Justin Hintz, Jamaica muusikanurgakivi olgu stiil mis tahes ska või Roksteri või nja pingi või rege jäi. Ja neid vääriskive on seal Jamaical, oi kui palju. Kuubast lõuna pool ja Haitist lääne pool ka seisab väike roheline saar, mida läbib sääne siniste mägede ahelik, bluumountins üks kuum troopiline saar, kus tihti maavärinaid ette tuleb ja kus kasvavad Sõhkrurakov, banaanid ja kookospalmid. Pealm Kingston oma sadama ja lennujaamaga, seisab Jamaica Mikul. Rohelises süttis kõrguvad uhked hotellid, kuid Kingston äärelinnalises lummides leiduvat paiku, kus eurooplane on sama teretulnud kui katk või kõrvetised Anett Janast sealt pärit nüüd, mille saatel nii Euroopas kui teistel mandritel rõõmuga tantsitakse rütmi, mis on jäädvustanud selle paiga muusikalukku muusikaga, teadagi mõjutab. Ja läbi nende elu ja aega. Ja ma ikka hingematvalt kaunis loodus on aidanud inimestel siinsetele paikadele võluvaid nimesid panna, noh kas või näiteks sinise koopaloss. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Phili oma ja juba algaski. Aja jälg kivis. Vaba pruuks sõltumatus ka kuues august 1962 oli päev, mil Jamaika kuulutati iseseisvaks riigiks, aga enne seda 509 sai alguse Jaan ja kolonisatsioon ja algas ka Jamaica vanimate asukate, indiaani hõimude äravakkide hävitamine ja orjade sisse vedamine Aafrikast. 1655 hõivasid saare inglased ja Madriidi rahulepinguga. 1670 läks saar Suurbritannia valdusse. Need olid ajad, mil Kariibi basseini piirkonda valitsesid Pukani erid prantslastest, lastest ja teistestki rahvustest röövlid, kes moodustasid isekeskis vennaskonna ja elasid sõltumatut elu oma reeglite järgi. Aga eks ikka leiti ühiseid huve ja ühine keel ka seaduslikku võimuesindajatega. Kuberner, söör Christopher Nings palkas vajadusel ikka mereröövleid endale abiväeks ja valsi päritolu söör ja mõnede jaoks mereröövlite pealik Henry Morgan määrati Jamaica leitnant kuberneriks. Bondi tunnusmeloodia Roland Alfonso orkestri esituses samal aastal kui Jamaika iseseisvusvalmis ka päris esimene Bondi film, doktor no. Filmi 16. minutil maandub pan-Ameerika lennuk peaosalise Šonkonariga Kingston lennuväljal ja edasine tegevus toimubki kariibi rütmide saatel saareriigi eri paigus. Üks Bondi-vastastest kaunis, mis taro elab põhjarannikul oko Riiose nimelises linnas. NIMI oko Riios kaheksa jõge on küll mõneti eksitav, sest kaheksat jõge sealkandis ei ole. Küll aga on kunagise kaluriküla ja nüüd siis turismile panustava linna lähedal nii nimeline jõgi ja kosk Tans River fool hispaania keeles laskoreros kosk juga ja selle siis arvatakse, et inglased muutsid Boko Riyoks. Aga peale vetemängu on siin teisigi suuri turismimagneteid. 1496 pöördus Christopher Kolumbus tagasi maniasse uute leidudega. Oma teisel reisil olid avastanud Dominika, Puerto Rico, Antigua ja Jamaica. Kolumbus randus oma Jamaica avastamisel mitmes eri paigas, kuid see kõige esimesena kohta on paljude arvates millegipärast. Tõendeid pole just Okorio igal juhul linna lähistele oletatavale randumis kohale on turiste silmas pidades rajatud Kolumbuse-nimeline park. Et siis sellised loodia paigad ulmelisena või unistuslikud. Mööda ida-lääne suunas pikliku saare rannikut Ako Riiast Vene poole liikudes pöördemontega vei rahvusvahelisse lennujaama sealt tunni ja 15 minuti pikkuse autosõidu kaugusel ja maika läänetipus asub neegreeli kuurort, mille liivane rand olevat lausa