mitte ei istuks siin Tallinna südalinnas. Kuidas sa, kuidas sa kuidas sa nii arvad, sa oled lihtsalt niisugune inimesed. Ma isegi ei julge seda kinni, ma isegi ei teanud, et mulle see kuidagi nagu välja. Poole on näha ka tõsi, et me, ma olen küll täiesti päris tihti Viljandis käinud, et seekord on, seekord on väike erand, et ei ole kohal seal? Jah, aga, ja, ja ka tõsi on see, et, et linn on täiesti tühi. Tallinna linn on tuul, ainult õrn, tuuleõhukene liigub linnas ringi, inimesi ei ole näha kusagil. Sina, Külli puhkate vanemad, nagu ma aru saan, ei puhka. Minul on puhkus juba läbi, olen tööl tagasi olles juba ühe nädala. Ma alustan esmaspäevast puhkamist või tegelikult juba praegu siin sinu meeldivas seltskonnas, puhkan. Aitäh no üks on kindel, et lisaks jaht tõesti tohutule hulgale suveüritustele, mis praegu mööda Eestimaad rullivad siis on meil läksid just enne saadet nagu arvamused lahku, et Heidit ja mina arvame, et on teistsugune haparas hapukurki, sina küll arvad, et ei ole, et sul on käed-jalad tööd täis. Ja et siin Heidit eespool ütles, et kui me siin enne saate algust vestlesime, ta ei mäleta nagu tükk aega sellist sisutühja aega, aga ma tunnen küll, pigem tegelikult vastupidi, ajakirjanikuna. Et ikka uudiseid on minu arvates ikka päris palju ja me saame pidevalt teada. Noh, kasvõi uutest plaanidest, mis valitsusel on siin, olgu siis ideed minna, et viia kolm riigiettevõtted börsile või siis kava muuta nüüd või reformidele, õpetajat palgasüsteemi ja õpetajate nädalakoormust. Kasvõi kõik see, mis toimub ESM-i ümber, et mina küll ei taju, et nagu oleks sisutühi aeg No tegelikult öeldakse, et pärast kaklust rusikatega ei vehita, aga kõik need teemad on sellised, et vehitakse juba enne kaklust kui niimoodi piltlikult sümboolselt öelda, et tegelikult on need kõik ju kavad, mida, mida ei tea veel, mis kujul vastu võetakse ja kas üldse vastu võetakse. No see, et nad on kavatse, ongi ma arvan, et avalikkus ja ajakirjandus peab ikkagi ju sekkuma siis selles faasis, kui, kui asi on olles veel kava või idee tasandil, et see on meie ülesanne. No me räägime nendel teemadel, aga eile õhtul siis hilja algasid Londonis järjekordsed suveolümpiamängud avatseremooniat, ma loodan, te vaatasite põgusalt vähemalt ühe silmaga. Aga oli väga äge, oli päris tore jah, et niisugune mõnus segu sellisest Britilikkusest natukene kodukootusest, ehk siis nagu loodusest ja kõigest sellest, mis, mis brittidel on tähtis. Ja samas niisugune oma kuulsuste eksponeerimine kõikvõimalikes faasides, et ka need kuulsused olid mängu toodud, kes kes keda, keda reaalselt olemas ei ole, vaid, vaid kes on nagu, nagu ainult ütles kirjanduskangelased või, või muud, sellised Johnsbon, jah, no nagu James Bond, võimeri Poppins ja, ja siis ka need, need, need päris kuulsused siis, kelle peale siis rahvas ahetas ja ohutus, aga kokkuvõttes oli, oli väga niisugune ilus stiilipuhas, mida, mida ei saa ja pompöösne joonud liigselt mida ei saa mõne mõnede eelmiste mängude neid avatseremoonia kohta öelda Jahkus. Ei, just nagu ei, ei püütud kedagi nagu üle trumbata. Aid aeti nagu oma oma joont. Seal on, ma olen ka lugenud ajakirjandusest, et, et londonlased võtsidki selle noh, selle, selle eesmärgi, et Hiinat ei ole võimalik üle trumbata, et, et seal see oli lihtsalt raha ja jõudemonstratsioon ja kui, kui juba üle trumpamiseks ei lähe, siis tuleb, siis saab võtta juba täiesti nagu vabalt või siis Sabrivitult võtta ja teha seda, mis endale meeldib ja see tõesti tõesti kukkus väga-väga vahvalt välja. Jah, eks võib ju alati küsida, et noh, et noh, me teame kõik, kes on nii-öelda läbi ajaloo esibritid, eks ole, noh, kasvõi seesama James Bond ja ja mister, piin ja kõik, kes seal olemas olid ja kui proua Rolling luges katkendit küll mitte oma oma bakterist vaid vaid Pieter paanist, siis, siis noh, see on ju väga-väga tore ja alati võib küsida, et et kas, kas, nagu liiga liiga paksult seda värvi ei olnud värvitud, aga, aga samas jällegi laste niisugune ärakasutamine heas mõttes. Ja ka see, et tulesüütaja tulid ju Briti noorsportlased, oli igati igati sümpaatne, et alati on näritakse küüned küünarnukini ära ja püütakse arvata ja ennustada, et kes selle tule siis süütab, aga aga seekord tehti kõigile nagu, nagu tünga ja niuksed kuulsusest tules ütlevad, ei olnudki. Küll on tore, et, et see üritus oli selline informaalsem või nagu sa isegi ütlesid, sellisem vabam ei olnud. Pöiad sirged ja sellised sirged read, mis on, mis on olnud tihti sirged read võimlejatest, kes imelises sünkroonis teevad täpselt ühesuguseid asju, et seda tegelikult Londoni olümpiast toodetakse, seda informaalsust ka ka muus mõttes, et kui Pekingi olümpia puhul räägitud seda, et, et see oli siiski nagu noh, linn ei pidutsenud või et, et see oli siiski selline noh, väga rangelt spordile suunatud üritus, mis oli küll väga-väga-väga uhke, siis siis Londoni olümpia oodatakse just seda, et, et London on üsnagi ühtlasi ka selline ööelu keskus ja, ja et ka siis nii-öelda pärast pärast võistlusi pead, publikul on seal on seal tegemist, siis linna peal. No eks Pekingis oli ka Öörovoga, seal oli alati suur kõrv kuulamas. Ööelu pealt. No aga see on vist ongi nii olümpiamängude saatused, kui ta toimub mingisuguses suletud ühiskonnas või diktatuuririigis või mingis sellises sellises kohas, kes püüab vägisi musta valgeks teha ja musta valgeks rääkida ja näidata, et et seal seal ongi see asi pompöössus. Riik, kus on nagu demokraatiat rohkem ja ja mõeldakse nagu teistele väärtustele, et et seal ei, ei pungestatani nii kohutavalt, et näidata, kui, kui võimsad ja kui palju meil muskleid on ja kui, kui hästi me töötame edasi. Kuigi samas britid on väga mures selle pärast, et, et siiski see euro eurotsooni kriis mõjutab ju kõik ja praegu eelarve suhtes raha, rahakotid on kõigil tühjad, et et eks, eks britid vaatavad seda natuke, et pagan, et see on üks kallis pidu