Tere hommikust kõikidele vikerraadiokuulajatele käes jutusaateaeg. Jutusaade on saade, kus on stuudios kaks inimest, üks on raadiomaja poolt, kelleks täna on Tarmo Tiisler ja teine on sealt teiselt poolt inimene, kes ei tööta igapäevaselt raadiomajas aga teeb midagi muud huvitavat, millest võiks olla inimestel huvitav kuulata. Ja täna hommikul on rõõm tervitada praegust riigikogu liiget ja endist olümpialast olümpiamedalimees Toomas Tõniste, tere hommikust. Tere hommikut. Toomas. Kõigepealt kuulajatele väike täpsustus. Toomas Tõniste on riigikogu liige, mina olen ajakirjanik, aga kuna me mõlemad oleme spurdiga erinevatpidi seotud, siis me räägime sina-vormis ja ma loodan, et kuulaja ei pahanda selle peale. Olümpiamängude alguseni on jäänud veidi vähem kui nädal. Kas see praegu ka sinu südant kuidagi kiiremini põksuma paneb ja tuleb, kus sa oled käinud küll teistes linnades, aga, aga ikkagi oled olnud ja tead, mis seal toimub? No eks ta natukene paneb põksuma kiiremini, aga üldiselt ma olen just imestanud, et et kui tehes ise tippsporti, siis oli elus kõige tähtsam ja, ja ainult kõige tähtsam olümpiamängud ja, ja see tulemus ja kõik muu oli teisejärguline, siis tippspordist loobudes hakkavad need prioriteedid muutuma tuuma ja kui ma varem ei saanud aru inimestest, kes, kelle jaoks oli veel midagi peale spordi ja, ja kes ei tundnud huvi spordi vastu, siis täna ma saan sellest aru ja ma ütlen ausalt, et ma nii põksuva südamega võib-olla seda olümpiamänge ei, ei oota, kui, kui omal ajal oled sa enda jaoks mingisuguse teleri eesistumise plaani juba teinud. Et need ja need päevad on ära märgitud, need kellaajad ka ja ja ülejäänud elus äpid sinna ümber ei ole mul ikka jäänud oma elu käib oma rada ja siis üritan sättida ka huvitavamad. Võib-olla alad, kus eestlastel on lootusi-ootusi, et neid siis jälgida. Purjetamisülekandeid, kas sa plaanid vaadata telerist? Osasid kindlasti ma ei ole enda jaoks nagu praegu selgeks teinud täpselt oma oma ajagraafikus, ma jõuan kõiki naguniimoodi laivis vaadata, aga üldiselt neid tahaks küll ja, ja kui nüüd ikkagi poole võistluse peal on näha, et on head santsud mõnel Eesti purjetajad, et siis kohe kindlasti jälginud nagu hoolikamalt. Seda kihti sul ei teki, et helistaks mingil hetkel sinna Weimutis ja annaks nõu. Ilmselt sa tead inimeste telefone, kes seal Eesti purjetamiskoondise juures on ja sa oled vaadanud pool võistlust on läbi tekkinud omad mõtted ja tahad neid hirmsasti jagada, siis võta toru ja helistad sinna koha peale. Ei noh, olles ise olümpiamängudel olnud, siis ma tean, et neid nõuandjaid vahest liigagi palju olla, et seal on ikkagi sportlastel oma treenerid ja ja mille üle mul tõeliselt hea meel, et mu enda treener Rein Ottoson on nüüd seal teisel ringil, siis Karl Martin Rammuga? Jaa, jaa, temale ma kindlasti helistan ja uurin vahepeal, et kuidas tal läheb ja, ja mis, mis tunded ja ootused tal seal on. Sa oled olnud oma vennaga koos olümpiamängudel pjedestaalil, sa oled olnud 10 lõpus ja sa oled olnud noh, mitte viimaste seas, aga, aga oma viimasel olümpial Sydneys ikkagi seal tagumik 23 moone sees, mis võrreldes hõbemedali pronksmedaliga ei kõla just eriti atraktiivselt, ehk siis sa tead päris hästi, mis olümpiamängudel toimub. Ja mis seal siis toibub nädal enne võistluste algust? Noh, see olümpia on selline ikkagi pikaajaline protsess, et tegelikult, et esimene, kõige olulisem verstapost on see, et üldse olümpiale pääseda, et, et see on, igal riigil on oma valikut selle jaoks ja, ja, ja kellel saab see juba varakult selgeks, kellel hiljem, et kui see on läbitud, siis hakkab selline nii-öelda individuaalne ettevalmistused, mis, mis tõesti õnneks või kahjuks vahest on sportlastel probleemiks, et saades olümpiale, siis nende niisugused võimalused nii materiaalset kui ka võib-olla muud muutuvad, nad saavad endale treeningpartnerid, saavad võib-olla raha tunduvalt rohkem oma materiaalosa muutmiseks ja, ja hakatakse võib-olla liiga palju eksperimenteerima. Nii et esimene asi, mida kindlasti ei tohi teha, et nii-öelda oma hea kiirus, hea käekiri, rikutakse ära olümpiamänge. Näiteks, aga mis toimub sportlase peas nädal enne mänge, kuju enam trenni tegemisega paremaks ei saa noh, ega tegelikult see ongi. Ka ühe oma niukene kontsentreerumine sellele võistlusele ja võib-olla tavapäraselt tiinid, et noh, meil näiteks omal vennaga oli see, et me, me nii paar kuud enne tippvõistlust üritasime, kõik emotsioonid