Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede 10. augustisündmustest minale Mall Mälberg. Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti majanduskasv kolmandat kvartalit järjest ja oli teises kvartalis kaks protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul ei ole teise kvartali majanduskasvu aeglustumisest ja üllatavat ja paariprotsendine kasv jäigi ootuspärasesse vahemikku. Majanduskasvu vedanud tarbimise kasv näitab aga, et inimeste sissetulekud on suurenenud ja tööpuudus vähenemas. Tartu Ülikooli professor Roomas serblane peab kaheprotsendilist majanduskasvu keskmiseks tulemuseks, eriti kui arvestada, mis toimub mujal Euroopas. USA karmistab sanktsioone Süüriale. USA välisministeeriumi teatel rakenduvad sanktsioonid nii Süüria asutustele kui ka üksikisikutele, kes toetavad valitsust. Valgevene president süüdistab Minski lähistel lennukist kaisukarude allaviskamise aktsioonis leedud Käsmus algas viies Viru folgi peakorraldaja Peep Veedla sõnul on tänavune festival eriline selle poolest, et programm on põhjamaise suunitlusega. Esmakordselt on programmi kaasatud artistega Põhja-Ameerikast ja Venemaalt. Harglas algas täna kaika suveülikool, mis keskendub vana Võrumaa kultuuriruumile ja pärandkultuurile. Eesti Draamateatris esietendub täna suvelavastus Islandi kell, mis jutustab inimlikega katsumuste kaudu väikese rahva eluspüsimise lugu. Lavastust Priit Pedajase sõnul pakub näidend äratundmist nii rahvuslikul kui ka isiklikul tasandil. Ja ilmast. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil enamasti pilves ilm, kohati sajab vihma. Sooja on öösel neli kuni 10 kraadi, madalamates kohtades võib maapinnal olla õhutemperatuur null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on jälle 13 kuni 18 kraadi sooja. Teises kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine ning majandus kasvas kaks protsenti, mis kasvu aeglustumist mõjutas ja millised väljavaated on Eesti majandusel teisel poolaastal, uuris Liisu Lass, SEB analüütik Ruta Rumelt. Teise kvartali esialgne majanduskasv ei SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnul ootuspärasesse vahemikusest kasvu aeglustumist on analüütikud prognoosinud juba mõnda aega. Kasv on aeglustunud, seisa, Arumäe sõnul on siiski oluline. Võrreldes esimese kvartaliga kasvas majandus teises kvartalis 0,4 protsenti. Enim mõjutab Eesti majanduskasvu Arumäe hinnangul aga endiselt väliskeskkonna ebastabiilsus. Analüütikute ootus oligi kaks kuni kolm protsenti majanduskasvuhoonetes midagi liiga üllatavat, seal end eurokriisi mõjud hakkavad meie väliskaubanduspartnerite majandus üha rohkem mõjutama ja eksport on väga väikses kasvus või koguni languses olnud, et, et see on põhiline tegur, mis seda allapoole tirib praegu siiamaani olemasolevaid numbreid vaadates siis Rootsi teises kvartalis läks nagu üllatavalt hästi, et, et tegelikult ei saa kurta nende tingimuste üle, eksport võiks ikkagi positiivseid, kas edasi näidata? Majanduskasvule aitasid teises kvartalis enim kaasa ehitusinfo ja side sektori tegevuse lisandväärtuse kiire kasv, samuti jaekaubanduse kasv. Sisetarbimise suurenemine näitab Arumäe sõnul, et ka inimeste sissetulekud on teises kvartalis suurenenud ja tööpuudus vähenemas. Ma arvan, et hõive edasist kiiret kasvu ei tule, et hõive kasvus toimub pidurdamine, mis tähendab, et tööpuuduse määra osas toimub selline stabisatsioon või siis väga kerge alanemine. Kuigi kinnisvarahinnad tõusevad, siis vähene aktiivsus kinnisvara sektoris tervikuna on teiseks teguriks, mis statistikaameti andmetel majanduskasvu aeglustumist teises kvartalis pidurdas. Arumäe ütles, et tegelikult ei ole eraisikute laenu