meil siin nüüd pidada sellisel keerulisel ajal. Nonii küljel sina, nagu ma aru saan, ei näinud. Mul ei õnnestunud seekord vajutaja kahjuks. Ma sain selleks, aga ma ei tea, kas te olete tähele pannud, et kui palju on meie meedias nüüd just vahetult olümpiamängude eel ilmunud selliseid noh, kuidas öelda nüüd olümpiamänge eitavat või või kahtled olla põnevaid või, või, või siis kritiseerivad niukse kirjatükke kusjuures üldse mitte niisama internetikommentaariumides, vaid, vaid kohe ongi, et et inimesed kirjutavad, et tuntud inimesed kirjutavad, et, et ei lähe enam nii korda nagu nagu vanasti. Aga tõsi ta ju on, et ei lähe enam nii korda et ei jaksa enam jälgida, neid spordialasid on nii tohutult palju, et tõesti nende eks meie meie ajad olid ka nagu teised, kui lapsepõlves sai vaadatud, et siis olid olümpiamängudel selgelt teistsugune kaal, võib-olla praegu aga samas on ka inimesi, kellele läheb korda ja samas ka tõesti alati noh ma tunnistan, mul endal ka kohati on see küsimus, et kui neid neid eelarvenumbreid vaadata ka kui ma ei eksi, siis oli Pekingi olümpia läks maksma 44 miljardit dollarit, siis nüüd Londonis räägitakse, sellest plaaniti seitsme miljardi dollariga hakkama saada, läheb 14 miljon, arstid, dollarid, siis tekib küll tunne, et aga oota, aga milleks see? Et no tohutud summad, mis, mille nimel need täpselt siis nüüd nagu liikvele pannakse, et see nagu vajab uuesti ja uuesti läbimõtlemist veel enda jaoks ka läbi läbiarutamist, et mis see täpselt on, mida me sealt tahame või milleks need, milleks üritus olemas peaks olema? Noh, aga need linnad, kes on kandideerinud olümpiamängude korraldamisel, need tahavad hirmsasti korraldada, sest loodetakse esiteks nii-öelda mainekujunduslikku suurt ülisuurt megasuurt projekti. Teiseks loodetakse ka mingisugust rahalist võitu. Nojah, ja siis see ja siis selle taustal on BBC-s oli minu meelest sellel nädalal üks tore reportaaž Ateenast, kus need olümpiarajatised on umbrohtu kasvanud, eks ole, ja ja siis seal taustal on sealsamases Kreeka võlakriis see, noh, üle üle jõu elamine, siis jälle seesama küsimus, et milleks nüüd täpselt kõik vajalik. Kali aga mulle tundub, et, et muidugi küsimus on ka vanuses ja harjumuses ja eks noorena ikka suhtub naguniisugustes šõudes, kus kogu maailm on koos ja kus noh, kõik on kõige parem ja alates korraldusest lõpetatud siis sportlike soorituste ka, et, et see on nagu kuidagi tähtsam, aga tegelikult mida ma räägin nagu enda puhul nüüd, et mida, mida vanemaks saad, seda, seda rohkem mõtled selle peale, et et miks ikkagi pea tähtsus on, on vähenenud ja miks üha rohkem räägitakse sellest kriitiliselt on ikkagi ilmselt see, et inimestes jõuab üha rohkem äratundmine, et, et see on üks suur poliitika ja äriprojekt, kus siis gladiaatoritel ehk sportlastel, kes on ju profid, teenivad sellega leiba. Et nende selline roll on tegelikult nad on pandud mingisugusesse kasti, mis teenib hoopis mingeid muid hüvesid ja huvisid, et, et see ei ole, see ei ole enam niisugune noh, nagu spordipidu. Vaid see on, see on päripidu, sponsorite pidu ja igasugune muu pidu, aga, aga, aga üha üha vähem nagu, nagu spordipidu. Ma ei tea, kuidas teile tundub. Ma ei tea, ma arvan, et eks äri suured rahad on seal nagu olnud ikka kogu aeg mängus, et et küll, aga ma arvan seda, et võimalik, et ka üldse niisuguse nagu noh, selliseid spordi jälgimise vastu võib-olla tuntakse nagu natuke vähem vähem huvi, ehk et mulle tundub, et inimesed nagu rohkem rohkem nii-öelda tegelevad ise võib-olla spordiga harrastavad seda On nagu inimeste vaba aja kättesaamise eest on, on läinud väga-väga suureks ja väga laiaks neid konkureerivaid allikaid, kes kõik selle paari tunni inimese töö vaba aja üle nagu on kõik võitluses, et tõesti, et see, see jah, see, see, selle ressursi üle võitlus on väga-väga äge. Ja nagu me siin räägime, võis Aarne meenusete kunagi oli olümpia nii oluline, siis tegelikult no tõesti, kui oli veel nõukogude aeg, et siis see oli üks vähene niisugune nagu aken maailma siid, et kus me nägime, et, et mis. Mis toimub ja meie sportlased käisid seal ära, aga. Noh, see on tõsi, et olümpiaraamatut, mis ilmusid ju üsna kiiresti pärast olümpiamängude lõppu ka Eestis ka Nõukogude Eestis. On loeti ju tegelikult kapsast, eks, ja, ja, ja see oli, Me teadsime, vähemalt meie tähendab minu, minu põlvkond ja, ja meie meie klassi poisid vähemasti teadsid ju peast, eks ole, mingid täiesti jaburaid tulemusi ja mitte ainult nii-öelda kergejõustiku tippaladel vaid, vaid ka vaid ka muudel ja, ja olümpiavõitjaid peast ja, ja praegu ma vaatan nagu nooremaid inimesi. Noh, ei, ei ole seda huvi. Et selle asemel on muidugi, maailm on läinud nagu avaramaks ja kõik, aga aga noh, sinu lehte, Heidit oli, see oli jah, Ekspress nimetas lausa seda eetri terrorismiks, mis, mis hakkab toimuma nüüd siis Eesti rahvusringhäälingu eetris. Nojah, sadu sadu tunde, kas mingile 400-le? Tõnniga 50 tundi, kui ma ei eksi, on meie sporditoimetused toodavad siis sealt seda pilti, noh, eks ta olegi. Et kui kõht on täis, siis seal on nagu süüa ei jõua ja siis siis hakkab see nii-öelda vastureaktsioon töötama. Ehk siis tühja kõhuga ei tohi kunagi poodi minna. Et ostad rumalusi kokku ja sööd rohkem silmadega, et olümpial on ka ilmselt nii, et on, on igaühel mingid omad omad meelisalad, mida siis katsutakse vaadata ja ja ülejäänud on siis nagu tapeet, mis, mis lihtsalt tuleb, et need inimesed, kes nagu mängija muidugi nendes muidugi sügavalt vabandame, kes, mäng üldse juhataja. Ja, ja see on nüüd noh, muidugi siin arutlemise objekt, et kas kas üldse peaks nagu täies mahus seda seda programmi üle kandma või, või peaaegu täies mahus ilmselt täies mahus ei suuda seda ju keegi jälgida. Aga ka 450 tundi on ikka meeletu meeletu hulk aega, mis meie värvilist ekraani ja raadioeetrit täidab. Mis on veel, mulle muidugi, seekord isegi natuke meeldivalt meie meediast enne