Oleme Eesti majas ja minu vestluskaaslane on hell Tabur. Võib-olla enne kui me räägime sinust endast, puudutame veel seda väikest kena probleemi mida Eesti maja on sinu jaoks tähendanud, kuna me just siin praegu oleme ja, ja kuna just äsja on kevadnäitus siin avatud ja rahvast hästi palju ja kuidagi kõik on ülevas meeleolus. Võib-olla paaril sõnal on seda raske ütelda, mina sattusin siia ühiskonda 15 aastaselt, kui ma hakkaks, hakkasin leeris käima. Ja ma ise kasvasin üles küll väikses Eesti ühiskonnas, mees oli nii 70 kilomeetrit New Yorgist põhja poole aga see oli suur suur asi, kui tulid New Yorki, oli täitsa niisugune tunne. Et aga New Yorgis on Eestimaa. Terve maja oli eesti rahvast täis. Ja muidugi see on, me räägime nii viie kui 60 aastat. Kui oli ikka veel inimesi tulema siia erinevatest maadest. Ja sellega muidugi tulid sõprused ja Ma tantsisin kaua aega Eesti rahvatantsurühmas, mis oli siin majas isegi nimi Saare vikat oli osati minu poolt, kuna mina olin see maatüdruk ja me jalad tõesti käisid risti ja rästi, kui me hakkasime õppima, et vikat oli kuidagi iteni sümboolne. Praegult olen Eestimaa ja juhatuses, mis võtab väga palju aega, kui mõtled selle peale, et on igapäevane töö ja teised kohustused ka nii isiklikus elus. Aga see on väljaspool Eestit, meie kodumaa, ehk nii poolselt öelda, see on meie maa ja ja meil on siin nüüd noored väga palju Eestist on tulnud noori nüüd juurde ja see maja peab edasi kestma ja ma tunnen aeg-ajalt, et üks minu kohustus on see, et tegutseda selle majaga, et Eesti noored tunnevad huvi, kas on siis meie oma sõprade ja noored või praegu Eestis tulevad. Et minu sõprusringkonnad on ka muidugi palju noori, paljud, kes tantsivad nüüd selle saare vikati rahvatantsurühmas. Et. Ma ei tea, kas rohkem ongi vaja ütelda, see on minu teine kodu. Missugused grupid kas laulu muusikamale ja nii edasi ja nii edasi alal töötavad Eesti maja juures, sa oled juhatuses ja, või noh, aastaid olnud, sul on nagu ülevaade sellest Kõigepealt võib-olla oleks huvitav seda teada, et majas on ka nii allorganisatsioonid nii-öelda ja see ongi meeskoor, naiskoor, meie haridusseltsi kool ehk on kõige tähtsam, see kasvatab just meie noorust ja õpetab eesti keelt. Ajaliselt nad saavad kokku kaks korda nädalas, aga ikka praegult on kool küllaltki tegev. Meil olid skaudid ja gaidid ja praegult tegutsevad ja ehk mitte niivõrd suures koosseisus, aga siiski meie gaidide ja skautide üksused on siin, tegu, tegutsevad ja on siin regulaarselt ja käivad koos. Ma paneksin siia ühe väikese vahe märgu, et ma olen kah eeskujulik skaut. Ja kui ma olin tükk maad noorem, olin skautjuht ja tegutsesin hundipoegadega ja nii et skautluse selles mõttes on mulle väga lähedane südamele. Nüüd seda nii organisatsioonid bridžiklubi praegu töötab, maleklubi kui sellist ei ole, aga kui keegi on eesti majas ja sobib maletada, malenupud on siin olemas ja inimesi on alati valmis, eriti reede õhtul, mis on kujunenud kuidagimoodi natukene nii aktiivsemaks õhtuks. Ja peale seda meie majas on allüürnikud, on Nordic Press, mis on meie vaba Eesti sõna Eesti ajalehe peaorganisatsioon ja nemad. Mõlemad leht- ja Nordic Press töötavad siin abistamiskomitee, see on väga aktiivne meel ja siis on ka rahvuskomitee. Nende büroo New Yorgis on meil Eesti majas ja on nii pool asuvad meie oma haridusseltsi bürooruumides. Nii et