mahtudes suurt elavnemist näha. Aasta prognoose. Ta teatas Eesti pank, et nende analüüsi kohaselt ei suuda vaid sisenõudlus majanduskasvu üksi kaua ülal hoida. Kiirema majanduskasvu saavutamiseks peaks taastuma nii välisnõudluse kui ekspordi kasv. Kui Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 2,6 protsenti, siis SEB prognoosib teise poolaasta majanduskasvu jätkuvat aeglustumist. Tehniliste mõjurite tõttu neljandas kvartalis see majanduskasvu number veidikene ilusam tulla, aga põhimõtteliselt oleme ikkagi selliseid aeglustumise tsüklis jätkuvalt selle aasta jooksul kogu aasta peale selleks aastaks meie SKP prognoos on kaks protsenti järgmiseks aastaks siis kerge elanemine. Ja jätkame sama teemat. Triin Ilves rääkis kahe protsendilise majanduskasvu teemal majandusteadlase Urmas Varblasele. Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane selles üllatust ei näe, kui selgitab, et tegemist on omamoodi viita protsessiga. Või see kaks protsenti, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on päris keskmine tulemus, eriti vaadates seda, mis toimub ümberringi Euroopas muidugi, mida me näeme, on see majanduses, on alati see, et meil on viiteajad ja praegu on nii, et see, mis praegu toimub, see teatud mõttes peegeldab seda, mis on eelmise, ütleme aasta jooksul toimunud. Varblane sõnab, et ühtpidi põhjustab majanduskasvu suurenenud sisetarbimine. Seda on tinginud omakorda asjaolu, et viimasel paaril aastal on kasvanud töökohtade arv, kuid varasem ettevaatlikkus on senini inimeste tarbimist tagasi hoidnud. Minevikus kõrvale pandud raha mingis osas võetakse kasutusele eriti võttes arvesse seda, et pangad pakuvad praegu ikkagi tähtajalise hoiuseintresse, mis on ülimadalad, inflatsioon on kõrge ja siis ratsionaalselt käitudes mõeldakse, et pigem ostan midagi vajalikku. Teine majanduskasvu elavdama mõju tuleneb Varblase sõnul riigi investeeringutest ning nende positiivne mõju kestab ilmselt edasi ka kolmandas ja neljandas kvartalis. Sellel aastal lähevad käiku need saastekvoodi CO2 rahad lähevad Euroopa struktuurifondide rahad ja kokku on see üle 1,2 miljardi joon riigi investeeringuid kõikvõimalikesse infrastruktuuri ehitusse, mis elavdab ilmselgelt majandust. Selles mõttes hoiab praegu tagasi seda langust, mis muidu tuleks tulenevalt. Mul on majanduse jahtumisest aeglustumisest. Nõrgenev Euroopa ja maailma majandus mõjutab tasapisi ka Eestit. Töötleva tööstuse eksport väheneb, kuigi Varblase sõnul ei saagi pidevalt eeldada, et see oleks 10 20 protsendisest tõusust. Kui ei saada Euroopas neid stabilisatsioonimehhanismi paika ja kui saada tagasi mingitki normaalset kindlustunnet, siis see tähendab ka seda, et meie ekspordiväljavaated on kehvemad. Uudistele Triin Ilves Tartu. Jätkame välisuudistega Kristel Härma USA välisministeeriumi teatel valmistuvad Ameerika Ühendriigid Süüriale uute sanktsioonide kehtestamiseks. Uued meetmed on eeldavasti suunatud president Assadi, valitsuse ja Iraani üksuste vastu, keda õues süüdistab Assadi abistamises. Briti valitsus on otsustavalt Süüria valitsusvastaseid toetada side ja meditsiinivarustuste hankimiseks 6,3 miljoni euroga. Briti välisministri William Heigi sõnul tihendab Suurbritannia sidemeid Vaba Süüria armee poliitilise tiivaga, et ehitada üles suhtlus nendega Süüriat tulevikus valitseda. ÜRO andmetel on Süüria põgenikke Neljas naaberriigis kasvanud praeguseks ligi 150000-ni. Jaapan kutsus täna tagasi oma suursaadiku Lõuna-Koreas. Jaapani välisminister oli eelnevalt välja kutsunud Lõuna-Korea suursaadiku, et avaldada protesti seoses Lõuna-Korea presidendi tegevusega Lõuna-Koreas. President Liimeon back väisas täna Jaapani meres