Uudis pluss sume külaline. Tere, hea vikerraadio kuulaja. Tänases Uudisplussi suvekülalise rubriigis räägime õppimisest ja õpetamisest, teadmistest ja teadusest ning mõistagi tuleb juttu Eesti kõrghariduse lipulaevast Tartu ülikoolist. Saatejuhtideks on kaks Tartu Ülikooli vilistlast, Mirko Ojakivi ja Lauri Hussar ja ütleme, tere tulemast ka tänasele Uudisplussi suvekülalisele esimesi päevi Ülikooli rektoriametis olevale voligalmule. Tervist tere päevast. Alustaks ikka puhkuseteemadega, sest suur osa inimestest praegu puhkab ja inimesi huvitavad ennekõike maasikahinnad turul ja see, kui soe on, kas merevesi või siis järvevesi ja kas homme ikka paistab päike või sajab vihma, et teie, Volli Kalm sellel suvel saate puhata? No mõne päeva kindlasti. Ma usun, et mõned pikad nädalavahetused tekitan endale, aga mingit niisugust kahte nädalat järjest seda ilmselt ei tule. Külm ilm, mis meid sellel suvel on tervitanud, kas see on ka teie puhkuseplaane kuidagi seganud? Ei ole seganud siiamaale noh, eelmine nädal oli suhteliselt külm, aga nädalavahetusel ilus, nii et need on need vabad päevad siiamaani olnud ja ei, ilm mind ei sega. Teie õpetaja Anto Raukas rääkis siin aasta tagasi, et võib-olla siin lähemate aastate või aastakümnete jooksul võib maad tabada väike aeg ja kui me nüüd vaatame, et käesoleva suvi on üsna jahe olnud, meenutame siin eelmisi talvesid, mis on olnud ka jahedad olnud, et kuidas teie hinnangul sellesse sellesse teooriasse suhtuda, et et mingil hetkel võib maad siiski selline väike mini või, või micro jääaeg tabada. No see oleks pikem jutt sellest näiteks kaks tundi rääkida, eks, aga sellepärast, et iga jääaeg ei ole ju maa pealt kuhugi kadunud, vaadake üks terve kontinent on ju jää all. Et et see on niisugune regioonikeskne lähenemine, et kas on ja aeg ei ole jääaeg Eestis praegu, eks ei ole, viimane lõppes noh 13 14000 aastat tagasi. Aga ma olen Anto Raukase ka selles põhimõttelises osas loomulikult nõus, et kliima on kogu aeg kõikunud. Niipalju kui inimene on suutnud takkajärgi seda, seda kliima ajalugu taastada, ta pidevalt perioodiliselt kõikunud ja äärmused on jõudnud siis välja ütleme siis niisugusesse seisundisse nagu praegu troopika, subtroopika ja teine ots on kohtumiste suunas. Ja see on oma enamuses toimunud nende tegurite arvel, mis ei ole inimese poolt mõjutatavad, nii et küll ta jääb kõikuma. Nüüd iseküsimus on, et kas Eestisse lähemal ajal liustik jõuab siis siin mõne 1000 aasta jooksul kindlasti mitte. Selles mõttes võib rahulikult puhkust edasi võtta. Viimased kuu aega on teil endal möödunud rektoraadi meeskonda kokku pannes, see pole teil siiani ju päris paigas, et nagu ma aru saan, suvi on selline kehv aeg läbirääkimisteks. Ma ei ole väga aru saanud, et eriti kehv oleks sellepärast et ma iga päev paljude inimestega räägin kogu aeg ka nendega, kes on jõudnud vahepeal puhkusele natukene minna, nii et ei, selles ei ole nagu asi, aga võib-olla võib-olla üldse on kuidagi ka ootus ja arusaam olnud selline, et nüüd nii-öelda esimeseks päevaks ameti astumise esimeseks päevaks peaks olema kogu meeskond koos. Tegelikult ei pea see nii olema ja ma ei olegi ekstra seda püüdnud noh võib-olla oleks parem olnud, kui oleks, aga ütleme niimoodi, et praegu ei, enamus meeskond on olemas, on paar liiget veel puudu ja küll need tekivad ka suhteliselt lühikese aja jooksul, nii et ma olen pidanud paremaks laiemat konsensust, laiemaid läbirääkimisi, suuremat üksmeelt, kui et ülejala hästi ruttu kiirustada. No suvel inimesed puhkavad, ma pidasin seda silmas, et kõiki inimesi sa nüüd kohe kätte, et kui ta siin isegi praegu, nagu ma aru saan, Tartu Ülikool otsib näiteks teadusprorektorit, et kõik need inimesed, keda te sellele kohale näete, et selles mõttes olete saanud kõigiga läbirääkimisi pidada või pigem ta ei olegi kiirustanud ja teil ei olegi olnud sellist kandidaati, keda te tahaksite teadusprorektori kohale? Ei ma väljenduks ka teistmoodi ei ole päris seis niimoodi, et Tartu ülikool otsib teadust, prorektorit kandidaadil on olemas, küsimus on lihtsalt, et kellega, kuidas ja missugusel hetkel täpselt. Ja mismoodi kokkuleppele jõuda, sellepärast et ei ole ju, ei ole asi ainult selles, et mina ütlen, et tule ja keegi siis ütleb selle peale, et jah või ei, vaid