Tere, head klassikaraadio kuulajad. Te kuulate saadet kooli muusika, sest kätte on jõudnud maikuu viimane nädalavahetus. Tänane saade on sel hooajal küll viimane, sest kohe-kohe on saabumas suvi. Enne seda peavad aga paljud näitame üles tarkust ja leidlikkust, sest alanud on eksami ralli. Ja selleks soovin eksaminantidele kõigile selget pead ja kergeid ülesandeid. Milles tänases hooaja viimases saates jutud räägime Suzuki õpetusest ja meetodist. Narvas toimunud laste laulukonkursist teeb ülevaate Radio Narva korrespondent Jüri Nikolajev. Käime külas helilooja Eino Tambergi Merika raudkivi intervjuust, saame rohkem teada. Paremal kaheksandast kuni 11. juunini toimuvast laste ja noorte vanamuusika festivalist ja räägime põgusalt ka Pärnus toimuvast Tois trahvifestivalist. Ja saate lõpus loomulikult loosime välja auhinnad eelmises vaata küsimus ja õigesti vastanute vahel. Selline on tänane saade, kooli muusika, head kuulamist. Eesti Suzuki ühing on nüüd aasta vanune. Kui palju on nüüd selle ajaga jõutud teha? Selle ajaga on täpselt alfaaegu jõutud õpetada, et õpetajaid on praegu viis ja toimib siis Kiviõlis, Rakveres ja Tallinnas ja õpilasi on vist üldse kokku kuskil paarikümne ringis. Selle aasta tekkinud. Mis Suzuki meetodi üldse endast kujutab? Ütleme, et, Eks ta ole siuke tavaline pilliõpetuse meetod nagu kõik meetodid seal on lihtsalt väga oluline asi see, et õpetamine toimub väga tihedalt koostöös lapsevanemaga kes on väga oluline osa seal on sihuke Kolmnurkne meetod, et õpetaja suhtleb lapsega, samas ka lapsevanem, aga ja lapsevanem on siis kodus lapsele nagu õpetaja eest. Siin võib-olla on see oluline punkt ka, et ei valita inimesi või lapsi sinna õppima mitte nende võimete poolest või mingite väliste parameetrite poolest, vaid lihtsalt järgi, et on lapsel huvi ja eelkõige on lapsevanemal huvi oma laste arendada ja talle õpetada mingit kunstiliiki, nagu see on mingi pillimängu oskus, muusika kui laiemalt selline. Kas seda sokimeetodit saab kasutada iga pilli peal või, ja ka laulmise juures? Põhimõtteliselt saab ja ja ütleme siin, Soomes ja teistes riikides on ka Suzuki meetod välja töötatud laulmise alal, klaver on olemas. Vello kontrabassflööt harf, võimalike kitarr nõrga ja rohkem nagu selliseid hetkel veel suuremas mastaabis välja töötatud. Ei tea, aga kindlasti tegeletakse ka teiste pillidega, nii et varsti kuuleb kindlasti uudiseid. Milline on siis Suzuki meetodi eesmärk, kas see, et nii-öelda toota suuri soliste? Ei ole, pigem on see mängimine lapse enda rõõmuks ja tema hinge harimiseks kaunistamiseks, et need solistid tulevad sealt välja niikuinii, et see ei ole eesmärk. Te ütlesite, et on kaasatud lapsevanem või lapsevanem ise ei oska, ütleme, mängida tšellot, kontrabassi, flöödi, kitarri. Kuidas ta teda kodus aidata ja õpetada saab? Suzuki kursus algabki kaheksanädalase lapsevanemate kursusega, kus lapsevanem omandab siis teatud ral mängima seda mänguoskust sellel instrumendil, millel ta tahab nüüd oma last arendada ja. Ma nagu Suzuki esimene vihik algab esimese looga variatsioonidega, et lapsevanem õpibki ära kõige esimese, kõige kergema variandi sellest operatsiooni, eks ole, ja tutvub filosoof kohvi aga ja kõige vastava vajaliku materjaliga ja, ja siis hakkab ta kodus seda last harjutama, et kui ta nüüd kodus näiteks harjutab oma pilli mõte on võib-olla selline, et et see laps näeb, kuidas ema harjutab ja näiteks ta tahab ka väga harjutada, siis ta peab ootama lihtsalt oma järjekorra ära, kuni ema nagu saab selle loo selgeks ja kuna hakkab tema järjekord nüüd, et tema hakkab õppima üks mõte on võib-olla see ka, et lapsevanem ise omal nahal kogeb selle alguse vaevad ja valud kõik ära, eriti noh, tore on, kui ta üldse sellest pildist enne mitte midagi, noh poleks nagu kättegi võtnud. Siis see oleme, et kuidas need lapsevanemad värisevad ja, ja otsivad nootjad ja kuidas neil ei tuleuss ja kuidas neil ei tule aih täpselt samamoodi nagu laste