meie maja on üksvahe oli ehk liiga suur meile, aga nüüd meie maja on kasvanud siiski väiksemaks, kuna tegutseb ikka Eesti ühiskond. Ja nüüd, kui uued on juurde tulnud, on ehk veel rohkemgi aktiivsus, kui me oleksime kunagi võinud loota. Maja uksel on silt. Privaatja klubi võib-olla mõtestavad lahti neid kahte. Kas on piiranguid siia majja sissesaamisel ja mida tähendab see klubi, kas ja kellel on tarvis liikmemaksu maksta ja kuidas see käib? Tab Eesti maja, Mei põhikiri ütleb just nii, et Eesti maja on haridusseltsi liikmete kinnine klubi. Meil on see staatust ka siin New Yorgis ja põhimõtteliselt on ainult klubi liikmetele ja nende külalistele. Et olla liige, haridusseltsi juhatus võtab liikme vastu, aga see liige peab olema Eesti päritoluga ka siis mate vanemate poolt või isegi on see painduvus, et ühe vanema poolt meil on ka võimalus võtta liikmeid, aga veidi teises staatusega tähendab, et täisliige muidugi valib meie peakoosolekul ja on igati seotud üldiselt meie aktiivsusega. Aga siis on liikmed, kes armastavad kasutada meie kööki, kus meil on praegult meie tuntud soomlanna Tuula malmi, kes on juba kaua aega olnud siin majas rikkamale, ütleksin, et siiski alla 20, aga lähedal ikka 20 aastat ja teda abistab ka Tuula või Leena, vabandust, et Jelena on nagu meie ühiskonnas tuntud nimed ja eestipärased ja natukene vahest soome mõju tuleb toidule, aga see rahvale meeldib. Ja mina saan tuua enda ameerika tuttavaid siia majja kui täisliige. Need niinimetatud Essoussijat on inglise keeles ütelda, liikmed võivad tulla siia majja täpselt nagu täisliige. Nende liikmemaks on siiski väiksem. Aga nendel ei ole ka mingit sõnaõigust, meie tähendab sise korra ega meie meie koosolekute ajal. Ja meil on muidugi teisi liikmeid ka nagu meie õpilased, me anname ikka oma vanuritele õpilastele soodsamad hinnad aga see kinnise klubi staatus on õieti väga tähtis selles mõttes, et meie maja siis püsib ikka kauem eestlus, eesti keel, eesti meel. Ja ma ei arva, et senini on see mingit mingisuguseid probleeme tekitanud ja vaevalt ettegi tulevikus. Olin arma. Kauged tuult ja et möla kuule. Et teil on abistamiskomitee haridusseltsi juures, tähendab, et kelle abistamiseks see on loodud, kas oma, ütleme nii vanurite väliseestlaste, kohalike ma mõtlen New Yorgi eestlaste või on selle heategevfunktsioon ka laienenud kodumaale? Mingil määral. Ma ei ole. Inimene päri seda vastama, aga ma siiski olen küllaltki teadlik, mis haridusselts on teinud ja see oli siis, kui meie vanemad minu vanemad tähendab minuga tulid siiamaale ja põhimõtteliselt, et see organisatsioon tas inimesi, kellel olid raske jalad alla lüüa sinna kõik toetasid isegi võib-olla need, kes isegi said sealt toetust. Ja see põhimõte siis oli just aidata, kui pagulased tulid ja ei olnud võimelised ehk kohe tööd leida. Abistamiskomitee selles mõttes oli nendele väga tähtis ja väga suur abi, nagu juba nimi ütleb praegult arvan, et abistamiskomitee on aitanud ka neid inimesi, kes on tulnud praegult Eestis, aga siiski nad tegutsevad ka niisuguste projektidega, mis Eestis toimub. Esiteks kui ma ei eksi ja võib-olla seda saad sina nüüd paremini täiendada. Et Neeme Järvi on niisugune plaan ja fond, et kas ei olnud isegi konservatiiv toorium või midagi nii. Ja näiteks mina olen kuratooriumi hoone ehitamise ja, ja nii, et siit kah annetusi abistamiskomitee