vaid seal on ikkagi õige palju detaile vaja. Vastutusvaldkond, millised on töölepingu tingimused eelmise kohaga sõltuvalt, mida rektor või ülikool ootab prorektorit, mida tema ise arvab nendest asjadest? Seeläbirääkimiste teema on päris lai. Ja selles mõttes mingit avalikku otsimist ei ole, ma olen tegelikult kandidaadid olemas mõlemale kohale lihtsalt käib täpsustamine. No Tartu Ülikool elab selles mõttes oma elu, et üks rektor on läinud, teine tulnud, käib nii-öelda sisseelamisaeg te kohe esimesel päeval, mil ta ülikoolis ametis olite teatasite ka siis ülikooliperele selle koosseisu, kes nii-öelda teile tollel hetkel teada oli, kes rektoraadis jätkab, et suuri muudatusi ja vangerdusi ei teinud ju? Nojah, kuidas võtta, mõnes mõttes küll, kui nende inimeste arvu kokku lugeda, siis siis küll suur osa jätkab, aga noh, tuleb uus seadus, projektor ja tuleprorektor, uus prorektor, keda siiamaale ei olnud, praeguses rektoraadis ei olnud. Kui natukene ajalukku vaadata, siis on varemgi olnud perioode, kus Tartu ülikool on olnud kolmprorektorit enamus aega küll kaks, aga et ka kolmas ja ma kavatsen ka võtta kolmanda projektori ja seal natukene ongi see küsimus, et kuidas siis teadust prorektori ja ütleme praegu ting nimega siis ettevõtlussuhete innovatsiooniprorektori omavaheline rollijaotus korraldada viisil, et esiteks nende vastutusalad oleks, oleks piiritletud nii et need juhid ise ka aru saavad ja ülejäänud ülikool ka aru saaks. Ja samal ajal oleksid ametites inimesed, kellele suunatud ootused on siiski üsna erinevad. Üks on ilmselt, et inimene, kes hakkab rohkem olema ettevõtetes ja, ja ülikooli nendes osades, kes ettevõtlusega tegelevad, teine rohkem puhte Science poole peal, teeks vist praeguseks niimoodi, et alustasime kohe siin väga nii-öelda keeruliste ja raskete teemadega, mis puudutavad Tartu ülikooli juhtimist ja neid muudatusi, et kuna enamus inimesi on puhkuselainele, ma vaatan, et ka Lauri, sina oskasid vahepeal, kui kaksada, mitu meest hakkasid ajama nii-öelda sellist tõsist ülikooli juttu, et räägiks natukene nii öelda kergematel teemadel ka, et. Ma siiski puudutaks rektari ametit, et, et kui me vaatame, milline roll on olnud läbi ajaloo rektoriametil Tartu Ülikoolis ja, ja kuivõrd, et ise, kuivõrd suure au sees on see amet olnud, siis öelge Volli Kalm, milline Tartu Ülikooli endistest rektoritest on, on kõige rohkem Tartu ülikoolile oma nägu andnud või, või kes on kõige rohkem suutnud oma sellist lähenemist õppimisele ja teadvusele Tartu Ülikoolis läbi suruda? Ja see on natukene ebameeldiv küsimus selles mõttes, et nii kui ma üheni nime nüüd nimetaks, siis nagu kõlaks niimoodi, et ülejäänud ei, ülejäänud ei ole. Aga nemad piiraksin kõigepealt oma valikuvabadust ise nende rektoritega, kelle tööd ja tegevusi ma tean ja mäletan ja, ja see piiraks siis? Jah, mitte küll ma mäletan hästi rektorkoopi veel nõukogude ajast, aga jääksime nende juurde, kes on nüüd siis Eesti vabariigi ajal Tartu ülikooli rektorid olnud. Ja tõesti, korrates veelkord, et tahtmata grammigi pisendada teiste rolli, ma arvan, et et ehk kõige ühtepidi raskem, aga, aga, aga suunda kujundava ja, ja paljuski esimest korda erinevaid asju nii-öelda otsustada ja teha tuli kadunud rektor Jüri Kärneril. Ka teistel on palju palju jõulisi reforme tulnud läbi viia nagu rektor Aaviksoo ja nii edasi, aga, aga ma siiski arvan, et Jüri Kärneri roll ehk et tänapäeva nii-öelda rektori kuju kujundamisel nagu Tartu Ülikoolis seda mõistetakse, see tuli aastatelt siis. Mis oli siis 88 kuni 93? Milliste rektorite isiklikult kõige paremaks peate? Ma tean, et te olete üks väheseid Tartu Ülikooli rektoreid, kes on Tartu Ülikoolis töötades rektori esildisel vallandatud ist suisa. No see oli tehniline muidugi vist sa pidid treeneri ja ma olen Tartu ülikoolist vallandatud põhjusega, et mind kutsuti Nõukogude armeesse tegevteenistusse ilmselt rektor pidi olema, kuigi ma mäletan, et ma sain selle tollase personaliosakonna ülema liivaku käest, sain selle paberi kätte, kui ma lähedusest Tartusse tagasi jõudsin, aga seal ilmselt kohapealkirja all olija. Aga tulles nüüd siis suviste teemade juurde, et kõigepealt peaks ühe asja korrektsuse huvides selgeks tegema, et kui me siin räägime puhkamisest ja puhkuste ajast, siis me