algus on. Milline on selle meetodi repertuaar, kas meetod seab ka mingid piirangud? Sellel meetodil on oma 10 vihikut, kus on antud see põhirepertuaar, mida mängides siis toimub see areng, aga see ei sea piire, ei tohi mängida muud, meil on igasuguseid harjutusi ja absoluutselt kõike muud. Repertuaari võetakse sinna juurde, aga see on selline, mida läbitakse kindlalt. Põhirepertuaar on, on oluline selleks, et et su Sukil on see välja mõeldud, et kõikidest maadest erinevatest rahvustest lapsed, kes tulevad kokku ja kes omavahel rääkida ei oska, ei valda ühtegi keelt. Et nad on kõik läbinud selle põhirepertuaari. Nad teavad seda peast ja nad saavad kohe koos mängida, musitseerida. Kui paljudes maades Williletakse siis nüüd seda meetodit. No kui ma nüüd väga mööda ei pane, siis minu teada neljakümnes- Ei ole ise viiulit ennem õppinud ja käisite nüüd nii-öelda lapsevanema koolitusel ennem. Mis teie arvate sellest hansasukki õpetusmeetodist? Väga efektiivne selles mõttes, et et ma tean, mida lapse käest nõuda, kui ma olen seda ise, õpetaja õpetab mulla. Jajah. Kas teie peres oli juba ennem traditsioonides muusikalised või lihtsalt tekkis mõte, et panen lapse viiulit õppima ja? Traditsiooni ei olnud, lihtsalt tekkis mõte, et tegevust lapsele leida ja ei kahetse. Ja kuidas siis väike viiuldaja ise rahul on, oma pillimänguga? Kas emmega on hea koos kodus töötada? Ma olen ise lõpetanud Viljandi kultuurikolledži rahvamuusika erialal ja rahvamuusikat ei saa nagu noodist õpetada, siis ma nagu jõudsin selle kuulmise järgi õpetamiseni oluliselt, ennem kui ma kuulsin midagi Suzuki meetodist, kaotasime seal nende juhtidega, et noh, kõik on nagu hea, aga kuna see baseerub klassikalisel muusikal, siis minu nagu mõtlemine on väheke teistmoodi, ma suudan seda Bachi kani mängida nagu eesti rahva Laboyal, et noh, selles mõttes nagu noh, eetiliselt ei ole õige. Aga muidu see oma lapse ma panin küll sinna, kuna ja see klassikaline haridus või traditsiooniline haridus Eestis on nagu suhteliselt kas nüüd kehvaga, noh, sihuke väga akadeemiline, et lapsel ei ole sellega nagu noh, teda ei huvita see et on nagu tehtud, nii et oleks nagu huvitavad all. Suzuki metoodikast rääkisid õpetajad Juta Ross, Tiina Pärtna ja Sirje Supen, Tamm õpilased ema Karmen Kuusik ja tütar Aile Kuusik ning lapsevanem Jaanus Põlder. Sel suvel toimub Pärnusse järjekordne Taavi Toys Trophy nimeline festival. Margit Peil, sina oled üks nendest toimetajatest või Taimkonnast. Et kuna see festival toimub Festival toimub esimesest 15. juulini ja meil on selline au tähistada sel aastal festivali kolmekümneaastast traditsiooni, sest esimene süvamuusikafestival Pärnus toimus 1976. aastal ja siis nimetati neid Beethoveni muusikapäevadeks. Kes tulevad sellele festivalile? No kuna festivali kavandades oleme pidanud väga oluliseks hoida kõrgel head taset nii esitajate kui ka esitatava muusika mõttes, siis loomulikult on pöördunud meie pilgud ikka kõige paremate maailmanimede ja tippmuusikute poole. Loomulikult, kuna raha oli ju legendaarne viiulimängija, siis oleme mõelnud just eelkõige kaviiuldajatele, et igal aastal oleks mõni tippviiuldaja. Sel aastal on siin siis Tatjana krindenko kelle nimi on kindlasti enamusele tuttav ja siis on üks Hiina päritoluga viiuldaja, kes elab Ameerika Ühendriikides, Xiang Gao, temaga korra Eestis käinud ja tema esineb siis koos Neeme Järvi, ka need on sellised kaks tippviiuldajat. Esinevad Ivan Monicketti prantsuse väga hea klannetist, mis selle c siis rootsi bariton hulle pärsson, kosmots, Bergström iga nemad esitavad Suberte Ilusa möldrineiu väga huvitavas seades kitarrile ja häälele. Samuti varajase muusikaspetsialistid Loorents king ja Hille Berl, kes on samuti sellised nimed mis ei vaja erilist kommentaari. Ja muidugi hästi palju teisi häid muusikuid eesti muusikutest nimetame siis loomulikult Neeme Järviti, Kalle Randalu. Aga tegelikult võiks ju kõiki nimetada, aga ei jõua siis 