Rootsis olen ma Holnud pärast mälesissi toimetuses töötamist. Eesti Kirjanike kooperatiivi juures, ametnik 1954.-st aastast kuni 1009 70.-ni ja pärast olen ma olnud 1907 10.-st kuni 1900 81. aastani Lundi ülikooli soome-ugri keelte lektoriks. Kirjeldage natukene tööd soome-ugri keelte alal Londonis. Kui suur on see maht, kes seda õpivad? Tegelikult õpetatakse selle Lundi ülikooli soome-ugri Instituudis kolme keelt, see on soome, eesti ja ungari keelt. Instituudi asutaja oli professor Julius Mägiste, minu õpetaja, kelle all ma siin ka Lundis õppisin ja tema juhendusel Doctureerisin sellel ainel, aga muidu ma ei oleks seda ülikooliteenistuskohta saanud. Ja pärast seda kui Mägiste oli läinud pensionile ja lühikest aega siin töötas doktor TRÜ. Ülikooli siis tekkis vajadus uue ülikooli lektori ametisse kinnitamiseks, ma olen just aasta varem Doctureerunud soome-ugri keelte alal ja mind siis eesti paluti sinna asetäitja õpetajana kohale. Hiljem kui koht vakantseks kuulutada, siis valiti mind sellele kohale. No seal on ju loomulikult nagu kõigi ülikooliainete juures, see ei olnud mitte ainult nii, et siin oleks eestlased ja soomlased, aga lapsed tulnud vaid ka palju rootslasi ja muust rahvusest õpilasi, kes tundsid huvi soome-ugri keelte kui erilise keeleteadusliku sektori vastu, kes praegu seal eesti keelt õpetada. Praegu õpetab eesti keelt Salme Tammelt, kes tuli Rootsi, kui ma ei eksi Eestis umbes kümmekond aastat tagasi. Ja oli enne seda Pedagoogilise Instituudi õppejõud ja doktorant Tallinnas Eesti teadlased Lundi ülikoolis. Siin on. Ta töötab praegu. Eestirootsi teadusliku seltsi Lõuna-Rootsi osakond millel on liikmeid umbes kuus-seitsekümmend. Need on kõik meelse haridusega teadlased, kes selles piirkonnas elavad. Ja ma võin mainida, et muuseas pärast teist maailmasõda on Lundi ülikooli juures tuktoreerunud 29 Eesti päritoluga. Doktor pandi väideldud, oma väitekirja kaitsnud ja siin on olnud mõned töötanud, mõnedki silma paistnud eesti teadlased. Minu poolt mainitud teadusliku seltsi asutajaid oli ka umbes 40 aastat tagasi, oli just mainitud viise rootslane siis Tartu Ülikooli viimane rektor Edgar Kant, kes oli majandusgeograafia professor Lundi ülikooli juures pikka aega ja professor Julius Mägiste soome-ugri keelte dotsent, see siin sel ajal professuuri ei olnud. Nüüd just praegu silmapaistvamatel eesti teadlastest Lundi ülikooli juures peame kindlasti mainima professor Indrek Martinsoni tuumfüüsika professor teadaolevalt all on ligi kolm saba uurimustööd ilmunud rahvusvahelises teaduslikus kirjanduses mitmesugustes ajakirjades ja nii edasi ja ühtlasi ka Lõuna-Rootsi eestirootsi teadusliku seltsi juhatuses esimees ja, ja energiliselt. Juhib seltsi tegevust mis on silmapaistev selle poolest, et siin on väga sageli korraldanud häid teaduslikke ettekandeid, mis on avalt lotot laiale publikule, mitte ainult teadusliku seltsi liikmetele. Ja hiljuti toimunud seltsi aastapäeva puhul kokkuvõtteid tehes selgus, et tema tegevusaja jooksul on midagi 300 teadusliku ettekande ümber tundis avalikkusele esitada. Kui lubate mainida neid raamatuid, mis Eestis on ilmunud ja mis mindud tõsiselt haarab ja ja kõige kaugemale tagasi läheme, siis ma pean mainima, et praegu on eesti kirjanduses julgeid mehi väga palju ja neid tuleb järjest juurde. Aga tõeliselt julge eesti kirjanik oli Rudolf Sirge, kui ta kirjutas oma suure romaani ja rahvas ja kaugel praegusest ajast tagasi sel ajal, kui keegi julgenud veel julge olla ja teha. Romaan on selles mõttes võivaline saavutus, kuigi ka selle niiütelda ilumise pandiks. Selle romaani lõpetamisel ta pidi maksma ideoloogiale lõivu. Aga edasi ma tahan hilisemast mainida. Üks raamat, mis mind väga tugevasti haaras, on Juhan Peegli romaan. Ma langesin esimesel sõjasuvel. Oivaline töö. Kirjutanud hoopis viise vaimseid panusega, kui kui ütleme, niisugune idealiseeritud poliitiline vaatagi oleks eeldanud ka veel tagasi minnes, ütleme kaugemale, on Raimond Kaugveri 40 küünalt, on ka üks esimesi vapustavaid kirjeldusi välja saadetud ja vangistatud elust. Kuigi ka romaan oma lõpplahenduses peab kinni maksma oma ilmumise teatud teatud lõivu näol. Ma võtaksin näiteks mainis Juhan Peegli langesin esimesel sõjasuvel siis siis oli Ilmar Talve, Juhanson reisid, sõjaromaan, mis ilmus siin ja On samuti haruldased silmapaistvate ja aga autori maapagu üks ja kaks. Need on minu meelest oivaliselt kõrge kunstilise tasemega teosed ja võiks vadja, kellega kõrvutada kodumaalt just. Aga mul on näiteks siin kodumaal ilmunud Viivi Luige seitsmes rahukevad. Sellele on paralleel väliseesti kirjanduses. Kuna romaani näol totu katta ka vaikse lapsesõjaaegseid ja sõjajärgsed elamused. Oi ei ole veendunud, et need autorid 11 ei tunne, siis võiks tekkida isegi küsimus, et nad, nad on 11 üle õlalugejad. Kas teil ei ole tekkinud tahtmiste kiusatust, et olla materjali koguma Kodu-Eestisse? Ma usun, et minu vanaduses inimene ei vaja materjali kogumist terve minut. On olnud materjali kogumine ja ma ei suuda kaugeltki seda materjali kasutada ära mis mul on talletatud. Uute materjalide kogumine minu meelest ei anna seda tulemus. Vahel on kodumaal on inimesed, kes koguvad seda materjali, talletavad seda materjali ja kasutavad seda materjali palju paremini kui mina, sest olen liiga kaua kodumaalt eemal olnud. Ja siis ma vajaksin võib-olla selle materjali hankimiseks ja kogumiseks kohutavalt pikka aega, teiste elu. Mul ei ole seda, mul on üks Ralf, oli rõõm kõnelda kaasmaalastele kodumaal ja olen nendega kogu aja olnud siinses kontaktis, mõtteliselt aga hoia kirjavahetuse kaudu mullal kooritud kirjavahetust üks kümme-viisteist riiulimeetrit. Ja, ja praegu on see kirjavahetus järjest kasvanud, kui ma olen möödele, sõpradele mõned nädalad või kuud kirja, olgu, ärge pange pahaks. Kyll tule.