eeldame väga paljuski, et suvi on selline puhkamise aeg, et te ise olete seda tüüpi inimene, kes puhkab suvel või pigem armastate puhata talvel ja lähete siis kuhugi soojale maale? Pigem see esimene variant, noh kasvõi juba sellepärast, et ülikoolis nagu ka õpetajaamet, son lihtsalt suvel lihtsalt puhkust võtta. Aga nüüd kõik puhkused muidugi suvel ei ole olnud, seepärast et enamus sellest teadlikkus, tööaasta on ju suvel tulnud, juhendada praktik, kaid, välipraktikaid, seal võibki öelda, et palju seal puhkusest erinev ilusas kohas tudengitega ringi käid, seda võib peaaegu puhkusena võtta. Ja teiselt poolt geoloogide välitööd ja igasugused ekspeditsioonid mägedesse, listlikele need on enamasti olnud suvel. Aga sealt on tavaliselt natuke aega üle ka jäänud, aga muidugi harvad on need korrad, kus tegelikult õnnestub 56 puhkepäev välja võtta. Mis on, mis on? Ma ei tea ühtegi kolleegi, kes ei, kes, mõtlesin 56 päevad uskumatu, et on ülikool, kus, kus on nii pikalt puhkus, kui palju Tartu Ülikooli rektor paati saab? Mis ikka 56 50 56 ja lepingus on nii kirjas. Te ütlesite, et üsna üsna tihti tuleb suvel käia tudengitega kõikvõimalikel õppereisidel, et kas seda võib mõneti siis jutumärkides akadeemiliseks puhkuseks nimetada. No ta on, esiteks ma pean, ütleme nüüd, et viimastel aastatel on seda vähemaks jäänud muidugi olulisel määral. Aga varem küll, jah, niimoodi kuu kuni viis nädalat on üsna tavaline niisukese noorema noorema õppejõud, niisugune praktika koormus suvel ja, ja kui võrrelda seda niisuguse talvise loengupidamise laboritööga, siis noh, see on niivõrd teistsugune, et loomulikult on ta vaheldusena juba puhkuseks, mis täita Nendel liustike juures ikkagi köidab. Algul võib-olla liustikud ise, kui ma, kui ma esimesi kordi käima hakkasin, aga tegelikult praegu on ma ei saa öelda, et liustikud ilusad ei oleks, muidugi on. Aga praegu on huvi tegelikult seatud pigem paleokliimaga, ütleme kliimaga laiemalt kliima, kõikumiste ja põhjustega, miks see nii on ja ja liustikud on paljude muude objektide kõrval ühed ühed parimad sellelaadse informatsiooni kandjad. Liustike sulamine, kuivõrd tõsine vee hinnangul see probleem on, me, me näeme pidevalt ajakirjanduses ju pilte sellest, kuidas aastatega on, on ka Kesk-Euroopas alpiliustikud kahanenud ja, ja, ja ka mujal maailmas liustikud muutuvad üha väiksemaks, et kas teie hinnangul liustike sulamine on, on väga tõsine? No ta kindlasti on probleem, kellele, kuidas ta väljendub, ütleme, alpides väljendub ja mitte ainult liustike sulamine, vaid ka vaid ka lühem lumekate periood on ju turismile ja suusakuritatele ju äärmiselt suur probleem ja seal suurimad neist teevad tehislund ja nii edasi, ta on võib-olla laiema ühiskondliku ja niisugune majandusliku mõjuga probleem tegelikult vaesemates piirkondades nagu ütleme, Kesk-Aasia Pamiir, kus kus on ju liustiku sulavesi, ütleme, jõgede vesi on paljudel juhtudel peaaegu ainukene nii joogi ja, ja mis iganes muu majandus v Kuniga niisutusveeallikas. Aga see on reaktsioon kahele asjale, üks pool sellest asjast on keskmine temperatuuri tõus ja, ja ütleme siis ka ka meie kliimavöötmes teatav nii-öelda talvise talve lühenemine lihtsalt ka Eestis näha talvel tegelikult lühemaks jäänud, sõltumata sellest, et ta aeg-ajalt päris külm olla, aga ajaliselt vaatame keskmine Lumiga, et kestvus on vähenenud. Aga teine pool on liustikud, on väga otseses nende sulamine, siis kahanemine või kasvamine on otseses seoses sademete hulgaga. Ja selle üldise niisuguse sulamise taustal tavaliselt unustatakse ära või, või noh, jääb märkamatuks see, et on siiski terve rida piirkondi, kus tegelikult kalistlikud kasvavad ja on niisuguseid piirkondi, kus temperatuuri tõusto, et kaasa hoopis Just sademete tõusu, sademete hulga suurenemise, mille mille pikema kuni mõnekümne aastaseks nii-öelda tulemuseks on tegelikult liustike kasv ja üks, üks võib-olla tuntumaid piirkondi, kus see praegu just juhtub, on näiteks need mäestiku liustikud, mis on ütleme siis Kesk-Aasia siseosa Kirgiisia, Tadžikistani Kasahstani poole suunatud või, või ütleme nõlvadega sinnapoole olevad mäed, kus suur osa sademetest tuleb hoopis põhja poolt ja, ja kui me näiteks kujutame ette temperatuuri tõustes Põhja-Jäämere üks kord jäädki saabki suvel näiteks