kaudu, kuna see on õige organisatsioon juba tulumaksude suhtes ja nii, et see raha läheks siis õigesse kohta. Ja peale seda ma tean, et on nendel ka erinevaid niisuguseid fonde. Ehk rohkem ja kindlamat vastust saada peaks siiski nende inimestega rääkima, kes on seal juhatajad ja ma usun, et siis oleks see ka veel nii ammendav. Ja nüüd tuleme sinu isiksuse juurde. Mul on olnud siin päris rõõmus aeg, ma olen osa saanud mitmetest Eesti Maja. Aasta tähendused ka suursündmustest, Eesti vabariigi aastapäevade tähistamine ja kultuuripäevad ja kunstinäituse avamine ja, ja siin veel kooride pidupäevad ja nii edasi ja mitmel korral on mul olnud rõõm kuulata sind laulmas. Loomulikult tekib ja minul kui muusikatoimetajal kohe huvi sinu laulu sinu laulul, lätete ja, ja sinu enda muusikalise tee vastu palungi, et sa jutustad sellest. Kuidas sa oled laulu juurde tulnud kust sinu laulud on pärit ja mis puhul ja kus sa oled laulnud? Kust see laul mulle üldse tuli, arvatavasti see tuli minu isa ja ema imeilusates, et häältest ja heast mälust, et lapsest saadik, isegi kui ma talus olin, kui oli heinaveoaeg või kuna ma olin kanafarmer, siis tulin, et niuksed, ebameeldivad hetked, kui oli vaja kanamaja puhastada ja seda kuldamis mu isa kutsus, et mis mind siis pidi edaspidi saatma ülikooli, see muidugi õunafarmereid seal ümbruskonnas soovisid väga osta meie käest, jaa, jaa. Olgu, et need mälestused isegi vahest tulevad unenäos ja need ei ole mitte väga heade lõhnadega. Aga meil oli alati laul ja kuidagimoodi oli kani armoniseerimine. Ja isa oli juba Eestis saadik sidepataljoni laulukooris, ema laulis kohaliku laulukooris ja on mõlemad Eesti laulu peodes osa võtnud. Nii et laul oli meie peres nagu ikka eestlased ja laul. Aga mul vist oli ka mingisugune oma erinev tuum ja ma hakkasin küllaltki noore klassikalist muusikat õppima. Ja sellega ma läksin tõesti nii kaugele edasi, kui ma sain stipendiumi Helsingi ülikoolis konservatooriumi ees. Ja seal ma õppisin siiski ainult üks õppeaasta, kuna Mulle pakuti terve kooliaeg, et ma oleksin saanud lõpetada, aga siin Ameerikas oli jälle mu emal natukene raskusi oli leseks jäänud ja ja nii et ma tulin tagasi, aga sellega ei lõppenud mu laul. Siiski mul oli klassikalise muusika kõrval ehk üks teine tung, mis oli rahvalaulud, siis ma olin Soomes juba õppinud soome laule, aga kuna ma ise mängisin natukenegi Harryt, ma ei kutsuks ennast siiski kitarrimängijaks, aga kuidagimoodi ma sain häälega mida ma Kreeka ei saanud teha ja kitarriga, mida ma häälega ei saanud teha, nii et et seal oli sellel ajal mul parim sõber. Ma lindistasin heliplaate, meil oli just nii 60. aastate ja 70. aastatel siin väga palju just heliplaatide tegemist ja paljud need noored, kes Kanadas ja USA-s tegid. Me olime omavahel ka väga head sõbrad ja mõned heliplaadid on isegi koos tehtud ja sellega oli just eriti kiitus Andrus Andres Raudsepale Torontos, kes pani väga suure panuse. Ja vahest unustas ise, et temal oli ka selle võrra meeldiv hääl ja Andresel tõesti oli lõppude lõpuks liiga vähe heliplaate. Sain siis kolmega hakkama ja oli kaastegev ka veel mitme teiste heliplaatidega. Ja sellel aastal, kui ma olin Soomes. Ma sain lepingu Felleriga ja mul tuli välja EP, tähendab kahe pooleline plaat ja üks oli eesti rahvale. Muutus tuisuskun, anti kosi matka ja teine oli nagu minu hüüdnimi, et kõik, kes mind