energia talletada esimesse starti või meil on nagu nädal aega ristis võistlused siis sellesse nädalasse, et et see sinna nagu sisse täis täispauk panna, et et ma arvan, et sportlastel ongi kõik enamasti kogenud sportlased teavad, mida nad on teinud, mida on vaja teha selleks, et teha just olümpiamängude stardis oma elu parim tulemus ja, ja need, kes suudavad seda seda nii-öelda võib-olla rutiini või oma käekirja säilitada, need, need on nagu eelises eelistatud ja nädal aega ennem ongi selline lihvimine enam ju mingeid suuri koormusi selles mõttes peale ei tehta, et nüüd hakatakse alles trenni tegema, et et pigem pigem just võib-olla kes võtab koormust maha, kes üritab siin oma oma nii-öelda aju aju paika panna, et, et, et see suures erutuses niukse närvipinge seevastu peaks ja et nii ta käib. Kas see nädal enne mänge periood on selline närvilisem oma olemuselt kui see, kui võistlus juba käib? Ma ei ütleks, et see nädal nüüd pigem pigem ikkagi see võistluste esimene päev on selline, kõige võib-olla närvesöövam, et nojah, kellel on, ütleme, niuke ühe jooksuvõistlus, siis on see natuke teistmoodi, siis sa peadki sesse võib-olla 10-sse sekundisse panema kogu oma energiaga, aga meil tegelikult Ta oli võistlusnädal aega, et siis annab sul parandada ja tihti kahjuks ongi see asi, et võib-olla selleks esimeseks stardiks oled ennast kuidagi liiga üles kruttinud ja, ja siis kohe tänu sellele tulevad mingid eksimused ja pärast seda läheb nagu pinge ja sa saad oma rutiini juurde tagasi ja hakatis oma seda nii-öelda apsakat võib-olla nagu parandama. Te elasite ilmselt ühes toas, kui te võistlesite võistluste ajal olümpiakülas jah, meil on olnud erinevad. Et purjetamisel on selline eripära, et oma neljast olümpiast kaks Me oleme elanud pea põhipaigast eemal, nüüd paarsada kilomeetrit eemal, et 88 siis oli soulis olümpia peamängud, meie olime pusanis seal vist mingi 400 kilomeetrit viis kilomeetrit eemal souli saite, isand souli ei saanud, ei saanud, siis oli see liidu koondise aeg ja saime veel lõpuks tulla laevaga tagasi, sest siis treenerid tahtis seal päevarahasid saada ja mida kauem sa kodust ära olid, seda rohkem seal iga päästa valuuta tiksus ja sellepärast me jõudsime väga hilja koju. Et 92, kui Eesti oli iseseisev, siis toimus võib olla kõige paremates tingimustes olümpia, et, et just purjetamise jaoks, et olümpia ja küla oli 100 meetriga kaugusel jahtklubist ja, ja see oli tõeliselt nagu fantastiline, fantastiline niuke fantaasiatingimused purjetajatele ja me elasime seal tegelikult üks kolmeses toas, et et seal oli veel Krista Kruuv elas ühes toas meie vennaga ja siis olid ujujad seal, et. Ehk siis, kuhu ma tahan jõuda, kui oled oma vennaga olnud eluaeg koos ja siis tuleb võistluse, siis oled ka koos, ehk siis kas te tülli ka läksite või, või kui närviline see olukord enne võistlust? Noh, kui sa oled eluaeg koos olnud ja võistelnud, siis siis olümpia küll viimane koht, kus tülli minna. Aga, aga võib-olla meil oli jälle natuke erinev olukord, sest et me ikkagi oleme sellest nii-öelda liidu koondises ajast pärit ja tegelikult meil selleks, et eestlastel oleks võimalik üldse kuhugi pääseda peale, pidid olema teistest kõigist Nõukogude liidu sportlastest parem ja mitte ainult paremaid peajagu parem ja sa pidid kõik võistlused olema parem, et sa ei tohtinud kordagi vaadata, sest nii kui sa kaotasid, öeldi, et see oli valik ja, ja läks keegi teine, et me olime harjunud sellega, et iga Ta oli iga kahe nädala tagant on võistlus, mis on meie jaoks sama tähtis peaaegu olümpiamängud. Et me võib-olla selles mõttes nagu vaimselt ja moraalselt oleme nagu olime psüühiliselt, olime valmis hoopis nagu teistmoodi kui teised sportlased, kellel välismaa sportlased, kellel pole elus, on ainult aasta jooksul üks kaks niisugust üliolulist võistlust, et valik, et olümpiale saada ja siis on, ütleme olümpiamängud iga aasta peale maailmameistrivõistlused. Et selles mõttes oli meil suur vahe, et me teadsime juba kümneid aastaid-aastaid, kuidas ennast nagu vormis hoida ja tehase tipptulemus õigel ajal. Aga kuidas ikkagi vältida seda, et üksteisest ära ei tüdine teineteisest, siis tuleb olla kaksik, see tüdinen? Väga lihtne. Sellel ettevalmistusperioodil. Mis me siis räägime siin nädal enne, kas sellel ajal sportlased omavahel mingit nalja ka veel teevad või anekdoote räägivad või, või, või siis käiakse mornide nägudega? Keskendumine on piiri peal ja niimoodi jälle