asuvaid dokt Osari. Jaapan tunneb neid tsaari Dageshima seal ning peab neid endale kuuluvaks. Saared asuvad 87 kilomeetrit ida pool Lõuna-Korea hulleongi saartest ja 158 kilomeetri kaugusel lähimast jaapanisaarest. Lõuna-Korea valitsuse kinnitusel leidub seal see piirkonna maapõues maagaasi ning seal võib olla ka naftat Lõuna-Koreas Rottele paigutanud ka oma piirivalvurid. Valgevene president Lukašenka süüdistab neljandal juulil Minski lähistel lennukist kaisukarude viskamise aktsioonis Leedut. Lukašenka sõnul peavad Leedu võimud vastutama selle eest, et just Leedust lendas välja rootslaste väikelennuk, mis rikkus Valgevene hu piiri. Leedus kinnitati neljandal juulil, fikseeriti õhupiiri rikkumine. Aktsiooni eest on vastutuse võtnud Rootsi reklaamiagentuur Minski lähistel lennukist alla heidetud kaisukarude külge kinnitatud sõnavabadust toetava tekstiga sedeleid. Reitinguagentuur Fits ütleb oma investori uuringu ülevaates, et Euroopa pangad Lähevad lähiaastail Euroopa keskpangalt taas uusi pikale realisi refinantseerimislaene vahendama majandusportaal E24. Lõuna-Euroopa pangad sõltuvad aga keskpanga rahastamisest täielikult, kuna viimane on nende ainus pikaajaline rahastusallikas. Euroopa keskpank väljastab teatud Euroopa pankadele madala intressiga laene, mida pangad paigutavad omakorda kõrgema tootlusega investeeringutesse näiteks riigi võlakirjadesse või laenavad reaalmajandusse. Varem väljastus keskpank selliseid laene kolmeks kuuks kuni aastaks nüüd juba kuni kolmeks aastaks. Rahvusvaheline energiaagentuur järgmiseks aastaks nafta nõudluse kasvu aeglustumist, prognoosi tagamaailma majanduse ebakindel olukord ning eriti Hiina ja USA majanduskasvu aeglustumine. Majanduskasvu pidurdades on oodata kütusevarude suurenemist ning sellest tingitult hindade langust. Ennustuse kohaselt langeb nafta tarbimine tuleval aastal 400000 barreli võrra päevas. President Toomas Hendrik Ilves tunnustas tänasel tänuvastuvõtul Londonis Eesti saatkonnas meie olümpiakoondist korda läinud ettevalmistuse ja võistluste eest. Mul on äärmiselt hea veel, et ka nendel olümpiamängudel jõudsid Eesti sportlased päris mitmel alal paremate hulka. Nende tulemusteni jõudmiseks on tehtud ära meeletu hulk tööd. Seda on teinud nii sportlased kui ka nende taustameeskonnad. Ma tänan teid nende pingutuste ja saavutuste eest, ütles president Ilves. Riigipea tunnustas ka Eesti ettevõtet jäid ja firmasid, kes keeruliste olude kiuste on jätkuvalt leidnud võimaluse Eesti tippsporti toetada. Eesti Draamateatris esietendub täna suvelavastus Islandi Kell. Priit Pedajase lavastatud tükk on mitmekihiline ja kuigi näidend põhisündmused ja peategelased on ajaloolised, ei ole tegemist puhtalt ajaloolise näidendiga, jätkab Nelefolberg. Näidend Islandi kell on loodud Nobeli preemia laureaadi Islandlase Haldoor lähmessi samanimelise romaani alusel, räägib lavastaja Priit Pedajas. See lagnasse romaal tõesti väga-väga meeldib, nii kui ma seda esimest korda lugesin, siis kohe Tarkasid, seda võiks teatris mängida, sest see on väga mängitav. Tan mänguline, täis paradokse, ta on mitmekihiline tekste ja põnev teha näitlejatele ja ilmselt ka publikule voolata. Sisuka islandi saaga teemade ring on lai. Ühest küljest see on üks lugu mehest, kes otsib oma õigust, teisest küljest on see üks paradoksaalne ja keeruliste käikudega armastuslugu ja lisaks sellele on ta ühe maa lugu ja ta puudutab vabadust, puudutab au, väärikust. Islandi kella tegevustik leiab aset seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul, kuid hingeelu puudutavad teemad on ajatud. Peale inimlike sügavate tunnete unistuste hingepiinad. Äratundmise võib vaataja väikeriigi loos