Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmenda augusti Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Enamus Eesti parlamendiväliseid erakondi ei toeta Eesti ühinemist Euroopa stabiilsusmehhanismiga ümarlaual Tallinnas rõhutati, et Eesti ei peaks toetama meist rikkamate riikide priiskavat eluviisi. Homme hakkab ESM-iga ühinemist arutama, riigi kogub. Viimase nädala piiriületusstatistika näitab, et kütuse vedu on karmistunud piiriületuskorra tõttu lõppenud maksu- ja tolliameti andmeil on kütusevedajaid alles jäänud üksikud, kes püüavad Venemaalt lisaks pooltühjale kütuse müügile kaasa tuua ka muud Eestis kaubaks minevat kraami. Tallinna ja Tartu vahel hakkavad homsest reisijaid vedama uued Sebe bussid. Täna tutvustati uusi busse tallinlastele, tartlastele. Uutes bussides on suuremad istmevahed, tasuta internet ja kõigile reisijatele tasuta kasutamiseks multimeedia keskus. Paketi Tallinna linnahallis kokku ekspositsioone, mis saadetakse Veneetsia rahvusvahelisele arhitektuuribiennaalile Eestit esindama. Eesti projekt tõstatab küsimuse, kui pikk on hoone eluiga ja selle väljaselgitamiseks kasutatakse näitena Tallinna linnahallist hääbumist. Iraani ajatolla abi saabus ootamatult Damaskusesse kohtumisele Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. Eile esines ajatolla esindaja Beirutis ähvardustega Süüria ülestõusnute aadressil. Saksa politsei vahistas Nato tsiviiltöötaja kahtlustatuna kolmanda osapoole kasuks Pioneerimises ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades hoovihma, puhub edela ja läänetuul. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja hakkab puhuma loodest ja sooja on homme 17 kuni 20 kraadi. Homme algab riigikogu erakorraline istungjärk, kus tuleb arutlusele Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise heakskiit. Mida arvavad ESM-ist aga parlamendivälised poliitilised jõud. Täna toimus Tallinnas nende ümarlaud, kus käis Indrek Kiisler. Kõik sellele ümarlauale kohale tulnud väikeparteide või poliitiliste liikumiste esindajad olid ESM-i suhtes kriitilised näiteks Peeter Võsu erakonnast Eesti Kristlikud Demokraadid. Tegelikult ikkagi eeskätt argument on see, et eestlane ei ole nii rikas nagu sakslane nagu soomlane. Nende jaoks on see summa siiski selline hallatav summa, mille nad maksavad. Ja tegelikult kogu see klubi ju ikkagi mõistab, et Eesti ei ole nii rikas, et me võiksime ka üsna ausalt ja otse välja öelda. Kohale tulnud nõudsid ka rahvahääletuse korraldamist, sellele oli vastu aga Urmas Ott mittetulundusühingust Vaba isamaaline kodanik. ESM on oluline küsimus kogu Eesti rahva jaoks, kuid hetkel ei näe me põhjust rahvahääletus korraldada. Seda ka seetõttu, et antud hetkel on antud leping tõlgendatud välislepinguna, mis praegu tähendab seda, et ESM-i ei saagi rahvahääletusele panna. Kuid oleme seisukohal, et iga järgmine samm meie riigi suveräänse kohandamisel eeldab kindlasti volitused Anist eesti rahvalt. Rohelise maailmavaate propageerija Marek Strandberg rõhutas, et kogu kriisi on üritatud lahendada valest otsast. Ma arvan, et selleks, et hullu Helme raha mängu ei kasiinokriis, mida kuna me näeme, nagu lõpeks, tuleks tegelikult anda rahvastele tagasi õigus kasvõi kohaliku rahadestitada, täpselt sedasama majandusstruktuur taastuks. Vastupidisel juhul me võime istuda siin ja me räägime ju tegelikult juba kollektiivselt suhteliselt rumalaid asju. Samastame rahasüsteemi iseseisvusega. Need on täiesti erinevad asjad. Raha on jätkuvalt kollektiivne mäng. Iseseisvus vaatas teha, mida tahetakse, ja see üldse, et rahasüsteemil Euroopas on niivõrd suur poliitiline mõõde muudab selle rahasüsteem juba olemuselt nõrgemaks, kuid olla, millel ei ole nii suurt poliitilist mõõdet. Kuigi tegemist on globaalse rahaga. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna volikogu esimees Henn Põlluaas hoiatas, et ohus on rahvusriikide ellujäämine, sest kriisi varjus üritatakse luua Euroopa ühendriike. Sellele vaidles vastu riigikogu IRL-i fraktsiooni kuuluv Andres Herkel. Mida ma näen pikas vaates Euroopa riskina, on see, et sellised riigid kui meie ja Põhja-Euroopa protestivad abi andmise ja ESM-i vastu ja lõunas protestitakse siis kasinusmeetmete vastu ja keegi ei ole rahul ja see tekkis, selle koha pealt, käriseb aitäh. Teeme nüüd kiire põike Londonisse, kus täna ootab meid taas ees Rõõmus närviline õhtu. Tarmo Tiisler. Sa eile ütlesid pärast Heiki Nabi medalivõitu, et olümpiamängud on meie jaoks saanud või vähemasti sinu jaoks saanud hoopis uue värvi. Kas sa praegu veel tunneni? No ikka tunnen sest olla olümpiamängudel ja teada, et sinu rahvuskaaslane on võitnud medali, siis need on juba teistmoodi olümpiamängud, kui olid enne medalivõitu. Aga mis seal salata, täna võistleb Gerd Kanter meeste kettaheite lõppvõistlusele, mis algab kell 21 45 ja varasemate aastate põhjal kuulub Kanter kindlasti nende ringi, kelle hulgast hakatakse otsima. Oli kandidaate, kettaheite võistlus, nagu öeldud, algusega kell 21 45. Gerd Kanter heidab neljandana tema ees kolmandana piir kiilus Alekna suurtest favoriitide Est-Robert, Harting on numbri all 10 11.-na on heitejärjekorras Piotr Malachowski nii et pöidlad pihku ja raadio vahendab kogu seda kettaheiteetendust otsast lõpuni otse-eetris. Marek Niit jooksis juba täna hommikul meeste 200 meetri eeljooksu aga saia ja vaid 20 82 ja 38. koht edasi ei viinud. Ardo Arusaar alustas kreek rooma maadlusturniiril täna kehakaalus kuni 96 kilo võidukalt, kuid teise matši kaotas Valgevene maadlejale Timofei seini tšenkale ning et vastane ei jõudnud finaaljoon Koeru saare jaoks võistlus lõppenud. Nii et need praegu kõige tähtsamad uudised olümpialinnast Londonist. Aitäh, Tarmo ja meie jätkame siit stuudiost ka veel sõnumitega välismaalt Margitta otsmaa. Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei abisay Chaliili saabus ootamatult Damaskusesse kohtuda Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. Süüria lähim liitlane on seni kritiseerinud USA, Türgi, Saudi Araabia ja Katari toetust. Assadi vägedega võitlevatele üles tõusnud teleesmaspäeval Beirutis esines ajatolla esindaja ähvardusega Süüria ülestõusnute toetajate aadressil. Eksivad need, kes arvavad, et ostavad endale ei julgeolekut relvade saatmise ja terrorismi ekspordiga ja nii piirkonna riikides ebaturvalisust tekitades, ütles Chaliilim. Samal ajal jätkuvad aga ägedad lahingud Süürias Jari pealinnas Aleppos. Valitsusväed ründavad raske relvist ülestõusnute valduses olevaid idapoolseid linnaosi. Nädalavahetusel taandusid ÜRO vaatlejad halvenenud julgeolekuolukorra tõttu Aleppost. Saksa politsei vahistas tsiviiltöötaja, keda kahtlustatakse USA õhujõudude Rammsteini baasis kolmanda osapoole kasuks Pioneerimises. Kolmandat osapoolt prokuratuur oma avalduses ei täpsustanud. Arvatakse, et ta omandas Nato tsiviiltöötajana olemuslikult salastatud andmeid, mis kuuluvad tema tööandjale USA relvajõudude lennuväebaasis Rammsteinis ja nende kopeerimises oma isiklikku arvutisse, öeldakse avalduses. Tegemist on kuuekümneaastase meesterahvaga. Vene punkbändi Pussy Rioti kaitse