seitse miili, siis 11 kilomeetrit pikk. See arv on pigem reisikirjanike ja turistide väljamõeldis. Seitse miili randa lihtsalt kõlab hästi. Tegelikult on rannariba vaid umbes kuus ja pool kilomeetrit pikk, mis pole ka sugugi vähe. Neegrilli rand uhkeldab maailmarandade TOP Tennis ka selline asi on olemas. Ja muidugi seisab siin lausa reas igas hinnas hotelle, puhkekeskusi ja majutuspaiku. Praeguseni grilli saabusid hispaanlased 15. sajandi lõpukümnendil ja nemad panid paigale nimeks neegreemia. Võib-olla seepärast, et tollasest väikesest asulast lõuna pool seisis ähvardavaid musti paljusid aga võib olla ka seepärast, et kaldaäärses vees elas hulk musti angerjaid. Niisiis hispaanlased nimetanud paika esmalt nii kre iiris. See lühenes neegril Jõks ja hiljem Negriliks. Puhkekeskused tekkisid siia alles 1900 viiekümnendatel. Alguses rentis enamus puhkajaid oma eluruumid kohalike perekondade majadest, püstitas nende õuedelema telgid 1900 kuuekümnendatel asutajaga siinsele imekaunile rannikule, juba hoogsalt hotelle ja külalistemaju ehitama. 1900 seitsmekümnendatel avastas 35 aastane tšehh Stefan hõõrak. Need rulli mitmekesi seal rannaribal toreda ookeani vetesse ulatuva kalju poolses küljes elasema väikeses hütis vana must mees, Tšaali, kellel polnud midagi selle vastu, et valge mees just siin oma mereäärse lossi ehitamisel panid teoks tahab teha, peaasi, et tema elupaik alles jääks ja jäigi kunitsiaali. Sellest ilmast lahkus Stefan asusega üle ja peagi liitus temaga 26 aastane sinisem. Pealt ehitas Stefan maja, kus ta ise elama hakkas. See oli väike lihtne rõduga puumaja pigem vaid peavari, sest Jamaical pole ju vaja külma karta. Sama katuse alla rajati ka esimene nelja magamistoaga külalistemaja. Selle ees seisva imeilusa vana kõvera puu hävitas orkaan. Kuid puud tuligi välja juurida, sest tulevasele hotellile oli vaja juurdepääsuteid rajada. Alguses töötas ehitusel vaid kaks müüriladu ja viigid. Jonni pani paika esimesed sambad esimese korruse jaoks ja ka kolm esimest. Teine mees Henri ehitas esimese osa kummalisest kivisest lossist mis kerkis mereäärsele kaljule üksteise järel valmivate ruumide kaupa. Enamik lossist sai valmis 1980 kuni 87. Tšehhoslovakkias sündinud Stefan juraak pidi oma sünnimaal või ka mujal Euroopas keskaegseid losse näinud olema. Jamaika oli ju midagi sellist ei leidu. Okeid, sakilised, torniastmelised seinad, akende ja uste suured ümarad kaared, kogu ehitis laotad suurematest või väiksematest ebakorrapärastest, kividest heledamad ja tumedamad hallid kivid mida valge mört ühte liidab. Kõik uste ja akende raamid. Rõdude vaatel vormide, verandade ja treppide äärised on aga kaunilt helesinised hele muinasjutuloss sinise mere ääres seisval kaali kuhu murdub lahuseid, laineid keset rikkalikku troopilist, rohelust ja õisi. Vaikuse ja rahulass ütlemata mõnus paik on kirjutanud köögi, Ameerika turist teades, et selle paiga restoranides paarides kõlavad vaid Jamaica rütmid ja kohalik unustamatu rõõm nõuab süvenemist. Menüürest kala ja maisileib kokaks, regei muusika Salvador taliiks nimetatud liistraczberry. Top stiili loojaid koostöös king, tapi, oma bändi abseteksiga, tapistiil hajutatud laul ja esiplaanile tõstetud bass ja trummid, kõmisevad king, Dhabi ütleb. See peab olema nagu vulkaan sinu peas. Teed muusika helide ilma alustas ta r-i 1950.