Tere, mina olen Indrek Lindsalu turvafirmast ESS ja selle nädala teemaks olen valinud oma koduturvamise. Üldiselt on nii, et minu kodu on minu kindlus, see lause on päris levinud. Ja põhimõtteliselt on üsna lihtsate vahenditega võimalik oma kodust kindlust teha ka sinna. Väga palju raha mitte pannes. Selleks tuleb rakendada mingeid elementaarseid meetmeid. Kõigepealt on alati soovitav igal korteril omanikul hinnata oma kodu turvalisust ise käies kas või väljastpoolt vaatamas, kuidas meie kodu välja näeb. On ju kaks põhilist momenti, mis turvalisust tagavad või siis turvalisust ohustavad. Turvalisust tagab see, kui me oleme võimalikult vähe isuäratavad kurjategija jaoks. Ja see, kui kurjategijana, et sissetungimine on kas raske või siis vahelejäämine küllaltki kerge. Sellepärast kõigepealt hinnakem üle, millised on meie uksed, meie aknad, kuidas nad on kuidas nad avanevad, kuidas nad sulguvad. Vaadakem seda ja milline on meie maja, kas ta on puust kivist mitmendal korrusel tasub. Teiselt poolt tasub vaadata seda, mis tänavalt või õuest meie kodust kätte paistab. Mida rohkem kallihinnalist tehnikat või kalleid maale või mida iganes silma jääb, seda huvitavamaks me ju kurjategijale muutume. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole veel valmis selleks trendiks, mis on maailmas levinud, et üldjuhul kardinaid kas ei olegi või tõmmata neid ööpäev läbi ette. Ma soovitaksin siiski, kui meil on toas midagi, mis võib põhjustada hilisemaid sissetunge siis seda tänava poolt mitte näidata. Ja loomulikult peame, me pöörame tähelepanu sellele, kas meie lapsed, vanurid, inimesed, kes pidevalt kodus viibivad, teavad, kuidas ohusituatsioonis käituda. Ja kas me tunneme naabreid ja kas me oleme nendega kokku leppinud. Et nad peavad meie elamisel silma peal siis, kui meid ennast ei ole. Need on kõik sellised asjad, mis ajavad lihtsalt tähelepanu ja mitte niivõrd raha. Kuid nad väärivad igapäevast tähelepanu. Tere, Indrek Lindsalu turvafirmast ESS ja räägin sel nädalal kodu turvalisusest. Loomulikult üks kõige tähtsamaid momente kodu turvamisel on see, kas me oleme teinud kõike, et meie korterisse ei ole võimalik sisse tungida. Küllaltki palju räägitakse viimasel ajal turvaustest räägitakse raudustest. Küllalt palju on neid firmasid, kes kasutavad turusituatsiooni ära ja püüavad meile üht või teist tüüpi ust müüa. Loomulikult üks on number üks selleks, et kodu oleks turvaline. Kuid turvauks ei ole tegelikult üldsegi mitte tavaline rauduks, vaid turvauks koosneb kahest poolest. Üks on see rauast uks tõepoolest ise kuid teine pool, mis on võib-olla kui mitte olulisem, siis sama oluline on ka mis turvaukse juurde kuulub. See on nüüd koht, kus ei ole mõtet raha kokku hoida valides endale odavaid lukke. Turvaukse töökindluse tagavad ikkagi vaid kvaliteetlukud ja sellised firmamärgid nagu Abloy assa või pooda. Need lukud võivad olla natukene kallimad, kuid nad siiski on ka raskelt avatavad. Jaga ukse ukse valmistajatest, tasub valida selliseid firmasid, kellest me midagi oleme varem kuulnud. Iga tänavalt tulija ei pruugi meile pakkuda just seda kaupa, mida me vajame. Kui me tahame lukku ise valida, siis on kasulik vaadata tema tööpõhimõtet. Turvalukk põhimõtteliselt on selline, mida saab avada mõlemalt poolt ainult võtmega. Ja kindlasti peaks turvalukusulgurmehhanism koosnema mitmik sulgurist. Kui me paigaldame turvaukse ja tahame jätta vana ukse samuti kasutusse, siis on soovitatav paigaldada turvauks sissepoole ja jätta vana uks väljapoole. Eriti sel juhul, kui me tahame sinna külge panna ka tehnilise valvesüsteemi. Põhimõte on ju selles, et kui arvatav varas asub, asub lihtsamatust muukima. Toimub juba häire ja Ta ei jõua lihtsalt turvauksega enam midagi ette võtta. Kõige kindlam tagatis muidugi on selline häiresüsteem turva uksel mille otsa viib turvaettevõtte valvekeskusse. See lihtsalt tähendab seda, et spetsialistid saabuvad kohale loetud minutite jooksul. Ja teie kodu turvaline. Tere, Indrek Lindsalu turvafirmast ESS räägin teile sel nädalal kodu turbamisest. Kui olete oma ukse paika saanud, nii, nagu ma eelmisel korral rääkisin siis on kasulik pöörata tähelepanu korteri või koduakendele. Üldiselt on levinud seisukoht, et esimestel korrustel või madalamatel korrustel, kuhu ligipääs on kergem on igal juhul kasulik trelle kasutada. Ja neid erinevates variatsioonides trell, mis kohati riivavad ka esteetiliselt silma võime tõesti igas elurajoonis kohata. Kuid tegelikult on asi nii, et et trellid ei ole mitte ainukene variant. Võib-olla esimesel korrusel, küll aga rõdudel või natukene kõrgematel korrustel. Tasub kaaluda ka turvakile paigaldamist aknaklaasile turvakile tööpõhimõte on lühidalt öeldes selles, et kui aken puruks lüüa, siis kile hoiab tükid koos. Ehk siis