Tere ja ilusat keskhommikut Rahva teenrid taas teenimast teid kõiki, kes te olete siis raadio aparaatide juures. Minu nimi on Aarne Rannamäe ja kallid kolleegid, kellega täna siis siin lõppeva nädala asju hakkame arutama? On Külli-Riin, Tigasson Eesti päevalehest ja Sulev Vedler nädalakirjast Eesti Ekspress. Siis meie jutu taustaks näeme telekas tulemas olümpiapilti ja on ilmselt üsna loogiline. Ja oleks üsna loomuvastane, kui me, kui me oma jutte ka ei, ei alustaks olümpiast, sest lõppenud nädal lõppenud nädal tõi siis meile üsna palju rõõmu. Ja kes nagu selle asja peale õlgu kehitavad ja muid spordialaseid olümpialt vaatasid, siis kaasaelamist sai, sai igal juhul. Ja kolmas grupp inimesi, kes ei teinud ühte ega teist, kelle jaoks Eesti sportlaste edu ei ole rõõm ja kes olümpiat ei vaadanud, siis nende jaoks on homme suur rõõmupäev, et see eetriterror nii rahvusringhäälingu teles kui raadios saab lõpuks läbi. Ehk siis jutt kõigepealt Londoni olümpiamängudest. On ka mingisuguseid selliseid isiklikke kõrghetki sellest, kui me jätame nüüd Eesti sportlased loomulikult välja. Tead, minu meelest kodus ma just mõtlesin, et see eetriterror ei ole kestnud üldse sugugi, käin paar nädalat hakkas pihta juba juuni alguses, sest ma olen päris suur tugitoolisportlane. Hakkas pihta jalgpalliga, mis kestis praktiliselt terve juuni ja siis ma tulin õhtuti kuiva, vaatasin Tour de France'i Taaramäed ja siis hakkasin olümpia sinna otsa, et sa ikka jaksad. Täiesti jaksan, et kui nüüd mõelda, et mis seal, kui sellised tipud on, siis. Mulle avaldasid muljet mõned võimlejate sooritused, sportvõimlemine, see oli tõsiselt ägedaid asju. Eilne korvpall oli ka ikka selline, et suu lahti juhatasin, kuidas? No ma ei uskunud, ma ei uskunud, et hispaanlased on nii kehvad mida näiteks esimene poolaeg ja siis järsku toimus totaalne muutus. Ja teine poolaeg Nad tegid venelaste tule alla, et seal on hästi kihvti momente olnud. Küll. No mina, mina kuulun jah, sellesse kolmanda Ühte gruppi, kellele sa viitasid, ehk siis kes üldiselt spordiülekandeid ei vaata telerist. Aga see ei tähenda küll, et mul ei oleks hea meel selle üle, kui Eesti sportlased medali said, et. Aga ma arvan, et ikka tore tunne. Ma arvan, et meil hakkab ühel hetkel selline nagu küllastumust tekkima, et praegu on just selline mõnus aeg olnud just tolku mõtlema olümpiat tuled õhtul koju, paned teleka käima, sealt ta tuleb, selle taustaks ütleme kolme nädalaga veel väga ära ei tüdine, aga siis ühel hetkel võiks klõpsida ja ootad päev otsaga, et see lõpuks tööpäev saaks. Otse lõpuks saaks õhtul teleka ette. Täna ometi on midagi vaadata, eks ole, täpselt niukene, tüüpiline tugitoolisportlase filosoofia. No me oleme siis näinud tõesti igasuguseid sooritusi. Aga selle olümpia puhul me oleme näinud ka väga ladusalt korraldust, kui sind, Ta kohtunike jube jämedad apsakad välja arvata. Kaks nädalat tagasi ma ütlesin, et kindlasti Londoni mängud on õnnestunud. Kui mingisugust suurt rahvusvahelist poliitilist intsidenti juhtunud täna on siis laupäev, homme mängud lõpevad. Ja, ja tõesti ei, ei ole juhtunud, nii et jumala abiga, loodame, et siis ka ülejäänud nende 24 või 30 tunni jooksul midagi ei juhtu ja et mängut homme saaks ka ära lõpetatud. Ilusti. Poliitkorrektsust oleme muidugi näinud, me oleme näinud ka seda, kuidas siis pearätiga naisjooksja mudib mööda olümpiaringi ja, ja oleme näinud mütsis sudo, maadleja ja ja muid selliseid toredaid asju oleme näinud, et kui poliitkorrektselt on toimuvad autasustamistseremooniad kuidas neiud tingimata peavad olema, kas siis moslemi Lätis või siis euroopalikus riietuses või mingisuguses asiaatliku dressi Chess, Godi järgivat, sellist riietust kandmas. Et selles mõttes on, on ju kõik kõik korras? Noh, kõige ebakorrektsem asi siin vist on see globaalne delfi ehk ehk siis Twitteri-nimeline selline peldikusein, et seal on tulnud üldse skandaale, kui toimus jalgpalli finaal naistel, Ameerika võitis, Jaapanit, võitis sellel päeval kul toimus Nagasaki pommitamise aastapäevist siis tuletati meelde, et noh, seal kättemaks siis Havai saartel juhtunu eest ja see on Pearl Harbori eest. See on teil siis sama meenutati tuumapommitamist, et me teeme nüüd jaapanlastele tagasi, et see on kõige suurem poliitiline skandaal üldse minu meelest nendel mängudel. Hea küll, aga Eesti medalit noh, spordifunktsionäärid ja, ja paljude hulgaga tugitoolisportlaste jaoks loomulikult on, on need mängud päästetud. Kõik need sooritused olid muidugi ka nii-öelda kriipsu kaugusel sellest, et, et nende jaoks need mängud ei oleks olnud päästetud. Jah, ja kui vaadata seda, kuidas on kasvanud olümpial esindatud riikide spordialade arv ja sportlaste arv, siis tegelikult see medali võitmine muutub sellisele väikesele riigile nagu Eesti järjest keerulisemaks. Mul hakkab, torkas täna Delfis silma meie rahvusliku olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni üks üks selline tsitaat. Ja, ja Siimon ütleb siis järgmist, et, et kui meie sportlased oleksid saavutanud, siis nendel mängudel viis neljandat kohta ja kuus viiendat kohta siis tõenäoliselt oleks öeldud, et olümpiamängud ei ole õnnestunud. Aga tänu sellele, et Eesti võitis kaks medalit ühe hõbeda ja ühe pronksi on meie jaoks mängud päästetud. Vaat see on vot see niisugune spordipoliitika nagu mõtisklemise kohtadeta. Et mina isiklikult muidugi kategooriliselt sellise sellise järeldusega nõus ei ole. No siin on ka, see on see tsitaat on niimoodi esitatud, et, et see ei ole mitte Siimanni arvates, vaid vaid Siimon ütleb, et oleks arvatud, oleks oleks peetud. Et viis neljandat kohta ja, ja kuus viiendat kohta oleks olnud üli ülikõva saavutus isegi siis, kui kui ühtegi medalit poleks tulnud. Et see oleks näidanud ikkagi ju spordisellist taset Eestis ja, ja spordikandepinda. Jaa jaa. Ja