-te lõpul Jamaica Harri tööstuse üheks pioneeriks nimetatud kokson Toddi juures helirežissöörina siis tulis ka ja regei ja 1970.-te algul tapp. Küsimusele, kuidas sul selline ebaharilik muusikapilt mõttesse tuli, oli vastus. See oli reaktsioon. Kõik tegid justkui ühesugust muusikat ja maika sama Rütt sama laul, sama saund. Siis hakkasingi tegema, sügavaid, tab Nikse king, tapi oli suureks abiks. Minu muusika on väga religioosne, pilvega pole siin mingit pistmist. Muidugi sai palju ju üht-teist tõmmatud, rummi joodud, aga muusikatuled hoopis teisest kohast. Oma visioone katsetas, teostas terri isiklikus mustana Noa laeva nimelise stuudio. Pop maaleegele kujunemisele Liiberi produtsendi rollis suuresti kaasa aitas, nimetas perrid geeniuseks ja peri omakorda maarlid, lisades marli teab, mida ta räägib, teab ja tunneb tegelikkust. Nii palju kohalikust muusikast, mida mängite sinise koopa lossi kõikides ruumides ja unustama tõstrummist ka natukene siis ja tsiteerigem on sinise koopa lossi külastajat veel. See hoone ja rahu on midagi täiesti ebareaalset võrreldes meeletu tempoga Tomiga, milles ameeriklased päev päeva kõrval elama peavad. Ja koobas on siin tegelikult ka olemas, lausa lossi all. Säästud mööda treppi otse söja ookeani vette, pisut tuleb mõõda ja oled salapärases koopasuus, mis tõmbab ligi ja kutsub sinise koopa lossi nime kandva hotelli numbritoad olevat Ühed kiviseinte ja kahhelkivist põrandatega rõdudega, mille kõrged säärised ja lilled toa elanikud ülejäänud maailmast päriselt eraldavad. Hotellis on ka täiesti eraldatud numbreid ja üks selline asub katusekorrusel omaette ära. Ta viib väikesesse lahtisse salongi, mis tundub lausa vee kohal rippuvat ja siis õitse juba mõelda, et kummita, kui siin või sadade vihaste purjus raatide hinged sellest eluruumist sai. Loobu. Seegi, oli üks vastukajasid sinise koopa lossi elanikelt. Sellest paigast üldse lõpmata palju kirjutatud, need, kes kord siin olnud ja elanud teie hotelli võlusid kuidagi ära kiita. Vaid üks tsitaat sinise koopalossis, tundub, nagu oleksid see ajalukku astunud. See on tõepoolest otsekui viie-kuuesaja aasta vanune kuningapalee. 1960.-te algul kokku tulnud ja aastakümneid küll väikeste pausidega tegutsenutes katalaidze oli esimesi ja olulisemaid skaa muusika bände. Nimi saadi kahest naast. Neil aastail oli uueks ja üliaktuaalseks tehnika saavutuseks satelliit inglise keeles sadelaid ning muusikatermin ja mille päritolu osas üksmeelt pole kõige enam avatud, et see tuleneb ka muusika erilisest kratsiv kriibivast, rütmist, rokisteli ja rege ei eelkäijas. Ka hakkas kuju võtma 1950.-te lõpul nurgakivideks Kariidi mento kalipso muusika, Ameerika jad, rütmibluus. Ja ei saa ütlemata jätta rasta trummar kauntossinime, kelle käe all nii mõnigi tulevane ka muusika oli juba mänginud igal juhul ja maika noorsugu võttis ka muusika omaks. Skaala järgnenud Roxtedi sai oma nime häältonellise Roksteri nimelise laulu järgi skaalast aeglasema rütmiga stiili populaarsuse aastad jäid üsna napiks, 1966 kuni 1968 aga mõju edasistele suundumustele oli suur rõõm. Teid nimetatakse ka Jamaica shouliks põhjusel, et just siis oli ju ka Ühendriikides souli kuldaeg Altonellis. Jaa, roks täidis sai regei rehve, trapp Tuutsendemeides. Uus muusika oli kiirem kui Roxtedi rütm, tihkem ning keerukam, kuis kaal. Esimese rege nimelise laulud. Plaadistamise au kuulub väidetavalt uudsenda näitel sile ja muidugi produtsent Lesley