olemas. Sest mõndadel ongi see keskendumine, see, et nad elavad väljapoole on väga rõõmsad, avatud, käivad ja patsutavad teised on need, kes kellegiga ei räägi. Siis ikkagi olümpiamängud ei ole ju. Ma julgen öelda 80 90 protsendile sportlastele selline koht, kus nad lähevad nüüd medalit, seal väga suur osa sportlasi küll võib-olla kuskil loodavad, et kui kõik läheb õnneks teistel ebaõnnestub täiesti, et siis on mul võimalus saada medal, kuid tihti kohe võistluste alguses selgub, et ikkagi imesid nagu kõigiga juhtu ja reaalsus rahastas kahe ütleme seal olümpiakülas on tegelikult nii palju võimalusi ka muid, ütleme, meelelahutus ja sportimisvõimalusi, et siin paljud juba enne võistlust on seal keegliruumi edetabelis seal esikohtade peal, pärast kui finaal on, siis avastatakse, et õlg on valus sellest keegi loopimisest kuuli loopima, sest et on ka selliseid noh, ütleme lähenemisi, kus sa, Sa lähed tegema oma tulemust, aga sa tead, et see jääb nagunii sinna kuskile kahe-kolmekümnenda ja piirimaale või tahapoole. Et, et sa naudid seda. Peame elu siis, kui sina olid tipus oma vennaga, ehk siis 80.-te lõpus, 90.-te alguses internetti ei olnud ja internetikommentaare ka ei olnud. Praegu on need kõik olemas ja tahame me või ei taha. See määrab meie igapäevaelu üllatavalt palju. Tänapäeval üldiselt iga asja peale keegi midagi arvab ja millegipärast arvatakse negatiivselt. Kuidas sulle tundub, kas siis, kui sina tegid tippsport? Ta oli seda teha lihtsam kui praegu just selle avaliku huvi ja avaliku suhtumise poole pealt ja selle poole pealt, et see kõik tänapäeval jõuab sinuni hoopis uute ja võib olla ka hoopis rängemini. Jah, emotsionaalselt kindlasti peab võib-olla sportlane mõne koha pealt olema tugevam kui varem, et, et noh, oleneb nüüd täpselt, kes kui palju neid kommentaare loeb ja laseb ennast segada sellest arvamusest, aga aga nii ta kahjuks on need siis, kui läheb hästi, käivad kõik patsutavad, kiidavad pressivad välja järgmisi lubadusi ja siis, kui hakkab kehvemini minema, siis kõik on jälle spetsialistid, teavad, kuidas saaks paremini ja imestavad, et miks sa nii ideed. Aga ma arvan, et eks elu igas valdkonnas muutub ja liigub edasi, et et tegelikult meil see kogemus on ju olemas, kui me nüüd Sydney olümpial siis selle kehva koha saime 23., siis tegelikult me ju teadlikult, et nii-öelda tegime selles mõttes eksperimendi ja ma olen ise mõelnud, et see on võib-olla üks elu huvitavamaid olümpiamänge olnud, kus me tegelikult olime tippspordi maha jätnud ja meil eelmise aasta sügisel, kes lihtsalt soov ennast proovile panna. Kuna Eesti purjetajad meie paadiklassis ei olnud maailmas saanud 80 sisse ja polnud täitnud olümpianormi ja me teadsime, et kevadel, maikuus olümpia-aastal on viimase on maailmameistrivõistlused, kus siis viimased viis kohta olümpiale välja jagatakse, riikidele võtsime virnastama vana paadi välja, hakkasime sügisel natukene kodust trenni tegema, kevadel tegime paar regatti kaasa, läksime sinna maailmameistrivõistluste palatoni järve peale ja, ja tegelikult seal peale paari sõitu oli isegi teisel kohal, et et ja, ja sõitsimegi kuldgruppi olimegi olümpiakoht täis olemas ja siis me hakkasime alles teatriaalsed valmistuma uuesti ja me andsime endale aru, et Sydneys olid nii-öelda prognoosid, et on tugevad tuuled, regatt pidi toimuma enamus sõite ookeani peal, et nendel tingimustel me oleme võimelised sõitma kuue siis. Ja, ja tegelikult me saime ennast niivõrd vormi, et peale esimest päeva, kui kaks sõit oli ookeani peal, siis olime seitsmendad. Aga peale seda avastati, et sina ookeanil on nii pikk maa ja kõik need sõidud tehti eeslahel, kus on hästi niuksed, see segased tuuleolud, kus on eelistatud kerged meeskonnad ja seal meil tõesti tantsu ei olnud ja seal me saime kuma niukse, normaalse koha, 23., et aga, aga võib-olla just emotsionaalselt ja selles mõttes, et me, me läksime midagi uut tegema, teistmoodi oli, oli ta meie jaoks selline huvitav katsumus ja saime ka selgust ikkagi sellele, et kinnitust, et kui sa ikka 100 protsenti pühendunult ei tee, siis tegelikult ikkagi sa võid oodatu loota, aga, aga ega see tulemus on lihtsalt ei tule. Kas see on mingisugune mõtlemise vahe ka, et sa lähed olümpiale mingil hetkel sa tead, et sa oled favoriit, nagu te alguses olite lõpus sinna Sydneysse te ju ei läinud favoriitidena aga samas omades taskus juba kahte olümpiamedalit, et mis on see, mis motiveerib veel tegema, sest ma