jäävabaks siis sealt ju aurumine sademete hulk oluliselt suureneb ja see toob üllatav-üllatav paljude jaoks aga hoopis kaasa õige mitmes piirkonnas. Pikka kasvu. Aga ühes osas teadlased vaidlevad, kuivõrd globaalne soojenemine on üldse inimtekkeline või inimese poolt põhjustatud Teie olete, kummal pool seda lauda, et on siis inimene süüdi ühes oma nii-öelda üha kasvava reostusega või pigem on siin ikkagi loodus ise selle põhjustaja. Ma ei ole kummalgi pool äärmuses ja ma püüan olla selle juures, kui palju minu teadmist ja kirja pandud teadmiste põhjal on, on erapooletut järeldust võimalik teha. Ja minu seisukoht on see, et see, mida me praegu näeme ja mida nüüd 30 aastat on enam-vähem suudetud mõõta, ehk see nii-öelda globaalne temperatuur, see on tõesti tõusnud, temperatuur tõusnud. Aga see on kombinatsioon kahest asjast, on looduslikud rütmid, looduslikud mõjud, pluss inimese tegevus. Nii et kõik need, et tegevused või tegevuste lõpetamised, mis vähendavad näiteks süsihappegaasipaiskamist atmosfääri, on igal juhul teretulnud, kiidetud. Aga see kuidagi ei takista mind ütlemast, et tegelikult kõige suurem kasvuhooneefekt ehk see, mis hoiab sooja ümber maa, ei lase seda maailmaruumi ära, ei tule mitte CO kahest, vaid tegelikult veeaurust atmosfääris. Nii et ma püüan, püüan igas kohas nii-öelda jääda teaduslikult tõestatud faktide juurde, samas andes endale aru ka, et ega 100 protsenti kõik faktid tõestatud ei ole, aga aga tavaliselt, et nii-öelda inimeste nihukest massipsühhoosi, selle selle reostamise ja globaalse soojenemise suhtes aitab rahustada natuke see, kui öelda mõõtke näiteks ära CO2 sisaldus atmosfääri õhus mõõtke öösel kella kolme ajal, kui teil on, mis meil praegu on 12 kraadi sooja ja siis mõõtke järgmisel päeval kella kolme ajal, kui meil on, ütleme, 26 kraadi sooja. Ja siis siis ta avastate CO2 sisaldus ei olegi praktiliselt muutunud. Võib-olla võib-olla isegi ei ole üldse muutunud selles ulatuses, kus te suudate täpselt mõõta, aga temperatuur on muutnud. Järelikult on mingid mingid lihtsalt tajutavad muud tegurid, mis muudavad ka kliimat peale ainult CO2. Volli Kalm, te olete kõva motomees, sel suvel olete nahkpüksid jalga saanud ja kiiremad ringid teha. Kõva nüüd tõsiste motomeeste kõrval kõva öelda, on nüüd selge kompliment? Muidugi, aga aga jah, ma poegade kaudu või ütleme siis niimoodi. Kadetsedes natuke nende tsiklisõitu oleme nende kõrvalt nüüd võtnud ülesse selle kunagise nooruse hobi, nii et jah, ma sõidan küll praegu tsikliga, jah, alles siin ükspäev käisin, käisin jälle sõitmas tööle, ei kavatse mootorrattaga hakata käima, kuidas ta üldse tööle käite, jalgsi? Autoga? Mootorrattaga jutt on nüüd, millest siis rektoraati tööl, käin nüüd sinna andma, kaks päeva käinud, eks. Ja esimesel päeval läksime oma autoga ja teisel päeval läksin jala. Mingist traditsioonist veel rääkida saa, ma elan siin kesklinna lähedal, nii et mul ei ole mingi probleem jalakäija kuus minutit. Aga ma olen isegi mõelnud selle peale, et suvel siin niimoodi vaikne aeg sõidaks tsikliga, põrsin ette asi, mis, mis tundub, et ei peaks olema probleemiks, võib-olla natuke on, et ma ei tea, kuidas see peahoone, seltskond ja inimesed, kes ringi käivad, võiksid mind taluda seal näiteks päev otsa, ütleme sellest tsikli kostüümis ja kui ma ise seal sees ka ära sulaks, siis siis häbiga tunnistama, et ülikooli peahoones ehk rektoraadi nii-öelda sellesse osas ei ole tegelikult riietusruumi, kus ma võtaks need ära ja mingit viisakat riietega siis edasi käiks kui need kui need kuklid sellest mahakooriks, mis tähendab, et näiteks jalgrattaga ei saagi Ülikooli peahoonesse tööle tulla, et kui eeldada seda, et jalgrattaga noh, ütleme, võib sõites võib saada natukene märjaks ja siis oleks tarvis riideid vahetada, tegema, hakkaks võib-olla sealt, et kui kui nii-öelda ülikooli ühiskondlik retseptsioon taluks selle ära, et rektor Lätade ja lühikeste pükstega, eks ringi, päev otsa seal vahepeal, siis ei ole mingi probleem niimoodi jalgrattaks sinna kohale, eks. Aga tõenäoliselt on päeva jooksul mõned hetked, kus, kus võib-olla oleks natuke tõsisemalt kostümeeritud vaja välja näha ja vaat siis, vaat siis tekib see küsimus, et et võiks olla koht, kus seda kostüümi vahepeal vahetada. Tsiklimehed jagunevad