olümpiat silma jäänud, on see, et vägisi ei, ei püütab ponnistada, et palju me neid medaleid nüüd ikka kokku kraapima, et et see on vist lausa lausa esimene kord, et kus, kus avaldatakse kahtlust ja, ja ei ole niisugust hüsteeriat, et noh, Eesti sportlased siin üks ühte artiklit ma nägin, et teoreetiliselt on võimalik 33 või mis oli medalit või üheksa või pole vahet. Et, et oleme ikkagi realistid ja tänapäevase gladiaatorite sport on ikka niivõrd niivõrd karm ala, et, et kui me ei saa ka ühtegi, siis on, siis on kõver. Sul on õigus, et seekord juhtub meedia nagu erakordselt lõõgastunud sellesse olümpiasse uska nende ootuste suhtes, et majaga nendesse tähele pannud selliste hüsteerilise suhtumist, mis on tihti olümpiatega kaasnenud, et mitu medalit. Me tuleme kalmistule, et mis on ka tohutu pinge muidugi sportlastele kes niikuinii lähevad sinna ju enda jaoks tegema parimat tulemust. Noh, ja selle teema lõpetuseks võiks öelda vist, et Londoni olümpia on läinud hästi siis, kui seal ei toimu mitte mingit tõsist intsident. Terrorist jah, mida, mida, mida nende mängude puhul ikka tõsiselt ju kardetakse, et kui kui üldiselt rocki isandad üle üle võitud ja üle ülemakstud ja, ja üle otsustavad on, neid on kritiseeritud selle eest, et nad annavad mänge korraldada nii-öelda kahtlastele, riikidel või kahtlastele paikadele. Noh, räägid seesama Peking, eks ole, või, või tulemus, tulemus on ja Sotši talimängud ja nii edasi. Et, et siis ka ütleme, sellel koordinaatide teisel teljestikud on, on London ühes ühes tipus, et London ei ole kahtlane lind, selles mõttes, aga aga London on London on terrorismi sihtmärk, võib-olla, et number kaks või kolm ütleme New Yorgi ja Washingtoni sinna sinna ette paneme, et, et kindlasti kümned tuhanded näeksid suurima rõõmuga, kui toimuks mingisugune väga-väga tõsine asi. Kusjuures rahast rääkides, siis ma saan aru, et Londoni olümpia eelarvest just tagakaaluka osa moodustab seesama turvaturvanõuete täitmine ja nende ürituste turvamine, et, et see, see on nendele olümpiatele Ja kui siin on nii-öelda osaluseksperimendi laadis ajakirjanikud teinud juba katseid, et kuidas on nii-öelda Londoni mängude turvaaukudest läbi pugeda ja see on neil õnnestunud, siis see tekitab muidugi parasjagu paraja annuse kõhedust, et see on, see on kole asi. Kuulge, aga kahjuks või, või õnneks ma ei tea, Carlewisel legendaarsel spordimehel ilmselt ei ole õigus, et olümpiamängude ajal kõik muu elu seiskub. Ei heida seisku midagi ja ja, ja sõjad ja konfliktid maailmas jätkuva tingi olümpiaalal, kas gruusia seda, eks ole, pekingi ajal alguses Gruusia sõda ja Süüria verepulm jätkub täie hooga, nagu meist uudistest kuulsime, kõikide lahingute ema Süürias Aleppos on, on tõenäoliselt algamas ja nii edasi, et et ka meil kodus ei ole, ei ole, teeme siin niukseid otsustava otsustava kannapöörde ja räägime siis ka kodustest asjadest, et võiks väikene tuur mööda mööda Eestimaad, hiljuti andis mulle ikka paraja paraja sellise pessimismi annused. Kui sa tuled mõnest kaunist väiksest Eesti, olgugi siis depressiivsest väikelinnast mis kõik ei ole ju depressiivne, eks ole, saad aru, millele ma vihjan. Et, et Tallinnasse sisse sõites on, on autos tunne, et te olete nagu, nagu kus sõjajärgsesse tsooni sattunud, et Meie tänavad, need on, need on niisugune paras, paras pommiauk ja ja, ja, ja kõik märgistamata triibutamata ja, ja kole must värk, nagu ta siin praegu meil on kahjuks eriti kui sa tuled näiteks Rapla poolt, mis mulle oli tõsine üllatus, kui kui ilus väikelinn on praegu Rapla, need. Mul endal puudub Raplaga peaaegu vähimgi seos, et ma võin selles mõttes sellele toredale väikelinnale reklaami teha, et minge vaatama. Kui ilusti ilus, puhas ja korrastan, kui õitsev, kui ilusad tänavat ja, ja toredad inimesed, et et vaadake, aga siin on siis Tallinnas on nagu triibutamine, mis peakski kuuluma naiste juuksurisalongide repertuaari. On, on viimastel nädalatel kõige enam tähelepanu pälvinud. Nojah, tõsi ta on, et need, kes, kes Tallinnast väljaspool on ilmselt noh, nendele jääb see teema natuke kaugeks, aga tallinlaste, kes on siin suvel linna sattunud linna ainult siis nende nende kannatus on siin suvisel ajal tõsiselt proovile pandud ja põhiliselt ka siis just nimelt liibutamistega, ehk siis sellega, et, et on joonistatud maha uusi bussiradu, mis iseenesest võiks ju väga sümpaatne olla, aga, aga tundub, et, et, et seal nagu ei ole, see puudub nagu suur plaan taga, et on, on triibud, aga, aga pole plaani. Ja mul oli üks kolleeg, kes, kes teisipäeva hommikul tagasihoidlikke vaikse häälega naisterahvas, kes, kes kunagi kurja sõna ei ütle, tormas teisipäeva hommikul toimetusse. Kas te teate, ma tulin praegu poolteist tundi Viimsis Tallinnasse keset sedasama suvise suvist ilusat päeva, kui Tallinna kesklinnas on kilomeetri kaugusel, pole näha ühtegi inimest, lihtsalt oli viimseni oli ummiktee peal, eks, et, et, et mis, mis on siis nagu selgelt ennustus sellest, mis meid sügisel siin ootama ootama? No samas bussidele ühistranspordile eraldi radade tegemine on, on see on ikkagi nagu laane Euroopa liikluskorralduses, nagu väga levinud võtta, et eesmärk on see, et ükskõik kes ükskõik kus ta ei sõida linnas ühest punktist teise ühistranspordiga pead saama see kiiremini kui, kui autoga ja see on, ma arvan, et see nagu töötab tegelikult, et kui mõelda näiteks Berliini peale, et sa tahad seal sõita seal linnas ühest kohast teise, siis tegelikult väga suure tõenäosusega sa saad kiiremini, kui sa lähed, kus metrooga või seal laheteispaaniga, kui sa lähed ühistranspordiga, kui autoga. Minu meelest Tallinnas siis on see, mis, mis on toimunud, on see, et, et on, on jagatud ümber seda vaesust, et ei ole tekitatud mingisugust uut kvaliteeti, mis siis noh, võiks olla see, et bussiradasid juurde teha, aga siis siis tõesti, et see samas nagu muu liiklus ei, ei, ei kannatuks selle võrra väga