millegipärast arvan seda purjetamis? Lõbu on teil olnud läbi elu või selle ajani piisavalt palju, ehk siis see kõik on ära nähtud ja erakogetud ja siis ta lihtsalt lähete veel teades, et väga tõenäoliselt kuhugi ei jõua. Jah, ega ega noh, see ongi enese proovilepanemine, et vahepeal nüüd ütleme. Me ju peale nüüd seda viimast olümpiamänge ka oleme nagu olümpiaspordi lõpetanud, aga sõidame me oleme nii-öelda päris päris. Päris edukalt kiiljaht Melges kahtekümmet nelja, et käime siin maailmameistrivõistlustel ja see on maailmas selline väga populaarne kiire sportlik jaht, kus sõidavad nii endised peamedalimehed, maailmameistrid ja, ja ka profisportlased Ameerika kapa tiimid, et et just see, et enese proovilepanek ja, ja, ja, ja see tunne, et kui sa nagu läheb hästi, kui sul õnnestub. Samas on nagu huvitav sõita, me teame ka, et me võib-olla Peame tunduvalt rohkem trenni tegema, et seal ka esimestele tiimidele vastu saada ja et see asi on nagu trenni taga rohkem, aga, aga aga praegu elukorraldus ei lihtsalt võimalda nii palju trenni teha ja meil on viis inimest meeskonnas, et kõiki neid võimalusi ka nendel ei ole, et me kõik ikkagi töötame mujal, ei ole elukutselised, nagu võib-olla pooled siin, meie, meil keskklassi purjetajad maailmas. Meie ehk siis mitte sportlased, vaatame sportlaste esinemisi, siis me vaatame, et näe, eesti mees eesti sportlane, noh, ta peab ikka nüüd panema. Ja vahel ei tule välja, vahel tuleb välja, aga üldiselt, et noh, see Eesti käib selle juurest läbi, kui sa oled sportlane, kui palju sa tegelikult mõtled? Sellel võistluse eelsel ajal või võistluse ajal sellele, et sa oled seotud ühe riigiga? Vastan nii nagu vastav sportlane, mitte riigikogu liige ja ei, ma praegu hakkasingi mõtlema, et kui me liidu koondises olime, siis ikkagi tegelikult kogu aeg mõtetes ja olemiselt, et olime eestlased, olime väga pahased, kui keegi ei saanud aru ja enamus ei saanud aru, et mis pagana eestlased, räägiti, et kõik olete ühesugused venelased, et aga aga need Põhjamaad ja sakslased ja need said aru, et, et siis oli meie jaoks oluline, et kui nüüd Eesti on iseseisev, siis see on selline nagu üsna võib-olla loomulik tunne, et ma olen eestlane, ma võistlen Eesti eest ja, ja, ja ütleme nüüd võisteldes tulemust saavutades küll ei mõtle selle peale, et Eesti eest. Et sa ikka teed nagu oma tulemust sa teed, tahad võimalikult hästi esineda ja siis kui õnnestub, siis nagu boonus, et sinna tuleb masti tippu eesti lipp, pea ja Eesti hümn või, või kui ei võida, siis vähemalt said Eestile hea tulemuse teha ta kuhugi statistikasse läheb ja ja võib-olla see teine teine oluline asi on see, et ikkagi noh, näiteks purjetamises ikkagi väga hea on käia hiljem praegu ringi ja tänastel purjetajatele. Et Eesti on purjetamisriik ikka, et, et kui on ikka tulemused ees, siis see tegelikult annab kümned, eks aastateks hiljem ka hoopis teise sellise enesetunde, et sind ei vaadata kuskil, mingi arenguriik tuleb siia üritab ka seda spordiala teha vaid, vaid ta on ikkagi sinna kaardil kui korralik maa ja suhtutakse teistmoodi, et, et selles mõttes on Eesti asja ajatudel täpselt niimoodi ja väga tugevalt aetud ajama praegu, et ega ega see praegugi meie purjetamine tegelikult ma usun, aitab väga paljudel Eesti ettevõtetel teenida tänu sellele, et siin Eestis käivad ikka väga paljud rikkad ettevõtjad, ärimehed ja, ja ka maailmameistri võisid, saime kaks aastat tagasi Eestisse toodud, kus kaks nädalat oli 1000 inimest. Jõukate inimeste siin kasutas hotellide, restoranide ja laevafirmade teenuseid. Et ma usun, et igatepidi niukene sport toob ka Eesti riigile teistpidi tugevalt sisse. Jutusaade on jõudnud poole peale, me kuulame ka muusikat. Toomas Tõniste on muusika välja valinud. Miks just see? Jah, ega? Ise nii väga täpselt ei oskagi öelda, miks just see, et, et kui oli plaan või soov, et ma mõne loo ütleksin, siis hakkasin mõtlema, aga pole kuulnud. Rikk kässid raadios kunagi olemas põlvest ta mulle väga meeldib, praegugi teeb nagu tuju heaks, et sealt forever tugevers või mis pidi see laul oli, et kuulaks hea meelega. Jutusaade läheb edasi. Täna on vikerraadiole taas purjetamise olümpiamedalimees ja praegune riigikogu liige Toomas Tõnistel. Tomas olümpiakülas elab väga palju noori inimesi. Kes on sportlikud, kes on tulnud suurele spordivõistlusele, aga ometi ma ei kujuta ette, et selline inimene elu eas näiteks 18 kuni 25 aastat nüüd elab nädal aega olümpiakülas, nii et