näidanud just seda, et kuigi me oleme väikeni nii pinnalt kui, kui rahvaarvult on, meil on meil tõsine spordirahvas sest kus need neljandad ja viiendad ja kuuendad kohad ikka tulevad kui, kui mitte spordi laialt kandepinnalt. Ja need üksikud sähvatused, need, need on ikkagi nii-öelda kahe mehe rassimised, mida nad on siis aastaid ja aastaid pikki aastaid tohutult higi valanud ja trenni teinud. Ja üksiksooritused on, on alati selline, et alati võib minna ju teistmoodi paljudele, kes, kes siin Heiki Nabi pärast vaatasid ka kreeka-rooma maadlust, mida, mida tavaliselt ju enamasti ei tehta, sest et ega, ega ta ju väga atraktiivne spordiala ei ole, selles mõttes tunnistagem. Et kui seal nabid poleks olnud, siis ma arvan, et vaatajate protsent oleks üsna nullilähedane olnud, aga aga kuna nüüd meie oma mees seal nii kõvasti tegi siis, siis me saime teada, aga üksikuid Filess ja selle selle spordiala kohta. Ja, ja oleme ausad ikka, et kui, kui on olemas spordiala, kus liisk otsustab praktiliselt 99 protsenti matsi tulemuse kohtunik keerab mingisuguse palli lahti ja, ja siis seal on mingisugune kas punane või, või sinine värv ja selle järgi siis üks suur mees heidab teise alla väga-väga imelikus poosis, siis olgem ausad, see, see jätab niisuguse väga kahtlase mulje, kui, kui ülejäänud maadluse jooksul nagu vähemalt pealtnäha midagi midagi suurt ei toimu. Nii et seekord meil läks ikka ikka ropult hästi, võib öelda. Et kui need puhtratsionaalselt võtta, et siis on sul ilmselt õigus, Aarne, kui sa räägid nendest neljandatest viiendast kohtadest, aga samas inimesed, publik ootab, kui ta vaatab sporti, ootab ennekõike emotsiooni ja emotsioon on ikkagi see ülevust, kui tuleb medal, kui on autasustamine ja nii edasi. Et noh, minu minu enda arvates oleks väga hea, kui, kui selle kui olümpia innustaks mõnda tugitoolisportlaste ehk ka ise võib-olla rohkem liikuma, rohkem sportima, et lugesin just see nädal suure murega tervise arengu instituudi uuringud, kus tuleb välja, et umbkaudu pooled Eesti noored vanuses 16 kuni 24 nende elustiil on väga väheliikuv ja umbkaudu pooled noored, Eesti mehed on ülekaalulised. Et see oleks hea, kui kuidagi motiveeriks inimesi rohkem liikuma. Ja ikkagi üsna palju inimesi liigub, kui me vaatame tänavatele ja spordiradadele läinud ikka päris palju käib ringi, aga aga tulles tagasi olümpia juurde, siis oluline muutus on ju selles, et kunagi oli, oli seal olümpial valitses piirde Kupertanniesin mõtteviisi, et oluline osavõtt, mitte võit, aga praegu, kus see ei ole enam amatöörsportlaste võidu võidu võtmine, vaid võidukatsumine vaid seal profid omavahel, siis ikkagi on oluline võit, mitte osavõtt. Õnneks on seal muidugi amatööre, aga neid on vist vähem, kui üks protsent on, neid on jah, suhteliselt vähe. Ja mõnel alal nagu jalgpallis ei ole kõige kõvemad ässad kohal ja korvpall tahab ka teha siis sellist nõksu, et TPS saab tulevikus seal ei osaleks, aga aga seal on ikkagi tipptase ja, ja meie ühiskond ongi läinud sinna, et me tahame kogu aeg midagi suuremat, midagi võimsamat, paremat ootame kogu aeg rekordeid. Ütleme kasvõi ka majandusse, noh, vaatame, räägime kogu aeg majanduselus, siis me kogu aeg ajame taga kasvu. Me ei rahuldu sellega, et äkki oleks samas kohas edasi ja selle pärast see ongi meie ühiskond on praegu selline, et ma tahan mingeid saavutusi saada. No ilmselt see olümpia on ka selleks, et samas kohas edasi olla tuleb üha kiiremini joosta, et kui me vaatame, kuidas olümpiatel ikkagi järjest suureneb see konkurents ja järjest rohkem sportlasi, alasid seal on. Anis alasid on nii palju, et minu jaoks on see natukene hoomamatu, tunnistan, ma enam ei saa aru, mis alad seal on ja kas seal on ka sellised alad, mida ma näen, et tänapäeva noored harrastavad, et ma ei arusaam näiteks, kas seal on rulluisutamine sees või rulasõit. Igastahes nad, kui nad ei ole, siis nad väärivad seda, mõni teine ala vaikselt nagu ära kaduda. Aga ma ei saa öelda, mis see on. Küsimus? Jah, jah, selle üle võib nagu arutlema jääda, aga ma ikkagi jonnakalt tuleksin oma mõtte juurde. Et need, need kaks medalit ja ärgu keegi pahandagu selle peale, et need mehed on, kes meie omad, kes, kes, kes need medalid sai, ta on teinud vapustavalt head tööd. Aga tegu on ikkagi üksikute meeste sähvatusega, et emotsioon, kui sa ütled Külli, et mis, mis sellest saab, see on see võimas. Aga, aga see emotsioon enamasti ei tähenda midagi muud, kui, et käsutad teleka ees ja Kanteri ja Nabi medali puhul nööbid lahti järjekordse õlle või avad järjekordse krõpsupaki. Sul on hetkeks väga hea olla, sellepärast et, et sinimustvalge lehvib ja meie mees, kes räägib sinuga sama keelt, on, on hetkel midagi saavutanud ja Eesti on korraks ka, ütleme, nii-öelda globaalses telepildis. Aga ma kardan, et, et väga palju rohkemat see ei tähenda, kui ta, kui te ütlete, et inimesed spordivad, spordivad jah, tõesti on palju näha igasuguseid rulatajad ja jooksjaid ja jalgrattureid ja aga, aga nende pinnalt ei sünni meil ju mingisugust tippspordi tippe või olümpia või maailmameistrivõistluste tipp. Et, et kui, kui, kui oleks jah, et nad noori päris lapsi nagu innustavad. Ma kardan, et tänapäeval kui vanasti see on sihuke vana vana mantra tegelikult ju veel nõukogude ajast pärit, et et sport on see, kus, mis sind viis nagu sporditegemine on, on see, mis, mis sind viis juba lapsena laia maailma ja ja kas või said. Kui sa olid piisaval tasemel seal, ma ei tea, Bulgaarias ja Saksa demokraatlikus vabariigis ära ära käia ja sport oli, see oli üks nagu motivaator, et miks, miks paljud lapsed nord sporti tegid. Siis tänapäeval on ju neil nagunii kõik teed lahti, papa-mamma, rahakotid viivad neid suvalisse maakera otsa ja ja ma, ma, ma väga kardan, et, et, et see emotsiooni sähvatus, mis selles lapse peas läbi käib ei, ei ole