oluliselt, vaid lihtsalt, et see, ütleme, see kvaliteet, tekite tekitatakse siis uut kvaliteeti, tekitatakse valge värviga triipe, tõmmates tänava peal, et sellega ei, sellega ei teki uut kvaliteeti ja teid ei ole näiteks sama mingisugust trammiliiklust laiendada trammiliiklusala laiendada, miks mitte tõesti kusjuures ka võimalust teha jalgrattaradu juurde, mis, mis väga oluliselt aitaks, aitaks liiklemist Tallinna kesklinnas, et, et kindlasti paljud autosõitjad hea meelega vahetaksid auto ratta vastu. Aga noh, selliseid kvaliteet ei ole tekkinud, vaid on lihtsalt just nimelt see valge värviga tekitatud siis nagu uus liikluskorraldus, et see on nagu kogu kogu lagi. Ei no eks need jalgrattateid ole muidugi tehtud ka siin viimastel aastatel, et olukord ei ole muidugi kaugeltki ideaalne, aga, aga see on tegelikult ikkagi paremaks läinud. Aga mind häirib otseses, kõige rohkem selle asja juures see, et et noh, vot liiklus liikluskorraldusliikluse sujuvus ja, ja tänavate läbilaskevõime ja kõik see, see ei tohiks olla poliitiline küsimus, aga, aga see on nüüd ju läbi viidud niimoodi, et kuskilt on tulnud käsk. Ja me teame, kust need käsud tulevad. Et mulle ei teki nagu hetkekski kahtlust, et Tallinna transpordiamet järsku hakkas, ärkas elule, tuli, tuli koomast välja ja kukkus siis neid lapitud ja augulised tänavaid neutriibutama ja sinna sõna Musk kirjutama. Et noh, nii, nii see asi ei saa ju olla, need asjad on omavahel seotud, tasuta ühistransport, mida siin siis nüüd üritatakse kuidagi söödavaks teha ja järgmise aasta kohalikud valimised, nendel on oma oma selge ja üsnagi läbipaistev ja kindel seos. Ja lihtsalt, ega, ega tänavad ei ole ju kummist. Aga oleks, oleks olemas mingidki, uuringud oleks olnud olemas mingisugused liiklusspetsialistide, meil on olemas ju TTÜs, eks ole, inimesed, inimesed, kes sellega nagu oma oma palga eest ja ja doktori ja, ja professori, ametite ja kraadide eest ju tegelevad. Ja kui, kui nad kõik üksmeelselt väidavad, et nende käest ei ole midagi küsitud ja nad ei saa aru, mis toimub, siis nad ei saa aru, mis toimub. Ma tahaks siis ikkagi teada, kus, kus need targad nüüd istuvad. Kes, kes need asjad on, on, on nagu välja mõelnud ja ja noh, eks me teame, kus nad, kus nad istuvad tegelikult. Kusjuures mul on nagu samasugune mõte, et just nimelt sellest või see noh, see tundub nagu väga jõuga surumisega selles mõttes, et selle keskmes ei ole mitte inimene ja see, kuidas inimene konkreetselt saaks nagu paremini liigeldud, vaid selle keskus on see ühistransport. See ühistransport on kõige olulisem, mitte see, et kuidas konkreetsed konkreetne hulk inimene inimesi saaks liikuda ühest kohast teise. Noh, näiteks on see olnud juttu sellest, et noh, paneme siis uusi bussiliinidele, aga teeks uusi liine juurde, mõtleks läbi seda, et kust, kus mingisugused inimeste vood liiguvad ja, ja aitaks neil siis nagu tõesti tõhusamalt liikuda, et minul näiteks nõmmelt on sellesama, siis nagu Tallinna Tallinna linna ühistranspordiplaneerija järgi on kõige lihtsam tee saada saada siis enda töökohta on seal ametlikult kirjas 53 minutit, ehk siis tund aega on ainult see aeg, mis ma istun. Selle planeerija järgige kiirema, kiirema variandi järgi ühistranspordis. Ma tunnistan, et see ei ole nagu lahendused minule nõmmelt, liikujal, liikvale inimesel ei ole see nagu ei ole tunniajaline pakkumine, kusjuures ma siis veel kõnnin selle ühistranspordi peale ja sealt ühistranspordi pealt ja see, see nagu ei ole lahendus siin on siin on vaja oleks vaja mingit muud lähenemist või mingisugust muud mõtet, aga ma ei näe seda. Ma ei näe seda just seda, et keegi arutleks selle üle, et, et kuskohas on inimesed, kellel on vaja liikuda, vaid arutletakse selle üle, et meil on vaja ühistransport ja meil on vaja lihtsalt seda ühte sõna. Aga kui postidele tehakse näiteks eraldi raja, siis peaks ju ikkagi aitama saavutada seda, et ühistranspordiga saab ühest kohast teise natuke kiiremini. Kahtlustan, et see ühistranspordi rada tähendab seda, et 53 minuti asemel ma saan 50 minutiga, et seega see ei ole nagu see ei ole võit. Kusjuures ma ei tule ju Tallinna linnast väljas, ma tulen ikkagi Tallinna linna seest liigun, kus on suur suur suur areaal inimesi elab seal, et. Ma ei kujuta ette inimest, kes oleks ühistranspordi vastu või kes oleks ühistranspordi eelistamise vastu. Aga noh, eelistamisel on ju hind. Ja kui ühistranspordirida on tühi ja seal seda läbib, ütleme viie minuti jooksul üks, üks buss või peale minu meelest kas või kolme minuti jooksul üks buss, eks ole, ülejäänud aja on, see on see tühi ja kõrvalrida seisab meeletus rida, seisab rida tohutu mass sõidutada. Mida juba siin Tallinnas, mis mida juba toimub? Või tsikleid või mopeede, no mis iganes, eks ole, kogu muu liiklus seisab siis ikkagi tekib küsimus, et kes, kui, kui selline olukord tekib, kui, kui südalinnas need remonditööd otsa saavad kes ikkagi maksab alates siin augusti, teisest poolest või septembrist, kui, kui noh, inimesed tulevad tagasi oma suve ja maakodudest ja hakkavad käima tööl ja lapsed koolis, et et kui, kui liiklus muutub närvilisemaks, see tähendab seda, et liiklus muutub ohtlikumaks see tähendab seda, et liiklus muutub, vägivald samaks, et tuleb avariisid rohkem kui, kui inimesed surmani ära ära vihastatud inimesed lihtsalt istuvad ja ootavad. Ja, ja, ja kui see ei ole argument ja öeldakse, et, et aga bussides on palju rohkem inimesi, kes korraga siis siuh läbivad mingisuguse maa, eks ole noh, mõni minut kiiremini siis ma küsisin, kes siis maksab kinni need keskkonnakahjud, mis tekib siis töötavatest automootoritest näiteks Tallinna südalinnas. Et kas meie õhk on siis juba piisavalt nagu hea ja puhas, et me võime seda gaasitada siin nüüd siis. Ja, ja mille hinnaga? Kusjuures sellesse jah, sellest suure plaani puudumises on ka noh, minu meelest üks selline oluline lünk on see, et nagu sa ütlesid, siis