vargal läheb vaja uusi jõupingutusi, et korterisse siseneda. Kui aga oleme otsustanud siiski trellid paigaldada, siis peaksime mõtlema sellele, et need trellid ei hakkaks meid endid ahistama. Esimene asi on see, mida olen ise näinud päris paljudes kohtades. Trellid paigaldatakse aknale väljaspoolt ja kinnitatakse väga tugevalt seina külge. Ma arvan, et siin on kaks väga tõsist miinust. Esiteks tuleb meil sel juhul vaadata kogu ülejäänud elu maailma läbi trellide, mis ilmselt meie moraalile päris hästi ei mõju. Teine on aga väga praktiline asja külg. Nimelt kui trellid on paigaldatud väljapoolt ja kinnitatud seina külge siis mida teeme juhul, kui meil on äkki vaja korterist kiiresti lahkuda, näiteks kui puhkeb tulekahju ja me ei saa väljuda läbi ukse? Seepärast trellide puhul soovitame alati inimestele paigaldada trellid aknale seestpoolt ja kasutada sellist konstruktsiooni, mis võimaldaks trelle enda kodus olles lihtsalt eest ära tõsta. Tere, minu nimi on Indrek Lindsalu, töötan turvafirmas ESS. Ja täna räägiksin mõne sõnaga sellest mida peavad teadma lapsed, vanurid ja teised inimesed, kes viibivad kõige rohkem aega kodus. Et vältida paanikat ja peataolekut, peame siiski mõtlema sellele, kas me oleme võimelised mis tahes olukorras kiiresti reageerima ja mitte lihtsalt ringis ahmima. Esmased soovitused just lasteaia vanurite õpetamiseks või nõustamiseks on väga lihtsad. Kõigepealt kodus viibimise ajal tuleb hoida korteri välisuks lukus. Ja mitte mingil juhul, kui me ei ole kindlad selle selles, kes seisab ukse taga ei tohi ust avada. Kui ukse taga on keegi, kes ütleb, et ta taar, tehnik või tahab kontrollida süsteemi siis üldjuhul on viisakas, et ta on oma saabumisest meile ette teatanud. Ja sel juhul me laseme ta sisse, kui ta seda teinud ei ole siis ei ole ka midagi häbeneda, kui me talle teatame, et me lihtsalt ei ava ust. Mis tahes kahtlust tekitavate isikute saabumisel koputamisel või kui nad lasevad ukse taga kella võiksid kodus viibivad isikud sellest teada anda oma sugulastele, sõpradele või kellele iganes. Nii nagu see on kodus kokku lepitud. Ja üldiselt muidugi nii laste kui vanurite puhul on väga soovitav panna telefoni juurde nähtavale kohale esmatähtsad telefoninumbrid, mõtleme neid siis hoolega läbi, kelle abi meil kodus viibijatel võib vaja minna. Parem olukord on muidugi nendel, kellel on telefoniaparaat, kuhu saab mälupesadesse salvestada numbrite alla üks-kaks-kolm kõige tähtsamad numbrid. Ja loomulikult, et mis puudutab neid ukse avamist, siis sageli küsitakse, et milline peaks olema uksekett. Et ta peaks ja et soovimatu külaline sisse ei tungi. Vastus on väga lihtne, uksekett ei taga turvalisust, juukseketil ei ole selle tõttu lihtsalt mõtet. Põhimõte on selles, et kui uks on lahti tehtud, siis sissetungija on praktiliselt juba sees. Selle pärast kõige tähtsam nõue. Ärme tee jõust lahti, kui me ei ole kindlad. Tere mina olen Indrek Lindsalu turvafirmast ESS ja selle nädala teema oli meil korteri turvamine. Tahaksin täna rääkida paar sõna veel üle sellest, millest on juba varem räägitud selles saates nimelt naabrivalvest ehk vastastikusest jälgimisest. See on tegelikult see mehhanism, mis paljudes ühiskondades tagab korterite kodude turvalisuse väga suurel määral ilma et peaksid sekkuma üldse õiguskaitseorganid või turvafirmad. Ja ma arvan, et korteriühistute koosolekutel või mistahes elanike kogunemistel oleks päris paslik arutada, kuidas seda asja korraldada. Aga muidugi, esimene punkt on see, et oma lähemaid naabreid, isegi kui me elame anonüümses kivilinnas võiksime nägupidi tunda. Me võiksime teada, kes nad on ja me võiksime nendega, kui nad tunduvad meile usaldusväärsed vahetada vähemalt telefoninumbrid. Iga inimene ise aga ei tohiks pidada paljuks seda, et kui ta märkab naabri ukse taga mingit kahtlast liikumist et siis ta helistaks kohe kas politsei numbril või turvafirma numbril või kasvõi päästeameti numbril. Loomulik on see, et kodanik peaks olema nii palju valvas, et ta võtaks ühendust politseiga, kui ta märkab näiteks öisel ajal naabri korterist väljumas mehi, kes tassivad raskeid asju välja. Pikemaks ajaks kodunt lahkudes on paslik paluda usaldusväärset naabrit tühjendada postkasti sest täis postkast on esimene asi, mis annab märku sellest, et neid ei ole kodus. Loomulikult peaks ta ära võtma ka ukse vahele jäetud sõnumid ja aeg-ajalt viskama pilku peale, kas uksed ja aknad on ikka kinni ja kui naaber on väga usaldusväärne, isiklik tuttav siis loomulikult võiks tema käes olla ka võti. Sellepärast et vahel on korterisse vaja pääseda. Näiteks kui juhtub mingisugune veeavarii või midagi sarnast. Niisiis, naabritega tasub tutvust teha, naabritega tasub koostööd teha. See on väga odav, lihtne ja mugav viis oma turvalisust tõsta.