26 kontserti on ja festival on ju kaks nädalat pikki ning iga päev on mitu kontserti. Et võib öelda, et ois trahvifestival ei ole mitte ainult mõeldud viiuldajatele võeta üldse propageerivaks muusikat. No ta on jah, ikkagi selline, kus on silmas peetud eelkõige mitmekesisust, et see, kes Pärnus selle kahe nädala jooksul viibib, Alex sellel oleks võimalikult huvitav seal olla. Milline on selle festivali idee või sõnum? No idee on see, nagu ma ütlesin, et esitada tõesti siin väga head muusikat ja kutsuda häid muusikaid kokku. Aga tegelikult kui rääkida nüüd, ma ütleksin hoopis selle sõna lõppeesmärk on tegelikult see, et kutsuda taastama Pärnusse kokku muusikuid ja üldse kunstiinimesi, sest sina aastakümneid tagasi oli Pärnu tõesti selline koht, kuhu suveti tulid kokku väga põnevad kunsti isiksused ja seal käis väga vilgas vaimuelu. Et see on nagu meie põhieesmärk. Kuid mida põnevat on noorele inimesele pakkuda sellel festivalil? Jaan, noorel inimesel on tõesti seal palju põnevat pakkuda ja ja kui nüüd rääkida jänesest lõppeesmärgist, siis tegelikult ju kui tahta sellist eesmärki saavutada, siis on loogiline, et me peaksime kasvatama noort kuulajat ja et neid oleks põnev ja samuti kasvatama ka noort mängijat. Ja sellepärast on festival ühest küljest kutsunud alati just noori interpreet ja selliseid tõesti andekaid intecrete mängima, kes on võitnud mingit konkursse või noh, ühesõnaga olnud selle möödunud hooaja jooksul kuidagi kuulajate huviorbiidis, nii et sel aastal näiteks esineb siin Venemaalt kvarteti romantik. See kvartett võitis hiljuti Šostakovitši nimelise kordetide konkursi. Siis esineb nüüd äsja kevadel Taani rahatio rahvusvahelise komme kammermuusika konkursi võitnud Ontiin klaveritrio. See on väga hea tasemega konkurss, siis anti siira la soome pianist, kes on nendel festivalidel juba esinemas käinud, on nüüd järjest võitnud jälle mitu konkurssi ja tõesti väga lootustandev pianist ja samuti Olari Elts juhatab seal, kes ju nüüd võitis alles Sibeliuse konkursi. Ja maratonkontserdil mängivad seal veel mitmed noored ja väga head muusikud. Aga teisest küljest on Ostrahhi festivalile ka alati väga oluline olnud korraldada kursusi. Nii et see, noh, see on ju lausa noortele inimestele mõeldud. Siin on Ivari Ilja kursused pianistidele siis Soomest üks flöödiõpetaja, üks viiuliõpetaja annavad kursusi. Ja loomulikult mida ma eriti tahaksin rõhutada ja mida ilmselt ka teatakse juba, et Neeme Järvi tuleb siia tegema meistrikursust dirigentidelt ja ja selles mõttes on see ju väga põnev kursus, et ta on ka pisut kursimoodi ja ja sellel on praegu registreerunud üle 20 dirigendi kõikjalt maailmast, seal on Ameerikast, Jaapanist, Hiinast ja rääkimata Euroopa maadest dirigente, nii et see saab olema väga põnev. Aga millised on esinemispaigad ja kindlasti huvitav kuulajad ka kontserdite hinnad. Esinemispaigad on õhtut ja õhtused kontserdid toimuvad kõik Eliisabeti kirikus nagu nad ikka on olnud, nüüd viimastel aastatel. Aga sel aastal on meil ka hommikukontserdid, mis esimesel nädalal toimuvad siis raekojast ja teisel nädalal Pärnu õigeusu Eesti õigeusu kirikus. Ja piletihinnad on tegelikult väga soodsad. Hommikukontsertidele maksavad piletid. Kui ma nüüd õigesti mäletan 25 krooni ja odavam variant, siis õpilastel ja pensionäridel on 10 krooni. Ja õhtused kontserdid on siis 50 ja 30 krooni, ainult ütleme sellised suured sümfooniakontserdid, mida juhatab Neeme Järvi ja avakontsert, nende hind on 100 ja 50, nii et aga üldiselt on ikkagi, ma leian väga soodsad hinnad. Et soovin teile palju kuulajaid ja osavõtjaid, aitäh sulle. Narvas toimunud laste laulukonkursist teeb ülevaate Jüri Nikolajev. Neid kordi, mil Kohtla järvel või lasteaia kasvandikud päris suurel laval ja päris tõelisele publikule esineda saavad, võib ühe käe sõrmedel üle lugeda. Jõulud, isadepäev ning loomulikult emadepäeva kontsert. Just emadepäeva kontsert ongi lõppvooruks iga-aastasele mudilaste