ei tehta pulli maakeeles öelda, et mis toimub olümpiakülas võistluste ajal. Olümpiakülas isenesest toimub niuke normaalne sagimine, et söögikohad on avatud ööpäev läbi, väga palju võimalusi, kõikide maade köögid on seal esindatud. Samas tuleb jah, nagu tõdeda, et osadel saavad võib-olla esimesel, teisel, kolmandal päeval juba võistlused läbi ja kohe ära ei viida siis üsna kiirelt hakkab seal selline seltsielu, seal on diskoteegid, inimesed peavad rõdudel pidusid, sportlased, et see on see olümpiaküla võib-olla miinused. Mingil hetkel hakkavad kellelegi niuksed peod, aga ma võib-olla neid, kes valmistuvad võistlusteks ja, ja sellepärast ka nii mõnigi sportlane ei soovi elada olümpiakülas, vaid tahab kuskil omaette rahulikult on rentinud elamise, et et ikka tõesti 100 protsenti rahus valmistuda saaks. Kui sina olid juba vanem sportlane, võiks Sydneys elasite olümpiakülas. Sydneys olime olümpiakülas, jah, Eestis on juba vanade kogenud sportlastena, vaatasite ka niimoodi võõristavalt endast palju nooremaid, et no mida asja. Ei, ega seal selles mõttes mingisugust läbuks ei lähe. Et sa peaksid nagu kriitilise pilguga vaatama, et ega kõik on seal sees distsiplineeritud sõnad peale loetud. Aga lihtsalt noh, ütleme niimoodi vaikselt, toas läheb hääl kellelgi kõvemaks kõrvalmajas, kui seal on nagu mõned lähestikku või õues seal keegi käib ja ja natuke kõvema häälega räägivad või väravad või kuskil mängib ka muusikaga, aga eks mingi hetk keegi jälle ütleb neile seal, et kuulge, et laske rahus olles keeratakse vaiksemaks, et et selle selle selle koha peal sassi nüüd seal nii hull ei ole. Ja aga muidu muidu paiga paljud käivad linnas seal ööklubides ja tulevad siis õhtu oma koju ega isegi võib-olla Barcelonast on see jaa, jaa, meenutused, kui me Kell peale oma oma võistlust tulime, siis kella viie paiku hommikul diskolt sina olümpiakülla tagasi, siis meie kümnevõistlejad Erki Nool ja Nazarov tegid seal soojendust. Valmistasid oma raskeks päevaks, et siis tšau öeldud ja meie läksime magama ja nemad võistlema, et kui sa oled oma ala tegija ja keskendud sellele, et võita medalit kui palju sul jääb energiat ja tahtmist elada kaasa mõnele teisele tuttavale sportlasele, kes läheb ka medalit tegema, ehk siis noh näitena kui palju sina suudaksid näiteks rõõmustada teise sportlase medali üle, kui sina jääd näiteks ilma, oled 45.. Jah, see on nüüd niisugune, kui sul ütleme, võib-olla sportlasel, kellel on ühel alal ka teine oma riigi esindajad ja sa oled kohanes paremalt ja ootused on sinu peal olnud ja siis teine üllatab, võidab ja sa jääd üldse medalist ilma. Ma kujutan ette, et emotsionaalselt on see päris keeruline katusel võib-olla sealt välja pigistada ja väliselt suudab ka rõõmustada, aga tegelikult eks ta ole raske ja kindlasti võib-olla rõõm selle üle, et see medal riiki tuli, on olemas ja, ja ka, kui ta on sõber, siis selle üle ta sai, aga see pettumus on samas nagu kaalukausil teisel pool, mis, mis seda varjutab ja ja et eks ta, eks ta niisugune kahe otsaga asi ole, aga üldiselt oma teiste Eesti sportlaste käekäiku jälgida, seal on kõik võimalused olemas, on arvutis, tulemused jooksevad ekraanidel ja oleme ikka elanud kaasa, ega see nüüd nii keskendunud sa ka ei ole, et ikka kohati pead sa natukene nagu välja ka minema sellest nagu oma oma oma võistlusest või oma sellest asjast, et päris hea tervendav on vaadata ja kui veel mõnel hästi läheb, siis emotsionaalselt annab võib-olla selliste tõuget, et ise ka parandada veel oma tulemust. Jõudsite te noh, ma nüüd jällegi urgitsemine üldsegi mitte pahatahtlikult, näiteks soulis väikest kripeldust, et Erika Salumäe, Tiit Sokk, said kullad ja teie saite hõbeda ja noh, ikkagi rahvuskangelased olid noh, rohkem ikkagi nemad. Tol ajal absoluutselt sellepärast, et esiteks me võistluspaigad olid niivõrd eemal ja kui sa oled niivõrd eemal juba tükk aega ennem olime kuu aega Vladivostokis ja siis läksime laevaga üle siis see lõpuks sa teed oma selle tulemuse ära, saad oma medali kätte ja, ja seal omaette vennaga oleme toas, treenerid, kedagi meil ei olnud. Me nagu ise ei tulnud selle peale, et rahvas võib siin kuskil niimoodi vaimustunud olla ja mingid kogunemised ja pärast hakkasid kõik kingitusi tegema, et üksteise võidu, et et see, kui pärast siia tagasi tulid, siis alles said nagu sellise emotsiooni lihtsalt see kui seda laengu, et, et seal midagi suurt korda saatnud, seal sa lihtsalt sõidetud, üks võistlus