septembris tulevad lapsed kooli ja Tallinna linnas on teatavasti see, et, et väga suur hulk koole on koondunud sinna, kus inimesed ei ela, ehk siis kesklinna. Mis tähendab seda, et, et, et need inimesed või need lapsed sinna koolidesse saaksid, peab toimuma magalatest mingisugune liiklus, et kui, kui, kui linnal ei sobi see, et selline liiklus kesklinna suunal hommikuti toimub, siis tegelikult väga palju aitab kaasa see, kui kui need haridusasutusi kesklinnast minema viia, et see, see oleks nagu niisugune suur pilt, et kui me tahame seda liiklusvoogu nagu hajutada, siis see võiks olla üks variant, aga see on osa suurest plaanist, et see on see, mis peaks toimuma suure planeerimisena. Ma olen ka väga nõus sellega, et tõesti, et väga suur osa sellest nagu liiklusvajadusest ongi tingitud sellest, et kuidas on korraldatud haridus ja kooli Tallinnas, et, et sa pead ju minema ju sellises linnas, kui sul väikse klassi lapsed talle autoga järgi ja kui laps ei saa kodu lähedal koolis käia siis siis jah, see tingib seda vajadust rohkem autot kasutada. Aga samas ta mulle tundub, et, et kohati, kui me vaatame seda, millest, mis probleemidest nagu ühiskonnas neid ja kirjutab, ajakirjandus kirjutab, et ma arvan, et kui keegi siin teeks mingit uurimust nende teemade põhjal, et et, et mis on või, või mis on see rühm, kellele on, on Eestis nagu kõige raskem, kelle probleemidest kõige rohkem räägitakse, siis tegelikult mulle tundub, et selleks ongi nagu autoomanikud, et nagu lastest, kellest väga suur osa elab allpool vaesuspiiri, kirjutate nii palju pensionäride käekäigust. Ei, nemad ei virise avalikult, aga kui me vaatame, et et. Et, kes on enim diskrimineeritud rühm, et see paistab olema kogu aeg, on probleemid. Augud tänaval on saanud interneti kommentaari. Sellest, mida ma selle Tallinna teemaga seoses olen lugenud on, on üks, on üks kontingent selliseid, kes räägivad, Need on autoomanikud, need on mingisugused rikkurid. Et nendega nende probleemid meile korda ei lähe ja meil on tähtis, et me saaksime hea ühistranspordiga, ma tea ühest kohast teise ja kiiremini ja ilusasse, puhtas bussis ja ja nii edasi. Aga, aga see ei ole ju nii. Eestis tähendab autot, tänapäeval jõuab praktiliselt ju igaüks juba osta. Ma ei räägi, millist autot aga põhimõtteliselt jõuab ja, ja auto on ju Eestis muutunud õnneks täiesti tarbeesemeks, et see on nagu nagu vältimatu. Et kui sa, kui sa saad Tallinna südalinna piires nagu jalgsi käimisega hakkama ja, ja sa ei pea vedama lapsi lasteaeda, kooli sa ei pea raskeid toidukotte tassima ühistranspordis, siis saad aru, et auto auto on, on, on vältimatu, tarbesed ilma ilma selleta ei saa, et, et selle, selle arvelt ei, ei saa teha kõike muud, mis esialgu paistab nagu ju väga tore ja õiglane. Aga ei, ei saa ju panna suurt osa, mis ei ole ju väike osa, ei ole 10 protsenti ega 25 protsenti, see on kaugelt üle 50 protsendi inimestest panna panna sellesse seisu, kus öelda talle, et sina ei ole praegu meil meil linnas mitte keegi ja, ja need teised, kes siis sõidavad siit Lasnamäelt siia südalinna ja vastupidi õhtul, eks ole. Et, et, et need, nende, noh, see on, see on ju näha, see on selge poliitiline otsus, sama tänav, mis meie altsid paistab ehk Gonsiori uulitsa on, on üks üks selliseid tuiksooni, kus, kus Tallinna liiklus toimub ja on ju selge, kelle jaoks on need muudatused tehtud. Et nüüd sind pannakse ta ühe ühesuunaliseks ja, ja tavalist transporti peale ühistranspordi enam enam kunagi sinna peale ei lasta. Jah, aga teisest küljest jällegi, et et kui me nüüd mõtleme nagu Lääne-Euroopa suuremate linnade kogemusele, siis mingil hetkel on seal kõikjal ikkagi nagu aru saadud, et see ei ole nagu jätkusuutlik, kui me lasemegi minna seda teed, et inimeste põhiline liiklusvahend on, on auto ja tehaksegi seda, et näiteks ühistranspordi tehakse kiiremaks, tehakse paremaid jalgrattateed, sellepärast et kui asi liigub üha enam autostumise teele, kus need autod ei mahu ära teha kõik laiali. Meelel, aga lihtsalt, nagu ma juba enne ütlesin, siis praegu tehakse nii, et jaotatakse seda vaesust lihtsalt valge värviga nagu ring ringi, et ei teki ühistranspordi nagu uut kvaliteeti, uut põhimõttelist kvaliteet ei teki, et need need samu kiirtramme või, või mis, mis oleks väga, väga võimas asi, eks ole, et või uusi liine, et neid, neid asju ei teki, trumlit. Liiklus on meil samal tasemel nagu 50 aastat, tagasiliinid on, on ju põhimõtteliselt täpselt täpselt sama, kuigi tramm oleks ju suurepärane ühistranspordivahend, mida, mida peaks pikendama juba ammu oleks pidanud seda tegema. Hea küll, meil on, meil on uus aeg ja 20 aastat on olnud iseseisvust ja kõik, aga aga, aga selle 20 aasta jooksul ei ole ju ette võetud ühtegi sellist sammu trammi viia. Pirita poole näiteks oma südamest vabandan Meie mittetallinlastest kuulajate ees, aga aga, aga selle linna probleemid on ilmselt ka kõige kõige markantsemalt vähemalt, mis puudutab liiklust. Et viia 500 trammiliiklust edasi viia Pärnu poole, viia Pirita poole, et mitte mitte midagi ei tehtud. Asi on selles, et see on lihtsalt meeletult kallis, nagu need esialgsed uuringud näitavad. No ja, ja nii on, me jõuamegi selle Loogikani triibutamine, nodavam TV3 tolme, tähe kirjutamine sõidurajale on, on, on tõeliselt odav noh ja, ja ongi kõik ja varsti on muidugi varsti me kõik näeme oma oma silmaga, mis siis hakkab siin linnas toimuma? Kusjuures selles mõttes nagu toetan Aarne mõtet, et et auto omamine siiski ei ole eriline luksus, eriti eriti lastega perele, kellel on vaja lasteaias laps üles korjata koolist, teine vajab poest läbi käia, siis seda lihtsalt bussiga on väga keeruline ära majandada, et kusjuures keeruline majandada pluss veel tohutult ajakulukas, et see, see noh, nagu aja kulumist ainu ainuüksi selle peale läheks, on, on, oleks väga suur. Olgu, ametnikud ei maga ka palaval suvel ei Tallinna linnaametnikud, poliitikud