See kena maja siin Tõnismäel missugused suured ja väikesed muusikamehed siin harjutavad ja kes siin veel peavari on saanud, ühesõnaga, see on minu meelest üks muusikat, täismaja, kas see on nii? No see on kindlasti muusikat täismaja ja ta on tõeliselt täis päev hommikust kuni õhtu viljani sest siia on päris mitmed muusikakollektiivid leidnud oma kas kodu või päriskodu ajutise kodu. Ja see ilus maja praegusel juba vaktiliselt valmis interjööriga on kindlasti on täielikult muusa teenistuses. Kui 1982. aastal oli, sai käidud välja selline idee, et see võiks saada riikliku akadeemilise meeskoorimajaks sel ajal. Tamm on ta ikkagi praegu veel, olgugi nad juba rahvusmeeskonna nimel siis paljudki ei uskunud seda, et, et see on võimalik sellisel kujul üldse läbi viia, aga 83. aastal oli ikkagi juba nii Asiniga Google et oli võimalus siia ajutiselt sisse kolida ilma eelneva remondita ja näidata, et maja tulevased Meie mehed on sellest majast üldse huvitatud. Ja siis peale seda tuli siis need. Meie süsteemis väga keerulised remondi ja kõik muud probleemid. Aga praegu on asi läinud nii kaugele, et tänu väga heade sõprade abile ja ka muidugi riigi vastavale toetusele kes sellega tegelikult kõik kinni maksis ja faktiliselt valmis ja koos oma sisustusega, mis on pärinevad, pärineb Vilde ühismajandist praegusest ühismajandist, kes on ametlikus partneri sõprusvahekorras. Rammiga on ja ikkagi selline, et siin ei ole häbi vastu võtta ühtegi külalist ja viimane, mis meie seal lae plaanisime, oli ka valge. Klaver meie valgesse saali saabus just enne seda vahetust, nii et, et see on ka olemas, nii et meie ideed on peaaegu kõik teostamatu. Firma Estonia Estonia, jah, loomulikult. Kas te kirjeldaksite ühte tavalist argipäeva oma majas, siin? Argipäev oma ajas on. Harilikult algab see sellega, et alguses ei saanud seda mainitud, et siis kui see maja eraldati, siis ka valitsuse poolt määrati, nii et siin saab olema allüürnikuks ka Eesti kooriühing. Nüüd Eesti kooriühing on, saad juba oma ruumid siin kõrvalmajas, siin on ja. Nagu öeldakse, mitte õigusjärglane, aga noh. Tema järglane, Eesti muusikaühing on nüüd ka siin oma igapäevase tööruumid siis harilikult algab töö paralleelselt nii eesti muusikaühingus kui ka riiklikus meeskooris või rahvusmeeskooris. Praegu see kestab, harilikult. Töö lõpetab siis hak tulevad peale juba eesti poistega koori ettevalmistuskoorid mis algavad harilikult kella kolmest kella neljast vahest ka varem vastavalt nende õpetajate töögraafikule. Ja poistekoor lõpetab oma täis. Õhtul siis vahepeal on õnnestunud siia veel leida omale väikse augu harjutamiseks. Tallinna kammerkoor. Ja vahepeal on siin muidugi arusaadavalt töötavad päris mitmed solistid, ansamblid, kes kõikama oma vastavalt meie maja perenaise liia Servjukova. Nagu öeldakse, näpunäidetele on võimelised siia üldse sisse siia väiks. Prakku pugema, et võimalik meie reaalselt saab kasutada siis noh, selline päeva hommikul kella üheksast õhtul kella 11-ni On päris harilik päev siin majas. Kui palju on teie majas niisuguseid ruume, kus on klaver ja kas suurem või väiksem inimrühm? Saab harjutada muusikat, õppida ja harjutada. Oi, neid ruume päris palju, tähendab klaveriga ruume on meie majas minut kohe kui ma nüüd järsku kohe ütlen, siis on kuskil 11 12 ja kuskil viis kuus nendest on sellised, kus saab teha rahvusmeeskoorirühma harjutustööd, TÖÖD solistidest ja muudest rääkimata. Nii et põhimõtteliselt see ruumide arv ei olegi nii väike. Aga kui ma alguses vaatasime, et see maja võib-olla on isegi suur meie oskasin kõike panna, siis tegelikult