sai, tulemus tehtud? Jah, olime kullale ülilähedal ka viimane sõit veel poole peal juhtisime kindlalt kullas kinni, aga noh, elus juhtub kõike lihtsalt hästi tugev tuul oli ja läksime ümber ja ja tol hetkel me nagu üldse ei olnud, kurat, meil oli põhiline, et me saime Stahli, saime hõbedase ja, ja noored 20 aastased tookord, et noh see on nagu imelik, aga, aga üldse kripet on see, et kulda ei saanud. Võib-olla nüüd tagantjärgi ja hiljem 10 20 aastat mõtled, et kuna me nii lähedal olime kullale, et oleks võinud selle ikka sealt kätte saada, et võib-olla oleks saanud midagi natuke teistmoodi teha või tahes, aga aga tol hetkel läks niipidi ja ma olen selle üle õnnelik. Aga enne viimast võistluspäeva, kui te olite liidrid, oli selline ärevam hommik ka ei olnud. Oli no see oli see 80 kaheksase Buzani olümpiaadil, Sere kat toimis, pusanis oli seal tõesti olid siis nagu ekstreemsed tingimused, suured lained, hästi tugevad tuuled. Et, et seal oli nagu tegemist endaga niivõrd palju et seal nagu püsti jääda, et hakkama saada, et meil on lihtsalt selline positsioon, me teadsime, et oli jälle tugev tuul oodata ka merel oli tugeva tuule, ka nende prantslastega oleme võrdsed, meil oli võimalus. Me võisime viis kohta tagapool olla, tulla olümpiavõitjaks, meil oli kindel positsioon, aga noh, ainukese aga oligi, et me ei tohi ümber minna. Mis siis juhtus, et näed, et, et see, see on see. Aga noh, see sport, et mis siin ikka tagantjärgi. Ma kujutan ette, kuidas, kuidas tänapäeval te oleksite saanud näiteks nendes samades internetikommentaarides, millest me rääkisime, et nojah, need on need mehed isegi isegi paadis ei, ei seisa ja oskavad paadiga ümber minna, et miks nemad üldse olümpiale lähevad. No ma ei oska öelda. Tookord oli see, kus Liidu koondis ju tegelikult oma medalilootused olid, teised hoopis teised paadiklasside seal ju poole võistluse peal saadeti osad purjetajad koju üks purje laudur, kes jäi kaamerasse sellega, kuidas ta ujus SSSR otsa ees koos mustade teiste purjelaudurit, ega seal märgi juures ei olnud finišisse siis Moskvas, kus ta pilti nähti, öeldi, et saanud häbi kogu nõukogude liidule ja saadeti poiss üldse koju. Ja mitmed kullalootused ei saanud seal 10 sissegi, nii et selles mõttes. Tol hetkel, kui Eesti oleks, päästsime siis Nõukogude Liidu me saime nagu parima purjetamise medali, hõbeda ja siis paadiklassis. Tüdrukute paatkond sai pronksi, et me olime tegijat, olla. Spordis on ju nagu asi lihtne sa oled noh, kas esimene või sa oled medalil või oled kuue hulgas või 10 hulgas, 90 kas see kõik on mõõdetav sportlaste ringis, ütleme näiteks eesti sportlaste ringis on teil mingisugune selline kirjutamata jaotus ka, et on olümpiamedalimehed ja siis on siis on need teised. Ei ole, ma küll ei tea, võib-olla keegi ei mõtle niimoodi, et ma nüüd olümpiamedali, mis on hästi kõva mees ja teised ei ole nii kõvad. Võib-olla mõni mõtleb, et maailmameister ja, ja teised ei ole, et noh, see on ikka üks etapp, sa teed nagu igasugust tööd, sa teed oma oma asja, sa üritad teha maksimumi, sa saad sellest kirja tulemuse, mis on konkreetne tulemus, kui palju on, ütleme üldse ju maailmas siis subjektiivsest, et keegi räägib, et ta on jube hea või maailma parim või, või noh. Et keegi ei saa mõõta, et, et, et sport on selles mõttes väga lihtne ja, ja sellepärast ongi nagu ja, ja seda tehakse ja, ja see on niuke selge, kes on ees lõpptulemuses lõpuks see on võitja ja teine, kolmas ja said päheseid pähe ja sa võid rääkida, kui kõva mees oled, aga tulemus näitas testpidi või ja nii ta on. Tippspordiga käib kaasas noh, tänapäeval väga suur ajakirjanduse huvi sa oled, võistlusel tahaks teha oma asja ja siis päev enne tuleb mingi ajakirjanik, näiteks Tiisler või pärast võistlus kõnenud halvasti tuleb ajakirjanik näiteks diisli küsib, et noh, kuidas siis on. Et kuidas sportlane, ma ei tea, kas sa saad üldistada sportlaste pealt, aga sinu nägemuses, kuidas sportlane tunneb seda kui veidi enne ja kohe pärast pead hakkama siis vastama sellistele eksistentsiaalsete küsimustele ja endale on niigi keeruline. Noh, ta nüüd jälle, kuidas, kuidas need traditsioonid on ja kuidas kellelegi psüühika on, et üldiselt kui ikkagi pärast võistlust pärast võistlust, et meil vennaga küll nagu seda probleemi ei olnud, et et kui sa oled nüüd said natukene oma oma mõtteid koguda ja siis keegi küsis, siis rääkisid nii nagu asi on, miks ma peksa sain või miks mul hästi läks? Et, et need, kes