Kongile järjekordsele Jamaica helide süsteemi vääriskivile. SÕNA regei sünni kohta liigub mitmeid lugusid, parasjagu laulva tuud. Jutt on selline. Meil on Jamaical üks sõnast rege. Näiteks tütarlaps möödub poisist, poiss heidab talle pilgu ja ütleb. Sist rege taanstrege, mis tähendab, et ta ei ole hästi riides, näeb kaltsakas välja. Tüdrukud võivad sedasama poiste kohta öelda. Ühel hommikul me koos paari sõbraga ka mängisime, tegime muusikat ja mõtlesin, okei, teeme reget. See lihtsalt lipsas mul suust ja nii hakkasimegi laulma, rege rege ja panime rütmi taha. Hiljem öeldi, et meie andsime talle nime. Pop maali naaber Kingston Trents Townis, Desmond Dekker ja Iisraeli laid aastast 1969 esimene regei plaat, mis Inglismaal esikohale tõusis, produtsendiks Lesley kong. Kogu see Jamaica muusika oma säras ka Inglismaale jõuaks, tegi hiigeltöö ja maika valgete rikaste kogukonda kuuluva pläkuellide perepoeg kris. 1962 asutas ta sisuliselt ühemehe firma aelandrikood. Saare plaadid vaid ühel eesmärgil, et Jamaica muusika rahvusvahelisele turule viia. Selleks sõlmis ta litsentsilepingud Kingston stuudiotega ja aja jooksul sai aelandrikootsist miljonitesse ulatuva müügiga kontsern. Regei tõusulainel asutas Chris Blackwell veel ainult spetsiaalselt regele pühendunud plaadifirma, Trooja aga koodsi logo all plaadistasid 1900 kuuekümnendail ka Briti bändid, lauljad Spencer Davis grupp Traffic, käts Tiivens Tšetrodaal. Kuni siis uuel aastakümnel keskendus ta taas rohkem Jamaica muusikale ja ühele muusikule. Briti muusikaajakirjanik tännigee lõhlex oma kümmekond või rohkem aastat tagasi Kingston isse rege muusika juuri otsima ja nii on ta kirjeldanud pilti, mille eest leidis tõrva sulamiseni kuum ja tolmune äärelinn, mille tänavaid palistavad õhukestest plokkidest ja tsinkplekist majad. Nende ümber käib askeldamine ja õiendamine. Inimeste silmatorkav vaesus oleks vist väljakannatamatu, kui klejana poleks nii soe. Helde vaestest riietest hoolimata näeb lihtsalt aega edasilükkav seltskond siin üpris eksootiline välja. Eriti need, kellel on pikad rastapatsid peas ja paljudel on instani. Südalinnas on tänavad laiali vanemad ja majad tunduvalt paremas korras. Esimeste korruste baaride ja kaupluste aknad ning uksed on enamasti hõretatud. Heledamad seintel on toredaid joonistusi tõsinaivistlikult tähendab sealt vastu lõvisid. See on sümbol, laien, sajan. Lõvi oli ju kuningate kuningas Aafrikas, kus suur osa Jamaica elanikke väritan. Tänavate äärekivid on kohati toredasti triibuliseks võõbatud siia vanadesse autokonnadesse lilli istutatud. Selline näeb välja näiteks Jamaica esimese superstaar Laari skaa legendi Prins, vasteri heliplaadipoe, sissekäik oranž Streetil, Kingston Townis. Kingstonist võib leida nähtuse, mida mujal maailmas väga tõenäoliselt olemas ei ole, Sudekkis linna vaesemates piirkondades 1900 viiekümnendatel ja oli veel täiesti olemas neil aegadel kujudeni Kelly oma muljeid kirja panid. Tants, system, helisüsteem oleks otsetõlge, aga õigem oleks vist inglisekeelset terminit kasutada. Saan süsteem, see on väga lihtne. See on vägeva helivõimendusega tänava diskomuusika saab ning rahvas tuleb majadest välja ja tantsib lihtsalt puhtast olemust, sest elu on ikkagi ilus. Ole see nii vaene kui tahes. Jamaika tantsis muredest läbi või mööda. Jamaica rege kuulsuse Bob Marley aeg jõudis siis kätte, kui kohalikud rütmid kõik oma arenguastmed läbi olid teinud. Need, millest Raimo siin just rääkis. Nonii ja tema või leskgrupil oli rahvale sõnumeid edasi anda. Halli laulud olid Jamaica moodi poliitilised seotud kõigega, mida suhkrusaare rahvas läbi elas. Kabawyeri ütte maali tegi 1971. aastal radikaalsest noorest majandusteadlasest poliitik Bob Mälli valimiskampaanias kaasa. Kohe pärast peaministriks saamist vastas ta ja maika rastad Kesseni, ent varia maalid pidanud. 