praeguse maja koormuse juures ja ma ei ole sugugi suur ja kõik need igapäevased harjutuste ajada sinnapaika panna on suhteliselt keeruline. Juba seda probleemi tõesti ei ole, et, et me saime nüüd väga suure ja väga siukse rikka. Nonii. Ruumide arvuga maja seda tegelikult ei ole, sellepärast et see on meil. Praegu on juba väikseks jäänud. Kes selle dispetšeri töö ära teeb, kas see ökoharjutajate graafiku paika paneb iganädalaselt ja igapäevas? Ja tema paneb selle põhimõtteliselt paika ja no tähendab miks see on ka rohkem traditsiooniline, on teada, enam-vähem, millised on mees kurinõudmised, millised on poistekoori nõudmised ja siis sinna juurde. Nii nagu öeldakse, külalisesinejad, siis see on juba juba siis juba täielikult tema teha. Sõna külalisesinejad tuletab meelde ühe probleemi, mis on ju vist peaaegu kõikidel asutustel, kellel käib külalisi. Ja teie maja ei ole külalistubadega. Ma mõtlen nii ajutiste külaliste majutamiseks lihtsalt. Kahjuks ei ole. Me mõtlesime päris algusest peale aga vastavalt meie praegustele igasugustele normidele, mis on seotud kapitaalremondi ja siis selle noh, üldiselt remondiremondiga siis mõtlesime isegi siia majja väiksesse puhveti ja, ja või, või einelaua teha. See ei õnnestunud, sellepärast, et lihtsalt kõik need muud tehno Igasugused sõlmed, mida, mis pidi peavad olema praeguste eeskirjade järgi, need lihtsalt võtsid selle maja noh, peaaegu pooleldi ära. Aga noh idee on ikkagi veel. Me oleme, või tähendab see maja territoorium terviklikult ei ole täielikult ühe omaniku valduses. On kõrval veel praeguse ametiühingute kesknõukogu liidu garaažid, oma ka vastavate amet ruumidega tegelikult eraldatud kõik on. Vaccilt peaksid olema rahvusmeeskoori käsutuses võib-olla sealt siis lähemas tulevikus tekib välja mingi idee, et me saame neid kani sellisel kujul kasutada, aga just selliste külaliste vastuvõtuidee, see oli meile algusest peale, aga kahjuks ei ole veel õnnestunud teostada. Kas te võiksite mulle natuke rääkida ka selle maja ajaloost üldse see väga kena arhitektuuriga maja väljast vaadates ja ma arvan, et kui me siin siis ka ringi kõnnime, veendume selles kui vana see maja on. See maja saab varsti 100 aastaseks on 92. aastal ja ta kunagi ehitatud siia selleaegsel niinimetatud tuvi või tau pädena oli seal saksa keeles siis ehitatud eramajana ja peale selle ta on väga päris mitmes funktsioonis siin olnud. No kõik mäletavad seda veel läti saatkonnana, mäletatakse seda ka. Saksa ajal ära mere presidendina on siin ka muid funktsioone. Seda muidugi ja tegelikult oli ta eramajana planeeritud ja eks ta niimoodi on ka säilinud, aga ka sellisena saatkonna funktsioonis andva täielik võimeline olemas, sest tal on vastavalt kõik need kõik need selleaegsed, ruumid või, või sellised esindusruumid, funktsioon konid on täielikult olemas. Nii et on üks. Ei ole küll vanalinnatsoonis, aga ta on üks, üks kindlasti üks selliseid maju, mis väärib nii arhitektuuriliselt kui ka kultuuriajalooliselt tähelepanu meie, meie Tallinna kõikide nende saatkondade jaoks kui ka eramajadeks ehitatud majade hulgas. Tähendab vist on olnud suhteliselt õnnelik saatus ka selles mõttes, et siin vahepealsed omanikud ei ole kapitaalselt teinud ringil interjööri, lõhkunud seinu maha teinud oma suva ja vajaduste järgi ringi. Et tal see eramu Subasus on juba noh, nii uksest sisse tulles alles või olete te pidanud just palju vaeva nägema seda ennistada? Kui päris ausalt öeldes minu arvates me oleme siiski väga palju vaeva näinud selleks, et seda uuesti ennistada. Ja kui me siia siis öö ja kui me siin hakkasime, nagu öeldakse külas käima 80.