enam selline nagu nagu vanasti, et et oh, ma nüüd hakkan ka kõvemini treenima ja ma saan ka Kanteri suguseks või, või kellegi teise tipusuguseks. Jaa, jaa, noh kõik need, see, see aeg on, on nagu nagu selles mõttes möödas. Seda küll, aga kui jällegi näiteks Eesti suusatajad taliolümpial midagi saavutasid, siis täitsa selgelt alati tõusis suuska tõstmine ikkagi inimesed läksid rajale ja kui nad sinna lähevad, siis on suurem tõenäosus, et keegi hakkab ka sellega rohkem tegutsema. Et noh, kui meil ole kettaheitjad, nii, ma ei tea, kas kas hakatakse rohkem ketast heitma. Võib-olla mõnel tekib igava jooksul. Jah, ei no vot see see seos on, on nüüd kohe selgitamisel, et kui meil nagu suusatamine nüüd sisuliselt puudub tund asemel tunnistan, oma täielikku ekslikest nägin see on siis eelmise nädala pühapäeval aktuaalses kaamerast uudist, kuidas Pärnumaal avati esimene selline täismõõtmetes korralik staadion ja siis Vändras keset staadionilises telepildis näidati, oli toodud ka maadlusmatt. Mõtlesin, milleks see maadlemine, järgmisel päeval see Eesti hõbeda siis ma sain aru, et vägagi maadlemist vaja. Et sellistes väikestes kohtades ma usun, et poisid hakkavad rassima ja seal on ainult kasuks tulla. Noh, oleks jumalat, et sul õigus on. Aga jah, olümpia, vaatame siis ära, mis siis veel täna on, on viimane kergejõustikuõhtu ja huvitavad mängud veel siin pallimängudes, eeskätt. Mulle endale pakub huvi muidugi korvpalli suur finaal mis ilmselt nii väga-väga suureks ei kujunenud, aga, aga selle olümpia taustal siis toimus meil Eestis ka loomulikult oma elu ja ja ka meie oma politeeru läks läks ju vaikselt edasi. Ja loomulikult Euroopa stabiilsusmehhanism, mida siis esimest korda loeti meie Parlamendis pälvis tõenäoliselt kõige rohkem tähelepanu. Kuigi ütleme laia publiku jaoks ja ka mitte nii väga laia publiku jaoks on tegu ikkagi üsna arusaamatu asjaga, millega, kuhu, kuhu kuumasousti sisse me siis nüüd oma oma näppu ikka pistame ja ja kas põletushaavad tulevad kohe või tulevad alles 10 või 15 laste pärast. Ülekannet vaatasite, mida ETV tegi ja, või lugesite pärast stenogramme? Mina lugesin stenogrammi, üritasin vähemalt lugeda, ütleme, et väga pikk on. Läheb, läheb keeruliseks. Ja ega seal lihtne lektüür ei ole. Aga ega probleemid, mida siin lahendada üritatakse, ei ole sugugi lihtsad. No kui Ekspressi toimetaja ütles, et läks tüütuks, eks ole, siis on ma kujutan ette, mis, mis tasemel tegelikult seda nimetati aruteluks Riigikogus. Ja Riigikogu nõudis pärast siis meie tubli rahandusministri väga markantseid avaldusi, mis ta tegi siis siin mõne nädala jooksul riigikogu pädevuse ja, ja üldse telekaamerate Sposeerimise ja, ja nende küsimuste aadressil. Mis siis ka riigikogu saalist kõlasid, et, et, et ma tahaks ikkagi teada, kus arutelu oli kas see, kui viietunnise sessiooni ajal rahandusminister täidab nii-öelda püüdlikult ja vähem püüdlikult küsimustele vastates neli tundi, et kas see, kas see ongi arutelu või oli see rahandusministri nii-öelda pressikonverents, meie rahvaasemik, kelle, kes, kes esitasid tõesti küsimusi seinast seina igasuguses diapasoonis? Ja et natukene see meenutas niisugust koolitundi, kus ei erinevad küsijad riigikogu saalist üritasid lihtsalt näidata, et nad on ka seda ostja lugenud ja natukene teavad selle kohta ja demonstreerisid oma oma teadmisi. Aga väga sellist sisulist arutelu seal tõesti ei, ei paistnud olevat. Aga sest terve see ESM ja EFSF on nagu omamoodi selline paradoksaalne asi, et nad on ellu kutsutud selleks, et et, et hoida usaldust, et hoida finantsturgude stabiilsust. Aga kuna need mehhanismid on niivõrd keerulised, et isegi. Ma julgen arvata, et ka mitte kõik tipp-poliitikud ei saa päris hästi aru, et, et, et mis mehed, mis on nagu, mis reeglid seal täpselt toimivad, mis ikkagi saab tulevikus sellest rahast ja nii edasi. Et kuna need mehhanismid on niivõrd keerulised, siis mulle tundub, et see nagu tavainimestes paradoksaalset sööb sedasama usaldust, mida need mehhanismid nüritava siis finantsturgudel nagu hoida ja säilitada. Ma arvan, et mehhanismid ei ole niivõrd keerulised, et pigem on keeruline hoopis prognoosida nende riikide käitumist, kes, kes sealt abi saavad, see on väga suur põrandat. Kõik oleks ju väga tore ja ilus, kui need riigid täidaksid kõiki neile pandud kohustusi, need, mis nad on ise endale võtnud, kuna nad ei ole seda teinud, siis on asi natukene nadi. Aga tulles tagasi ligi esinemise juurde, sest tegelikult see oli ikkagi Jürgen Ligi esinemine või katserdida grillida, mis küll haledalt läbi kukkus, sest rahandusminister sõitis sisuliselt küsijatest üle ja võimsalt üle siis tema näiteks, seekord ta küll suhtus minu meelest riigikogusse oma sõnade sellegi väga-väga aupaklikult kogu aeg rääkis riigikogu väärikusest sna väärikus kordus, kui katma Üldse selle selle arutelu ülesvõtmine riigikogus ligi arvates riivas riigikogu väärikust, sellepärast et on, tegu on ju niivõrd tavalise ja, ja igapäevase asjaga, et, et riigikogu ei, nii kõrge asutus. No kes nägi neid jutumärke ligi pea kohal. See sai sellest ilmselt õigesti aru, et, et riigikogu nagu ei, ei ei küüni selleni, et hakata sisuliselt arutama nüüd need ESMi asju. Aga rahandusminister oli jah, kuidagi väga-väga armuline ta. Ta, ta solvas küll rahvaesindajaid, aga ta tegi seda seekord kuidagi väga vaoshoitud ja ja rafineeritud kujul, nii et et see seda etendust ka televiisori vahendusel oli, oli väga tore vaadata, ma stenogrammi ei ole lugenud. Paar tundi viitsisin vaadata, vaadata seda ülekannet, kus siis ligi tegi kõigepealt ettekande pärast, vastas siis ka küsimustele. Aga noh, kõik see kokku oli ikka liiga liiga pikk, et teda osas otsast lõpuni üle vaadata. Aga nüüd võtame teistpidi, et riigikogu tahtis seda, arutelu sai selle arutelu, kas nüüd midagi paremaks