Ajend tänase suvekülalise valikuks oli eilne kuupäev neljas juuli, Ameerika iseseisvuspäev. Meie tänane külaline on elanud Ameerika Ühendriikides. Ta on kirjutanud kolm raamatut, minu ameerika. Ta tõi endale Eestisse ameeriklasest abikaasa ja ta külastab USAd endiselt aeg-ajalt. Meie tänane külaline Tartu stuudios on kirjastaja ja kirjanik Epp Petrone. Tere sulle siin Tartusse. Tere arp. Alustuseks, kuidas USA-s sinu peres, sinu abikaasa peres ja üldse kogukonnas tavaliselt Ameerika iseseisvuspäeva tähistas? Et. Ma hakkasin mõtlema, et ma lähen vist viisk korda olnud iseseisvuspäeva ajal Ameerikas. Ja kõige säravamat on meelde jäänud see esimene kord, kuidas ma üllatusin inimeste riietusest näiteks, et et kõigil olite lipuvärvides riided. Ja mina esialgu mõtlesin, et, et noh, panen midagi mis iganes, selge, selge see, et eiei, et otsi välja, et kas sul on midagi sinipunavalget selga panna. Ja, ja kõigil nagu noh, alates isegi beebidest, ma arvan, ma käisin sellel hommikul rannas ja kujutad pilti, et beebidel on kõigil need sellised sinipunavalged bikiinid selga pandud rannas selle niimoodi ringi kakerdamas ja, ja siis kõigil kodudel on sellised lipud väljas ja, ja igasugused kaunistused. Et selles suhtes on lipp puulipuvärvidesse suhtumine on seal teistmoodi kui Eestis, sest et Eestis on lippa lipp, onju, aga et me ei pane ennast lipuvärvidega riidesse siia, siis toimub selline, no üsnagi sarnane asi eesti jaanipäevale. Et kõik tahavad linnast välja sõita, on suured ummikud, teede peal minnakse kusagile, ütleme suguvõsade suvekodudesse, seal toimub suur grillimine, vorstide söömine, väga sage on ka selline tegemine. Eestist erinevalt on tavaliselt ilutulestikud, et kohalikud linnad, külad, perekonnad, kõik, kellel vähegi on, on selliseid rahalisi võimalusi, lasevad selle raha siis vastu taevast. Et selline on siis ütleme see iseseisvuspäeva tausta Ameerikas või ütleme, mitte taust, vaid just see, milliseks ta on praeguseks ajaks kujunenud. Kui palju sellest ajaloolisest taustast üldse tänapäeval teatakse? Ma arvan, et inimesed ikka teavad seda, et see oli noh, ütleme siis, et kuidas Ameerika rikk alguse sai, et kirjutate iseseisvusdeklaratsioon alla ja ütleme seal on küll üks suur müüt, et tegelikult ei toimunud see kõik täpselt neljandal juulil, vaid et see oli protsess ja kõik need noored vihased mehed, kes siis USA ütleme siis välja kuulutas, võitlesid oma deklaratsiooniga ei teinud seda ühe laua taga. Seda tehti niimoodi, mitmete nädalate jooksul kirjutati alla ja hiljem tehti selline kuulus maal, kus on siis kõik pandud nagu ühte ruumi need mehed. Et seda ma arvan, et paljud ameeriklased ise ka ei tea, aga noh, kuna minu abikaasa on selline ajaloo huviline, tema on mulle selle ammu selgeks õpetanud, et noh ja üldse ütleme niimoodi, et tavalised ameeriklased ei taha hästi tunnistada võib-olla seda et küsimus oli väga paljuski pragmaatiline, maksudes, et see oli niimoodi aastaid seal vindunud. Et see, ütleme siis Inglismaa koloonia ei tahtnud enam neid kõrgeid makse maksta, mida, mida Inglismaa kuninganna ja ütleme sõdurid, valitsusametnikud, sellised, et noh, Inglismaa esindajad selle nõudsid. Ja et seal oli sellist hõõrumist