-te aastate alguses, siis tolleaegses ametiühingute kesknõukogus oli see majake äärmiselt õnnetus olukorras. On need kõik need sisemuse, need vaheseinad ja, ja kõik, kogu see süsteem oli ikkagi ta oli noh, selline tehnokraatlik, äärmisel tema inimene mitte inimsõbralik kontoriruum halvas mõttes võtmes, et pandud ilusasse ruumi ikka sellised vaheseinad, mis kuidagi kokku ei sobinud ei ühe ega teise kolmanda funktsiooniga peale selle tald, et oleks kuskil kirjutusmasina panna ja nii edasi. Ma usun, et ega see ei olnud ka nende enda süü, aga noh, see oli lihtsalt selle aja süü. Ja minu arust see praegune lahendus. Ja ka arhitekt Leila Pärtelpoeg sisearhitektina, kes siin selle maja nagu oma küla, mis see võttis ja kellega meil oli väga hea koostöö ja ta on suutnud seda inimsõbralikkust ja seda maja maja soojust nagu öeldakse, taastada mitte ainult sellega, et siin paar kaminat võib kütta ja nii edasi ja nii edasi. Aga kindlasti ka sellega, et ta on funktsionaalselt, on lahendatud need kogu maja ülesehitus ja, ja kogu see suundus ikkagi selliselt, et see on vastuvõetav noh, mitte ainult meile, vaid ka igale külalisele, kes siia esimest korda uksest sisse astub. Mitu karrastel majal ja umbes mitu ruumi. Majal on kolm korrust. Tähendab, kolmas korrus on muidugi osaline. Ta ei ole üle terve maja. Ruumide arvu ma isegi ei oska öelda. Kus küll üks Paarikümne ruumi ringis, mida saab igapäevaselt kasutada. Kui teil ei ole midagi selle vastu, siis kõnnime natuke majas ringi. Me oleme esimesel korrusel, kus siin üks selline huvitav ruumis avaneb ka välja õue kus on suurte uste kaudu on võimalik astuda. Nii, nagu öeldakse, siseõue, kus on olemas ka astmed, näiteks võiks olla koorikontserte teha. Ja see oli meil isegi kuigivõrd oli sel ajal juba teada, et siin kõrvale tuleb Rahvusraamatukogu Rahvusraamatukogu plaani järgi, et ka nende pool tuleb, tekib umbes siia suunas mingi siseõu koos sellise naistraadiga või ja siis me mõtlesime ka, et siis me võime siin võib näiteks nagu tekkida mingi selline ühine kultuurikeskkond ja, ja see on siis ka praegu niimoodi, sai planeeritud ja praegu ma usun, et kui see rahvaraamatu, kui ükskord valmib siis meie ühine koostöö selles suunas jätkub. Aga siin ruumi sisemisel pool on meie laulupidude ajalugu väga minimaalne, algul on seda püütud teha, aga näiteks kes võõras tuleb, siis ta näeb. Haats 1800 69.-st aastast kuni Ma praeguse ajani, et mis on olnud siis meie laulupidude ajaloos põhjapanevad sündmused ja kõik kõigi laulupeod, nende numbrite järjekorras on siin seinaga piltidena näha. Ütleksin lisaks, et esimese pilgu järgi teie pildid on väga karakteerselt valitud mingi selline ajastu hõng, mis aastakümnetega muutub, muutub, muutub, vaat see hakkab kohe silma kõige pealiskaudsel vaatamisel. See on väga ilus. Sten. Kas liigume edasi? Kuidas te seda ruumi siin kutsute, siin on väga huvitavat aha. See ilus kroonlühter on uus või vana. Ta on vana, aga ta ei ole mitte see, mis oli siin see, sel ajal, kui meie selle maja kätte saime. Sellega ei ole ka väga huvitavad seiklusele, sellepärast et siin selle eelmise kroonlühtri Eelmine maja peremees või õigemini asjadevalitseja nagu oli kuulda, tahtis, oli tahtnud Rida hoopis kuskile lõunapoolsetes osariikides. Ja me siiski saime sellele õigel ajal jälile, aga selle eraldas meile kunstimuuseum ka minu vanust, ega see ei ole halvem, kui see oli eelmine, aga ta ei ole see originaal, mis siis olid? Need toonid on, tooridan kõik Vildele. Kartul poja kavandanud. Ma tahan dast Jätkake rahulikult. Me lihtsalt korra