laulu konkursile. Ettevalmistus tööd, konkursi lõppvooruks algasid Kohtla-Järvele pea pool aastat enne emadepäeva ning 14. mail tulid lavale nii-öelda parimatest parimad räägib Kohtla-Järve linnavalitsuse vanemspetsialist, hariduse alal Eha Karus, kelle abiga mudilas laulukonkurss Kohtla järvel teoks sai ning kellele peale emadepäeva kontserti palju tänusõnu öeldi. Ettevalmistus algas tõesti juba tegelikult võib öelda, et isegi varem ütleme õppeaasta algusest, septembrikuus said need plaanid juba maha pandud ja varem toimusid eelvoorud ja, ja ettevalmistuslasteaedades toimusid eelvoorud linnaosades kultuurihoones ja valiti välja siis siia lõppkontserdile need parematest paremad päris iga laps muidugi siia lõppkontserdil ja nüüd ei pääsenud, sellepärast et meil oli osavõtjaid kui arvestada kokku nii nii laulu kui tantsukonkursist osalejad, see oli üle 200 lapse. Aga tänases lõppvoorus esines 65 last. 65 last alates kõige pisematest viie aastastest andsid tõepoolest oma parima. Umbes tund aega kestvas kontserdis loeti peale lauludega luuletusi ning tantsiti, kuid ikkagi oli mudilaste laul see, mis publiku saali tõi. Lauldi muideks nii eesti kui ka vene keeles siin pakumegi kuulamiseks paari lõiku Kohtla-Järve laululaste esinemisest. Erinevalt näiteks Narvast, kus on olemas tugev nii-öelda poolprofessionaalne laste laulustuudio laulusid emadepäeva kontserdil Kohtla-Järvel, aga mulle kinnitati täiesti tavalised lasteaialapsed. Kui ehk paar laulutundi on neil rohkem selja taga, räägib Ivi Puccing lasteaiakirju-mirju lauluõpetaja. Ei, tavalised laste lapsed, aga nad on käinud läbi mitme tule, tähendab, see oli nüüd nagu kolmas kord neil siin laval jah, nagu esineda, tähendab kaks vooru olid nad juba nagu läbi käinud ja siis parematest parimad valiti. Väljarühmi on meil minul näiteks lasteaias nagu kuus ja, ja kaks korda rannas toimuvad muusikatunnid ja siis on veel lauluring kus siis saab individuaalselt paremate lastega siis laulda. Lapsed ei tunneta nagu seda võistlusmomenti või nemad laulavad ikka nii nagu nagu tavaliselt. Kivibuksingu kasvandik, viie aastane Getter, kes konkursi lõppvoorus avalaulu laulis, arvas, et talle meeldivad kõik laulud. Kuid küsimusele, mis on laval esinedes kõige raskem, vastas ta järgmiselt. Seenelehti. Laululapse mureks on niisiis sõnade meelespidamine kuid lauluõpetajal on probleeme rohkemgi. No tuleb lahti ka julgustada ja ja, ja, ja võib-olla enne kallistada ja silitada ja rahustada teda maha ja ja siis läheb kõik korda. Kontserdi lõppedes said kinke ja meeneid nii lapsed kui ka nende juhendajad kuid päris auhinnakohtade jagamiseks siiski ei läinud, kuigi kooli konkursiga. Eha Karuse sõnul aga oligi kõik nii mõeldud. Auhinnakohti jagatud selle sellepärast reaalselt, kuna see oli lõppvoor ja me leidsime, et kuna see on emadepäeval korraldatud lõppvoor, siis me tahtsime ta just teha selliseks ilusaks, rõõmsaks pidupäevaks, et kellelgi ei oleks võib-olla pisaraid, kellelgi oleks kurba tuju ja ma arvan, et need lapsed, kes jõudsid lõppvooru, olid väärt kõik seda tinglikku esikohta ja võib-olla ei olekski õige olnud siin hakata välja jagama esimest teist kolmandat kohta, sest tegelikult tõesti lapsed laulsid, tantsisid kõik ilusti. Ja ikka nagu praegusel ajal kombeks, mainiti konkursi lõppsõnas ka maagilist sõna projekt jutti jällegi rahast, sest ega suuremaid esinemisi niisama ka teha ei saa, räägib Eha Karus. Projekti ei pea tegema aga selleks, et seda kontserti rahastada ja lastele kingituseks mänguasju osta, juhendajatele mingeid suveniire lilli tahetakse ikka tänada, selleks on vaja raha ja linnavalitsusel ei pruugi alati seda raha sellisel hulgal olla. Ja jutt oli siin hasartmängufondi kirjutatud projektist ja tõepoolest enamus oli rahastatud finaalkontsert ja üldse see programm ka eelvoorud hasartmängufondist eraldatud rahadest. Nii et linnavalitsus kulutas väga vähe linna raha. Nii mööduski mudilaste laulukonkurss ning