20. sajandi algupoolel sai Jamaical hoo sisse liikumine tagasi Aafrikasse. Otsiti oma juuri raamatus maailma usundid, kirjutab Benjamin sepanja. Ma olen rastafarilane nagu hindu jumala Shiva juuksed, on ka minu juuksed õudu lokkides lokk inglise keeles treed tähendab siis kartust sisendavad minu jaoks võimatu. Äkki ta rastafarilusest ilma poliitikat puudutamata oli oras tahaari viimase Etioopia keisri Hailasel assi esimese pärisnimi on võimatu rääkida rastafarilusest viitamata mustale nahavärvile. See ei tähenda, et peab tingimata olema poliitiline ja mustanahaline, et olla rastafarilane. Meile antav haridus naisvihjavad, et meiesugused ei olnud suutelised kontrollima oma saatust. Lootusetu ei olnud mitte ainult meie tulevik, vaid neile räägiti ka, et meil oli minevik, mis algas orjusega. Kõik selle muutis rastafari rastafarion, usk ja liikumine, mis osutab musta nahavärvi inimeste pikale, sageli kuulsusrikkale, ajaloole. Resto fari lasteaia jaoks on aafrika inimkonna kodu, Etioopia koopia, selle pealinn ning Hailasse lassi kuningast Saalomoni otsene järeltulija 220 viiendas põlves. Ja mis kõige olulisem, mind tehti teadlikuks, et mul on võimalik leida tša nagu Rastopharilased jumalat kutsuvad. Õppisin, et rituaalidest võib kasu olla, kui täitsa juurde võib jõuda ka otse meditatsiooni ja sisemise rahu kaudu. Meie jaoks on arusaamine oma mõistuse kasutamine ning esmamuljest sügavama tähenduse mõistmine. Püüdes inimest tundma õppida, saavad inimesed teineteisest aru, kui nende vahel on empaatia. Arusaamine on tavalisest mõistmisest sügaval. Nii kirjutab Benjamin sepanja kirjanik Jaroslav Harrylane. Oli 1973, kui Hollandi plaadikompaniiga lepingu sõlminud Bob Marley omava Ellers grupiga BBC televisioonis esines abiliste, rasta juuste ja tohutute triibulist debarettidega maaliline vajulers. Innustuse vaimustas valget pikajuukselise Londoni noorust. Supertäheks tõusnud Jamaica relje laulja Bob Marley teatas, et tema on tõeotsija, revolutsionäär ja muusika on tema arelv. Logingstonis oli 1900 seitsmekümnendatel üha ohtlikum ja 1976. aasta valimiste eel muutus Vägivald Kingston ja äärelinnades juba tänavalahinguteks. Vormaali otsustas rahu kontserdi anda ja kutsus vastaspooli leppima. Teda ei kuulatud veelgi ja teda tulistati, kuid kahe päeva pärast kontsert siiski toimus. Poolteist aastat elas maal ja Londonis, 1978. aastal tuli Emaikale tagasi. Saatis korda, võiks öelda, et tõelise ime omavahel sõdivate parteide juhid kontserdilavale, kus nad teineteise kätt surusid. Järgmisel korral surusid nood kaks meest avalikult teineteise kätt. 21. mail 1981 releeajaloo kõige nukramad päeval Potma limatuste. 