Tänases saates tuleb juttu rariteetidest eesti muusikas ja neid kaitsevad teatri- ja muusikamuuseumile kuuluvast saue tornid, paksud müürid. Siin asub Eesti muusika käsikirjade hoidla kus enam kui 1200. suures mapis on hoiul palju teoseid eesti muusika klassikast ja ka tänapäevast. Paljud avastused aga ootavad veel ees. 15. sajandi alguses Tallinna kaitseks ehitatud Assauwe torn on 20. sajandil olnud tihedalt seotud just eesti muusikaga. Siin asus Tallinna konservatooriumi direktori, helilooja ja dirigendi Juhan Aaviku korter. Torni esimesel korrusel aga professor Artur Kapi heliloomingu klass. Tornis olla olnud ka konservatooriumi oreliklass. 30.-le lastel oli siin tolleaegse muusikamuuseumipillide ekspositsiooni asukoht. Praeguse seisuga annas saue tornil neli korrust. Ühel täita oma funktsioon neljandal korrusel on juba populaarsust omandanud kammermuusika. See on koht ka sümpooseumide ja konverentside korraldamiseks sellel korrusel ja eksponeerida rahvusvahelisi rändnäitusi. Näiteks praegugi on väljas näitus Edward kriigist helilooja 90. surma-aastapäeva tähistamiseks. Näitus on välja pandud koostöös teatri- ja muusikamuuseumiga ning riigimuuseumiga Trolthaugenis Norras. Kolmandal korrusel on välja pandud püsinäitus Eesti rahvapillidest. Teisel korrusel säiluvad muusikategelaste personaalkogud ja neist kõige viimane on väljapaistva eesti muusikateadlase, Eesti muusikateaduse Nestori Karl Leisteri kogu. Torni esimesel korrusel säiluvad aga Eesti muusika käsikirjad. Kui täpne olla, siis käsikirjalise kogu vanim eksponaat on 15. Nende inglise helilooja John Tansteibli Neumade kirjas kaheksa leheküljeline teos, küürie uusimad käsikirjad pärinevad aga noortelt eesti heliloojatelt nagu Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev on ja väliseesti heliloojate mitte just päris uusi teoseid. Näiteks Herman kändi, Helen Tobias, Uusbergi, Juhan Aaviku, Johannes talli ja paljude-paljude teiste loomingut. Tänasesse mõttesse valisin kuulamiseks läbilõikeid kahest suurteosest. Milliste käsikirjad on meie saue torni uhkuseks. Need on Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine ning Artur Kapi oratoorium Hiiob. Nii tobias, keda vahel hütika Eesti Beethoven. Eks Turkap olid Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Põhjust eriliselt Tobiast Artur Kapi esile tõsta on veel sellepärast, et mõlemal on tänavu juubelid Toby ja seal 125 Artur Kapp villaga 120 aastat sünnist. Ja veel mõlemate autorite Suuroratooriumid on viimasele seal olnud muusikaavalikkuse tähelepanu keskpunktis. Võib öelda, on toimunud nende eesti muusika tippteoste uuestisünnid. Aastakümneid kestnud vaikelu nende teoste ümber, mille kehtestas nõukogude kultuuripoliitika, on lõppenud. Oratooriumide väljatoomisel olid liikumapanevaks jõuks dirigendid Peeter Lilje ning Neeme Järvi ja nootide ette valmistajana muusikateadlane Rumessen. Saksakeelse originaalpealkirjaga oratoorium des Jonaalsendung ehk Joonase lähetamine valmis 1990. aastal, kui tobias oli Eestimaalt ära olnud juba aasta ja teinud peatusi Pariisis, Prahas, Dresdenis, Münchenis. Teos valmis imeilusas ümbruses saksima Šveitsis. Teplitsi kuurortlinnakeses. Oratooriumiga oli Tobias algust teinud juba Tartu päevil ja kui täpne olla, siis isegi juba Peterburi päevil siis, kui ta oli eesti Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks kuulamegi Punase lähetamisest kahte osa proloogist ja need on, koorus ja koorus müstikus ning Joonase hariooso. Katkendeid esitavad Pille Lill, Urve Tauts, Peters Svensson, Raimo Lauka, Mati Palm, oratoorium Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna poistekoor, orelil Ines Maidre ja ERSO, mille dirigendipuldis on Neeme Järvi. Pärast oratooriumi Joonas valmimist