viskame pilgu teie ruumi. Kavandatud spetsiaalselt valmistatud väga minu arust väga õnnestunud. Ega siin ei ole olnud rõdu ega terrassi. Ta on ikka samasugune olnud, aga praegu tena raamides, klaasid väga, noh, nad on käsitöö ja ta on väga ilusti õeldud. Jõudsime maksnud. Ja käsitöö on ju tohutult kallis. Mäekabinet kunagi. Sõja ajal, aga nüüd meie nimetasime projektis ta Ernesaksa kabinetis, aga noh nagu öeldakse, sümboolne nimetus. Aga siin on väike Siin on väike Nis malelaua ja väga mugavate suurte toolidega kus, kus võiks tõesti vist tunni Regatta malet mängida. RAMi mehed armastavad ka malet mängida. Ja siin seinakarniisi peal paistab, on vist Need kümned, kümned mälestusesemed, mida Ramon saanud oma reisidele Ja no üks väga väike osa nendest, tähendab siin on üks võimalus, oli neid lihtsalt eksponeerida ja ja need samased vitriinid, mis sul praegu on tühjad, need tulid need alles mõni aeg tagasi, siis siia lähevad ka nagu näituse eksponaadid lähevad siia sissegrammi rami ajaloo ja kogu selle jäädvustamiseks. Nii et me läheme nüüd, muidugi, kui me jõuame kolmandale korrusele, siis seal on veel näha, aga noh, seal on Vakselt olemas täielik RAMi arhiivi sellisel kujul, nagu ta praegu on. Aga noh, seda kõiki neid eksponaate ei jõua lihtsalt ka siia majja, mitte ei ole nii palju ruumi, et need kõik ära panna. Aga kus nad siis asuvad? Noh, nad on lihtsalt nagu võib öelda, et nad on kohvrites. Midagi ei ole teha. No te peaksite ikka siin majas ruumi leidma, kus kujuneb nagu muuseum, omamoodi. Rindade muuseum, vähemal kujunebki, aga, aga mitte kõik. Kindlasti mitte, aga me näeme seal üleval seda. Siin on väga huvitav kamin, veel hakkab silma. Täiesti töökorras ja. Võib kütta või puid on? Sean dirigentide tuba, siin on siis parajasti, kui palju neid dirigente on üsna tänava nagu nende jaoks mõeldud ruum. Arusaadavalt on ta ka teine funktsioon, eks ole, et siin saab teha rühmaharidust. See on väga kena kandilise endiga nurgatuba ja jällegi samas stiilis kõrgete korjudega toolid. Et natuke on nagu vanade raehärrade toole meenutavad, eks nädalas stiliseeritud. Tähendab siin kõrval kohe dirigentidega, nagu kasutada ka kogu RAMi noodikogu, on siin kõrval Vakselt nagu köök naabruses. Peaks nagu nagu vanasti oli perenaisel suur võtmekimp vööl. Teil peaks ka selline olema? Härra Valdaru vaatamise valdu sellised. Sellised vastavalt värvidele ja vastavalt siis sellele muusikale. See on lääne muusika, eesti, vene muusika, kõik on niimoodi. Ahhaa ja ümbriskarbi värv ütleb kohe kuhu ta süsteemis paiknev võti nii-öelda Väga hea süsteem. Ja täis täiskoosseisule noh, meie sporditäiskoosseisule kõvaks, et on siin kõigele olemas oma noot igal meele ja nimeline. Ah nii, koguni. Sellepärast, et siis on see härrasmees, keda me lähme nüüd külastama, siis tahan ma kohe, kus on sinu noot? Selge selge? Ei mingit anonüümsust. Tere. Ja jõududele? Kuningriigis. Nii heitsime pilgu noodikokku ja mulle väga see ratsionaalne süsteem jättis sügava mulje, et, et kõik värvi järgi võib juba öelda, kuhu kuhu kuulub üks või teine teos ja, ja samuti see, et nagu ütles härra raud, et et iga mees vastutab oma noodi eest, jäi mingit anonüümsust. Ja tähendab siis raudne käsi mängus olema, et seda süsteemi pidada. Aga teisiti ei saagi? Jah, eks ikka omasest eemale süsteem sassi läheb, noh issand, no muidugi. Minu meelest me oleme vanad koolivennad-õed. Sellepärast ma ütlen sellest sina. Kui kaua sa selle selle kuningliku ameti pean? Siin oled? Eks? Kolme aasta pärast. Ja enne seda oli, kellelt sa võtsid üle kogu süsteemi, võtsid üle jah, või, või