siin linnas nii-öelda poliitikud ega ka üleriigilisel tasemel. Räägime siis sellest õpetaja ametikohareformist, mis, mis on siis nagu küpsemas või, või küpsemas haridus- ja teadusministeeriumis. Ehk siis küll sa võid veel lühidalt üle öelda, milles, milles see seisneb? Et ühesõnaga ta haridusministeerium, siis kavatseb teha sügiseks sügiseks seadusemuudatuste ettepanekud mille järgi siis üsna olulisel määral nagu kujundatakse ümber see, et kuidas õpetajad koolis töötavad, praegu on nii, et kuidas need tasustatud ja kuidas neid tasustatakse. Praegu on nii, et Eesti õpetaja Tema ametlik normkoormus ehk siis töönädala pikkus on 35 tundi ja see on mustvalgel kirjas, et sellest et sellest ta klassi eest seisma peab nädalas 18 kuni 22 tundi, kui ta on gümnaasiumiõpetaja ja vabandust, kui ta on ja kui ta on gümnaasiumi õpetaja ja kuni 24 tundi, kui ta on põhikooli õpetaja eeldatakse, et siis ülejäänud aeg kulub tundide ettevalmistamiseks ja nii edasi ja nüüd tahab haridusministeerium selle normi ära kaotada, mis tähendab, et, et et edaspidi ei oleks enam kuskil kirjas, et mitu mitu nädalatundi klassi ees seistes on õpetaja täiskohaga tööd ja, ja see omakorda paneb väga raskesse olukorda siis koolidirektorid. Et mille alusel edaspidi saab kooli direktor öelda näiteks, et mul on koolis vaja nii ja naa mitu õpetaja kohta, et talle võib lihtsalt öelda, et kuskil pole kirjas, et mitu tundi peab üks õpetaja andma nädalased pane talle lihtsalt koormust juurde ja teine muudatus, mida tahetakse teha, on siis see, et senimaani oli, oli õpetajatel on neid atesteeritakse, on neli erinevat nagu kategooriad järku ja alati, kui õpetaja omandab siis nagu nii-öelda kõrgema astme kvalifikatsiooni, siis tema miinimumpalk tõuseb, vähekene küll, aga ikkagi tal on see kindlus, et see tõuseb ja nüüd tahetakse see edaspidi ära kaotada, et põhimõtteliselt kui haridusminister ütleb, et ta tõstab õpetajad palka 700-le eurole, et see siis tähendaks reaalset palgatõusu põhimõtteliselt ainult siis üsna algajatele õpetajatele ja, ja, ja edaspidi siis tahetakse, et oleks kõigil õpetajatel ühesugune alampalk 700 eurot, olenemata sellest, et kas ta on siis nüüd mis järgu või kategooria õpetaja ta on. Mul on jälle mulje, et noh, selle mõtte osalt sellel reformil on ka see, et kuidas või selle taga on nagu see probleem, et kuidas, nagu tasustada väga häid õpetajaid, et kuidas, kuidas nagu anda õpetajale, kes on väga hea, aga kellel võib-olla kvalifikatsiooni järgi ei ole need atesteerimis need levelit täidetud, et kuidas ta, kuidas seda siis nagu võimalikult kuidas, kuidas ta tasustada või kuidas teda nagu väärtustada ja tegelikult ka kuidas koolis kinni hoida. Et tegelikult see nagu üks üks võimalus nagu selle järgi on, et, et mul on jäänud mulje, et, et see, see praegune astmete süsteem on selles mõttes nagu formaalne, et õpetaja palk tõuseb, ta tõuseb lihtsalt sellel selle läbi, et ta teeb mingisuguse noh, ta teeb paberi peal mingi eksami ära, aga see, kas temast saab reaalselt ka läbi, tuli sealt vahemaks sellele pette vanemate laste arv suureneb just, aga, aga see, et kas temast saab ka selle läbi parema õpetaja, see pole nagu üldse kindel. Et, et ma näen siin nagu võimalust just justkui seda sellist võimalust, et ka noortel õpetajatel, kes on tõesti head, nendele ka võimaldada rohkem palka, tõsi, on see risk, mida sa ütled, et väga lihtne niimoodi teha, et palun, siin on teile see väike raha ja nüüd jagage see ise sinna uuesti nagu uutel alustel ümber, et see risk tõepoolest on, on täiesti olemas. Ja ka sel juhul võiks ikkagi siis kuidagi ümber teha seda praegust atesteerimise süsteemi jäätis hinnataks kuidagi adekvaatselt seda, et kes siis on nüüd hea õpetaja ja nii edasi, aga nüüd tahetakse seal istuda põhimõtteliselt nagu ära kaotada, et õpetajatel oleks kilo, omistatakse nagu mingi kõrgemat ostma, nagu sellega ei kaasne sul garantiid, et palk tõuseb. Et nagu Ühest küljest võib direktor otsustada, et õpetaja, kes ei ole, võib-olla ei ole võib-olla nagu saanud nii kõrget tunnustust oma kolleegide seas, et emapalk on, on, on kõrgem kui, kui sellel, kellel on võib-olla nagu madalam järk, et hakkab otsustama palga üle, lihtsalt see direktor ainuisikuliselt. Nemad ei saa, lihtsalt kardad, et, et direktori suva ja tema nii-öelda subjektiivne suhtumine ühte või teise inimesse võib-olla õpetaja on küll väga-väga tugev õpetajana, aga võib-olla ta inimesena noh, ütleme mitte mitte kõige parem, eks ole, frukt. Et kuna ta on direktorile viis korda õppeaasta jooksul vastu vaielnud ja saatnud ta eelpool nimetamata kohta, et, et siis direktor lihtsalt oma suvaga võtata palga maha, sa kardad seda? Jah, et see ei pruugi olla kõikjal kindlasti, aga mõnel pool, ma arvan, tekib küll selline oht, aga samas ma arvan, et nagu poliitiliselt on, on selline käik üliülimalt kaval, et edaspidi on niimoodi, et kui õpetajad hakkavad siis kurtma, Meil on palgad liiga väikesed. Et siis nad ei lähe enam nagu streikima, ei lähe enam valitseda vastu, vaid öeldakse, et see on, et see on ju su enda viga, et räägi-räägi direktoriga läbi, et nõuavad emalt palka juurde. Et kui sa oled hea õpetaja, saad rohkem palka. No aga samas ongi see, et tegelikult õpetaja headus on ju väga subjektiivne ja samas samas ka see karisma, mis, mis klassi ees mõnel inimesel on ja teised ei ole, seda on näiteks väga keeruline atesteerida. Et seda on nagu tõesti väga-väga keeruline, nagu nagu kirja panna, et mis see on, et teeb mingit õpetaja, teeb mingisuguseid kirjaliku testi, oskab väga hästi seda testi läbida, aga aga see ei anna ju mingit infot selle kohta, kui ja õpetajad on kusjuures see nagu lähtub sellest eeldusest meie arutlus, et, et justkui direktorid tahaksid, et koolis läks halvasti. Ma mina lähtuksin sellest, et enamik direktoreid siiski tahab, et koolil läheks väga hästi, et seal oleksid head õpetajad, kes eeldatavasti Palka