ühekorraga ka emadepäeva kontsert Kohtla-Järvel. Järgmiseni on aega täpselt aasta, toimuma peaks seda kindlasti, sest laululastest Kohtla järvel puudust ei tunta. Klassikaraadiole Jüri Nikolajev Eesti raadio narmastunud. Jarmo Mati, teie laulate vokaalansamblis duubel seitse misse duubel seitse üldse on. No paar aastat tagasi, 98. aasta alguses tuli Ravalia poistekoori dirigendile Hirvo Surva selline mõte, et, et need noormehed, kes seal poistekooris laulavad, võiksid ka sellise klassikalise repertuaari kõrval midagi natukene meeleolukalt teha ja, ja siis moodustuski, selline 14-st mehest koosnev punt, kelle koosseis on nüüd veidi vaheldunud, aga aga nii on, oleme nüüd siis kolmandat astet juba tegelemast natuke kergemaks. Kui vanad noormehed siis teie juures laulavad? No kuskil kus on 16 kuni 22, on seal vahepeal need on just siuksed keskkooli lõpetaja lõpetajaid, ülikooli ülikooli. Milline teie repertuaar siis on? No laulame võimalikult laia laias laastus, et endale huvitavam oleks ja põhiliselt Ta on selline. Alates Valgrest Eesti popmuusika, nii, sealt edasi juba juba ka natukene inglisekeelset repertuaar ja, ja lõpetades ka a cappella koorimuusikaga, et selle koosseisu võimalusi võimalikult laialt ära kasutada. No miks te nagu üldse muusikaga tegelete, võiksite ju hoopis midagi muud? Püha no eks neid muid asju tehakse ka, aga noh, muusika on nagu üks sihuke kui sugune, kui ikka ütleme siin enamus enamus tegelasi on, on ka laulude üle 10 aasta juba poistekooris või kuskile mujale, et siis nagunii kerge pole. Küll jah, kas on selline kambavaim seltskond on kindlasti üks asi, mis, nagu seda koos hoiab, ütleme lihtsalt muusika, muusika pärast seda teed, see on väga tähtis, mida me laulame ja kuidas see, kellele, aga aga kindlasti on seltskond Kamerun kellele ta lauluta. Sõpradele, kes kutsuvad külla laulukontserti on, on olnud vist peaaegu et terves Eestis, et see on selles mõttes väga huvitav point, et teda on palju nähtud ka Eestimaa peal väga huvitavaid paiku ja nad on kerge liigutada selles mõttes, et meid ei ole ülearu palju. Ja, ja selles mõttes on väga põnev olnud mingit vanusepiiri nagu publikule Et on esitatud nii koolides kui ka kui kõikvõimalikel muudel üritustel asutused ühingud, kes on lasknud oma õhtutesse veidi vaheldust. See on nüüd teie esimene. See on meie esimene plaat, kus ta tuli, tuli paraja tööd, sai tehtud ikka ja Marika teed. Ja meil oli hea meel siin esitleda muud plaati. Taas kord eilsel kontserdil Salme kultuurikeskuses ja et ka väike vihje kõikidele oma sõpradele või nendele, kes on meie muusikast huvitatud, siis vaadake plaadipoes huvit pingul pilgul ringi. Sealt peaks ka, paistab, millal siis uus plaat tuleb. Loodame, et mingisuguse mitte mingisugune, vaid vaid kindla materjali. Juba jõuludeks kokku saada, et ka eks jõuluõnnitus aegs jõuluvana kotti panna. Teie nii-öelda juhtija õpetaja mänedžer on Hirvo Surva. Te olete viska parandama, laulnud, tseremooniale paistev eesotsas on päris pikka aega vaja, et enamik meist on ikka vaja ligi 10 aastat. Koostööd tehakse, kes teeb lugudele arranžeeringuid? Maal seadet on enamasti Hirvo Surval eneselt ja, ja kui me eelmine aasta käisime Soomes kotkas merepäevadel laulufestivalil konkursil, sest seal kaks meeldivat asja, et me võitsime Grand Prix. Teiseks saime tuttavaks akordionimängija ja vabutses muusiku. Jaak Luts oleks teinud selle plaadiga lava instrumentaalseaded. Ma tänan teid tulemast ja 27. mail tähistab oma seitsmekümnendat sünnipäeva helilooja Eino Tamberg, kelle lastelauludest on ehk tuntumad vannimineku laul, pagari, piparkook ja karumõmmi unelaul. Millal tekkis teil kindel teadmine, et vot nüüd hakkan heliloojaks? Seda ma täpselt ei tea. Ma hakkasin klaveri taga improviseerima nii kuueaastaselt, aga siis ma ei teadnud, mis heliloojad on üldse. Ja. Ma usun, et see tekkis ehk rohkem keskkooli kaheksandas klassis või siis meil oli keskkoolis niisugune päris tore. Näiteks