ühiseid jooni leida ka Eesti saatusega. Priit Pedajas. Ta on ühe väikese rahva lugu, kes on nii väike, et on hävimise ääre peal juba see tuleb väga tuttav, et ta rahva lugu, kes oli väga ränkades oludes alla heidetud aga see meile väga tuttav, nii et seal on väga palju äratundmist. Lavastuses kandvas rollis üles astuva näitleja Indrek Sammul sõnul võib kahe riigi loos sarnasusi leida kuni tänapäevani. Või need liinid on siin tugevalt sees kuni praeguse Euroopa Liidu nii välja, kui kõik seadused on tegelikult meil käest ära antud hoopis teise kohta ja kes me oleme siis, kas me oleme ühe Euroopa Liidu vasallriigi paksud teenrid? Võiks siis on meie eestlaste südames veel vabadus või on lihtsalt mugavus. Kuigi romaani islandi Kell peetakse keerukaks ja selle mõistmiseks on loodud omaette teoseid, ei tohiks näidendi tekst publikule üle jõu käia. Indrek Sammul sõnul annab tükk mõttele meeldivalt tööd. See lausestus ja, ja mõte liigub ikkagi läbi, mitte lihtsalt ühe repliigi, kus on üks lause, kus öeldakse mõtte ära, vaid mõte liigub läbi nelja, viie lause, kus siis alles tuleb välja põhipunkt. See on selles mõttes selline paras ülesanne. Samas on ta ka väljakutsuvalt magus. Suvelavastust Islandi kell saab draamateatri suures saalis näha vaid augustikuus. Eestimaa lõunatipus Harglas algas täna kaika suveülikool, mis keskendub vana Võrumaa kultuuriruumile ning pärandkultuuri probleemidele. Igor Taro käis kohal. Suveülikooli raames saab Hargla kultuurimajas kolme päeva vältel kuulata loenguid kihelkonna ajaloost, kohalikust pärimusest, aga ka näiteks taluarhitektuurist, osaleda mõtteteatris ekskursioonil ning teha kaasa pärandkultuuriteemaliste orienteerumist. Tänavuse ülikooli rektori ametiraha kaela Hargla kihelkonnast pärit Tallinna Ülikooli dotsent Marju Kõivupuu. Ta mõte omannuekstu, et teadvustada ta piirkonde vaimuelurikkust, kõgeb hääldia Upma tundma ütlevaid Est kotust lähembelt ja mis ma pattu salata saa Egatoorium õige, et kaika suveülikool anud väega paljude linemistel tulla tagasi ka summa lapsepõlvekodu või kodukohta kokku tutvid enemistega, saia, maneski, vahtsest Tiidmist ja või olla siis Kaiatavad Võrumaad veidikese lagehambal. Kaika suveülikool on 24 aastase ajalooga vana Võromaa kultuuritähtsündmus, mis toob kokku nii keele- ja kultuurispetsialistid kui ka lihtsalt oma juurtest lugu pidavad inimesed. Ülikooli toimumiskoht on sellel aastal mõneti eriline, kuna Hargla puute piiridergi Valga maakonda siiski on selles kohas vana Võromaa vaimu veel alles ning identiteet täiesti tuntav, ütleb Taheva vallavanem Monika Roggenbaum. Mulle kah vana Võrumaa uskarbüürna, et, et ma hakkan aru saama, kes male ja kus mu juure omavad ega koolis minuealistele seda shopata. Arutlusele võib tulla oma kultuuri puudutavaid probleeme ka laiemalt. Vana Võrumaa inimesed pole jäänud kõrvale ka paari päeva eest internetiavarustes lõkkele löönud arutelust, kas näiteks olümpiamänge võib kommenteerida piirkondlikus keeles? Igal juhul on Urvaste kandi mees contra valmis appi tulema et ka lõuna pool Tartut elavad inimesed põhjaeestlaste spordijutust aru saaksid. On pakuti juba vallas võisi, maratoni kommentiiri, maa tunnedu, asja võlu ja valu, et luues ja mida ma ei mõista võru keelend alla kõnelda. Vaevalt et mõnuid õigele mõista ka eesti keelel. Ütelda. Et ta ei ole eesti keel, aga ta ei ole ka võõrkeel, et ta ütleb, et ta et ta ütleme, et ta võis olla nagu täisväärtuslik riigikeel tegelikult ja Igor Taro rahvusringhäälingule vana Võrumaalt. Käsmus agaa algas viiese Viru folgifestival, seal käis kohal Liisules. Juba viiendat aastat järjest elavdab Viru folgifestival väikest Käsmu kaluriküla, tuues mere kaldale