läks? Ei tea, aga ega midagi halvemaks kindlasti läinud. Ei tea. Ma paremaks kindlasti ei läinud, sellepärast et sisulist arutelu ei toimunud ja, ja nii-öelda minister jäi jogrillimata. Minister raputas tolmu ja kõndis sealt saalist renoveeritud riigikogu saalist minema. Aga eks ta ikka riigikogu taset näitas, et noh, kas, kas ma ei saa aru, kas nad, kas nad tõesti tahavad siis need 101 või ma võtan praegu nimelt in corpore, sellepärast et et tegu on ju sellise ikkagi ühe institutsiooniga, seal on, seal on helgemaid välgatusi ja, ja on on aega latika lausrumalust, aga aga kas, kas tõesti see soov, see, see jube kihk näidata ennast küsimust esitamas kogu Eestile tele kaamerate vahendusel? Kas see, kas see tõesti siis kaalub üle üle selle, et asja nii-öelda kuskil ikka sisuliselt arutada? Et asjad endale nagu selgeks teha põhimõtteliselt riigikogu liikmel on, on, on võimalik kasutada igasugust analüüsi ja ja ta peaks olema kursis? See ei ole ju tänapäeval raske kõige sellega, mis on, mis on toimunud teistes, meie partnerriikides, teistes eurotsooni riikides selle selle seaduse ratifitseerimisel. Et kas see kõik siis kaalub üles ikkagi see enesenäitamise soov, et, et on vaja nagu hon nagu vaja, vaja tingimata tungivalt mängida parlamenti. Ma ei ole päris kindel, et see oli ikka päris Parlamendi mängimine ja mul on hea meel, et et riigikogu liikmed ikkagi seda asja väga tõsiselt võtsid. Ja kui me räägime selle asja selgeks saamisest, selge tõsidus seisneb riigikogu mängis ja kelgumäe, kui me räägime selle asja nagu kogu selgeks saamisest siis tegelikult Et see on võimatu, kuna kuna me ei saa prognoosida ikkagi tulevikku, ei saa prognoosida nende kohustuste suurust, millega nüüd Eesti ikkagi ennast seob ja kui me nüüd mõtleme sellele EFS defilemist kutsuti ellu enne ESM-i, siis me näeme, et praeguseks selle lühikese ajaga, kuid juba pool EFSF-i krediidilimiidist ammendunud ja kui nüüd tuleb arutlusele kaver Hispaania abistamine, siis ongi praktiliselt see kassa kassa tühi, kuna väheneb ka EFSFi krediidivõimekus, kuna Hispaania, kui ta saab abi, arvatakse välja garanteerijate seaslatud ESM olluse Hispaania. No see ei ole päris kindel tegelikult, et kui nüüd ESM jääb pidurdama sakslaste taha, et siis võib-olla Hispaania võib vajada raha juba enne, kui ESM käivitub. No ja ütleme, ligi ütleb, et ESM on hapnik haigele, et ta saaks, et on mõnes mõttes niisugune nagu armuaeg. Et ta saaks kodutööd ära teha ja, ja oma asjad kodus korda ajada ja, ja siis siis on sellest ESM-ist võib-olla tõesti abi. Kus on aga kirjas, et et need asjad tõesti niimodi lähevad. No vot, see ongi põhiküsimus, see on kõige keerulisem. Ja ma oletan, et praegu võib-olla siin lätlased ja leedulased, vaatavad inimesed suure põnevusega neid eesti eesti piinu pealt euroalas, et kui me meenutame, et siis 2010. aasta sügisel enne seda, kui Eesti hakkas ühinema euroga, ütles Leedu vabaturu Instituudi juht Ruta viniere, et Eesti on tegemas väga suurt viga, kui ta ühineb euroga sellise kriisi algfaasis ja et Leedul on tark nagu hoida. Ent eurost nii kaua, nii kaua eemale kui vähegi võimalik, et. Ja teistpidi me saame alati öelda, et meil ei ole tükk aega olnud juttu sellest, et et midagi devalveeritakse. Aimasin Heimar Lenk, kes rääkis ühes telesaates, et jaota hakatakse devalveerima. Aga noh, muidugi, kuidas see nagu välja välja kukuks ujuva kursiga valuuta puhul, see on siiamaani veel suur, mõistad. No põhimõtteliselt, kui on inflatsioon peaks kiirenema olulised, siis see on ju sisuliselt devalveerumine devalveerimisotsus teha seal üleval veeru minema, ütleksin. Aga ütleme, et sellist lauslollust aeg-ajalt kostub, aga õnneks suhteliselt harva. Need, mis on oluline, on see, et minul on meeldinud mõned otsused, siiski tehakse praeguse skeemi puhul seal Euroopa Liidu asjade komisjonis tõepoolest kui ütleme, sellises turutundlikud asjad peaksid minema riigikogu suurde saali, kus hakatakse nagu arutama, et mis hinnaga me mingeid väärtpabereid, mis summa eest Mustamäe siis noh, sellel ei oleks mingit mõtet praeguses skeemis seda kaitsen seda põhimõtet, kuigi mul omaette tekib küsimus, et aga miks üldse sellega peaks tegelema päästefond ehk ESM. Sellega võiks tegeleda Euroopa keskpank, pigem mingi selline asutus. Nonii, aga Jürgen Ligi muuhulgas avaldas ka sügavat kahetsust, et, et Eesti on siis ilmselt viimaste hulgas kes selle eseme ratifitseerimise ära toimetab, et me oleme jäänud hiljaks ja, ja see solvab, ma ei mäleta enam, keda see täpselt solvas, aga, aga ilmselt meie Euroopa partnereid või, või näitab meid väga-väga halvast küljest. Mis mulle selles ligi ette astamises nagu, nagu põhimõtteliselt oli, oli vastukarva oli nagu automaatne selline templi panek, et, et kes on, kes on ESM-i vastu, see on euroskeptik. Ma iseenesest ka euroskeptitsismi, see ei ole ju midagi ju loomuvastast või, või halba. Väga tore, et on olemas euroskeptikud on mitte siis ESM-i skeptikud, vaid vaid euroskeptikud nagu kõige laiemas mõttes. Sest et me ju ei tea, kuhu, kuhu lõppude lõpuks Euroopa liit ja eurotsoon suunduvad, meil ei ole sellist pikka ettenägemise võimet ja nii palju, kui sa loed maailma tippanalüütikuid, vead ja tippmajandusteadlasi, siis need arvamused lähevad alati risti vastupidiseks. Ühed ütlevad nii ja teised ütlevad risti vastupidi ja mine sa võta kinni, et et, et mis tegelikult tulema hakkab, et niisugune niisugune a priori võtmine, niisugune hoiak, et et noh, saage aru, et, et me oleme, me oleme. Eurotsooni liige me, me ise tahtsime sinna, me ise tahtsime Euroopa liitu, Meil on sellel teemal korraldatud ka rahvareferendum ja nii edasi, et, et nüüd meil ei jäägi nagu midagi muud üle, et kõik see kui me, mis me nüüd selle vastu töötama, et see on euroskeptitsism ja, ja teine asi nii-öelda vehkimine erinevate