laias laastus kahte gruppi. Et ühtedel on sellised sportlikumad, võistlusrataste moodi tsiklid ja teistel, siis pigem sellised matkamootor mille tipuks on siis Harley-Davidsoni laadse traktorid ja joperi need, et kumba gruppi teie kuulate? Tegelikult mina kuulun jällegi nahad, häbi jälle öelda jälle kuhugi sinna vahepeale, tegelikult mul ei ole paik, mul on Honda Hornet 900-ni ja see on niisugune klassikaline klassikalise mootorrattad, õieti pigem niisugune kuhugi enduuro kant, nii et ta ei ole selgelt sopper, ega ta ei ole ka paik. Mai, mai. Ma tunnistan, et mingi pikki otsi, ma ei kujuta ette, kuidas peaks sõitma nende kõhuli. Võib-olla siis tuleb hästi kiiresti teha, aga sõita kõhuli paikiga näiteks Tartust Tallinnasse, ütleme kaks tundi seal kõhuli alla ja umbes sama sama piin on ju istuda sedasi seljakil, jalad ees. Ma nüüd teen muidugi nendele Harli meestele liiga, kellel on hea tugev selg, kes kõik need maksud, mis Tartu maanteel ettetulevad oma korraliku seljaga välja kannatavad, aga, aga mulle meeldib just niisugune vahepealne variant, kus ma kus on, on kõige kergem pikki otsiga sõita. Tell külgkorviga mootorratas on ka kunagi olnud ja mul on kunagi andnud. Ta on kunagi olnud ja seal eelmise riigikorra lõpus oli, oli Jupiter külg karge, korvis tuli ka vahepeal telesõita või? Ei, ma ise ei sõitnud mulle veel, kui poisid väiksed olid, siis nemad olid seal korvis. Aga kui rääkida veel puhkamisest, siis te ütlesite, et armastate suvel puhata, aga kui viia jutt puhkuseradadele kodumaal või välismaal, siis liustik Eestis ei kohta liustiku ei ole praegu teie nii-öelda lemmikteema, et kust te armastate puhata? Üldiselt ikka Eestis, aga jah, tihtilugu me oleme võtnud siis ette ka mingi niisukese, väiksema reisi nagu kuskil kas kas sõitnud kuhugi rentinud auto sõitnud ringi, ütleme seal alpides näiteks taaskord, kus ma olen muidugi käinud nende liustike taga ajamas, aga ka osa puhkust eelmisel suvel või siis ja erinevates kohtades, nii et enamus puhkust on siiski läinud Eestis ja, ja siis tavaliselt mingi reis selle sees kuskile, kuskile mujale. Ma ei ole palju elus vist ühe korra olen käinud grupi turismireisile ja mulle see nagu ei istu hästi, vabadus istub paremini, kus ma saan ise otsustada, kuhu õhtuks jõuan ja mis ma teen, kus ma olen, kus te käisite ja kas bussiga või lennukiga. Kõige hirmsam asi on minna Kesk-Euroopasse, bussiga, lobistada nädal aega ja ei, ma käisin jah, sinna on aastaid tagasi kuskil läbi Rumeenia kuni Bulgaaria, nii välja bussigrupi nii-öelda turismireisile. Räägiks pisut üliõpilastest ka praegu on paljudel saartel aga kibedad ajad käib ülikoolidesse sisseastumine ja loomulikult kõige rohkem avaldusi on laekunud Tartu ülikoolile. Öelge Volli Kalm, kui palju te olete kursis praeguse sisseastumisel, kuidas te, kuidas te seda hindate, et milline see käesoleva aasta saak võiks Tartu ülikoolil Sis olla? Ega ma detailides ei ole kursis väga, ma ainult võib-olla esimest korda nii-öelda puhtvisuaalselt jõudis mulle pärale, kui vähe sisseastujaid füüsiliselt on Tartu Ülikoolis kohal, peahoone on peaaegu tühi, võib-olla 10 inimest seal on küll Vastuvõtulauad ja, ja need nõustajad seal taga ja ootamas. Et loomulikult igaüks, kes ise füüsilises kohal tuleb, saab aga, aga noh, absoluutne enamus sisse astudes protsessist on kolinud üle siis veebi. Ja sealt näed siis ju ainult mingeid kokkuvõtteid, statistikaid ja seega ma olen enam-vähem sama palju kursis nagu, nagu need, kes on kuskilt ajakirjandusest jälginud, et õigusteadus majandus, kus need, kus need avaldusi kõige rohkem praegu on ma küll küll natuke täpsemalt taustast ja, ja võib-olla mõnel määral ka eelmiste aastate nisukest tendentsidest teaduskondades olen aru saanud. Natukene on hakanud asi nihkuma selles mõttes, et taas suureneb uuesti avalduste arv klassikaliste reaalteadustes nagu füüsika, keemia, matemaatika, ka muud loodusteadused seal. Ja ma ise pean seda nihet nihkeks õiges suunas, kindlasti ei ole küllaldane, aga, aga ma pean neid tegelikult väga perspektiivseks valdkondadeks ja, ja noh, nagu praegu on näha, kui kui suur defitsiit ja keda kõike otsitakse, kui IT spetsialistideks püütakse ülikoolist ära meelitada, mida, mis on küll ahvatlev tudengile, ma saan sellest täiesti aru, aga, aga