palju, aga tegelikult ei olnud see niivõrd patriootlik. Sest et noh, ütleme seda Ameerikat ei olnud siis olemas, et me ei saa rääkida patriootlikust noh, nagu ütleme, riigi patriotismist, vaid see oli lihtsalt see, et me, et me tahame nagu ära, et me tahame saada maksudest vabaks ja niimoodi Aga kui uhked ameeriklased praegu oma riigi üle on väliselt tundub, et ikkagi väga uhked, sest miks muidu nad neid lippe kannavad ja ja oma autoautodele kleepse panevad. Aga millest see tuleb ikkagi? No millest see tuleb, et see on, ütleme, ameeriklased miski peab ju neid ühendama, tegelikult on ainult üks suur suur sup kompott väga erinevaid inimesi. Ja, ja ma arvan, et see patriootlikkus paljuski tuleb näiteks ka riigikoolidest, et noh, minule see ei meeldi, sest et mina mäletan nagu nõukogude aega, et kui me pidime lipu lipuvannet andma, siis, kui tuli mingi pioneerikoondustel siis me pidime sinnapoole niimoodi siis au andma ja seesama asi toimub Ameerika koolides iga päev, et on see noh, lippelt koolipäev algab sellega, et lipule tehakse vannet, öeldakse, et jumal jumal hoiab Ameerikat ja sellised pisikesed asjad Noh, ega see ei ole halb asi otseselt, et noh, patriootlikkus, On ju noh, käib nagu sellise riigi asjaga kui aga, aga mulle ei meeldi tegelikult minule isiklikult ei meeldi see, et kui seda hakatakse nagu vastandama millelegi mingile muule maailmale, et ütleme üsna mustvalge vaatamine on seal ikkagi paha, paha kurjusetelg kusagil seal teisel pool maakera, et sellised imelikud moslemid ja kõik, kõik selline noh, meist erinev ütleme, meid ohustav. Et seda, et segame Ameerika patriotismi ka siiski kaasa ja, ja sellest olen ma vahel niimoodi saanud vaidlustesse kaasa, et, et noh, mina ilmselt oma maailmanägemiselt olen kosmopoliit, et ma no ütleme armastan ja aktsepteerin Ameerikat, aga mulle ei meeldi see, kui, kui seda ütleme mingid araabia maailmas, siis nagu väga nagu põlastatakse või no ega mul on Eesti Eesti suhtes ütleme samasuguseid probleeme, et igasuguse rahvuslikkusega kipub kaasas käima selline noh, meie versus nemad, et, et seda ma hästi ei, ei taha vastu võtta. Toome muusikaliselt ka saatesse Ameerika teemat, siis lausa Ameerika Ühendriikide hümni näol. Aga see on küll tõlgendus, väga omanäoline tõlgendus Uudezdoki festivalilt aastast 1969 ja Jimi Hendrix tõlgendas USA hümni nõnda. Nõnda siis on tõlgendanud Jimi Hendrix aastal 1969 Ameerika Ühendriikide 10 külaliseks, Tartu stuudios on Epp Petrone. Ole hea, kirjelda kuulajatele, palun natukene oma isiklikku suhet Ameerikaga, see on vist selline üsna vastandlik. Ei saa öelda, et sa armastaksid Ameerikat, aga ei saa ka öelda, et sa vihkaksid Ameerikat. Sul on mingid täiesti oma suhe. Taas ühes on väga pikk jutt mulle kolm raamatut seda jutu ära rääkida, ta jänesesuhe kogu aeg ju ka muutub, et on asju, mis mind häirisid aastaid tagasi ja mida ma nüüd saan aru, et et ma olen selle nagu enda isiksuse sisse Nad ja no ütleme niimoodi, kui me räägime heast siis Ameerikas on kõigil sõnavabadus ka selles suhtes, et tõesti on, et, et sul on võimalus ja rääkida, mis sa arvad ja, ja rääkida ma ei tea naabritega ja rääkida oma kuidagi. See on rohkem nagu selline kodanikujulguse tasandil, et, et, et