asus tobias leipzigi kus tohutu organiseerimise tulemusena õnnestus teos kohalike jõududega ette kanda. Ja seda Andrease kirikus. Nii koor kui 25 liikmeline sõjaväeorkester olid liiga väikesed, selliseid komplitseeritud suurvormi jaoks. Tobias ise oli dirigendipuldis, kuid tema dirigendi kogemused polnud kuigi suured. Esiettekanne kukkus läbi, teos ise jäi aga paljudele meelde. Näiteks üks Laitsigi ajaleht kirjutas, et teos oli vaimustav, kuid kompaniist ise tegi kõik, mis võimalik, et teost läbi kukutada. Dirigent olla olnud hajameelne ja unustanud mitmed sisseastumised näitamata. Tobias tahtis teost ette kanda ka Berliini muusikaülikoolikoori ja orkestriga. Ettekanne ja ka ära, sest nauti liiga kõrget honorari. Need kuulame tooriumi esimesest pildist Joonase lähetamine laeva kapteni harioosot ja tormi merel. Helilooja Johannes Hiiob, kes oli Tobias ande suur austaja, kirjutas 1937. aastal ajalehe suu, see Eestis niiviisi. 1910. aastal asus Tobias Berliini tema abikaasa, viis Joonase partituurid näha kuulsale Herman Gretsch marile kes oli sel ajal keiserliku konservatooriumi rektor. Tagasihoidliku iseloom, ka helilooja ei söandanud ise partituuri Gretsch marile välja pakkuda. Paari nädala pärast andis Gretsch mar vastuse Bachi ajast. Käesoleva ajani ei ole loodud niisugust võimast kirikumuusikateost kui Tobiase oratoorium Joonas. Neid sõnu ei ütelnud see suur sakslane, dirigent, muusikauurija ja keiserliku konservatooriumi rektor mitte komplimendiks meie heliloojale, et temast kiiremini lahti saada vaid hoopis vastupidi. Mõni aeg hiljem ta kutsus tobias enda alluvasse keiserliku riigi konservatooriumi kompositsiooniklassi õppejõuks, kuhu tobias jäi tööle kuni oma surmani. Samal ajal kui Berliinis nälgis 2000 helikunstnikku pale kompositsiooniklassi õppejõu kohale oleks saanud mitusada soovijat. Ja Johannes Hiiob jätkab. Keiserliku konservatooriumis said kohad vaid rahvuselt sakslased, esmajärgulised õppejõud, kuulsad ja nimekad ning muidugi suurte tutvustega. Orel 37 aastaselt hobi ja seal ei olnud Saksamaal veel midagi sellesarnast. Me kuulsust veel vähem suurt tutvust. Ta oli võõras muulane sakslasele alati põlatud Venemaa alamtema, ainsaks ja muidugi kõige õigemaks Recomentatsiooniks olid tema oratooriumi Joonase partituur. Järgnevalt kuulama oratooriumi teisest pildist jumalast hiljatuse, vee, Joonase palvet ja Joonase päästmist ning veel edasikooril Phukat südamest armastan sind, jumal. Joonase lähetamisel on Eesti muusika jaoks erakordne positsioon ja tähendus. Esiteks tohutu esitus, koosseis, pea kaks tundi muusikat, suurepärane tehniline meisterlikkus jõulised polüfoonilise lõigud kooridele ja orkestrile. Kõik see meenutab Bachi ja Händeli suurvormide grandioossed. Erilist võlu lisab veel Tobiase värske ja omapärane helikeel. 1987. 88. aastal toimusid esimesed Joonase ettekanded pärast pikaajalist ligi kaheksakümneaastast pausi. Dirigendipuldis oli siis Peeter Lilje. Hiljem esitas oratooriumi ERSO ja meiega koorid ja solistid juba Neeme Järvi käe all. Esimene suurvälist turne Joonasega toimus samuti Neeme Järvi juhtimisel ja Bolt saatis oratooriumi tohutu menu. Ja ka see CD heliplaat, mis on tehtud Austrias piss firma poolt on leidnud häid vastukajasid üle terve maailma. Need arvame, et suur tulevik sellele eesti oratooriumi suur vormile on. Ja lõpetuseks kuulame ühte populaarsemat osa Joonase lähetamise eest. See on Sanctus kolmandast osast Ecleesia. Kõlasid katkendid Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine ja selle esitasid Pille Lill, Urve Tauts, Peeter Svensson, Raimo Lauka, Mati Palm oratoorium koor, Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna poistekoor. Koormeistrid olid Toomas kapten, Jüri Rent, Anne