lõid oma korra majja, süsteem on minu endale endale sätitud. Voldik Tamm oli siis, kui filharmoonias töötasime. Või õigemini nüüd Eesti kontserdis. Ja siis, kui siiani nooritul toodis peale seda Mis siin siis veel on, paljundusmasinad on sul oma valduses kohe ja masinad. Oma kaarte. Ja. Noh, üle 6000 kindlasti. Roni saatis kohe kõik saab kas laulab selles süsteemis häälega äia kirjutatud või on kogunud. Kogu partituuri ees. No, ega ma ei tahagi rohkem tülitada. See on rahvusmeeskoori kantseleiruumid. Ja siin on härra peadirektor Tiit Koit. Niisiis härra peadirektorile, ütleme küll, tere. Tere. Mina olen virve, Normet Eesti raadiost, mina teen stereo pühapäeva jaoks programmi nendest kenadest majadest, mis annavad Tallinnas peavarju muusikakollektiividele ühesõnaga, kus on üks või teine kollektiiv oma kodu leidnud ja teie maja siin on muidugi üks väga kaunis ja kena maja. Esinduslik majas ka, võib-olla sellepärast ma ka nii suure heameelega siin ringi käia, härra Paul, raud näitab mulle probleem number üks. Kõige kõige aktuaalsem antud hetkel just praegu. Antud hetkel on ei oskagi probleeme nii palju. Ka eks neil on. Siin välisreis välisreis laevareis koos teatriga Taani, Rootsi, Norra, veebruar, märts, võib-olla see natukene siin probleem siis väga palju peavalu valmistas siin viimased päevad just. Meil Närsakse sõit, mis toimuma juulis, juunis juuni lõpupoole, aga kuna jah, just sama aega tahtis saada meie käest teater Estonia avansina etenduseks punasel väljakul siis pidime Saksamaal äraütlemisele asja, mis muidugi on väga-väga palju komplikatsioone tekitada meile. Aga õnn oli see, et ei jõudnud lepingut alla kirjutada ja siis tänu sellele valu rahalist maksta. Muidugi probleem on ka meil muid, siin on kunstilise küljeprobleemid, mida me püüame lahendada ja kunstilisi juhtimisel pleemid püüame lahendada. Dirigente on dirigendiprobleemid ja lauljate probleemid. Aeg on üldse praegu nii raske igatpidi, et keegi enam siin Eestimaal kultuuri teha ei taha, kõik kipuvad väljapoole, otsivad tasuvaid kohti. Kultuur, nagu ta on, vähe, maksustavad Vaksutatud palgad väiksed, keegi ei taha tulla. Ma loodan, et see läheb ka, rikuvad. Ma arvan, et teie, nii nagu meie seal raadio poole pealgi peame ikka tegema kõik, et, et kollektiiv elaks üle selle raske aja. Meie teeme ka seda ja püüame, püüame seda teha ja usume, et siin paari aasta pärast need probleemid on kadunud, eks ta ikka võtab veel aega nähtavast, need hinnad tõusevad iga päevaga. Hinnad võivad iga päevaga palgatõusu näha, ette näha ei ole ja elab üle vatsu veel elad. Jõudu tööle teile ja head meeleolu selle kõige ületamisel ilul. Aitäh. Sina ära märkida. Hommikuti kuulata võib-olla hoopis liiklas minutit. Aga tegelikult õhtuti istub õhtupoolikut, eristub ikka siin ja seal siis rammi. Noh, see arhiiv, mis on veel ikka veel näha, ei ole veel päris kõik, aga see on niipalju kui tema on suutnud seda teha, selle päris mitme aasta jooksul on ta väga hästi seda süstematiseerinud väikse pinna peal, mis meil siin võimalik on kasutada, siis ta on Vakselt teinud kõik mis on võimalik olnud. Jälgi raadio kuulane palun, härra nimi, härra nimi on Renele rätsnik. Hommikul kell seitse 50. Olen ma tuttav, on küll, raadiokuulaja ei näe pilti, ainult häälest vist tunneb ära ja kuna ma olen ikka peeskoris 40 aastat laulnud jah, see koguse peeskory arhiivindus on mul nii-öelda südamelähedane ja siis ma tundsin ise huvi, et hakkaks seda asja siin korrastama, natukenegi näidata, mis me oleme siin teinud ja, ja, ja millised kingitused meil on ja üldse arhiivi ja statistiline