et Eestis on inimesed vaiksemad ja et on meil teoreetiline sõnavabadus, aga seda, et keegi tõuseks püsti ja räägiks noh niimoodi, et räägib kohe kõigi juuresolekul rääkib oma oma mõtted ära, et ei, et Eestis seda pigem on ikka niimoodi, et räägime kusagil umbes siis, kui teised ära lähevad, siis selja taga ja saunas vaikselt naised lobisevad ja räägivad ja et, et ma esialgu olin sellest Ameerika ka ütleme, fenomenist võib-olla natuke häiritud, et et kui avatud seal kõik on nagu sellise suhtlemise mõttes ja ja ka noh, mõte ja olgu see sõnavabadus julguse suhtes. Ja ma arvan, et et siis ma sain sellest ise niimoodi innustust, et tegelikult needsamad minu Ameerika raamatu ja, ja kogu seesama sari, mis nendest raamatutest alguse said mõnes mõttes sellise ameerikaliku fenomeni Eestisse toomine noh, ma ei ütle, et ma ainuke olen, kes on toonud Eestisse, aga, aga see, et inimesel on õigus oma elu läbi tõlgendada ja seeläbi kirjutatud Ta ja et neid ei saa niimoodi kritiseerivad, mis noh, et mis õigus sul on oma arvamusele, et kes sa üldse oled, kas me oleme sind valinud, ma tea Riigikogusse või kusagil Kirjanike Liitu, et mis sa siin üldse räägid, onju, aga et tegelikult noh, on kõigil õigus oma oma arvamusele ja kriitilisele arvamusele eest, et selles suhtes ongi nagu paradoks, et sellesama Ameerika suhtes olen ma ju paljuski kriitiline. Põhiline, mis sind häirib, mis tuleb kõikidest raamatutest välja on seal, raiskab eluviis. Miks see sind häirib? No ütleme, ratsionaalsel tasandil on see ju kõik väga hästi põhjendada, miks see mind häirib, sellepärast et see on kõik meie enda tulevaste põlvede noh, ütleme kahjustamine või nagu me elame kellegi arvelt oma omaenda nagu noh, lapselaste arvelt. Me kulutame ära ja reostame ära ja selle kohta piisavalt palju materjali ja noh, ma olen ise roheliseks kasvamise raamatu kirjutanud, kus ma võimalikult palju just neid teemasid olen lahanud. Aga siis ma nagu jõudsin ka selleni, et küsimus ei ole ainult et selles keskkonnas küsimus on sinu enda hinges või õnne õnnelik olemises, et tegelikult minu meelest see lihtsalt ummiktee, et selle tohutu raiskamisega inimene ei saa õnnelikuks, kui nii otse seda välja öelda. Ma ei tea, kui palju ameeriklased mõtlevad sellisele asjale, et nad lihtsalt lähevad nagu sellise vooluga kaasa, et ta hommikul telekas käima kohe mingid uued reklaamid siis tuleb postkasti potsatab mingi sooduskupongid ega ajaleht ja siis nad lähevad kuskile ostukeskustesse, seal läheb sageli terve päev ära, tuled koju tagasi, siis sorteerid selle makraami ja sööd ja jood ja tarbid. Siis noh, ütleme siis edasi, et neid asju on nagunii palju ja see tarbimine on omaette selline kohustus, aga tegelikult ei teki seal sellist rahulolu moment. Ja ma küsisin Est oma mehe käest, et mis sa arvad, et kas need inimesed saavad sellest aru, et see sõna Ameerikasse on samamoodi ka Eestis, ütleme need inimesed, kes on sellisesse tarbimisvoolu sisse saanud, et et kas nad saavad aru sellest, et noh, et midagi jääb nagu puudu, et see kõik ei tekita tegelikult sellist rahulolu elusse tekitab selliseid väikseid momente, et oh, sain uusi asju. Just ka meie siin Eestis oleme ju paljuski väga jõudsate sammudega