jah, need, kes nagu on eluaeg vabandan, muudkui lubavad ja tulemust ei tule, võib-olla neil on keerulisem, jälle uus vabandus välja mõelda, et miks, miks asi untsu läks? Noh, teil on ka ilmselt rohkem siis purjetajate rohkem aega, sest te saate oma enam-vähem koha seal mere peal teatriajakirjanikuna jõudmiseni võtab aega pool tundi, kindlasti. Täpselt saad maha rahuneda, aga, aga ma ikkagi arvan, see on sellest, et mis lubadusi, ootusi nagu sportlane ise välja anud. Kui sportlane ei, ei luba, ei nõua kogu aeg midagi endale, et ma olen nii kõva mees, mul on vaja seda, seda ja, ja ma, ma, ma see selle saan, siis ma teen sellise tulemuse ja, ja kui ma ei saa, siis ma ei tee ja kui ta saab, siis ikka tulemust ei tule. Et see väga palju oleneb sellest, noh, meie vennaga olime väga lihtne printsiip, et me tegelikult ei nõudnud peaaegu mitte kunagi mitte midagi. Eeldasime, kui meie tulemus tuleb hea, siis antakse meile nii palju varustust või nii basse preemiat või mida tahes, aga me tegime sellepärast, et kuidagi see oli meie elu üks osa ja kui sa tahad nagu teha, me tahtsime hästi, meil oli see tulemus tähtis ja me polnud nagu harjunud kuskil niimoodi. Hästi, elame, need paadid, millega me sõitsime, kogu aeg ei olnud üldse konkurentsivõimelised teiste ütleme nüüd konkurentide paatidega, et me ju alles 88 olümpia-aastal saime esimest korda sellise ütleme paadi, millega oli võimalik siis nii-öelda võib-olla puit, aga samas selle nii-öelda Eesti paadiga ja nende kehvema varustusega me sõitsime ka maailma tippudega seal viiendaid kohti ja välja seal võistlustel, et siis me teadsime lihtsalt, et me oleme võimelised sõitma väga hästi ja, ja siis, kui teeme selle ükskord ära, siis teeme ära ja siis ehk siis läheb edasi. Sa, kui jälgid olümpiamänge nüüd viimastel kordadel telerist, et mida sa jälgid seal olümpia juures? Värvilist pilti, mis liigub, ahetad kui Bolt jookseb. Ma ma tegelikult. Naudin just seda, kui ma tean tegelikult natuke rohkem tausta võib-olla selle selle ala kohta, mida ma vaatan, et miks sul pole viimasel ajal mu selline huvi spordi vastu on kahanenud, ongi see, et mul pole aega jälgida jooksvalt läbi aastate siin kergejõustikku, trend, et tulevad uued tegijad, et kuidas nad lähevad, kes seal on need nii-öelda ootused, kellelt võib üllatus tulla nii edasi. Kui ma lähen lihtsalt vaatama seda finaali, siis see ei ole kaugeltki emotsionaalselt niivõrd, et huvitav ja kütkestav kui see, kui ma, kui ma tean, mida sealt oodata ja mul on mingi oma lemmik või ma tean, et see võib üllatada või, või sellele psüühika nõrk, et see võib seal eksida vett ja, ja, ja selle võrra, eks ma ikkagi nagu alguses tuli, et, et jälgin niimoodi meie võib-olla Eesti medalilootused kindlasti ära ja, ja siis võib-olla seal veel purjetamises natuke huviga neid alasid, keda ma seal tean ja neid inimesi ja ka kergejõustik on tõesti võib-olla see on niisugune lihtsam jälgida, et ka seda Päris palju on räägitud, ma ei tea, kas tänapäeval ka, aga ilmselt, et Liidu koondises tehti selliseid psüühilisi teste või psüühilise valmisoleku test, milles seisnes? Noh, nad seitse siis põhimõtteliselt selles, et sa üritad seal hüpnotiseerida ja ma mäletan, et vene keeles meid hüpnotiseeritud lõpus, kui tädi arvas, et me seal vennaga magama, siis hakkasin suure häälega naerma, et, et nüüd on see, et noh, tead mitte midagi nagu erilist ei olnud, pandi seal paro kambrisse ja hoiti kinni, aga me peale esimest seanssi ütlesime puu otsa, et meie enam rohkem sinna ei lähe ja siis meie peal seda enam rohkem ei katsetatud, et te pidite seal midagi tegema, mingeid ülesandeid ei, osad olid need tõesti sa lahendatud ratta peal koormuse peal lahendada ülesandeid kogu aeg ja siis oli väga hästi näha, kuidas nii-öelda väsimuse kasvades hakkasid eksima, et meil see purjetamis on see eksimise osa nagu ülioluline, et noh, see on nagu igal spordialal põhiliselt ja mida vähem sa vigu teed, seda edukam sa oled ja, ja meil ikkagi pikad päevad merel sõidud pead murdosa sekundi jooksul otsustama. Tõesti, see ongi põhiline, et oleksid niivõrd valmis, et sa teed võimalikult palju õigeid otsuseid. Kui sa vaatad mingit spordivõistlust, vahel võtad võistluse ajal turu ka ja helistad näiteks Erki noolele, et kuule, vaatad ka, et noh, kuidas, kuidas nii, on võimalik. Ma viimasel ajal küll ei mäleta, et ma mingit siukest võistlust oleks vaadanud, et ma ma ei vaata niivõrd emotsionaalselt. Ma ei ole see nagu