Dorbek, Tõnu kallistantsoods, Ants Üleoja, Lydia Rahula, orelil, Ines Maidre Ersot juhatas Neeme Järvi. Ja nüüd ja nii edasi teise suurvormi juurde Artur Kapi oratooriumi Hiiob juurde. See valmis 1929. aastal, kui kapp oli 51 aastane ja suveti komponeeris ta seda suurt teost liivamäe talus Järvamaal Anna lähedal. Ja tema käsutuses oli Eesti firma kreeman Olbri moonium. Nüüdseks On see harmoonium teatri- ja muusikamuuseumipillide püsiekspositsioonis aukohal. Hiiobi libreto kirjutas Julius Kaljuvee. Piiblist võetud Hiiobi loo põhjal. Muuseumis seisab Hiiobi originaal Käsikiri Artur Kapi fondis numbri all M 98 murd 102 ja partituuri kaanele on kirjutatud Hiiob oratoorium kahes jaos soolale, sega-mees- ja naiskoorile, orkestrile oreliga pühendatud Estonia muusikaosakonna koorile 1931. aastal. Sõnad Julius Kaljuvee. Esiettekanne toimus esimesel märtsil 1931 ja dirigeeris professor Johan olavik. Kuulame oratooriumi sissejuhatust, mille esitab orkester ja teise osana mees, ori, õnn, sell, kes kardab Jehoovat ning esitajaks ERSO Neeme Järvi juhatusel ning Eesti rahvusmeeskoor. Artur Kapi oratoorium, mis tulevad väga selgelt esile oratooriumi põhiideed vägadus ja alistumine jumalale. Jumal on õnnistanud Hiyabit mais ja hingelise rikkusega ka siis, kui jumalanna Hiiobi jätnud saatana meelevalda, kes hävitab ta pere ja vara jääb Hiiob ikkagi ustavaks kõige vägeva omale. Kiites teda. Issand andnud, issand, Mõtnud issand, tema nimi olgu kiidetud. Kuulamegi viiendat lõiku oratooriumist nimetusega saatan ja selle partii esitab Mart Mikk. Jaa jaa. Saatan piinab Hiiobit edasi, saates talle paisid, mis katavad üleni Hiiobi keha. Vaevelnud seitse päeva suurtes valudes Heab Hiiob oma sündimise päeva. Siis jumal vihastab ja nõuab aru, hüüab, kahetseb ja tunnistab. Patu loba annab andeks, sest tema arman piiritu. Nüüd tasub jumal, Hiiobi kannatused mitmekordselt. Jääb mulje, et Hiiob Is peegeldub sügavalt uskliku Artur Kapi enda hingeline kreedo. Järgmise lõiguna kuulame oratooriumi teisest osast segakoori Hiiobi naise ja Hiiobi duetti ja esitajateks Hiiobi naise rollis Urve Tauts Hiiobi rollist, Taimo Toomast. 28. veebruaril oleks Artur Kapp saanud 20 aastaseks. Suure-Jaanis sündinud Artur Kapp Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Pärast Rudolf Tobias 1898 rallit õppis ta samuti nagu Tobiaski Lui Amiiluse juures kompositsiooni samuti nagu Tobiaski ringski korsaku juures. Siit ka väga tugev kool. 1904. aastani töötas ta Peterburis pedagoogina orelikunstnikuna 1904 kuni 1920 aga Astra Khanis, kus oli kohaliku muusikakooli direktor ja vene muusikaseltsi osakonna juhataja. Pärast Eesti vabariigi kehtestamist Veerus Artur Kapi Eestisse. Ta töötas Tallinna konservatooriumi professorina kuni 1944. aastani. Tema õpilaste rida on aukartust äratav. Eugen Kapp, Johannes Hiiob, Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Villem Reiman, evalt Prover, Evald saab Juhan hirme, Riho Päts ja veel paljud teised. Nüüd tagasi Hiiobi juurde. Esiettekanne oli esimesel märtsil 1931 ja sellest kujunes eesti muusika suursündmus, kapsaid loorberipärgi sai kingitusena Enda pronksrinnakuju. See oli austusavaldus Eesti muusikaorganisatsioonidelt. Lõpetuseks kuulame Hiyabist lõpukoori, olgu siis austusavalduseks maestro-le, tema sünnipäeva eelmuusika katkendid pärinevad see teelt, mis on tehtud avaliku kontserdisalvestusel 16. augustil 1997 Estonia kontserdisaalis. Dirigendipuldis oli maestro Neeme närvi solistideks Urve Tauts, Taimo Toomast, Mart Mikk, Mati Palm. Orelit mängis Ines Maidre eel esinesid Eesti rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, Eesti poistekoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Koormeistrid olid Ants Soots ja Venno Laul.