on seisukohal, et huligaansuses süüdistatavat kaebealused tuleb õigeks mõista ükskõik milline kohtuotsus peale õigeksmõistva on seadusevastane, nii ütles advokaat Nikolai Polosov ajakirjanikele Hamovniki kohtumaja juures. Moskvas jätkuval kohtuprotsessil Pussy Rioti liikmetele nõudis prokurör kohtualustele kolme aastast vanglakaristust üldrežiimiga koloonias. Prokuröri sõnul näitasid kohtualuste teod selget viha ja vaenu religiooni suhtes. Punkansambel Pussy Riot korraldas veebruaris Moskva lunastaja kirikus niinimetatud punkpalvuse. Neitsi Maarjat paluti vabastada Venemaa Vladimir Putinist. Uuest Eestist maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu hinnangul on karmimad kütuse maksustamise reeglid kaotanud ootejärjekorrad Koidula ja luhamaa piiripunktis. Kui sõiduautode piirijärjekord oli luhamaa tollipunkti, siis juunis kaheksa tundi, juulis kaks tundi, siis augusti esimesel nädalal keskmiselt vaid tund. Koidula tollipunktis on August alguseks piiriületuse ooteaeg kadunud, jätkab Mirko ojakivi. Maksu- ja tolliamet lõpetas sadade kütusevedajate magusa elu idapiiril jaanipäeva paiku, mil piiripunktides paluti riiki sisenevate autojuhtidel deklareerida paagis olev kütuse kogus ning sihtkohta jõudmiseks ülejäävatest liitritest hakkas riik aktsiisi koguma. Maksu ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul polnud aktsiisi kogumise eesmärgiks raha saamine riigikassasse vaid piirijärjekordade kaotamine. See eesmärk on tänaseks täidetud. Lisaks on veidi rohkem kui kuuga riigile aktsiisi kogutud üle 45000 euro, mida esialgne analüüs kütusevedajate elu kibedaks muutmisest näitab, räägib tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu. Põhiliselt nad näitavad seda, et sagedased piiriületajaid, kes kütuse ostueesmärgil Venemaal käisid, nende piiriületuse sagedus on, andsin protsentides imeodavaid kohe kordades vähenenud, et või kes oli selliseid, kes noh, lausa iga päev käisid üle piiri, et neid ei ole luhamaa ja Koidula piiripunktis praktiliselt olnud, et mõned üksikud, kes üritavad erinevatele ette käänetel veel kütust tuua. Igapäevaselt piiri ületavate sõidukite arv on vähenenud Koidula piiripunktis üle 90 protsendi ja luhamaal praktiliselt 100 protsenti kuid miks siiski mõned üksikud korduvpiiriületaja jätkavad taas Urmas Koidu. Aga seal on nagu erinevaid juhtumeid, et ütleme, lätlased, kes on põhiliselt loa maa kliendid ja suurem osa nendest kütusevedajatest siis, kes on suhkrut toonud rohkem, kes on pannud poole paagi, kes on pannud nagu veel vähem, kes siis väljaveol natukene deklareerivad, natuke jätavad deklareerimata ja oleme ka avastanud, noh nüüd on nagu natuke rohkem aega, et me ikkagi jälgime kestnud, on varasemalt väga tihti käisid, et miks nad veel käivad. Oleme ka sigarette avastanud, nagu päris suurtes kogustes. Koidu sõnul on piiriäärsete tanklate müüginumbrid hakanud paranema, sest kui Venemaalt enam kütust endisel viisil tuua ei saa, on asutud eestimaal tankima. Müüginumbrite paranemist kinnitab ka Põlva ja Võrumaal tanklaketti omava Mahta kütuse juhatuse liige Ennu tammemägi. Suures plaanis võib öelda seda, et mingisugune käibe tõus on, aga samas, kui nüüd arvestada seda, et on suvi, on hästi palju siis selliseid üritusi, suve üritusi, et öelda nüüd palju siis langeb sellele, mis siis piiri peal viimasel ajal on, on juhtunud ja toimunud on ütleme suhteliselt raske. Mirko Ojakivi, Tartu. Kaitseminister Urmas Reinsalu nimetas kaitseväe juhataja ettepanekul alates 15.