Tere hommikust, aasta hakkab läbi saama, ülehomme õhtul tõotavad paljud. Hakkan uuel aastal paremaks inimeseks, jätan need ja need halvad kombed maha. Kalev nädal või paar ning selgub, et ei tulnud välja. Anker vajub tagasi vanadesse rööbastesse. Võib uskuda, et tõesti väga paljud inimesed tahaksid olla vähemalt, kui nad on. Kui vaadata raamatukaupluste lette, siis hämmastab eneseabiõpikut ja nõu anda raamatute uputus. Miks on sedasorti kraamil nii hea minek? Psühholoogia populaarsuse taga on sügav rahulolematus elu ja iseendaga. Muidugi tahaks loota, et nende kallite tarkade raamatute lugemine aitab. Olen ka ise omal ajal paraja portsu hingehoiuõpikuid läbi lugenud. Kui töötasin koguduse õpetajana tuli väga erinevatele hädasolijatele anda nõu küll abielukriiside puhul, küll leinas ja elutark. Kade psühhoterapeutide kogemusest võis mõndagi õppida. Pida, mida sai kasutada. Aga teiselt poolt just seetõttu, et olen väga lähedalt paljude hingehädasolijatega kokku puutunud ning nende muresid jaganud, tean ka, et üles kutsetel võta ennast kokku. Ei ole alati mõju. Ja vahel on probleemid nii tõsised, et neid ei saa aidata ei psühholoogega vaimulik, vaid läheb vaja psühhiaatrit ning ravi psühhofarm konidega. Ja siis on suurim raskus, kuidas võimalikult delikaatselt seda inimesele öelda, et ta ei solvuks, vaid võtaks kuulda ja leiaks abi õigest kohast. Aga tõsi see on, et enamasti on meis kõigis varjul jõudu, mida saab kriisi korral käiku lasta. Üliõpilased teavad, kui intensiivselt võib eksamises jääl õppida. Üks tass kohvi, teise järeltulija ei kipuks kallale. Aga tudengid teavad ka omast kogemusest. Sellisel piitsutamisel on piirid. Kui oled ikka rampväsinud, paneb ka kofeiin magamas. Ei ole enam jõuvarusid ja kõik. Nii on see ka muudes elu-olukordades. Kahtlemata on psühhotehnikaid, mis võimaldavad parandada enesevalitsemise oskust ja pingetaluvust. Aga kuskil on piirid. Kui peres üks liige teise järel jääb tõsiselt haigeks, kui sa pead neid ööl ja päeval põetama nende pärast südant valutama. Ühel hetkel ei suuda enam. Kokku arisemisest pääseb siis, kui kogu vastutus ei ole iseenda peale. Usk jumalasse ei tähenda, et meil peaks hästi minema. Mingu kuidas läheb. Aga kui jumal on meiega? Ei, peame kartma. Pauluse sõnadega, kui jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu tema, kes enesepoegagi säästnud vaid loovutas ta meie kõikide eest. Kuidas ta ei peaks siis oma pojaga meile kõike ja muud kinkima. Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest, kas viletsus või häda või nälg või oht selles kõiges me saame täie võidu tema kaudu, kes meid on armastanud. Jeesus ütles enne oma maise tee lõppu ning surma minekut oma jüngritele. Seda ma olen rääkinud teile, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid. Aga olge vaprad, mina olen maailma ära võita, toda palvetagem. Issand Jeesus, ole meie abijõuallikas saadameid päev päeva kõrval meie rõõmsatel rasketel tundidel. Näit Ta meile, mida me saame ise oma elus teha korda ja paremini. Ning aita seal, kus meie oma jõust ei piisa. Anna siis oma vaimu otsijatesse, südametesse ja teemiaid ise uueks ja paremaks. Aamen.