pikas perspektiivis ei ole minu arvates tark tegu, mõistlik oleks enne ära lõpetada. Aga ma kujutan ette, et et noh, niisugused valdkonnad nagu materjaliteadus, sellega seotud asjad, erinevat tehnoloogiat, keemia ka ütleme, meditsiini, tehnika ja sellega seotud asjad, et need saavad õige pea olema niisugusteks valdkondadeks, kus täpselt samamoodi tikutulega otsitakse. Otsitakse teadjaid inimesi taga, nagu praegu on see IT-sektoris. Milliseks te hindate humanitaarvaldkonna osakaalu Tartu Ülikooli õppekavades ja üldse humanitaarteaduste osakaalu, kas on see, on see piisav, võiks, seda võiks seda mingisugustes mahtudes olla rohkem mingisugustes kohtades jälle vähem. No kindlasti humanitaarteadused, sealhulgas siis need, mida mõnikord nimetatakse kaheks rahvusteadusteks, on oluline osa Tartu Ülikoolis ei kao kuhugi ja ja ta jääb oma oma tähtsat rolli täitma. Iseküsimus on nüüd, et kas, kas kõik kõik need õppekavad, mis seal praegu on olemas, meil on suutelised, et sellise väikese tudenkonna najal nii-öelda edasi eksisteerima, võimalik, et seal tuleks midagi ümber vaadata, aga ma olen, kindlasti on praegu liiga vara, et oskaks mingisuguseid konkreetseid näiteid tuua. Aga taas võib-olla laiemas kontekstis, ma arvan, et, Et vot Sütistele oli niuke luuletused, maakera pöördub itta, eks see oli võib-olla küll tol ajal öeldut natuke teises kontekstis välja. Kui me praegu seda mõtleme, vaatame neid, et neid kiiresti arenevaid ja väga suure seisumassiga majandusi, mis, mis meil seal Aasia idaosas on, siis siis mul vähemalt ideena on niisugune tunne, et võib-olla nende piirkondade, mis iganes, võtame hiina midagi nendega keelte ja kultuuri ja mis iganes seotud valdkondi, kes Tartu ülikoolil võiks olla seal natukene suurem roll, et mitte nagu lohistada järge kõigel sellel, kui, kui palju osa majandusest, ärist, suhtlusest ja nii edasi. Varem või hiljem hakkab suures osas tsentreeruma sinna aasia kanti, et me, me võiks äkki natuke ettevaatavalt ka midagi selles suunas, et noh, algab Ta või teha vähemalt mõelda selles võtmes. Mida te arvate nendest seisukohtadest, et Eestis on ainult üks ülikool, Tartu Ülikool? Kui see on Tartu Ülikooli inimesele meelitamiseks öeldud, siis, siis noh, ma ütleks, et ei maksa igat meelitust kohe nii-öelda 100 protsenti nii-öelda ainult komplimendina võtta, noh klassikaline ülikooli rahvusülikool, kui need täiendeid juurde paneme, siis ma olen sellega nõus, siis on, vastab see väide täiesti tõele, aga ei maksa nii jänesekeskne alla ja pisendada näiteks Tallinna tehnikaülikooli rolli ja väärtust. Ja selles nii-öelda siis, mis me ütleme, igasuguse intelligentsi seal, kus tehnilise intelligentsi kasvatamises ja harimisest, mis, mis Eesti riigi hüvanguks vaja, nii et aga sama küsimust võib võtta kui öelda, et üks ülikool, noh siis siis siin mõned aastad tagasi olid olid ju üsna lennukad ideed, et, et, et see ülikooliharidus võiks, võiks sellesse sängi suubuda. Noh ja siis on seesama loosungi juba omandab hoopis teise võtme. Ja, ja siis ma arvan, et seal seal võib ülikoolide vahelise koostöö ja võib-olla ka spetsialiseerumise osas, et me kõik ei tee täpselt ühte ja sama asja, vaid teeme eelkõige seda, milles me nii-öelda üksikud tugevad oleme. Siis võib seal taas sellele loosungile mingi jume olla. Ma tuleks teemaga tagasi selle infotehnoloogia juurde ja selle juurde, et kus ta muutusid üpris kurjaks Tööandjate suhteliselt, et no kõik, kes on ajakirjanduses töötanud, teavad väga hästi, et 90.-te keskel saabus aeg, mil tudeng, olles Tartu Ülikoolis omandanud Pulleritsu uudise kursuse, võis minna suvalisse ajalehe toimetusse tööd ja üpris hästi tasustatavat tööd, et praegune infotehnoloogias täpselt sama teema, et kui tudeng on põhimõtteliselt kaks semestrit õppinud, siis ma ei hakka ettevõtete nimesid siin tartus nimetama, aga Nad võtavad selle tudengitööle, sest muidu jääb töö tegemata kasum saamata, et te ütlesite ära lõpetada. Kas see lõpp oled iseenesest ära nüüd, kui saabub nii-öelda see tasuta kõrghariduse periood, kus tudengil tegelikult, et aega muuks kui õppimiseks väga ei ole, või tuleb siin ikkagi riigil kuidagi sekkuda ja kas on üldse võimalik sekkuda? Jah, kas ma kasutasin sõna, et tuleb ära lõpetada? Ma ei ütleks, et ma nende ettevõtjate suhtes