meediaväljaannete nimedega, no minister ilmselt ei, ei peaks nii väga tundlikult võtma, et ta nimetas seal vist Delfit korra ja päevalehte ja et, et noh, näed see, see õieti ütlemata loll euroskeptik nüüd sellest Delfis või sellest Päevalehes, eks ole. Loovad mingisuguse sellise sellise fooni, et, et noh, et ESM on ikka ikka lõpuni mäda. Vaba ajakirjandus ja tema kaudu võib arutada absoluutselt ükspuha mille, mille üle, nii et, et minister ei peaks sellest nagu, nagu liigselt erutama. Sildistamine ei ole kindlasti õige, et, et erinevate arvamuste tulereerimine ja see, et kõik poliitilised otsused tuleb võimalikult läbi arutada, on üks osa sellest samast euroopalikus poliitkultuurist. Ja rahandusminister võiks seda tolereerida. See on näha meie meediaväljaannetes, kus lehe ühes otsas ilmub, ühesugune arvanud ja lehe teises otsas on täpselt risti vastupidine jutud, näiteks õukonna meediast siis ei päde üldse eriti pärast seda, mis me oleme. Mis ma mõtlen siin kogu meediat on korraldanud Reformierakonna vastu. Küll, aga ma arvan, et peaks valitsuskoalitsioon pärast sellist tohutust kohustuste võtmist teistele ikkagi arvestama sellega, et et inimesed, rahvas, kes seda praegu pealt vaatavad, ei aktsepteeri inimesed enam lähitulevikus seda valitsuse juttu, et meil ei ole raha selleks või tullakse, et meil ei ole raha õpetajate palgatõusuks, et meil ei ole raha milleks iganes, mida inimesed tunnevad, et mis on vajalik. Seal on üks huvitav argument, on veel ligi jutus võrdlus ESM-i ja Eesti Energia vahel. Tõepoolest, et ESM-i maksame me siis mõne aasta jooksul sisse natukene alla 150 miljoni euro ja Eesti energiasse läheb ühe raksuga 150 miljonit eurot aktsiakapitali. Need summad on justkui võrdsed. Ainult see asi on selles ESM-i, kui me võtame ka tohutult suurema garantii, mida võib-olla tuleb kanda. Aga Eesti energiaga seda ei juhtu ja teatavasti tuleb ka Eestis elektri vabaturg ja kõik kui praegune situatsioon muutub. Aga niimoodi formaalselt võttes on ministrilt kahtlemata täiesti õigus. Ma arvan, et tal ei ole õigus, seepärast. Oma suure ei ole üks ja sama asi, see ei ole see, et Eesti ostab endale selle summas midagi, vaid et me maksame sisse ja tõesti võtame nagu üüratud kohustused endale veel täiendavalt kaela, mille täpset suurust keegi formaalselt formaalselt on. Summad on samasugune, ei ole õige. Aga noh, tegu ongi joon nagu näiliku asjaga, et 150 miljonit ja 150 miljonit. Muidugi see osa ligi jutust, mida ta ka mitu korda rõhutas, et et tegelikult vaadake, et me oleme ikkagi ju Euroopa liidus praegu netosaajad. Ehk siis Me oleme Euroopa Liidult saanud ju ikka meeletult palju raha, millega me oleme oma riiki ja ühiskonda ja oma oma elu ja oma infrastruktuuri ja oma sotsiaalsfääri ja kõike üles ehitanud. Et, et selle taustal, et kas ta nüüd siis kujutate ette, et kui, kui Euroopal on, on nagu raske või, või keegi Euroopa liidus eurotsoonis on sattunud raskustesse. Me nüüd läheme siis jala üle põlve ja ütleme, et sorry, aga, aga meie neid kohustusi ei võta. See on väga arusaadav argument. Et ma ei isegi ei kujuta ette, kus, kus Eesti oleks praegu ilma ilma neid üüratuid summasid saamata nüüd alates siis 2004.-st aastast, kui me Euroopa liitu kuulub. See ei tähenda veel ESM-igaühe ühinemist, sest ma pean siinkohal ennast parandama. Ma tegin eelmisel korral eelmisel korral esinedes siin vea. Ütlesin, et Rootsi ja Inglismaa hätta sattunud riike aitavad küll, et, et kui Läti sattus näiteks hätta, siis oli ka Eesti valmis lätlasi abistama. Läti ei ole eurotsooni riik, ei olnud tollel hetkel ka Eesti eurotsooni riik. See ei tähenda iseenesest veel, et sa pead ESM-is olema, kui saad kedagi aidata, tahad solidaarsuse põhimõttele, alati on võimalik anda ka kahepoolsed laene. Näiteks Kreeka abistamine suures osas ei ole käinud üheski fondist, vaid on olnud kahepoolsed lepingut siis riikide vahel, sest see hakkas pihta siis, kui veel neid EFSF ESM-isid ei olnudki. Ainsa riigina siis ütles dollastest euroala riikides ütles ei slovaki, eks liialt vaeselt, selleks et abistada. Ma arvan, et selline nii-öelda, et me oleme saanud Euroopa Liidust abiraha ja nüüd meil on kohustus ka osaleda ESM-is selle tõttu, et see on natuke populistlik jutt, et me oleme saanud toetusi sellepärast et me oleme ikkagi vaene maa Euroopa Liidu kontekstis ja enamik või no mitte enamik vaideid, mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kus see käib ja euro ei osale ju ei osale ju ka nendes ei EFSF-is ega ESM-is ja. Kus see loogika siis need on siin, et me oleme vaene riik, no ja mis siis, kuidas peaksid ülejäänud Euroopat nagu nagu huvitama, olge edasi vaesed, kui tahate. No mulle tundub, et need kohustused, mis, mis kaasnevad euroga, on võib-olla sellisele riigile nagu Eesti, kes on vaene. Kardan, et nad on natukene üle ju käimise piiri peale. Pange nüüd ühtekuuluvusfondide solidaarsusfondi tol ajal loodud selleks, et seda keskmist taset ühtlustada ja selle tõttu seda raha siia meile tuleb. Ja kõik Eesti riigi suuremad investeeringud toimuvadki euroala puhul, aga nüüd tagasi tulles jällegi selle juurde, et kas me nüüd peaksime siis selle tõttu ESM-iga liituma kindlasti ei pea, aga viisakas oleks ta kindla tõesti sul on Aarne õigus oleks viisakas. Kui. Mitte et see oleks viisakas, see ei ole nagu minu seisukoht, ma räägin seda, et et viia viisakus absoluutselt nagu ei, ei, ei puutu üldse asjasse, sest et riikidel on ju huvid, mitte mitte ei, ei tegeleda niisama sama riiklusega, aga põhimõtteliselt ma räägin, et see ligi argument, et vaadake, et me oleme netosaaja, vaadake, kui palju me oleme saanud Euroopa Liidult raha igasugustelt fondidelt. Et, et nüüd oleks imelik, kui me ütleme, kui kui Euroopa liit on hädas või eurotsoon on hädas mis tegelikult on üks ja see sama. Et me ütleme nüüd, et