tunnevad hästi, kutsuvad mind lepatriinu oksja, kust see on tulnud, noh, see on juba teine lugu. Aga siis ma laulsin ühel endale enda lepalind ja selle nimeks tuli lepa Kertu. Ja need plaadid olidki küllaltki populaarsed, tähendab isegi üks oli olnud. Ma ei tea, kas kuu või paar nende 10. plaatide hulgas, mis oli minule väga suur üllatus, eriti kuna ma olin juba tagasi Ameerika tulnud ja ega seda nii väga palju ise ma ei olnud teenode vähem noh, natukene raadio kaudu ja nii olin esinenud. Aga mis seal, et võib-olla kõige suurem rõõm oli sellel ajal veel mu ema vanemad elasid ja olid ühel suveõhtul istunud väljas ja kuulnud, et keegi eesti keeles ja soome keeles laulab ja olid otsustanud, et kuulame. Ja lõpuks, kui mainiti minu nime, siis olid, kirjutasid emale, et õnneks kuulsime lõpud, muidu me oleksime nutnud maha selle, et mul vähemalt on hea meel, et ma lauluga sain tervitada neid kodumaal. Ja ehk peale seda nüüd kui oli metsaülikool 89. aastal laulsime, siis esimene kord sellel üritusel oma sünnimaa pinnal, mis oli mulle väga-väga suur elamus. Viimasel ajal ma ei ole nii väga aktiivne olnud, et õieti sina oled nüüd olnud. Ühe minu uus ärkamise ajal, et ma vist leidsin, et ma tunnen puudust. Ja tõenäoliselt ma olen siis paaril korral nüüd esinenud. Aga nüüd ma olen teinud seda kas kellelegi klaveri saatel või kuidagimoodi meil oli, justkui oli ESTO Rootsis siis oli väikeneni grupp muusikud ja ja teised mängisid sellel korral kitarrid ja ma leidsin, et see on ka päris tore ja mugav. Et küllaltki, kuna mul iga on, et nii küllaltki pikk elude lühidalt seletatud Kes on kirjutanud sõnad paljudele Eldabury lauludele, on leidnud ka ilusaid sõnu, iseloomustamaks ellu ennast ja tema laulmist. Need on kirjas heliplaadil, mis kannab nime lepatriinu. Ja nimelt nii. Laul ja Ell Tabur on kõndinud koos vist juba lapsepõlvest alates. On isegi arvatud, et Ell Taburi eesnimi polegi muud kui lihtsalt esitähtsõnadest laul, luule või lõokese lõõritus. Nii ta ilmuski meie ette kunagi Leickwoodi valgetele laagriliivadele huulil lõputud laulud. Kui viimased ehk kippusid kujunema liig ülemeelik, võiks siis vabandas laululind süütul näol. Ema õpetas aga samal ajal silmad. On vist üks teine Viljandi laulu. Juba esimesel Eldabury heliplaadil esines kolm tahku. Moodne rahvalaul meloodiaid Soome, kes kõik see päikese alt ja eesti laulud Isamaa romantikast. Eesti lauludest on lepatriinuplaadil kirjas Meil aiaäärne tänavas kuskil küla taga Vainul vallatud iide ratas ja Mihkel Veske päikesele. Viimasele on lauljatar koguni ise viisi loonud. Mis tööd sa teed ja mis, on sul veel hobisid? Ma tahan, et sa sellega ära Läksin olin, ma olen 27 aastat oma elust andnud prantsuse lennuliini juurde ja ka. Ja ma olen seal admini tratiivne assistent. Tiitel muidugi kostab väga hea, aga põhimõtteliselt ma olen meie. Nii siinpool idaranniku direktori assistent, ma teen rohkem meie administratiivset tööd ja eks ma vahest olen siis tema sekretär või mistahes on vaja teha, et mu töö on küllaltki versitaalne. Ja ma kuidagi ikka olnud niisuguse administratiivse töökoha juures isegi minu esimene töökoht, mis oli Rockefelleri perekonna juures täitsa nii-öelda administraator, meie personal osakonnas. Et Ma ei tea, kas seal oli kaks osa selles küsimuses ja, ja see teine osa oli veel kord oli. Nojah, ma üldiselt olgu, et laulgi ütleb, et