-st augustist Õhuväe uueks ülemaks kolonelleitnant Jaak Tarieni. Õhuväe senine ülem kindral Valeri Saar jätkab teenistust Eesti sõjalise esindajana NATO juures. Eesti merevägi viib tänasest üheksanda augustini läbi miinitõrjeoperatsiooni Väinameres Hari kurgu, Soela väina ja Viire kurgualadel merepõhjast leitud miine lahatakse vähemalt kahe kilomeetri kaugusel maa piirist, kuid plahvatuse helid või järeltõuked võivad siiski kanduda maale. Merevägi palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist. Bussifirma Sebe saadab homme hommikul Tallinna-Tartu liinile kaheksa tuliuut reisibussi, milles ootavad reisijaid mugavamad istmed, kaasaegne multimeedia keskus ja tasuta internet. Pileti hinda bussifirma uute busside liinile tulekuga tõsta ei plaani. Mirko ojakivi lugu. Bussifirma Sebe tutvustas täna Tallinnas ja Tartus kaheksat uut Scania bussi. Need vahetavad homsest välja senised Täistunni Ekspressid, mis kahe Eesti suurima linna vahel viimastel aastatel reisijaid vedasid. Sebe juhi Kuldar Väärsi hinnangul olid ka praegused poova tüüpi bussid mugavad, ent reisijate rahulolu ja mugavuse tõstmiseks võeti ette kolme miljoni euro suurune investeering. Kuldar Väärsi. Ega praegustel vussidel ka midagi viga ei olnud, aga leiame seda, et üha enam muutub inimeste jaoks oluliseks keskkond, mida see buss pakub ja soovime selle nende uute bussidega. Soovime pakkuda sellist meelelahutus ja töökeskkonda, et kui tahad, vaatad filme, tahad, vaatavad uudiseid või siis vastad oma meilidele ja tegeleda oma tööasjadega. Sebe veab praegu aastas Tallinna Tartu vahel ligi pool miljonit reisijat. Uuest aastast paraneb kahe linna vaheline rongiliiklus, mil raudteele saabuvad uued reisirongid. Väärsi sõnul Sebe rongides konkurenti ei näe ja investeeringut ei tehtud kartuses turgu kaotada. Pigem püütakse inimesi ühissõidukitesse meelitada. Iga autodest tänase proovireisi kaasa teinud Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et uus buss on väga mugav. Reisiaeg möödus kiiremini kui kunagi varem. Urmas Kruuse. Teiseks uskumatult kiiresti ja üks osa sellest on ka sellel heal ekraanil siin, kus saab jälgida olümpiat, kui vaadata filme nii, et käia internetis näiteks, nii et ma arvan, et nende bussidega on ikkagi inimeste liikumine tehtud hästi mugavaks. Ise ameti tõttu sõidate ka üsna tihti Tallinna-Tartu maanteed mööda, et seni olete mis tüüpi mees, et käid autoga või rongiga või bussiga, ütleme niimoodi, et ma olen kasutanud nii rongi kui bussiga, otsustati, et vastavalt vajadustele ja võimalustele, aga selle bussiga tõepoolest mugav sõita, et kui tulevikus sõita, siis võib arvata, et sellega tulekski sõita. Bussis on internet tasuta ja selle kasutamiseks ei pea endale arvutit olema. Kõik käib eesistuja istme küljes oleva ekraani kaudu. Sealt saab vaadata nii Eesti telekanaleid, vaadata filme, kuulata muusikat. Bussis on ka tasuline karastusjookide automaat. Ühesõnaga mugavust jagub rohkem kui siiani Eestis nähtud. Mugavam on ka bussijuhil bussi juhtida. Samas tuleb bussijuhil silm peale hoida bussis sisalduvale varandusel, räägib Sebe uue Täistunni Ekspressi bussijuht Rein. Eks vastates tuleb, noh rohkem aga seda ennem vabastatustana ennem ka, nii et loodame, et saame hakkama. Bussifirma lubab, et uued bussid kallimat pileti hinda endaga kaasa ei too. Vähemasti homme saab Tallinna Tartu vahel sõita sama hinnaga, mis täna. Mirko Ojakivi Tartu. Täna paketi Tallinna linnahallis kokku ekspositsioon, mis saadetakse Veneetsia arhitektuuribiennaalile Eestit esindama. Kohal käis Kristel Härma. Eesti ekspositsioon tõstatab