järgi võtnud USA tarbimisühiskonnale ka meil ostetakse uus teler mitte sellepärast, et vana ei tööta, vaid vaid et saada suurem ekraan. Moraalse tähendab, vana on moraalselt vananenud, see on see väga tore sõnapaar. Ja sama asi mobiiltelefonidega sama asi autodega. Me jõuame sinna järgi. Ja jõuamegi ja ja ma arvan, et tegelikult noh, kui me arutasime just seda, ma arvan, et inimesed lihtsalt ei mõtlegi selliste asjade peale, et nad lähevad vooluga kaasa, et noh, nii on, et see on meie elu ja kõik elavad niimoodi ja võib-olla minu erinevus on see. Ma sattusin üsna õrnas eas Indiasse aasamise elasin mõnda aega ja mina olen nagu kuidagi sisimas häbi tunnetanud, selle tegelik rahulolu on ikkagi see, et kui sa saate asjadest vabaks, saad olla oma mõtet seltsis ja sa saad vaata ja lõpuks isegi oma mõtetest vabaks, siis sa kuidagi jõuad sellise rahulolu, mida, mida kõike, kõik need asjad ja kõik see konkureerimine ja selline ütleme moraalselt vananevate asjade kuskile ära viskamine, noh, et see ei tekita nagu mitte kunagi sellist sellist rahulolu. EP te olete kirjeldanud oma raamatutes Ameerika elu muuseas ka oma mehe vanemate perekonnas ja seda kodu ja neid põhimõtteid, kus te kasutate sõna, on räige tarbimine, kus järele jäävad toit, too järgmisel päeval enam ei sööda, vaid visatakse ära ja, ja kellelgi ei ole õiget ülevaadet, mida tohutult suures külmkapis õieti süüa on, sest et et Justini ema läheb poodi ja tuleb sealt tagasi 10 kilekotitäie uue toiduga. Öelge, kuidas on võimalik, et et niisuguses üleüldises voolus, Chastimist on kasvanud täiesti euroopalikke ja ökopõhimõtetega inimene? Ja see on hea küsimus. Ma arvan, et ta ema oli natuke vähem tarbija Chastinali noorem. Ma olen sellest aru saanud, et ta oli tunduvalt sedasama Vudstocki põlvkond, need tervitused Simmi, Hendrik sile seal teisel pool jõge. Et põhimõtteliselt on ta nagu muutunud seda, seda on tsasting öelda, et et ema oli tunduvalt rohkem selline keskkonnasõbralike ja, aga viimasel ajal hakanud vaatama, et ta hakkab nagu tagasi. Minule tundub, et, et mina olen teda hästi jalle raamatuid soovitanud rääkinud, oleme palju. Vabandust, et Justin on hästi niisugust euroopalike põhimõtete ja ka ja ta jagab neid väärtusi, mis on tyhi lepp, eks ole, ja eks me oleme mõlemad lugenud ja ka muutunud elus. Aga ütleme, see astuse teine pool on see, et et Justin jällegi üsna õrnas eas kohe pärast keskkooli lõppu kolis ära sealt sellisest noh, mõnes mõttes nagu sumbunud eeslinnaelust. Ta läheks Washington diisiss kolledžisse ja sattus seal selliste vasakpoolsete täitsa võiks öelda kommunistide kampa seal vahepeal ja, ja, ja kõik need sellised, sest et meie jaoks on niukse kommunist, tundub, et mingisugune noh, väga imelik liikumine, aga nende jaoks seal sel ajal Chastini põlvkonna jaoks oli see selline mässumeelne alternatiivliikumine ja siis ta käis seal igasugustest demonstratsioonidel ja ja ma arvan, et et see oli see vaimne keskkond, mis muutis teda väga palju, nii et ta tuli koju tagasi sinna eeslinnaelus, siis ta tundis, et ta ei kuulu siia ja siis ta läks Taani õppima veel mõneks ajaks ja seal sai kindlasti tõsi. Ja siis ta tuli juba Soome ja seal sellest võib juba minu eesti raamatust