kuri oleks, sellepärast et tegelikult ma saan aru, neil on vaja inimesi, kes, kes midagigi niisugust oskavad teha mida ettevõttele vaja on ja mis, mis saab veel parem olla siis kui ülikooli kõik lõpetajad, et ütleme, niisugust väärtust turul omaksed, eks. Aga ega ma seda õigeks ei pea, jah. Ja ma arvan, et nii mõlemast otsast, et ka ettevõtte poolt, kui ta ikkagi ikkagi võtab ära sealt ütleme, kahe semestri läbinu omale tööle. No ma ei tea, milline perspektiiv võiks võiks selle inimesega seoses olla noh, kolme, nelja või viie aasta pärast ega, ega väga kõrgelennulisest nagu ei saa olla, aga võib-olla ei olegi vaja. Tegelikult sektor ise võitleb ka selle vastu, et sellised edumeelsed ettevõtted ütlevad ka, et kui ikkagi tudengil magistrit käes ei ole, siis ei ole mõtet teda võtta, et las inimese koolitab ennast, temast saab nii-öelda kõrgtasemel spetsialist ja, ja selle valu, mis iganes, võib-olla mõnel ka rahaliselt ja majanduslikult natuke kitsam aeg, aga, aga ma igal juhul näiteks see nagu ära kannatada tudengivaatest võttes. Ja, ja loomulikult on ju palju jah, tõesti võibki öelda, et palju üsna mitmeid edumeelsed firmasid, kes ise on pannud stipendiume välja ja, ja, või, või maksavad kõrgendatud stipendiumi, ühesõnaga mitmed erinevad meetodid, et hoida nii-öelda tudengid siis siis ülikoolis, nii et nad ikkagi läbiksid selle ettevõtte programmi nüüd. Ja, ja läheksid tööle siis juba spetsialistide, mitte mitte kuskilt varem ära. Mis riik teha saaks, noh ütleme see kõrgharidusreform jõustub, eks on ju, loomulikult selle kõrvalt töötamine muutub raskemaks. Kui see ikkagi vältimatult vajalik olla, siis ma näen ühte varianti niisugust, kus tudeng siis osa aega õpib, ülikool võtab õppe seda teenustasu, aga näiteks siis firma, kellele ta nii hirmsalt vajalik. Ta peab poole aega seal töötama, siis lihtsalt kompenseerib selle või maksad. Maksad siis niisuguse töötasu, et, et sellest on võimalik sättamaks kinni maksta. Kui palju te olete üldse kursis praegu üliõpilaste igapäevaeluga ja, ja kas nad, kas nad praeguste sissetulekute juures tulevad toime? Vaat väga raske on öelda, mis on see, mis on see praegune sissetulek, see varieerub üliõpilaste väga palju, eks jah, ma pean tunnistama, et ma, ega selle, ma nüüd küll siin valimiste käigus enne pärast üsna palju tudengitega kohtusin siin isegi öösel öö selles raamatukogus seal ja ja, aga et ma nüüd kõigi detailidega kursis oleks pärast seda, kui mul noorem poeg ülikooli ära lõpetas, siis siis seda väga ei ole. Võib-olla rohkem olen ma kursis noh, nende hoiakute suhtumiste ütleme siis tegelikult elustiiliga, mida ma näen või nägin, ütleme, oma eriala tudengitel saab maateadustes ja ja ega tuleb tunnistada, et ega paljudel ei ole kerge tegelikult eriti kui eriti, kui seal juba ollakse selles eas, kus, kus noh, abiellutakse korter, laps, eks see, see ei ole tegelikult kerge ja, ja ka see praeguses siis ühtepidi võime muidugi ju meie valitsejaid kiita, et see õppe toetuseks läheb siis, mis mitmekordseks oli nüüd kasvab nii-öelda kordades võttes kasvab ju väga võimsalt, eks. Aga noh, ikkagi, kui rahaliselt on see 135 eurot, noh sellega ei ole muidugi võimalik. Sa elad, mis, mis võib-olla ei saagi tegelikult täiesti eesmärk olla, aga eeldab automaatselt seda, et vanemad peavad toetama ja nüüd, kellel ei ole vanemaid ja vaat see, need on kitsikuses, seal on me oleme siin kõik see tomaaegsed, rektorikandidaadid siin mõelnud ja ilmselt siin tuleb midagi ette võtta nende fondide kasvatamises, mis tegelikult on ette nähtud nende majanduslikus kitsikuses olevat tudengite toetamiseks ja, ja ma usun, et siin on, siin on loomulikult riik peab aitama, aga siin on võimalusi ka mitteriiklikke vahendeid sinna sinna muretseda. Kuidas teie rektorina vaatate sellele, et tudengite tahaksite ikkagi tööl käia, et, et see vanemate toetuse stipendiumist kõigest ei piisa, tudengil on, on vaja veel lisaraha teenida ja, ja siis ta näpistab seda oma õpiaja arvelt selleks, et natukenegi endale lisaraha teenida. Ja kuidas te sellele vaatate? Nii ja naa, mul on meeles siinkohal see, et üks eelmisel aastal tehtud vilistlaste uuring Tartu vilistlaste uuring nende küsitlus tähendab, mida tudengid isane arvanud, sealt oli näha, et kõigist töötanud tudengitest