ei, näputöö pole naiste, aga mulle on viimasel ajal ette tulnud, et ma tõesti väga armastan kuidagi teha. Ma teen kõrvarõngaid, kus mul on pärleid ehk isegi mõni kaelakee, mille eest ma nii väga lugu ei pea. Aga ma kisun selle lahti ja siis leian igasuguseid asju, mis lähevad sinna juurde, et väga tihti mul on omatehtud kõrvarõngad või kingin sõpradele kas mingi täht, päevateksti ja teine meil on juba siin olnud väga sümboolne. Eesti vapiga sõrmuseid ehk see oli just sellepärast, et tuletas meile ikka meelde kuskohalt. Me olime pärit. Ja ma olen neid teinud mitte niivõrd detailselt, et moderwe sõrmuse vooril. Aga otsin sõrmuseid, mis ma isiklikult leian, on väga ilusad, mõned one kõhtu sõrmuse taga. Eesti vapp on peal, mõned on väga lihtsad ja aga huvialasid. Mul on õieti küllaltki palju, ma armastan siiski käia kontsertidel ja ma olen talutüdruk, nii et loodus mulle meeldib ja ja ega igav mul ei hakka vahet, ma hakkangi mõtlema, et mul polekski aega tööd teha, kui ei oleks vaja, et need huvialad ja hobid võiks võtta küll väga palju aega. Ja tuleme nüüd seal selle laulu külje juurde tagasi. Sa laulad ka omatehtud laule, kuidas sinu oma laulud sünnivad? No see nüüd ei ole päris päris õige, mul õnnestus ühe lauluga ja see on tänu meie kuulsa eesti luuletaja Mihkel Veske päikesele. Et ma kuidagimoodi ma ei tahakski ütelda, et ma, ma, ma ei oskagi ütelda, ühesõnaga ma istusin põrandale oma kitarriga mitmed aastad tagasi, kui mind paluti vabariigi aastapäeva laul, tema vajasin ühe viimase laulu, näiteks mis kuidagi mõju ja lauljad teavad, et nad peavad lõpetama millegiga, mis inimestele jääb meelde ja Mihkel Veske päikesele lause ju on viimases salmis, et kaob kord eestlaste keele kõla ära siis sinagi tõuse ja ela. Ja ma õppisin seda Väikse lapsena mu isa käest, kui mul oli angina ja ma olin vist natukene vallatu ja oli raske mind voodis hoida, aga isa pani mulle niisugused kohustused, et ma pidin ikka suurem osa sele esimesest salmist või teises salmis pähe õppima. Ja noh, see hoidis mind ikka rohkem voodis kui olemas vallatu. Nii et ma seda küll ei saa endale võtta mingiks, see oli niisugune kogemus kogemata. Võib-olla õnnelikuna on seda lauldud isegi etodel ja ja ma olen väga liigutatud. Aga mis on ehk mu stiili väga populaarne ja populaarseks muutunud, on see, et kui on mingi viis Ameerika laulud, mis mulle isiklikult väga meeldib või istub siis kes on mulle täitsa minu luuletaja, kork ja isegi heliplaatide peal, kui vaatad, on väga palju tema laule. Ja need on tema sõnad muidugi, mis kuidagi sobivad minule. Ja üks laul just vabariigi aastapäeval, millest mainisid, nüüd oli kuldne leib. Ja see on ka väga sõnate poolt poolest ja muidugi muusika poolest ka võetud väga hästi vastu. Et ma tahaksin olla nii andekas, aga ma tõesti pean loobuma sellest ande. Aga siiski, see oli sul endale väga tore kogemus, et sõnadele tuli viis, sest see tahtis lihtsalt tulla. Jah. No eks iga asi, mis võiks kutsuda õnnestunud elus, eks see ikka annab hea tunde, kas siis endale või teistele jaama. Ma arvan, et kui praegu päris nooremad inimesed, minu isegi, võib-olla mõnede sõprade lapselapsed tulevad mu juurde ja ütlevad, et hell, et ma kuulsin sinu heliplaati ja mulle meeldis see ja see laul. Kas see ei ole ainukene põhjus tõesti, mis ma olen seda teinud, et laul kestaks edasi ja mul on alati hea meel, kui