lugeda. Sa kirjeldad raamatus elavalt, kuidas on siis käinud sinu võitlused ämma ja äiaga selle ostuhulluse pärast, kuidas sa oled võidelnud selle vastu vanu töötavaid asju on ära visatud neid isegi prügikastist välja võtnud. Sa oled võidelnud uute ebavajalike asjade ostmise vastu. Kas su võitlused on ka vilja kandnud? Kindlasti on vilja kandnud. Ma mõtlen, et see minu raamat roheliseks kasvamine on väga palju inimesi muutnud. Aga kas nemad on ka seda lugenud eesti keeles? Ütled, et kas on Ameerika, sellega ma arvan, et on ka seal aga no ütleme rohkem Eestis, aga just nagu see missioon võib-olla minu jaoks noh, ebateadlikult, aga, aga kui ma niimoodi mõtlen, et, et, et ilmselt see, minu missioon oli Eestis seda lainetust tekitada. Et Ameerikas ma olen vähem muutnud. Ma olen teinud mingisuguseid pisiasju seal, aga, aga noh, ütleme niimoodi, et pesunöörid, sa ei taha aeda pandud, et kõik ei lähe nagu pesu kuivatamise sinna masinasse küpsema, vaid et ilusa ilmaga ja siis ma küsisin, kas hästi nemalt, kes käis muideks Eestis sel suvel? Küsin, kas te kasutate ka seda posterit, mis ma ostsin ja, ja pesukuivati tähendab kuivatusnööre pesunööre. Siis ta ütles, et pesunööre kasutab küll päris sageli, et see on nii romantiline. Kuidas on 2008. aastal alanud majanduskriis ameeriklaste tarbimisharjumusi muutnud, kui üldse? No ma ei ole nüüd seda statistikat Ta on visuaalselt ja tunnetuslikult. Ma arvan, et natukene muutnud ikka aga, aga pigem mitte selles suhtes, et ideaalid oleks tutvunud, vaid pigem ET ideaalid kusagile kaugusesse nihkunud, aga inimesed ikkagi pigem noh, arvavad, et ideaal on ikka selline noh, seesama American Dream, kus sul on ikkagi korralik suur maja basseiniga taha jagaja ikka igal pereliikmel oma out too ja ütleme, sellised asjad ei ole muutunud ja sinna juurde tuleb selline mingisugune trend, et öko ökoasjad lahedat moodsat, kas nad siis ka tegelikult ökod on või on hästi turundatud teine asi ja, ja siis ütleme, kui me räägime sellest kriisist, siis siis kriis on lihtsalt, et noh, pannud sellist, et no me praegu ei saa maja osta. Et praegu turg seisab, et me nagu, aga noh, tegelikult meil oleks ikka ühte magamistuba juurde vaja. Et ütleme, seal selline minu meelest selline keskklassi mentaliteet noh, eeslinnades siis on nagu see see kild, millest ma rohkem räägin. Aga kui lähtuda majandusteooriast, siis siin ongi ju paradoks. Sina võitled ületarbimise vastu, aga selleks, et majandus areneks, kas selleks ju seda ületarbimist just vaja ongi, kui, kui kui inimesed lõpetaksid liigsete asjade tarbimise näiteks ostaks ainult nii palju toitu, kui vaja on, ei ostaks enam kolme autot perekonda, see põhjustaks majanduslanguse, tööpuuduse ja vaesuse ja. Jah, ega see, see ongi nõndamoodi, et ega keskkonna keskkonnakaitsjad ei olegi selles samas leeris, kes, kes promics vastu rinda ütleks, et sisemajanduse kogutoodang peab kogu aeg tõusma. Need ei ole, see ei ole võimalik. Jah, nii et see ongi nagu teistmoodi mõtteviis. Aga kuidas üldse oleks võimalik tulevikus edasi elada, sa oled kindlasti mõelnud väga palju nende teemadele. No ütleme, seal on mitu võimalust ja et üks võimalus on hoopis see, tuleb mingisugune suur katakk pluss maailmas