tugitoolisportlane, et ma vaatan ära, et mis seal toimus ja võib-olla pärast hiljem räägime, et kuidas nii oli võimalik ja mis seal nagu võis põhjus olla, et läks nii või naapidi, aga, aga nii küll ei ole, et võtaks toru ja kellelgi kohe helistaks, võib olla kas ainult oma vennale ja vennaga, vahest arutame mõnda asjade muiged mõne asja peale ka, kui sa näed, et noorsportlane teeb nii ja naa. Või loe, mida ta ütleb näiteks? Võib-olla muigan kohati nende nii-öelda entusiastlikke plaanide koha pealt, et kui kellelegi tuleb edu siis või, või õnnestub midagi, siis hakatakse kohe lubadusi välja loopima, et et siis nagu, kas ta saab muigamiseks, aga lihtsalt noh mõttes mõeldud, et ära luba, et hiljem on seal väga keeruline, et kõigisse lubadused jäävad meelde igasugu ebaõnne muutub nagu nüüd kordades selliseks negatiivsemaks talle endale. Kas sportlane peaks, ütleme enne olümpiamänge välja kõva häälega siis ajakirjanduse vahendusel ilmselt, et mina tahan Saada seda kohta noh, ma arvan, et tahan, võib-olla, pigem on see, et muidugi ootused, mille, mida sa sinna, mis medali järgi sa lähed, tasub öelda, aga aga ma arvan, siis tasub sinna ka juurde öelda, et et noh, kus ta reaalset olukorda võib-olla rääkida, et, et millised on need konkurendid? Oleneb, võib olla väga palju see ka minu enda tulemus kellestki teisest, kui on teada, et mõnel alal on väga tugev konkurentsis, võib-olla teeb ausalt öelda, et minu tulemus ja tulemus on siis reaalne, kui tema näiteks eksib seal mitte lihtsalt öelda, et ma lähen ja võidan ja ees, kui vaatad, nagu seda reaalset olukorda, siis aru, et mille pealt selline optimism Aga kas sa arvad, et selline tavahuviline kõigesse sellesse viitsib süveneda ka, et tema võib-olla võtab lahti? Ahaa, kanter ütleb, tahan medalit, tahan medalit, selge, aga hakata seal mingeid nüansse veel lugema, et. Ei noh, eks see, eks see nüüd olegi iga. Ka inimese sihuke teema, et kes, kuidas kui palju jälgib, mida sportlane ütleb, et las see jääda igaühe enda otsustada. Õige pea on olümpiamängude avamine, sina ju käisid avamisel? Jah, ma olen. Mitmel avamisel tegelikult ei ole, siis ma hakkan mõtlema, et ma olen käinud ainult Sydney avamisel, sellepärast et Barcelonas avamisel me ei käinud, kuna meil oli võistlus lähedal, siis lihtsalt me leidsime, et emotsionaalselt võib-olla füüsiliselt selline pikk õhtu väsitab. Ja Sydneys ja siis vend, mul kandisid poja ja seal me olime siis mina olen isiklikult esimest korda siis avamisoli tuli nagu huvitav või oli nagu tore või saaks juba läbi? Ei emotsionaalselt on ta tore ja, ja, ja niisugune huvitav, aga ma mõtlengi, et jälle teistpidi, kui sa lähed nagu tulemust tegema, seal on pikk periood ees, et siis pead ise nagu otsustama, et kas see nii-öelda emotsioonide väljaandmine võib-olla kuskil võib-olla ühe vale otsuse, sellepärast et sa nagu ei ole noh, kuidas ta sobib kellelegi oma võistluskauba, et see on täiesti individuaalne, kus oma medaleid hoiad. Seltsis kodus spordimuuseumisse ei ole andnud? Mul ei ole, ma isegi ei ole mõelnud selle peale, et las ta olla enda juures, saad kindlas kohas, võtad tihti välja ja vaatad ja mõtled, ei võta tihti välja. Aga lapsed, tuttavad küsivad vahel näha väga harva, lapsed väiksed veel, et korra näidatud, ega nad siga, eks teiega. Aga tuttavate ees vahe Leputud ei ole Seputanud, võib-olla ma mõtlen siin kolm-neli korda, selle aja jooksul on üldse läinud jutuks ja, ja medal välja võetud. Võib-olla nooremad inimesed ei teagi enam, mis mees sa oled? Ei tea, tuttavad ilmselt teavad, teavad, aga kuidagi ei lähe nagu jutuks, et tuled kokku, tänapäeval on nii palju muid huvitavaid asju, millest rääkida, et hakkan heietama, näed, vot kunagi ma purjetzeni sain medali ja näete, siin on medali. Et võib-olla paarikümne aasta pärast on see, kus ma kõigile näitan, kes külla tulevad oma medalit ja, ja neid ajalehe väljalõiked, aga ma loodan, et mitte ma sellega, et ma sellega tüütama väga eaka teist. Kena rõõm oli sinuga juttu rääkida. Toomas Tõniste, olümpiamedalist purjetamises riigikogu liige oli täna jutusaate külaline. Meil on üks lugu veel kuulamata ja ütle siis see lugu teele kaasa. Ja võib-olla lõpetuseks sobiks üks olümpia väga tihedalt seotud lugu. Mis kustutamata mulje jättis Barcelona diskoteegist, kui see võimsalt lasti saluuti ja tuledesäras ja siis on see Barcelona Fredi Mercury esitses aitäh jutusaate eest. Tarmo Tiisler Toomas Tõniste olid täna stuudios aitäh.