kirjutasime kollektiivselt opereti teksti ja mina kirjutasin muusika sisse tuli ettekandele ja ja siis selgus, et teha, et muusika on mulle ikkagi tähtis ja võib-olla pigem heliloojaks hakkamise kindlus tekkis sellest, et mul ei olnud teist asja, mida ma nii selgelt oleksin tahtnud teha või isegi oli ma näiteks oleks mul samasugused eeldused olnud saada näitlejaks, kui heliloojaks oleks see mulle armsam ostnud. Aga jah, mul oli tunne, et ega ma millegi muuga hakkama ei saa. Ja isegi ma ei olnud kindel, kas ma heliloominguga hakkama saan. Mul vahepeal ja õppimise ajal tekkisid kahtlused, mõtlesin, et komana helilooja, iseasi võiks muusikateadlase hakata. Praegu jumal tänatud, see ikkagi niipidi olnud. Kas te mäletate ka oma kõige-kõige esimest pala, millede noodipaberile kirja panite? Ma ei ole kindel. Aga noh, need on pärit nii. 42.-st aastast ja siis ma olin 12 aastane. Mul on üks noodivihik ja mul on paladina sisse kirjutatud, mul on kuupäevad ka peal olla, et ma mõne pala kirjutasin ka enne ka noh, lihtsalt sellest ei ole nagu mingit jälge ja nii et umbes niimoodi 10 aastaselt jah, ja siis ma mäletan, algkoolis oli meil ühel õpetajal juubel. Ja siis ma kirjutasin talle ühe palasid, mille noorima tallele andsin, mille ma ise ka ette kandsin. Vist võis olla 43. aastal. Te annate kirjutanud mitmeid oopereid, sümfooniaid, aga ka palju lastelaule. Kas lastelaule on kerge kirjutada, on selleks vaja olla natuke lapse penn? Me ei tea, lastelaule on kerge siis kirjutada, kui tekstid on head. Aga mida see lapsemeelsus üldse tähendab, seda mul raske ütelda, ma olen pigem aru saanud seda, et kui me teatud vanuses heliloojalt püüame lapsemeelsed olla siis me kujutame, et laps on mingisugune niisugune väikene Annikene veel, kes midagi ei taipa, aga laps taipab alati rohkem kui me seda oletame ja laps tahab laulda natuke tõsisemaid. Noh, selles mõttes ta ei taha väga lastelaule laulda. Ta tahab natukene oma ajast ees olla ja selles mõttes ei tohi, vähemalt tekstid ei tohi olla niisugused rumalad. Mille poolest teie arvates erineb tänapäevalaps lapsest aastatel, noh ütleme 50 60 70 ja mida peaks üldse tegema, tuua last muusika juurde? Noh, kui me lapsest üldse räägime, siis laps areneb koos ajaga ja muutub ja aga rumal jutt on see, et lapsed on nüüd halvemad kui varem, aga mis muusikasse puutub, siis lapsed tõesti muusikaline maitse tugevasti muutunud. Minu ajal lapsed kuulasid veel isegi raadiot harva. Ja nüüd see muusikaline maailm, mis praegusi lapsi ümbritseb, on palju avaram, laiem ja ja muidugi kõige kaasaegsemad asjad jõuavad lapseni väga kiirelt ja laps ahmib neid endasse suure hoolega. Ja ta ise veel valikut ei tee ja mõnikord talle meeldivad asjad mis pole kõige paremad, annab, millel on ainult mingisugune rütmi taust ja millel see meloodiline osa on väga napp. Nii et aga laps on niisugune, nagu ümbrus, raadio, televisioon kujundab ja ja meil ei ole mitte midagi pahaks panna. Mis te arvate, kui suur on kooli ja vanemate osa lapse muusikalisel kasvatusel? See on ikkagi väga suur, tähendab, vanemad võivad seda soodustada või ükskõiksed olla. Vanemad ei pea ju ise väga musikaalsed olema, et last aidata, kuidagi niimoodi muusikani jõuda. Noh, võib-olla isegi see, millist nendest kümnetest raadiotest kodus rohkem kuulatakse või milliseid asju televisioonist vaadatakse. Aga näiteks mul on tunne küll, et need saated, mis lasteraadiost ja televisiooni esimesel programmil tulevad, need on päris sümpaatsed ja ma usun, et mõjuvad lapsele hästi, noh, laste karussell on äkki väga tore asi ja küllap keraadiosvad niisugusi. Noh, on võistlusi olnud igasugu seal. Need peaksid last arendama küll. Muusikaõpetus, kas on laenult professionaalsete muusikute kasvatamine või on see ka harituse küsimus? Noh, ta on mõlemat ju. Muidugi muusikaliselt kasvatusest oleneb kohutavalt palju inimesest, kes seda teeb, tähendab, kooliprogrammid on ju täitsa ühesugused ja programmi alusel