küsimuse, kui pikk on hoone eluiga. Projekt käsitleb ajaruumis vahestumist, seda, kuidas kunagised olulised paigad on tänaseks hüljatud ning millised tendentsid jätkuvad praegu ja tulevikus. Hoone elu ja väljaselgitamiseks kasutatakse näitena Tallinna Linnahalli hääbumist. Linnahalli praeguse endise olemuse edasiandmiseks saadetakse Veneetsiasse lisaks fotodele ja filmile autentsed sohvad ning peeglid maja välist ilmet näitlikustab Linnahalli makett. Eesti eksponaadi autor Tüüne-Kristin Vaikla. Me loodame muidugi edasi anda seal niisugust hüljatuste tühjust ja samas tuua ka paralleeli, kuidas see omal ajal tegutses. Kuidas seda ehitati, missugune tähtsus on linnaehituslikus kontekstis ja muidugi tahame panna inimesi mõtlema selle potentsiaali peale, mis siin võiks saada tulevikus. Loodame, et see teema huvitab inimesi ja me loodame, et see suurepärane hoone Tallinna linnahall tõmbab tähelepanu ja paneb inimesi mõtlema, milline on hoogne nähtus nende enda kodukohas. Eesti arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark sõnas, et hoonete elu küsimuse püstitamine Veneetsias on oluline eeskätt meile endile. Margi sõnul saab arhitektid seal võrrelda eesti arhitektuurimälestiste hääbumist teiste samalaadsete olukordadega maailmas ning läbi arutelu ise targemaks saada. Et elu läheb edasi, aga lihtsalt elu edasi minnes, targad ühiskonnad teevad paremaid valikuid, ma ütleksin, et, et see on ka nagu väljakutse või mõtlemapanev küsimus ka see, et kui me täna midagi ehitama, et ka see võiks olla püsivam Euroopa diskussioon on ka selle ümber, et juba praegu ehitades võiks arvestada sellega, et sedasama kaks ümber ehitada ta ei oleks nagunii suletud süsteem, et sa ei saa seda kasutada kuidagi teisiti. Ja kui tehakse uusi hooneid, siis võiks neid ehitades aru saada, et kui nad 30 aasta pärast võiks kesta ehk siis nad võiks teha kvaliteetsemad võib-olla pisut kallimad, aga see tasub ära. Pikemas perspektiivis. Veneetsia 13. rahvusvaheline arhitektuuribiennaal on alates augusti lõpust avatud kolm kuud, mille jooksul külastavad seda rohkem kui 100000 arhitektuurihuviliste üle maailma. Tegemist on kõige olulisema rahvusvahelise arhitektuuri ja linnaplaneerimise foorumiga. Ja nüüd räägib sünoptik Sirje Vilms homsest ilmast. Peipsi tagant aeglaselt kirdesse liikuma madalrõhulohk kergitas oma sajupilved meieni. Lõuna-Eestis läks sajule keskpäeval ja tasapisi nihkub vihmasadu edasi põhja poole. Kõige suurem on täna saju võimalus lõuna- ja Ida-Eestis, kõige väiksem, aga saartel ja looderannikul ida pool on võimalik äike. Õhtul on aga pilved juba karjalasse eemaldumas ning meil läheb taevasse veidi selgemaks. Eelolev öö tuleb vahelduva pilvisusega ning hoovihma sajab vaid kohati on ka väike äikese oht. Tuul puhub edelast ja läänest viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 16 kraadi. Homme päeval jõuab aga Läänemerelt Eestini uus madalrõhulohk. Taevas on veidi pilvisem ning hoovihma sajab. Paljudes kohtades püsib äikeseoht. Tuul puhub edelast ja läänest viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Päeva jooksul pöördub loodesse ja hakkab tasapisi nõrgenema. Tugevamaid puhanguid, kuid võib enne olla ka äikese ajal. Sooja tuleb 17 kuni 20 kraadi. Neljapäeval liigub lohk edasi Läti poole, selle yhel pöördub meil tuul. Põhjakaarde ilm läheb jahedamaks, öine õhutempera, too jääb 10 kraadi lähedale ning päeval ei tule ähvatasti sooja rohkem kui 17 20 kraadi. Aga saju võimalus väheneb. Aitäh, Sirje Vilms. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.