sorry, aga, aga meie, meie sinna ei panusta. Ma arvan, et imelik oleks see, kui, kui Eesti ütleks seda mitte põhjusel, et me oleme saanud. Ühesõnaga argument, miks Eesti ei saa ei öelda, ei saa ikkagi olla, et me oleme saanud abirahasid, vaid argument on see, et Eesti on ühinenud euroalaga ja me oleme ühinenud euroalaga siis, kui tegelikult oli näha, et seal on eskaleeruma kriis ja see oli selle kõikide nende võimalike kohustuste ohtudega pidi lihtsalt sellel hetkel juba arvestama ja kui oli ühinemine tehtud, siis tõesti enam ei saa, ei öelda sellele. Põhimõtteliselt pistsime pea ahju ja me juba teadsime tulijal siiralt. Jah, no ei ole väga kuum. Ja tegelikult oleks väga huvitav lugeda mingit analüüsi Küsija, et mis siis nüüd, nagu Eesti on saanud tänu euroga ühinemisest, et siin oli ju väga palju juttu, kuidas investeeringute kasv on, tuleb ja nii edasi, et ma siin mõni aeg tagasi rahandusministeeriumis küsisin analüüsi sel teemal selgus, et nad ei ole veel neid mõjusid nagu kokku löönud. Seda oleks. Ta teada üks euroskeptik, ma veel sündinud. Ma ei ole euroskeptik, Aarne, sa saad väga valesti aru. Jah, aga, aga põhimõtteliselt ju? Põhimõtteliselt on selge, et, et me me hetkel sinna sinna peame sisse astuma, aga me ei tea ju veel täpselt, kuhu sisse astume, ehk mis on siis? Mis on siis see tagajärg, kas raha tagasi saame või me ei saa. Ja kõik need kinnitused, mis, mida täna antakse nii-öelda ametliku laua tagant, et, et väga-väga rasketel tingimustel kõik toimub ja ja kõik on nagu väga tsiteeritud, aga, aga millised, et milline on tegelik olukord aasta-kahe-kolme 50 pärast seda me ju tegelikult ei tea. Täna mitte keegi. Küsimus ei ole ju ainult selles, et kas ma oma raha tagasi saame, vaid ka see, et kas me peame hakkama reaalselt täitma mingisuguseid kohust, täiendavaid kohustusi, mis me endale võtame ja kui jah, siis kust me selle raha võtame, kuni tuleb nõue Eestile. Nonii tuleb juba korra siin vihjas, et et pärast seda, mis on toimunud reformierakonnas, siis meie riigi juhtivast erakonnast antud hetkel. Ja et selle kajastus kirjanduses, meedias on meid vabastanud nii-öelda õukonnameedia rollist või, või süüdistusest selles, et me, me oleme mingisugune õukonnameedia ehk siis Reformierakonda on, on nüüd rapitud nii ja teisiti. Ja on on väga tore, et kuigi siin suvi veel kestab ja ja suvel tavaliselt asjad kipuvad ununema, siis, et see skandaal, mis on siis lühidalt saanud nimed. Silver Keit jälle tagajärjed ei ole üldse mitte maast päevakorrast maas, et, et, et need asjad lähevad edasi. Ja nüüd ma ei tea, kust, võib-olla Külli, sina tead, sest sa oled selle selle väljaande esindaja. Aga, aga Päevaleht siis kaevas välja sellise sellise asja prokuratuurist või politseist või ma ei tea, kusetel tuli. Et Reformierakond võib saada kahtlustuse juriidilise isikuna, ehk siis mitte mitte mitte Michal ja mitte Lillo ja ma ei tea keegi, kolmas, neljas ei saasta, kahtlustust, maid saab, saab terve erakond nii-öelda in corpore ehk siis juriidilise isikuna ja, ja mida, mida sa nagu tähendaks? See on tegelikult ju ka loogiline, kui me hakkame mõtlema, et mis on, milles seisneb see juriidilise isiku vastutus või juriidilise isiku kriminaalvastutus seisneb selles, et juriidilise isiku juhtkonda kuuluv inimene on tegutsenud on toime pannud ühe või teise rikkumise selle organisatsiooni huvides kui need peaksid õendust leidma, see, et Silver Meikari räägitu vastab tõele. Ja, ja siis on selge ikkagi, et ei Michalega ega Lillo ei tegutsenud ju enda kui füüsiliste isikute huvides, vaid skeem toimis partei nimel. Ei, no ta tegutses nagu funktsionäär, aga ta võis tegutseda nii-öelda omal initsiatiivil, nii et erakonna teised liikmed või, või juhtorganid näiteks juhatus või partei esimees ei, ei teadnud sellest. Lihtsalt peasekretär toimetas musta raha parteikassasse, mis läks siis nii-öelda partei hüvanguks. See on ju ka võimalik. Ja see on ka võimalik, aga kui ma, ma ei ole jurist, eks ole, aga kui ma siin lugesin, üritasin puurida neid seadusi, siis ma sain aru, et määrav ei ole see tegelikult, et kas nüüd see juhatus nüüd Ta oli andnud kohustuse või mandaadi nii teha vaid määrav on ikkagi see, et et organisatsiooni tippjuht pani organisatsiooni mõni huvides toime õigusrikkumise. Sellistel argumentidel on Eestis karistatud päris mitmesuguseid ettevõtteid. See on tõsi, et küsimus on, et kas Kristen Michal peasekretärina kuulub sinna juhtkonda või mitte, et kas, kas see p see vastutus piirdub ainult juhatuse liikmetega ja tema vist ei olnud juhatuses sellel sellel ajal, kui see väidetav kuritegu toimus või, või siis ikkagi see laieneb ka temale, sellepärast et ta oli ju tegelikult üks juhtivaid jõude selles. No see oleks ju loogiline ja lugesin ka, et, et juriidilise isiku nii-öelda vastutus on ka näiteks see, mida teeb kasvõi isegi keskastme juht, teated juhul. Noh, selgelt on, kui tegemist on kuriteoga, siis selgelt on see toimunud Reformierakonna huvides, sest rahal, eks Reformierakonnale Just ja no Kesk-Läänes muidugi see, et, et kui nüüd selgub, et see tegu leidis aset, siis järgmine küsimus on see, et kust see raha oli pärit ja kas see oli, oli seaduslik raha ütlema, et keegi ärimees oli saanud soovis lihtsalt annetada, et näete, et ma ei taha võib-olla siin mõnda teist parteid pahaseks ajada, et et annan teile raha, et toetan lihtsalt teie maailmavaadete omakasupüüdmatult või siis ei leia tõendust see, et raha oli saadud altkäemaksuna ja kui see nii oli, siis võib asi minna juba väga halvaks Reformierakonna jaoks, kui see on nii ebaseaduslikult saadud raha siis võidakse kvalifitseerida koguni rahapesuks. Juhtunu ja rahapesu paragrahvid on karistusseadustikus nagu ikka, väga karmid, et et on kas rahatrahvi või siis juhul, kui rahapesu aset leidnud korduvalt või suures ulatuses, siis. Siis