kolmeks päevaks kokku nii Eesti folkmuusika paremikku kui ka esinejaid välismaalt. Tänavune festival on eriline, sest esmakordselt näeb ja kuuleb seitsmel laval artiste ka Põhja-Ameerikast ja Venemaalt, ütles festivali peakorraldaja Peep Veedla. Tänase õhtu pealaval esineb Marko Matvere koos väikeste lõõts. Homme õhtu on samad Taago koos Riho Sibulaga pühapäeval näiteks Jaagup Kreem, Juhan Viidingu lauludega, lisaks muidugi setod ja untsakad ja veel palju ja palju tuntumaid ja vähemtuntumaid, aga kõik väga huvitavad ja mõnusad projektid. Välismaistest artistidest astuvad üles näiteks projekt Atlantida Venemaalt misseomeloodilist vokaali modernselt elektrooniliste rütmidega, üheks kirsiks tordil aga Kanadast pärit kantrilauljatar Melanie Dekker. Muusika kõrval pakutakse polgilistele ka mitmeid teisi programme, nagu näiteks filmiprogramm, mille märksõnaks on tänavu Eesti film 100 ütlesid esimesed folgikülastajad, et Viru folgil tullakse eelkõige ikkagi muusika pärast. Inimesed on esimest korda Iztov inimesi Viru folgil. Esiteks esinejad, hästi tore seltskond, aga mina tulen oma sõpra kuulama, kes esineb, hom, mängivad Lukerdajad. Aga muidugi selline latsete. Viru folk on pigem muusikale orienteeritud kui Villem Volke. Minul on lihtsalt uudishimu. Ma tunnen esimest aastat ja ma tegelikult ma ei ole kunagi Käsmus käinud, muide ja sellepärast vaatame, mis toimub. Folgifestival on Eestis teisigi. Peep Veedla sõnul on just muinasjutuline Käsmu kaluriküla see, mis Viru folki teistest eristab. Ka Käsmukad on festivali ajal kordades kasvava rahvahulga omaks võtnud ja selleks puhuks mundsitakse ka oma kodud igal aastal taas üles. Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik. Käsmu on rahul ja iga aastaga lülitavad rohkem ja rohkem, igaüks leiab omale idee, mida ja muidugi see, et on vaja midagi pakkuda, kui juba külastasime, rahvas tuleb ja sa ei oska nende käest raha välja petta, siis on ikka ja külaviga, eks ole. Eks me püüame kõik mingisugused meelitada, millegiga ostma, ühesõnaga raha kulutama, see on see idee. Ega keegi laulma ei kipu. Nii et ma arvan, iga Käsmuka, kes tabab midagi müüa oma oma seakoodi või kanakoodi ära, müüjad, suvitajad. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast, Merike Merilain, palun. Tere pärastlõunal oli taevas poolpilves ning jahedas õhumassis tõusis õhutemperatuur ainult veidike Kirde-Eestis püsis 12 14 kraadi vahel, Kihnus oli 18 kraadi. Külmaoht sõltub pilvede hulgast, kui mõnes kohas kauem selge, võib langeda juhus nelja kraadini ja maapinna lähedal nulli miinus kaheni. Sama kehtib ka pühapäeva öö kohta prognoosinumbrid. Saabuval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool võib veidi vihma sadada. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni 10 kraadi, rannikul natuke soojem ja maapinna madalates kohtades võimalik null kuni miinus kaks. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati on hoovihma võimalus. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 13 kuni 18 kraadi. Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni 10, rannikul natuke soojem ja maapinnal langeb kohati nulli, miinus kahe kraadini. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati on hoovihma võimalus. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi 13. augustil on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt kirdesse, tuul kaks kuni kaheksa, õhtul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel viis kuni 10, rannikul soojem, maapinnal võib kohati langeda nullini, päeval on 16 kuni 20 kraadi. Aitäh Merike Merilain, niisugune oli tänane Päevakaja. Mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.