saab muusikat õpetada väga igavalt. Nii et see muutub vastumeelseks ja saab õpetada. Noh, väga huvitavalt, noh, mul on kogemus mu enda lapsega. Kelle õpetajaks Tiia Loitme keskkoolis ja see oli fantastiline õpetaja. Ja niisuguse fantastilise õpetajaid on päris palju olemas. Praegu väga tore kogemus. Mis poolteist nädalat tagasi ma olin Viljandis Viljandi muusikakool korraldas minu laste muusikast klaveripaladest ja lauludest ühe kontserdi. Ja see, kuidas lapsed seal laulsid, see oli küll väga tore, tähendab see kaasaelamise aasta ja see innukuse aste mitte ühtegi tuima pilku ja ja seal on head õpetajad lõpetaja, karakterist ja sellest, kas õpetaja inimesena lastele meeldib. Mitte ainult muusikatundmisest, sellest oleneb ikka väga palju, aga häid muusikaõpetajaid on meil olemas, neid võiks rohkem alati olla, igal alal, mitte ainult muusikal. Milline on teie arvates praegu lastelaul, kui palju lastelaul muutunud? Noh, on kaks asja, laulud, mida kirjutatakse lastele ja need laulud, mida lapsed laulavad, kui me laulukarusselli näiteks jälgime, siis ei laula nad sugugi mitte enam lastelaule, vaid võtavad igasuguseid muid laule, mõnikord on see väga hea, mõnikord võib-olla natukene kaheldav, võib-olla liiga raske, lihtsalt üle jõu käiv. Ja kuidas nüüd meie enda lastelaule on arenenud, noh Eespere kirjutas väga, väga toredaid lastelaule. Ja nüüd ma olen kuulnud lastele kirjutatud laule, mida kirjutavad suhteliselt tundmatud heliloojad või vähemalt kes ei ole spetsiaalset haridust saanud ja nende hulgas on väga toredaid laule nagu on leitud ikkagi mingisugune köitev meloodia ja tekst on üht või teistpidi ahva, siis siis lapsed laulavad seda hea meelega, seda on kohe tunda. Kui lapsel silma särama lähevad, kui ta laulab ja Janka kehvi laule Necefil ajal oli 30 ja 50 aastat tagasi ja praegu Kas teil endal on ka midagi praegu plaanis kirjutada lastele? Ei kahjuks ei ole, ma olen küll kogu omanis loomingulise tee vältel väga palju lastele kirjutanud, aga viimased 10 aastat küll vähem võib-olla selle tõttu, et ma olen sellest lapseeast nii kaugele jõudnud, et me ei tea ka, aga tähendab, kui mingi teksti ette satuks, mis mis nii väga põnev tunduks, siis kirjutaks. Tänan teid ja soovin enda kui raadiokuulajate poolt õnnelile juubeli puhul. Suur aitäh. Koolimuusika tervitab sünnipäeva last lauluga karumõmmi unelaul mida kindlasti teavad ja tunnevad nii emad-isad kui lapsed. Esitajaks Margot kvel Stein. Kaheksandast kuni 11. juunini toimub Kuressaares juba neljandat aastat laste ja noorte vanamuusika festival. Festivali korraldaja Tiiu Maripuuga, Merike Raudkivi. Et intervjuu on tehtud telefoni teel, siis palume vabandust heli kehva kvaliteedi pärast. Idee autorid olid tegelikult päris mittu grupp plokkflöödimängijaid, õpetajaid tuli 1996. aastal vanamuusika laagrisse Võsul ja vajadus olla kursis üksteise tegemistega, kuidas siis edasi minema hakkab, kellelgi? Sealt tuli siis niisugune mõte, et hakkaks buss käima ja mitte üksi omavahel õpetajad, vaid võtaks lapsed ka, et lapsed, et mida teised nendevanused teevad. Laagri korraldaja oli tookord Tõnu Sepp vaikuse muusikast Tallinnas ja temal saidki ärgitust väga paljud tänased vanamuusika ansamblitega tegelejad siis koolides. Üritus nüüd sel aastal toimub neljandat korda ja igal aastal on ta veidi isemoodi korralduselt ja repertuaarist, mida mängitakse. Ja selle aasta nägu on niisugune, et on väga palju juurde tulnud algajaid. Ühest küljest me väga-väga rõõmustama, et on jälle juurde tulevaseid, kes tahavad sellega tegeleda tõesti keskaja ja renessanssmuusikaga siis põhiliselt. Ja lihtsalt jah, võib-olla me peame sellele rõõmu tundma. Tänavu on küll vähem tulejaid, niisuguseid, kellel on juba kõrgem tase natuke, kuna plokkflöödiõpetajad on tegelikult selle asja asjad tuumikuks. Ja kuna meil on võimalus käia muusikaakadeemias koos Neeme Underi plokkflöödikursustel, siis sealtkaudu liigub meil omavaheline info ja on