ja aga kas see on tingimata samas ka direktorite endi huvides, kui nad ei saa enam näiteks öelda normkoormuse puhul, et mul on nii ja naa mitu õpetajat vaja, et see tegelikult paneku direktorid nagu lõpuks sundseisu ja kogu vastutus jääbki siis nagu nende. Ja ükski süsteem ei ole ideaalne ja ei ole kuskil suudetud seda välja mõelda, et iseenesest no ma olen mitu korda öelnud, et mu käsi haarab kabuuri järele, kui ma, kui ma kuulen jälle sõna haridusreform, et noh, sellest räägitakse nii metsikult palju. Aga Öelge üks teine ametiala veel, kus, kus inimese palk ja ühtlasi ka ametinimetus tõuseb koos sünniaastaga ehk siis staažiga, mis, mis möödas tema tema tööletulekust. Kaitsevägi jah, tööd ja oled seal ära, oled tubli ohvitser või, või allohvitser läbib mingisuguse atesteerimise. Oskad jooksjaid hästi, kaks miili ja normid täis ja oled tubli inimene ja pannakse kupp juurde, palk tõuseb. Kus veel sellised sellised ametid on? Pole et miks, miks ikkagi õpetajad peavad olema selles mõttes kõik kõik nende noh, sedavõrd erilisse muutub muidugi kohutavalt ebapopulaarseks nende silmis, aga ma arutlen nagu nagu teoreetilised ja põhimõtteliselt. Et miks, miks õpetajad peavad olema siis sellises staatuses, kus, kus nemmutatakse ministeeriumis kõik normkoormused ja asjad ja ettevalmistamise tundideks ja, ja muud asjad ära. Miks miks teistel elualadel seda ei ole, ma saan aru, õpetajaamet on tähtis, nendest sõltub meie kasvav põlvkond aga, aga põhimõtteliselt ju kõigist meist kes me elame selles selles riigis ju sõltub see, missugune meie, meie riik on. Kusjuures no üldiselt on, on noh, ütleme tänapäeva hariduse üks kvaliteedi härra ja, või nüüd PISA testid, mis tehakse siis neid tohutult ju analüüsitakse, rahvusvaheliselt analüüsitakse, siis on seal ka selgunud seemned, et üldiselt need riigid, kus on palju otsustust kooli, levelil, kooli tasandil, on, on laste õppeedukus parem, lapsed on tublimad, et mida rohkem sa entry tsentraliseeritud, mida rohkem otsustusi tehakse ministeeriumis, seda noh, see ei anna nagu kvaliteeti, lasteaiaharidusse, et iseenesest otsustuse tasandi võimalikult kooli viimine on minu meelest on, on küll hea. Samas erinevate uuringute järgi on, on eesti koolijuhtidel praegu Euroopa kontekstis suhteliselt suur nagu otsustusotsustusvabadus Välgi ja samas, kui me võtame nüüd PISA testis on Soome siiski veel parem kui Eesti, siis seal on tegelikult õpetajate normkoormus, koormused veel palju jäigemad. Samas jaga õpetad Te, olete, palgad on seal sendi täpsusega paika. See, mida, millele Soome puhul hästi välja tuuakse, on see, et, et seal on just nimelt see otsustustasand on, on väga kooli koolja isegi õpetajakeskne, et üks õpetaja võib tegelikult väga palju otsustada selles, mida, mida ja kuidas haridust anda. See puudutab õpetamise meetodeid ja nii edasi, aga samas mitte seda, et kui palju ta, kui palju ta teenib, mitu tundi ta annab ja kui sa, Aarne siin eespool ütlesid, et, et miks või küsisid, et miks on õpetajatel see nii-öelda see normkoormuse tundide arv, et siis noh, see on, see on vajalik selleks, et me ju teame Nende tundide andmiseks klassi ees, ta peab ka ette valmistama ja peab olema ikkagi kuskil nagu kirjas, et, et mitu tundi nädalas on nagu see normaalne klassi teistavate tundide hulk ja arvestuslikud sinna juurde. Kõigil meil on hea küll, see on kool, on spetsiifiline asutus, aga, aga ikkagi meil meil kõigil on noh, ütleme, mitte kõigil elualadel ja erialadel, aga, aga põhimõtteliselt meil kõigil on ju vaja järgmine päev tööle minna ja olla ette valmistunud, et noh, ma ei saa ju sellest sellest põhimõtteliselt aru, et, et mispärast üks üks grupp tõstetakse, tõstetakse niimoodi niimoodi esile. Kusjuures seal on ka ju see, et, et just nimelt noorte lõpetajatel kulub rohkem aega, ettevalmistuse peale, need saavad ja nemad saavad praegu suhteliselt vähem palka ja vanad õpetajad, kes võib-olla on 20 aastat tagasi oma konspektid ette valmistanud, mis näiteks reaalalade puhul pole üldse võimatu, nendel lihtsalt noh, läheb elu järjest mugavamaks. Rohkem reaalalade geograafia, emakeel, võõrkeeled, no mis, mis mõttes mis seal ikka tähendab, mis, mis on siis nüüd on, on muutunud võrreldes selle ajaga, kui ajalugu on ajalugu, ajalugu on, on nagunii pidevas muutumises, aga, aga ma ei, ma ei saa sellest sellest nagu aru ja ma pean kordama heideti, saate alguses. Et lõppude lõpuks on see kõik üks üks vaesuse ümberjagamine, kas, kas on üks süsteem või on teine süsteem või mingi kombinatsioon süsteemidest, et, et meile kõigile on selge, et heale õpetajale 700 eurot per naase, see on naeruväärne seose on naeruväärne ja kui see summa ei oleks mitte 700, vaid oluliselt oluliselt kõrgem kordades kõrgem, siis me me jahugsega jauraks selle, selle reformi ümber niimoodi. Kui meie õpetajad saaksid soome õpetaja palka nagu armastame ikka jubedalt võrrelda siis põhivõi rootsi oma palka, siis, siis me ei, ei räägiks nii metsikult nendest nendel teemadel. Aga me iga hinna eest püüame seda vaesust ümber jagada, metriibutame nii-öelda küll tänavaid, küll küll haridusreformi, ja see ongi kõige hädade algus ja lõpp. No ma arvan, et selle reformi puhul on nagu väga oluline tegelikult ikkagi õpetajad endiga läbi rääkida, arvestada siis haridustöötajate endi endi arvamus. Et see on võib-olla nagu kõige olulisem, et ma ei kui, kui nemad on sellega nõus haridustöötajat, et siis miks mitte, aga praegu Nõel ei ole selles kindel, et nad, nad, nemad olekski rohkem huvitatud ja selle praeguse süsteemi hoidmisesse soosib sedasama, seda nagu vanusekasvamisel palga suurenemise süsteemi, aga nemad ja nende huvi ei ole ju seista nende noorte õpetajate ees, kes tuleksid, kes tahaksid kooli tulla, nendele koha tegemise suhtes ei ole, seal pole ju mingisugust huvi neid noori oodata sinna. Ma ei ole kindel, et mingi kooliõpetajad on huvitatud sellest, et, et neile ei ole, et