võib-olla koguni pannakse veerimine sundlikvideerimine Reformierakond in corpore täies koosseisus pannakse vangi või vähemalt juhatus vangi juriidilist isikut ei panda. Ei, aga mida, mida? Erakonnale, nüüd tähendab ikkagi ka see, et oletame, et nad saavad kahtlustuse, kas see, kas see vabastab siis peasekretäri, praeguse justiitsministri nagu nagu otseselt vastutusest ja ta jätkab rõõmsalt oma oma ametikohal, nagu ta seda praegu ei sellel juhul ikka peaksin nagu mõlemad osapooled minema nii konkreetse teo toimepanija külge, siis juriidiline isik, ehk siis Reformierakond kõik peaksidki kohtu alla minema, aga kas nad kohtu alla lähevad seal minu meelest vägagi vägagi küsitav. Et siin ilmselt võib täitsa kindlalt arvata, et üksnes Silver Meikari ajalehe artiklist ei piisa, ei piisa kadena ütlustest. Iseküsimus on see, kui nüüd on leitud midagi nendelt andmekandjatest nendest arvutitest, mis Reformierakonna büroost ära viidi. Pärast meikari artikli ilmumist, see ilmselt keskne ja samas kui arvata, kui, kui arvestada seda, millise intensiivsusega praeguse uurimine käib, et et võib oletada, et ju siis mingeid kahtles tekitavaid asju, mis ehk meikari jutu kinnitavad, on, võib-olla, on võib-olla leitud, aga samas see on muidugi spekulatsioon. Noh vaatame asja laiemalt. Välja tuli Reformierakonna lugu tänu Meikari ajalehe artiklile samas ja see ei ole ju kellelegi saladus ja kõik räägivad ja, ja, ja kõikide erakondade teatud esindajad on kinnitanud, et, et nii need asjad käisidki käivadki, no võib-olla hetkel on peatunud. Et mis see tähendab siis nüüd, et, et kas Reformierakonna puhul toimub siis nii-öelda, kui toimub oletame, et toimub, jõutakse kahtlustuseni, jõutakse süüdistuseni ja jõutakse mingisuguse kohtulahendini. Et toimub mingi näidispoomine või? Samas kõigil on, on, on teada, et see toimub kõikides erakondades ja mitte ainult parlamendis erakondades, vaid ka, vaid ka teistes väiksemates või kes seal olnud parlamendierakonnad. No senikaua, kuni seda pole tõestatud ja keegi pole selle jutuga välja tulnud ei saa sellel olla mingisuguseid nii-öelda õiguslikke tagajärgi, see niikuiniisugusel oletusel, et isegi ei saa hakata lihtsalt heast peast sellist asja uurima küll, aga ma oletan, et kui siin kuskil mõnes teises erakonnas on veel toiminud nagu samasugune skeem, et et ma arvan, et need inimesed, kes on selles skeemis kunagi osalenud et nendel on praegu väga suur nagu jõupositsioon ehk erakonnas, et. Teeme nii, aga, aga, aga selle loo peale ju tegelikult oli hääli mõjukate tuntud prominentseid inimesi, hääli kes on avalikult öelnud ka ajakirjanduses ja mujal. Et, et jah. Et härra Kunnas käis see asi täpselt samamoodi. Aga kas, kas, kas prokuratuur ja, ja, ja need uurimisorganid, kes selle asjaga tegelevad on siis nagu kohustatud võtma ka need arvesse või uurima ainult kitsalt nii-öelda silver ketti. Nad on kohustus ikka need arvesse võtma kõik kuriteod, mis prokuratuuri ja õigesti mäletan, Jüri Mõis, eks ole, kes oli juhtivaid tegelasi? Isamaaliidus ütles, et meil käisid asjad samamoodi, nüüd on küsimus selles, kas kuritegu on aegunud, ei ela. Kui ta räägib siin 10 aasta tagustest asjadest, siis neil on lihtsalt aegunud juriidika ja vastutusele saabki võtta ainult need, mis ei ole aegunud. Vastutusele saab võtta ainult juriidiliselt. Ei, ma saan aru, ma saan aru, aga, aga ütleme nagu nagu ühiskonna kui, kui, kui, kui terviku funktsioneerimise seisukohalt, et, et laseme nüüd ühe erakonna auklikuks ja mõnda aega on vaikus majas üheski erakonnas erakonnas ka asjad ei, ei toimi nii nagu nad on aastaid toiminud, kaks aastakümmet toiminit, eks ole. Ja siis ühele teeme ata-ata, üks minister astub tagasi ja tegelikult mõne aja pärast ikk asjad jälle jätkuvalt samamoodi kõikides ole esimene kord üldse Silver, kuid see ei ole mingi pretsedent, ministrid, terve rida seltsimehi praegu vangimajas meelde Parbuse juhtumit, et seal toimus, milles, millest see asi siis oli, seal? Jutt käis Keskerakonna propagandamasina rahastamisest, rahastamine toimus, sest sisuliselt näha, vanalinnaametnikud tegelesid väljapressimisega, võtsid altkäemaksuna, soovitasid, et kuulge, tahate oma planeeringuid kiiremini, kiiremini menetleda, siis oleks kasulik teha annetus seda kohtuotsuses ilusti kohtunik ütles annetus siis erakonnale mitte erakonnale, vaid erakonna propagandamasinale neile seal eraldatud, et mis on tegelikult üks ja sama, sisuliselt on see Aga toona ei läinud asi vist juriidilise isiku vastutuse. Krimka läks ikka läks ainult mitte Keskerakonna vastu, vaid need on juriidiliselt eraldatud välja andiseks teine organisatsioon, seda kest 10.-le nimelist lehte. Selle praeguse Silvergi ideaal on muidugi natukene kahtlane on tõesti see, kui vaiksed on olnud teised parteid, et tavaliselt kui on on võrreldav poliitiline skandaal, siis on ju teiste partei Pigem on väga elav ja nüüd on kõik vaikselt nagu hiired. Ta nad närivad oma küünlad küünarnukini ära, et, et, et ei tuleks päevavalgele selle asja valguses ka nende lood, milles sünnib Mõis, räägib, mis just parteisse kuulus, tema ei räägi ju Keskerakonna rahastamisest koma ikka oma verd. Ja no selle praeguse nii-öelda sillal käidi valguses on mul tegelikult ühest ühe asja üle väga hea meel ja mul on hea meel selle üle, et on näha, et uurimine ikkagi toimub tõsiselt, et vaatamata sellest sellele, et justiitsminister on ise kahtlusalune, on näha ikkagi, et meie uurimisorganitel on teatav teatavaid sõltumatus ja Kahtlusalune vot selles ongi asi kahtlustust või veel ei ole. Uurinud. Ja uurimisalune, ütleme nii. Ja see see väikene juriidiline Finess on, on, on põhimõtteliselt lubanud tal istuda oma oma koha peal edasi. Kuigi tegelikult oleks ta oleks ta koht ammu nii-öelda varumängijate pingil kahtlustataval sellele süüdistust esitatud süüdistada