noored või teised lauljad küsivad, et ma võiksin nendele noodi või muusika või, või siis sõnad anda. Ja sellega laul elab, ma ei ole mitte niisugune inimene, kes tahtis ainult hoida midagi endale. Mulle meeldib ka kuulata, kui keegi muu laulab mingeid laulumis, on minule jäänud väga lemmikuks. Et ma võin võrrelda ja kuulata kah ja nautida tema stiili. Võõraekovila kaugel ööl meid maandega ta. Maantee veel mindi Vaabi vöögi. Tealgud pilvine Kendagi kuldne California. Proovi. Kaugele meid maandega ta. Maantee veel meetri kraavi löögi. Kas sa oled vahel tundnud ka kahetsust, et sa ei jäänud puhtalt muusika juurde? Cheney, mitte mitte täielikult sellepärast, et olgu, et ma väga armastan esineda, muidu kes nüüd teeks seda ja need liblikad on ikka kõhus ja lambi palavik tuleb ikka nii meeldivalt, aga see on asi, mis, mis ergutab ja jälle need, kes on esinejad ja lava peal on, nad teavad seda tunnet. Ja, aga teisiti ma jälle ei leidnud, et ma niivõrd tugev esineja olin, et minust on palju parimaid ja muidugi must on ka halvemaid, kuna ma võrdlesin ennast siin, mida ma telekas olin kuulnud ja raadiotes Jani. Ma tahtsin seda kindlat tunnet, et mul ikka tuleb iga teine reede sellel ajal, kui olid palgapäevad ja Francis, et ma sain ikka küllaltki palju raha oma kortereid üleval pidada ja iseennast see oli nagu ütleme inglise keeles on väga hea lause, et see oli nagu see vahukoor ühe hea tordi peal veel maasikas ka. Mõtle minu laulmise eest, mis ma olen teinud. Niikaua kui üldse minu mälu läheb. Et ma tõesti selle saan, mingid onorad või nii ja see oli väga suur panus. Ehk ma sain isegi endale lubada reisida, kuna ma sain lennuliini poolt kas ootajaid või isegi vabapileteid, ma sain sellega külastada palju rohkem Eesti ühiskondi, kaasa arvatud Austraaliat, kui oli võibolla raskem mõnele teisele esinejale, kes oleks tõesti võinud meie ühiskonnas esineda ja väga hästi. Aga nüüd ei ma vastan veel kord, ei mansi, natukene rääkisin nüüd rohkem, kui oli vaja, aga ma päris ei kahjate. Aga üks asi, üks minu unistus, täidus nüüd siin kultuuripäevadel, sest et ma olin ainult muidugi heliplaatidelt või kassettidel ja kui oli Eestimaa laul oli ülestõusmise aeg ja siis, kui ma kuulasin Tõnis Mäge laulmas et Ma tundsin, et see on üks isik, kes mind väga liigutas tema laulustiil ja tema esinemine ja nüüd on siis lõpuks täide läinud. Nüüd osati üks teine unistus, täidus mul ESTO ajal laulupeol, kuna korraga muidugi mul tuli meelde, et Kukerpillid laulavad ja mina nii nalja olen ikka teinud, et kui ma oleksin Eestis, ma kindlasti oleksin see naiskukerpill. Ja aga ma läksin ikka lava peale, mul oli nii palju julgust, olgu, et mul mu hea sõber ütles mulle niiviisi, et nojah, ma tean, et sa pead seda tegema, sest ma vaatasin talle otsa ja ütlesin, et sa tead, et ma lähen nüüd lavale ja ma tegin seda ja mul oli tee väga liigutav, et isegi praegu mul on pressitud üks lill, mis oli selles buketist, mis Kukerpillid siis mulle kinkisid. Võib-olla nad ei mäletagi mind, aga ma usun. Ma järgmine kord tutvustan ennast jällegi. Ja kes seda teab, elu on ikka päris põnev ja aega on veel häkkima. Ükskord ikka laula veel Kukerpillidega ja siis oleks väga suured unistused mul täide läinud. Meie saadet jääb lõpetama muusika. Helen Tobias düüs Bergi flöödi sõnatiinist esitavad Angeelika fant flöödid ja maja düspercroos klaveril.