kolleegid ei ole tasemel, et kooli tase on nõrk, et ma arvan, et iga õpetaja tahab tegelikult töötada koolis, mis on hea kool, millel on hea maine ja kus on tasemel kolleegid, et. Nojah, aga see on kokkuvõttes ka sügavalt ebaõiglane, et 25 või ütleme, kolmekümneaastane õpetaja tembeldatakse juba a priori palga mõttes kehvemaks kui tema 60 aastane kolleeg, sest see on sügavalt On ma olen täiesti seda meelt, et noored tihti lähevad tohutult entusiastlikult, silmade särades lähevad kooli, et nendel on uued mõtted ja uued ideed ja nad väga tahavad seal koolist koolis tõesti koolis tõesti olla ja õpetada ja nendel on seda energiat ja samas neil pole mitte mingit lootust saada paremat palka. Kas on ikka küll, praegu just ongi lootus olemas, et ei ole, see 20? Tegelikult läheb ikkagi üsna üsna kiiresti saab seal astmetele ka edasi liikuda, aga lootust ei ole enam tulla olevikus ja garantiisid, kui on teada ainult see, et see palk, millega ta kooli läksid, et see selliseks ka jääb, et see on ainuke karantiin. Ja lõppkokkuvõttes alati inimese palk teatud piirides muidugi sõltub ju ülemusest, noh see on ju meile kõigile teada, et me ei räägi siin üldse mingisugusest pugemisest ega, ega midagi, vaid vaid tegelikult on see maksimum kahe kolme inimese suva, millise, millised palgad määrab loomulikult palgaskaala on, jaa, see kahvel on, on ette antud ükson, kriteeriume on firma rahakott, mis, mis lubab, olgu see siis erafirma või riigifirma rahakott. Aga, aga, aga põhimõtteliselt ju mingi mingi väga kitsas seltskond kildkond inimesi otsustab, kui, kui suur sul see palk on. Ja noh, väga kui ma kasvõi ma ei tea, endast rääkida või ajakirjandust rääkida on antud juhul kohatu, aga, aga eks me oleme ka ühiskonna osa ja see oleks sügavalt ebaõiglane, kui 50 või 60 aastane ajakirjanik saaks nüüd A priori mingit megapalka võrreldes noorega, kes on, kes on juba ennast ennast tõestanud? Kuulge, see oli tore vaidlus, aga meil on saate lõpuni veel seitse minutit aega, nii et ametnikud ei maga ka, muide sotsiaalministeeriumis mingisugune suitsetamise roheline raamat on välja tulemas, mul tuli sellega seoses meelde Muammar Gaddafi roheline raamat. Täis täis jaburusi sotsiaalministeeriumi see, see lektüür, mis siis ootab valitsuse heakskiitu ja, ja sügisel ka ilmselt siis parlamendis läbiminekut on, on ettevalmistamisel ja suitsetajate elu tahetakse teha väga kibedaks. Suitsetamine on üldse asi, millega on väga raske vaielda, et et tegu on ju vaieldamatult vahega. Et küsimus on selles, et, et kuidas seda teha ja kuidas nüüd nagu lööb. Ja, ja kuidas see mõjub, see, mida tahetakse nagu teha. Mis seal tahetakse teha, mina näiteks ei pea selle noh, teatud suured tsoonid avalikus kohtades, kaubanduskeskustes välisuste, et suitsuruumide kaotamine firmades, asutustes. Ühesõnaga keelatakse ära, et ettevõtted ei tohi enam omada. Paguluses inimesed käivad suitsetamas joodetakse tänavale ja ma ise Tänaval ei tohi, kuna see on, kui sa oled avalik, kui see on avalik hoone, seal ees ei tohi. Ma ei ole ise suitsetaja, kõrvalt vaadates mulle tundub, et suitsetamine on küll nagu ebaproportsionaalselt suurelt kriminaliseeritud ja tõesti, ma ei ole ise suitsetaja ja minu poolest ei ole neid ruume vajaga kuidagi see kuidagi tõesti see võrreldes nagu seda selle pahe kaalu kuidagi väga, väga ära ülekriminaliseeritud. Et mittesuitsetajad, mina minu jaoks see nagu ei olegi nagu kriteeriumiga ega probleem, küsimus on selles, et, et võeti vastu tubakaseadus, kus siis kästi luua, noh kõigepealt löödi toiduasutustest, eks ole, toitlustamise kohtadest välja mis jumala õige samm seal tõesti, Nad ei luua, eks ole, firmades, ettevõtetes, suitsu, spetsiaalselt hästi ventileeritud toad milleks tehti kulutusi ja mitte vähe kohati, ja nüüd peab siis see ettevõtja tegema teised kulutused jällegi likvideerida. Kusjuures seda ruumi seinad, Ma arvan, vajavad võtame siis sellepärast, et seal on lihtsalt nii jäle, haisev. Mulle lihtsalt tundub, et ma olen selles mõttes nagu Artur Talviku ka ühte meelt, kes avaldas ka väga jõulist arvamust, et et, et kas praegusel ajal nagu millegi muuga ei ole tegeleda või ametnikele, et see on just nagu iseenesetõestamine, et mul ikka seda tööd jätkub ja mõtlen üha üha uusi asju välja, sest et sotsiaalministeeriumi esindajad öelnud, et tuleb vähendada suitsetamist nii avalikes kohtades kui kodus. No tule taevas appi, kuidas sa, mul seda kodus? Kodus saab väga lihtsalt, et akna peal suitsetamine keelatud rõdudel samuti ja praegu kohustus omada suitsuandurid, nii et isaga Meelega sotsiaalministeeriumi ametnikud tuleksid ja kontrolliksid oma oma kodus, teen nad aga jah, tundub, et tegu on mingit sorti nagu sellise asendustegevusega, et et enam tähtsamaid probleeme. Sotsiaalministeeriumil ei ole kvaliteeti luua mingisugust uut. Sellega pealegi pealegi tegu on jälle järjekordse, oleks järjekordse seadusega mille, mille kontrollimine on äärmiselt raske ja ja järjekorda selline seadus, mida, mida tegelikult mis on olemas ja mis, mis kehtib, aga mida, mida kontrollida ei saamil täitmist kontrollida ei saa. On ikka jabur, jabur värk küll, et noh siin uus liiklusseadus võeti vastu ja ja me oleme ka siin saates rääkinud mobiiliga rääkimisest ja vaadake, mis toimub tegelikult meie autodes ja ja lõppude lõpuks suitsetamine autos on märksa ohtlikum tegevus, nagu ka Hans friga rääkimine. Aga nagu see kedagi ei huvita, et et igaüks teeb nagu tahab ja, ja õigeks peab ja aga seadus on. Kahjuks olgu, aga siis õige pea, anname siis olümpiastuudiole sõna. Meie jutud on siis tänaseks räägitud. Külli-Riin Tigasson, Heidit, Kaio ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja nautige siis seda suve ja ja vaadake siis ka olümpiat nii palju, kui kui viitsite jaksate seda tuleb nüüd uksest ja aknast, alates tänasest. Ja loomulikult nautige neid ilusaid päevi, sest alati võib öelda, et neid pole kauaks. Aitäh.