teada, missugused ansamblid, milliste parajasti, milliste rahaliste võimalustega liikumisvõimalustega hakkavad olema ja vastavalt sellele saab siis alati järgmise aasta festival, nagu ühestatud. Eelmised aastat me oleme teinud suurt ühismängimist liiat, ühisorkester on olnud kuuekümneliikmeline umbes ja on mänginud nii plokkflöödid kui vaskpillid kui keelpillid. Ja see on olnud niisugune suur koos mängimine. Selle aastal otsustasime näidata kõikidele külalistele Kuressaare uut linnateatrit ja teeme festivalil lastele niisuguse võimaluse, et nad saavad sinna teatrilaval mängida kaasa kooliteater ära etenduses. Nii et see kujuneb välja kontsertetenduseks, kus lasteansamblid mängivad keskaegset Jürjens muusikat ja sama ajastu näitekirjanduse alusel loodud näitemäng käib siis ka lavale, nii hästi, lapsed kui ka õpetaja ise peaks olema võimeline keskaega või renessanssi siis mängima muusikat. Et ta peaks olema leidnud endale võimaluse nende nootide hankimiseks ja nende nende tudeerimiseks veidikeseks, sest see erinebki tunduvalt sellest, mida me tegelikult oleme akadeemias omal ajal õppinud. Nii et niisugused lisakursused onu muusika mängimisel on muidugi õpetajatele väga teretulnud. Ja kui juba õpetajad oskavad, siis on nendel ka need lapsed, kes oskavad. Teisel päeval toimub festivalil plokkflöödimängijate konkurss ja kohustuslikuks teoseks Jaakob vaneiki variatsioonid. Ei ütleks selle kohta, et on lausa konkursse julgeks tahad öelda, sest ta on võistumängimine teda tõesti peal, mängitakse laste hulgas vähe, kuna ta on väga tehniline. Ja, ja sellepärast esialgu tänavu on ta neid niimoodi mõeldud, et ta lihtsalt propageeriks Eiki variatsioone. Ja selle selle seetõttu me hindame ka tänavu niimoodi. Hindame kõigepealt loksuid, õpetajad ise, kuulame kõik lapsed, kes mängivad Eiki variatsioone, kas siis ühte või mitut. Ei ole mingit konkreetset Jakoponeeki variatsiooni, mida kõik peavad mängima vaid see on nagu paraad läbi Eiki variatsioonide igalühel, võib-olla oma variatsioon eri raskusastmega ja ükskõik kui vanusele see on. Kui ta suudab mängida Eiki variatsiooni, siis ta võib tulla ja mängida. Ja hindab siis õpetajatest, žüriil kõigepealt oma arvamuse ütleb ja teine on kuulajate ehk siis festivalikülaliste hinnata, nemad valivad Sid oma lemmiku välja. Kuna tegemist on 10 kümneaastastega keskeltläbi kuule, 15 aastaste, osaliselt laste ja noortega, siis on nüüd ajalugu näidanud. Praktika on näidanud, et kontserdikülastajad on meil põhiliselt nende samade laste vanemad tuttavad. Vanaemad-vanaisad ja, ja päris niisugust kontserdikülastajad tulevad, eksib sinna päris päris harva ja seetõttu leidsime, et ei ole mõistlik müüa pileteid, kuna lapsevanemad on oma väljaminekud teinud kallite kostüümide näol lastele trump ja seetõttu oleme läinud seda teed, et ürituse kontserditelt lastekontserdid on kõigile tasuta. Annetuse taga, kellel, kes leiab, et tal on võimalik materiaalne olukord on hea, annetused on alati teretulnud ja neid on võimalik teha, siis selsamal kontserdikohas. Niisiis, kaheksandast kuni 11. juunini toimub Kuressaares Lasteaia noorte vanamuusika festival, kuhu on oodatud kõik vanamuusikahuvilised ja vabandame veelkord heli kehva kvaliteedi pärast. Selline sai siis selle hooaja viimane koolimuusika kui soovime teile head põrumist ja ilusat suve eelmises, vaata küsimuse õige vastus. Küsisin, et mitmendat korda toimub sügisel Raimond Valgre nimeline festival. Kõik, kes kirjutasid, et üheteistkümnendat korda vastasid õigesti. Fortuuna tahtel saavad auhinnaplaadid Maarika Mattiisen Tartust ja Robert Piho Tallinnast, kes lisaks plaadile saab ka Valgre festivali toimkonna poolt välja pandud festivali nokatsid. Olgu siinkohal ette öeldud, et sügisel kuulete pikemat saadet Valgre festivalist. Seniks aga soovin teile kõigile eksami sooritajatele head põrumist ja ilusat suvesaate lõikas kokku Helle Paas ja saate toimetas Alarbintsar ilusat suve ja kohtumiseni sügisel.