materjal. Seda ma olen nüüd püüdnud kokku panna ja üht-teist juba peaksid näha olema. Aga öelge, palun, kas töötate teie või keegi teine ja noh, kuidas öelda raamatu kallal, kus oleks rammi ajalugu nii pildis kui sõnas kirja pandud ja kas seda võiks ka trükis näha ja seda ma mõtlen, sellist põhjalikku? Jah, selle peale nüüd praegu otseselt veel ei ole mõeldud, aga on siiski kuulda, et kui tule meie 50. aasta et siis vist midagi peaks tulema isaste asjadele. Nookse tuleb 94 ja eks ma siis püüan omalt poolt kaasa aidata kõigega, mis mul siin nüüd selles väikses ruumis, kus te näete, on ja siis loodame, ehk siis saab põhjalikuma ülevaate kogu meeskoori ajaloost, seni on ta väga napiks jäänud, ausalt öeldes. On küll ja siin ringi vaadates tekib mul küsimus, kas siin on teil olemas ka helisalvestised grammi rammi lauldud kontsertidest. Minul on minul olnud siin riiulite peal kogu kogutud heliplaate nii rammilt kui kanadalane, et see on välismaalt igalt poolt üle maailma meeskooride plaate, siis on omaette mul arhiivis olemas igasuguseid juba heligas ette. Nüüd mis ma olen suutnud selle kahe aasta jooksul koguda nii raamis lauludest kui ka igasugustest koos viibimistest, piduritest, aktustest, midagi siiski juba on, puude peksa oleks lindi materjal. Te mõtlete puhast? Ma mõtlen jah, puhast, just helilinti sellest varust, mis on meil Eesti raadios, mis seal Moskva raadios, mis on võib-olla ka Läti ja Leedu raadios. Arvate, tulge palun lähme teisele poole, Ma näitan Näete, nii palju kui mina olen saanud nüüd praegu läbi kuulata tänu sellele, et ma töötan Eesti raadios on ka täisajalooline ülevaade Meie lindistus materjalidest, kuigi see on ainult pool sest ei ole lihtsalt võimalusi kõiki vanu linte läbi kuulata ja kahjuks on need lindid ka juba olnud võrdlemisi ebasoodsates tingimustes ja paljusid oma sunnitud lihtsalt olnud ära viskama. Sellest väga kahju, aga nüüd ma olen püüdnud üle kuulata ja nüüd siin nagu näete, üleval on peaaegu riiul täis eelmise enamvähem kõlbavad ka Eesti raadios mängimiseks. Et ühesõnaga dubleeritud lindid olnud. See maru, mis on ka meil olemas või ei ole, täielikult ka IT eile ei ole, sest näiteks mul on siin riiuli peal on väga mitmeid linde, et mis on võetud noh, ühesõnaga meeskoori välisreisidel nii Saksamaal ja siin on, esimesest reisist on, ütleme, körnist ja, ja igalt poolt mujalt on võetud niisugused väiksed helikatkendid. Meie esinemiskohtadest ja noh, Soomest ja Bulgaariast ja Ungarist ja igalt poolt. Neid teile Eesti raadios küll ei ole, aga küsin vastu, kas teil puudub ka osa meil olevatest linkidest ja kindlasti puudub ja kõik, sest kõik ei ole ju ei ole võimalik teil ka välja anda ja, ja siiski, meie oleme nii-öelda ütelda eraette võtta ja ja selleks, et neid hakata ümber võtma, selles puuduvad meil majanduslikud võimalust siis võib-olla lihtsalt vahetas teha meile meie, teile. Ma soovin teile väga palju jõudu, jõudu, kas füüsilist jõudu, aga peaga töötamist on siin küll vaja ja ja ma mõtlen selles suhtes, et minust on nii palju meeskoli meeskoril nüüd kasu, et mina olin meeskoori esimesest proovist alates, kes olnud kohal ja siin on nüüd vala fotoarhiiv näete, kui tohutu palju neid kartada, kõik fotosid täis. Need on kõik praegu veel nii-öelda ilma kuupäevadeta ja kohtades ja nüüd ma siin, kui mul on aega, ütleme operatiivselt suhteliselt praegu ma juba teen 90. aasta statistikat, siis ma vaatan neid pilte ja ma, mina tunnen siin piltidel väga palju inimesi seal väga palju meie lauljaid, keda näiteks nooremad mehed absoluutselt ei tunne ja, ja need pildid jääksid