tegelikult ainult üks kolmandik nimetada kas seda majanduslikku sundi, peapõhjuseks, miks ta töötas, järelikult siis kaks kolmandikku töötab mingil muul põhjusel ja, ja kui see põhjus ja töö on seotud erialaga kas või kas või kuidagigi, siis ju sisuliselt, et mina seda küll hukka ei mõistaks. Küsimus lihtsalt on selles, et kas töö on sellise koormuse mahuga, mis, mis võimaldab veel täit Ta õppekava nii-öelda täies mahus, ülikool tegelikult kiiresti ja, ja korraga ära lõpetada või ei võimalda. Ja siin on taas jälle minu seisukoht sõlma, pigem soovitaksin valida selle variandi, kus ette võetud tuleb nii-öelda efektiivselt ja kiiresti see see tase ära teha ja siis võib jälle vahepeal paar aastat töötada näiteks ja tulla uuesti tagasi, ütleme, järgmisse astmesse ja nii edasi. Ehk et ma arvan jällegi, et kui me vaatame ühte sama tudengid nii-öelda praegu ja viie aasta pärast tulevikus, siis tõenäoliselt viie aasta pärast tulevikus on see tudeng paremal positsioonil elus rohkem mis iganes karjääri teinud, võib-olla ka palgas kõrgemal järel kes on nii-öelda kontsentreerunud ühele asjale ja võib-olla natuke kõrvalt töötanud või praktikal kuskil käinud mis eriala omandamiseks tuleb kindlasti kasuks, kui see, kes on võib-olla kogu oma õpingud venitanud, näiteks seitsme-kaheksa-üheksa aasta peale on teinud mõlemat, aga, aga noh, kumbagi natukene niimoodi, nii palju, kui aega jääb. Tuleks veel valikute juurde, et kui te, Volli Kalm, te olete lõpetanud Vändra keskkooli. Kuid just nüüd mõned nädalad tagasi oleksite saanud oma lõputunnistuse ja riigieksamitulemused, kus kõik oleks maksimumil tehtud kätte ja te saaksite nüüd oma haridusteed jätkata mõnes kõrgkoolis ülikoolis, et mis see teie valik oleks, et teil oleks kõik teed lahti, et oleks Tartu ja Tartu ülikool ja ikka seesama eriala, mille, mida te õppisite või nüüd avardunud maailmas oleks valikut teil teised. Ja ma olen näiteks, sest ma olen varem sellele enam-vähem samalaadsele küsimusele vastanud, et kui oleks maateadused, et siis mida geoloogia geoloogia on täitsa hea variant, täitsa hea valik on, ma ei kahetse seda grammigi ja ma olen seal tegelikult ütleme selle selle teaduse sees üsna palju niimoodi ühte ja teist teinud, siin viimane ots on läinud liustikke sellepale kliima peale. Aga kui mitte see, ma usun, et siis oleks siis oleks olnud äkki midagi kas materjali või keemia või tehnoloogiast, kuskilt sealt aga ikka paberit Tartusse ja Tartu oli, ma arvan. Ma arvan, et esimene aasta esimesed kolm aastat praegu koldeks, siis kui ma astusin, oli ju see viis koos. Et esimesed kolm oleks mõistlik teha ära Eestis, siis võiks vahepeal minna ka selle jooksul juba võiks minna semestriks mujale ja, ja võib-olla magistrit vahepeal mujal teha, aga aga nii palju ma olen nüüd siis Eesti patrioot küll küll, et ma ma igasugustele võimalustele ja asjadele vahepeal välismaal käia võib isegi sinna jääda, mõneks ajaks puha, aga aga külma küll, ma oleks tagasi tulnud. Te olete Tartu patrioot ka või? Esimesel võimalusel ikka, kui tartust ära saab, pean silmas kasvõi Vändra kanti Pärnumaale kuhugi mujale saartele näiteks. Või olete Tartu patrioot? Et selles selle ajaga on must ammu saanud Tartu patrioot küll juba ja ma mõtlesin ikkagi 71.-st aastast tartlane, kuidas ta suvise Tartuga rahul olete. Ja vat vaat suvel ma võib-olla ei ole nii Tartu patrioot, sellepärast et kas ma olen üldse kuskil eestist ära suveteks või või siis ma olen oma selles suvekodus. Suvekodu, on teil kohe on? Otepää lähedal Otepää Otepäält kanepi poole. Aga selge, teile tuleb soovida kena puhkuseaega, nagu ma aru saan. Kuigide suvel ise väga reaalselt puhata ei saa, üht-teist tuleb töö mõttes veel ära teha. Siis sellised suvised kokkutulekud, suguvõsa, kokkutulekud, kooli kokkutulekud, nendele kavatsete ikka osaleda muidugi, midagi on juba toimunud Jaanide ajal, siis tuleb mul kahe kursuse kokkutulek, kus ma omal ajal olin kursuse juhendaja, kunagi olid niisugused institutsioonid olemas. Ja siis tuleb augustis ka Vändra Gümnaasiumi kokkutulek, nii et ma kavatsen nendel nendel käia. Aitäh Volli Kalm selle intervjuu eest soovime teile ilusat ja päikeselist puhkust ning tänase uudis plussi, suvekülalise saatejuhid olid Mirko Ojakivi ja Lauri Hussar. Uudis pluss sume külaline.