36 aastane muusik oli lahinguvähiga kaotanud küllap jälgite maailma elusalt kusagilt rege taevast Kingstonismaalideelbub maali muuseumi ees seisab betoonist valmistatud ja postamendile asetatud Bob Marley kuju. See on hoole ja naiivse loomulikkusega üle värvitud jumaldatud laulja jalge all on roheline muru. Sellele on sinised püksid, helesinine pluus, roheline kootud vest talongi käes ja tohutu sinine barett. Raskete rastapatsidega läks koju tagasi saab puumaja, kus oli maal ja tema perekonna kodu ning stuudio. Praegu on sealmaal Lemmuus ja lihtne ja kodune. Hämaravõitu. Stuudios, kus võelersama suurepärased lood salvestas, on seintel plakatid, plaadiümbrised, aastatetagused, ajalehe väljaleid. Üldiselt arvatakse, et Jamaika muusikast on rastausule kõige lähemal regei ja selleks on veenvad põhjused. Samas on neid, kes rõhutavad, et näeme ja tõeline ja päris rastamuusika on hea pingi nimetus. Pingi tuleb Ida-Aafrikas. 1800 viiekümnendatel sai seal alguse relvastatud liikumine Euroopa imperialismi vastu kuid enne pingi muusikat veel üks regee. Rolling Stones saabus Jamaica-le 1972 lindistama albumit kaudsed supp soku peasupp. Töökohaks Dynamics saanud stuudio, mille omanikuks Baer on, oli veel üks vääriskivi Jamaica muusikute produtsentide pikas reas. Saar jättis veerevatele kividele kustumatu jälje. Jamaika on kõige muusika ohtlikum paik, mida näinud oleme ja Dynamic sound stuudio omaette vaatamisväärsus, trummid ja võimed. Nende olid seal naelutatud põranda külge. Aga see kerge ja vaba õhkkond. Ja ei mingeid kindlaid stuudio reegleid sai teha, nii sai teha naa. Kõik oli tore. Siioni mäel mina ja tiivutud inglid vinglasseinses ringiliikumine sai siis alguse 19. sajandi keskpaigas Ida-Aafrikas. Seda juhtis muhu puusa nimeline ravitsejanaine Ugandast ja esmalt sõditi seal saksa kolonistidega, hiljem brittidega ja kes kuulutasid Ni Abingin õiduseks ja selle harrastajad määrati tuleriidale. On salapärane kõigekõrgema jõud ja võim, mis jagab õiguste üle universumi. Tähendussõnad ta valitseb, valdab mitmeid asju ja rasta manidel. Surm rõhujatele, nii mustadele kui valgetele. Pingi trumme on kolmes eri suuruses ja eelkõige valmistatakse neid kookospalmipuidust. Trummid on jumala ja jumala tša, vaim on igast rummi Elis mis on ühendus nähtamatu ja nähtava maailma vahel. Ja laul, muusika ahah, tants, mida tseremooniatel esitatakse, on palve hävitada maailmast kurjust. Novembris 1995 teostus kiis Richards ammune unistus. Tähed olid lõpuks ometi soodsas seisus. Kui külas oli sõber ja helirežissöör Rob rabooni ja taaskord kohalikud, las ta nina pingi muusikud, trummarid, kes aeg-ajalt kysi majja musitseerima kogunesid, ükskõik, kas peremees kodus või mitte. Luba oli olemas ja tihtilugu trummid jäetigi sinna, nagu hiljem kiis teada sai, on trummidel kellelegi juures hoidmine eriline. Usalduse ja austuse märk peab meeles pidama, ütleb Richards, et mingit kindlat plaani ei olnud kummagi plaadi puhul. Teise lindistasime oko Riiose lähistel raba botaanikaaia stuudios 10 aastat hiljem. Mikrofonid sai välja pandud, nii. Võtame laulu üles. Läheb. Ainus, kelle kohta neist võib öelda professionaalne muusika, on saastani Hints. Tõeline teemand, meenutab kiis Richards. Temale mõeldes tuleb alati ilus soe tunne. Rasvadest võib aru saada ja maika traditsiooniline muusika on tõeliselt võluv suunasse kui teine maailm ning rullsaare läänetipus oma kuue kilomeetris ära. Aga oli Paikus seekord meie maikarännak alguse sai. Mäletate veel sinise koopalossi? Siin teisigi põneva nimega paiku legendide kuurorttroopiline laht, vaiksete vete Mulla hõbedase kuu-poolsaar ja muidugi sinise koopaloss. Romantiline moosiga saar.