lisama. Näete, siin teisel pool riiulil need on kõik fotosid täis ja siin on iga foto taga on kuupäev ja koht, kus foto on võetud. Et no mis ahju püüdnud teha. Selles mõttes teie kogemused on siin küll asendamatud lausa. Kas teisi rammi, kuidas öelda neid mehi, neid, ausaid mehi, kes on alguspäevadest saati on jäänud veel ära meile truuks ja töötavad siin ühel või teisel ametil, kui nad enam ei laula? No üks mees on, kes veel laulab ikka, Georg Metssalu, aga näiteks on hääles on ametis, praegu meil vaevalt alangu on siis üks vanemaid mehi on meil meie noodikoguhoidja part, valdaru noh, mina ja, ja võib-olla veel Paul Härm, ka hääleseadja. Ja rohkem ei olegi siin järelejäänud kedagi. Ma ütlen teile meie poolt aitäh selle töö eest ja jääme nägemiseni kuulmiseni. Siin me oleme nüüd selle maja vaktsiasse kolmanda korrusele või ühesõnaga sellest torni tipus, kus me alguses me hakkasime peale ja mis läheb läbi dirigent ruumi ja, ja siis nüüd on siin Nii nagu võib öelda hääleseadet ja ansamblite tööruum ja härra Paul Härm, kes on aktsiad eluaeg selle asjaga tegelenud, on ta ikkagi veel praegu siin kõvas ametis ja, ja ma usun, et ega see ei olegi nii väga halb koht tema igapäevase töö tegemiseks, nii et võib-olla anname sõna temale. Selle ruumi võib-olla ainukene miinus on see, et ta on liiga avar akustikat, meestel tekib niisugune tunne, et väga suured lauljad on väga suured, häälega on juba olemas, aga siin on väga hea, väga mõnus omaette tööd teha. See on tõeline senine romantiline tarneid hamber. Ma kujutan ette, et, et siin täiesti tekib meeleolu ja võib öelda niimoodi, et see on selle maja kõige rahulikum, kõige mugavam töö tegemise ruum teises natukene nagu isoleeritud kõrgemal. Ja nii me siin iga päev siis seda laulu jumalat orjame. Jäälaulu jumalaga peabki kahekesi olema. Sest maisest elust natukene kõrgemal Me vahel olevas ruumis oleme ka rohkema suurema perega, aga peamiselt on see nii-ütelda meie lauluklass meie oma rammi maja, laulustuudio. Aitäh teile ja jõudu, tänan väga. Kus siin paiknevad siis meie laulupoisid, praegu nendesse ruumidesse ei sisenenud, sest peremehi ei ole kohal. Jäägu see teiseks korraks. Ja poistekoori, nagu öeldakse, ametiruum või Office, on samuti siinsamas, esimesel korrusel. Aga nende igapäevased harjutusruumid on üle kogu maja, nii nagu nad kasutavad samu ruume, mis meeskoor. Ja poistekoor on oma maailmareisid, et saanud ka juba igatpidi tunnustust tunnustuse kõrval ka praktilist. Tunnustus selles mõttes, et on olemas ka vastav tehnika, mida iga nüüdisaegne sellisel tasemel koor peaks omama. Nii et, et see on kõik on meil siin esimesel korrusel ka nendel täitsa eraldi ruum kohe kus härra laul on siis peremees ja meid on siin majas käib läbima kujutan ette kuskil 400 poisi ringis. Nii et, et ega see igav siin küll ei hakka, eriti õhtupoolikul. Härra Raudma, tänan teid väga selle ilusa ringreisi eest mööda. Laulumaja, ma arvan, ma võin seda maja täiesti niimoodi nimetada. No kindlasti võib ainult siia juurde, olgugi et laulumaja võibki olla ühe ja kahemõtteline aga ega sellel ajal, kui meil seda maja siin taotlesime, ilma maestro Ernesaksa abita, meie oleks seda maja kindlasti mitte kätte saanud, see on päris selge, oli siis ükskõik, kes varsti võimul oli, aga Ernesaksa nimi oli siiski see, kes nii parim. Päris mitmedki rauduksed. Avas ja, ja tänu tänu temale on ka see maja sellisel kujul, nagu ta praegu on meie kõigi sõprade abil, muidugi on ta siiski olemas. Tõeline laulumaja. Ma arvan, et selle jutu järele ütleme meie omapoolse tänu meeskoorilauludega, mille helilinti laulnud