Tere hommikust. Soovin teile kõigile head uut aastat jumalasaatmist ja õnnistust sellesse aastasse. Vana aasta sai pidulikult aupauk, kui teie tulevärgiga teele saadetud. Nüüd on juba mitu tundi uuesti ära kulunud. Vana rahvaütluse kohaselt tohib uut aastat soovida vaid kolmekuningapäevani. Sealt edasi ei ole aasta enamus. Kui järele mõelda, siis on sellises piiri tõmbamises sama sügav mõte. Mis teeb uue aasta uueks. Mis on nüüd teistmoodi kui päev varem. Uus on ju ainult aastanumber, mis läheb veel tükk aega meelest kui pead kuhugi allkirja kõrvale daatumi kirjutama. Kõik muu on täpselt sama, sama töö ja samad mured. Mida me siis soovime tuttavale, keda juhtume täna või homme kohtama, kui hüüame reipalt head uut aastat? Ilmselt paljudel puhkudel me ei mõtlegi midagi erilist, see on lihtsalt sõbralik häälitsemine teisele optimismi süstimine. Ja nõnda võiks alustada iga päeva Vorni tere ühmamise asemel särades parimat uut päeva soovides. Ka siis, kui enda jaoks ei tõota eelolev päev tulla kõige meeldivam tasub sellele vastu minna lootusrikkalt ning taolist loota Dust vastastikku võimendada. Vahel näib, et hirm tuleviku ees on halvavam, kui tulevise ongi. Ja igast sõbralikust soovist on abi. Aga kui jätta kõrvale konventsionaalse viisakuse pealispind ja küsida endalt, mis siis on see hea, mida ma soovin alanud aastaks endale või teistele? Kui see tõepoolest sõltuks minu soovimisest mida ma siis tahan milline on elu, mida saab nimetada heaks? Ei taha hakata teie eest vastama. Arvatavasti olete pühadekaarte kirjutades nagunii kujutanud, mida ühele või teisele armsale inimesele head ilusat soovida. Need unistuste soovid on kahtlemata erinevad, mõnel tagasihoidlikumad, mõnel uljamad, noorel teistsugused kui vanal naistel, teised kui meestel ja nõnda edasi. Aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, need soovid ei ole ainult hea, vaid parima soovimine, mida me mõelda oskame. Parimat soovides me jätame selle sisu vabaks nagunii ei teame liiga täpselt, mis võiks olla hea teisele. Pikemas perspektiivis ei tea seda alati iseendagi puul. Aga kui me soovime parimat, siis vähemalt ristiinimesel on see otsekui palvelooja poole. Ka siis, kui me seda ise nõnda ei väljenda, sest ainult tema teab, mis kellelegi, on tõepoolest parim. Nõnda soovin ka mina teile alanud aastaks parimat edu ja kordaminekuid ja õnne ja tervist. Aga üle selle kõige jumala varjuja armu. Et tema käest tuleks meie igapäevasele leivale jätta katku ja õnnistust kätetööle. Kirikukalendri järgi on aga täna Jeesuse nimepäev kaheksas päev tema sündimisest. Seega tasub meil mõelda, mida tähendab nimi Jeesus, mille kohta apostlid ütlevad, et ei ole ühegi teise nime sees pääsemist piks selline ekspressiivsus. See ei ole kitsarinnaline välistavus. Apostel Paulus kirjutab Filiplastele. Viimati veel, vennad, mis iganes on tõene iganes, au iganes, õige iganes, puhas iganes, armastusväärne iganes ülendav. Kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, just seda arvestage. Kui jumal on taeva ja maa kõige nähtava ja nähtamatu looja siis ei, et midagi väljapoole teda. Ärge eksige, mu armsad vennad, kõik hea rannid ja kõik täiuslikud kingid tulevad ülevalt, valguste isalt, kelle juures ei ole muudatustega harjutusi. Nagu ütleb Jaakobus. Meil ei ole mingit põhjust ega õigust vastandada taevast ja maist arsti ja jumala abi parandamisel. Tema armastus ulatub kõikideni. Taevane isa laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete üle kohtuste peale. Ateist peab muidugi uskuma, et kõik religioonid on ühtviisi valed. Aga kristlane võib uskuda, et kõigis on terake tõtt. Jah, üks vastus on õige ja teised valed. Kaks pluss kaks ei ole viis, aga see on ikkagi õigem, kui väita, et kaks pluss kaks võrdub 700. Kristlane võib rahulikult leppida sellega, et maailmas on väga palju südamelt häid inimesi, kes ei usu jumalat. Kui kusagil on ehtsat headust, siis on see jumala and meile nii nagu igapäevane leib, mida jumal annab nii tänulik keele kui ka tänamatutele. Ent kui me silmad avanevad ja me näeme andjat, saame temalt lisaks veel lõpmata palju rohkemat. Jeesus ütles oma jüngritele, kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja. Sest minust lahus ei suuda te midagi teha. Minut või tee ühtegi teha? No võime küll. Aga see jää. Sellega on lugu nagu kirsiokstega, mis tuuakse kevadel tuppa vaasi. Nad puhkevad varem õide. Aga viljakandmiseni ei vii ka suhkrulahus. Nad peavad olema puu küljes. Kui Jeesus kutsub enda juurde, siis sellepärast, et ta tahab, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Jäätmekannaksime vilja ning meie vili jääks igavesti. Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas, see on Jeesus Kristus. Sellele alusele tahame toetada oma lootuse. Täna jalati. Ja neile, kelle maine tee lõpeb aastal 2012, tahaksin soovida. Et teid ei ootaks ees pilkane pimedus, vaid sätendav sära. Saatku taevane valgus meid elus ja surmas. Valgustagu radame jalge all ning täit, kui südamed, rahu ja rõõmuga. Mis ei hävi, ei iial. Palvetagem. Issand, anna meie silmadele selgust ja südamele avarust, et me võiksime märgata igal pool head ning sellest kinni haarata. Annad kõik loodud asjad, juhataksid meid, sinu oma looja poole. Saadameid oma armuga täna uue aasta esimesel päeval saadameid läbi aasta ja saadameid aegade lõpuni. Palume sind nagu õpetas meid Jeesus. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au. Igavesti. Aamen.