selles asi kahtlustust pole ka esitatud. Ma sain aru, et kahtlustus on esitatud, praegu uuritakse alles on alles nii-öelda ülekuulamise faasis. No me ei tea seda. Me ei tea seda nii, okei, me ei ole päris kindlad vahet tähendab asjad asjad on ikkagi sealmaal, kus, kus, kus minister oleks ammu pidanud võtma nii-öelda poliitilise vastutuse, kui siin tema armas kaasvõitleja, kultuuriminister ütleb, et ajakirjanikel ei ole aimugi, mis asi on süütuse presumptsioon, siis siin paneb nüüd Rein Lang küll ikka kõvasti kõvasti puusse. Süütuse presumptsioon ei puutusin praegu tegelikult asjast süütuse presumptsioon. Süütuse presumptsioon puudutab üht, ütleme füüsilist isikut, et era eraisikud Kristen Michal, aga Kristen Michal esindab ühtlasi justiitsministri, institutsiooni ja institutsiooni puhul, on, on ma arvan, rääkida ainult ainult sellise süütuse presumptsiooni kategoorias, kuna ta peab tagama selle, et et see institutsioon, kus ta on, paistaks väärikana ja nii edasi ja kui ta ise on, on isikuna käib tunnis tunnistajana või käib ülekuulamisel, siis on selle kätte kahjustab seda institutsiooni. Ja Rein Lang kunagi Eestisse ühe väga hea väljend, JOKK, juriidiliselt on kõik korras. Jüri Raidla. Mulle meeldib tema definitsioon, eks väljend seal ka mokk ehk moraalselt on kõik korras. Vaat need on kaks, need lühtida, aga nad ajal mõnikord ka eraldi alla, siin puhul on täitsa selgelt see, see jokk võib-olla, aga muki on siin Su suur küsitavus. Nojah, ühesõnaga praegu on, on selge, et et kuni asjad ei ole jõudnud sinnamaani, siis minister istub rahulikult oma oma tooli peal edasi, me siin enne rääkisime. Natukene ja riigikogu nii-öelda mainest serva pidi ka saate lõpuks me võime siis võtta käsitleda ka ühe ühe ühe sellise asja, mis mis samuti ma arvan riigikogu mainele ja riigikogu väärikus on eeskätt just väga-väga kasuks. Ei tule. Kui nüüd siin Tallinna keskerakondlik linnavalitsus on, on kõik meie südalinna tänavad ära triibutanud ühistranspordile. Ja kui riigikogu siis koalitsioonipoliitikud on hakanud järjest kõvemaks häälega rääkima sellest, et tuleks hakata muutma liiklusseadust, ehk siis näitama Tallinna linnavõimule kohaga aitäh. Et vot teie teete nii, aga, aga meie käes on hoopis hoopis kõvemat malakat ja meie hakkame nüüd seadust muutma, et ei saaks teha. Niisiis põhimõtteliselt on ju võimalik ära ära nullida iga omavalitsuse selline tegevus ja algatus ka ka positiivsed. Ma ei ütle, et see bussiridade riputamine on midagi ülimalt positiivselt sest seal taga puuduvad uuringud ja, ja me veel ei tea, me alles ootame septembrit ja oktoobrit, kui millised siis need tagajärjed on, mida sa triibutame endaga kaasa toob. Aga ma arvan, et, et riigikogu väärikusele nüüd kembelda ühe ühe linnavõimuga ja hakata sellepärast sellepärast seadust muutma. Eriti kasuks küll ei tule arvata teedest. Ma olen väga nõus sinuga, Aarne, et ja kui nüüd tehakse selline seadusemuudatus nagu siin IRL ja vist ka Reformierakond panid ette, ehk siis see, et bussiradadel võiksid sõita ka autod, kus on vähemalt kolm reisijat tegelikult muudaks kogu selle bussiradade süsteemi sisuliselt mõttetuks Tallinnas. Ja noh, selle taga on, ongi väga selgelt ikkagi see motivatsioon, et kaikaid kodarasse visata Tallinna Tallinna linnale. Ehkki ma arvan seda, et peaks ikkagi usaldama seda tallinlased tallinlased tulevad ise oma linnavõimuga toime ja ja ma arvan, et ikkagi omavalitsuse asi on, on liiklus, poliitikaliiget ühistranspordiga korraldamine ja nii edasi ja kui siin linn leiab, et tema ja ühtesid või teisi meetmeid seal peaks olema ikkagi vabadus neid ja neid rakendada. Tegelikult kogu see kisa mulle tundub, on üldsegi natuke ülevõimendatud, et senimaani oli ju Tallinnas maha märgitud 17 kilomeetrit bussiraatov, nüüd lisandus kolmandik 10 kilomeetrit ja tohutu kisa käib ja mul on tunne, et selle taga, et autojuhid on ka ärritunud sellest suvisest teeremondist, et see on juba tekitanud ummikuid ja nüüd Kaavened bussi, tead, et aga ehk ootaks ära, kui, kui remont on läbi, tänavad on avatud ja vaataks, et mis siis saab, et kas hakkavad bussid kiiremini liikuma. Küsimus ei ole ju Küllimite bussides ega nendes radades, küsimus on viisis, kuidas asju aetakse, mitte mitte keegi ei ole ju Tallinnas teinud midagi ju selleks. Ei enne ega pärast keskel maakonda, et, et midagigi linna läbilaskevõime parandamiseks teha, vastupidi, elu on on läinud hoopis sedapidi, et et inimesed elavad magalates ja toimetavad oma asju südalinnas ja loomulikult toimetavad nad neid asju autodega ja ja viivad lapsi kooli autodega ja, ja sealt diskretest ja muudest sellistest kohtadest tullakse lihtsalt Tallinna südalinna ja Stalin ongi umbes. Et selle vastu peab midagi ette võtma. Ja et see väga suur asi ei ole väga suur asi, oleks. Kui tõesti saaks kuidagi vähendada seda inimeste vajadust autoga sõita, ehk siis see, et kui ta ei peaks viima last lasteaeda, kodust kaugele, kuhu sa saad minna. Kuidas ikka lähed sinna mitme bussiga? Edda kuvernandiks, et ei, et oleks ikkagi lastel tagatud kiiresti lasteaiakoht kodulähedases lasteaias ja ka see oleks tuura tagada. No selle üle selle eest vastutama, selle eest peab vastutama kohalik omavalitsus Aarne, seda ma olin ja teine asi. Mis ikkagi oleks ka oleks, et kui saaks käia lapsed koolis kodu lähedal, nad saaksid olla kindel kodulähedane kool on parim nagu on Soomes ja ei oleks seda vajadust sõidutada lapsi ja, ja, ja lasteaialapsi igal hommikul. Oleks on, tead küll? Ma tahan öelda seda. Aarne. Deemon. See on väga kompleksne teema, ainult bussiridade maha riputamine on tuhandeid kordi odavam kui igasuguste muude lahenduste otsimine. Rohkem vaielda. Meil sai õnneks siin aeg otsa. Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna rahvast teenimas. Aitäh kuulamast ja kaunist nädalavahetust.