mingisugusel hetkel, kes seda teab, kuidas täpselt, aga et lihtsalt toimubki mingisugune suurpuhastus. Et see on nagu selline natukene ulme fantaasia valdkonda minev. Teine võimalus on see, et lekib noh, võib-olla mingisuguse väiksema kriisi tagajärjel siiski selline nii-öelda ühiskondlik kokkulepe ja ütleme, inimeste noh, olude sunnil tekki vaat sellised muudatused, et hakatakse vähem tarbima, hakatakse tahtma vähem. Ja, ja ma kujutan ette, et see võiks olla seotud sellesama mõttega, milleni mina jõudsin, et tegelikult on vaja aru saada, et rahulolu tegelikult ei ole eriti seotud asjadega, vaid pigem on seal nagu see negatiivne korrelatsioon. Et mida, mida rohkem sa selle asjade ja konkureerimis maailma nagu kuidas seda öeldakse, siis võidujooksus osaleda, et seda, seda kaugemale see tegelik rahulolu Läheb. EP, te ütlesite teie mehe vanemad? Käisid tänavu suvel Eestis, ma sain aru, et esimest korda, mis neid Eestis kõige rohkem hämmast Ei, nad on varem ka käinud, aga nüüd nad olnud paar aastat käinud. Mis nende mulje on, mis neid hämmastav. Üldiselt olid needsamad asjad nagu varemgi. Et jälle nad imestasid, et tell lendavat putukat toas ringi. Mul oli see meelest ära läinud vahepeal, et, et seal ei ole niisugust suurt sotti tekitab, sest et vaata, Meie eestlased, oleme ju kärpestiga beebiast peale kasvanud. Et igal suvel see, et ütleme, mõned korralikud inimesed võib-olla tõesti panevad kõigil oma akendele kärbsevõrgud näiteks see koht, kus meie elame, seal on sellised vanaaegsed talu aknad, mis jäävad väljapoole lahti, sina ei ole lihtsalt võimalik panna nüüd kärbsevõrk, minu meelest oleme mõelnud, aga ei ole igatahes lahenduseni jõudnud. Ja siis meil on lihtsalt niimoodi, et noh, tuleb mõni kärbes sisse lendab aga ameeriklaste jaoks sellised appi kärbes lendas beebi peale. Et kas see on ikka ohutu. Et see on nagu selline üleüldse see kogu see ohtlikkuse ja ohutuse teema on noh, Ameerika kultuuris sopis noh, ütleme teistmoodi, tunduvalt tantsemalt jälgitakse seda, et laps ei läheks üksi oma koduhoovi mängima, kestid ta vaatab, kes vastutab. Ma teen, noh, me kõik vastutame, et on ju siinsamas akna all mängib või siis näiteks oli meil Viljandis kohvikuhoov, kus lapsed praktiliselt iga päev mängivad ja tegelikus elus on isegi nii et vahel ma käin sealt ära kuskil teistes poodides ja siis tulen tagasi kohvikovi, võtan oma lapsed sealt. Aga, aga Sastini vanemate jaoks oli see väga mõeldamatu olukord. Et kes, et me peame koos lastega istuma seal hoovis, et me ei saa jätta, jutt käib viie ja kaheksa aastasest lapsest. Et kuidas me saame neid jätta üksi teiste lastega mängima. Ja et mis mõttes kaheksaaastane laps läheb ise koolist koju? Ameerikas oleks võimatu, noh, see oleks ikka väga alternatiiv, ma arvan, et seal on isegi seadustega keelatud, seal on ka vahemaad on teistsugused, ei pruugi isegi olla, eks, eks ikka elatakse ju ka kooli kooli nurga taga ja niimoodi, aga aga noh, et see on lihtsalt kogu see mõtteviise, et isegi kui see kool on samamoodi nagu meil Viljandis nurga taga ikkagi sa nagu ei, ei saa seda teha, sest et see oleks ebaturvaline. Et kogu see noh, võib, seal on omad põhjused, aga suur põhjus on see, et et noh, kõik vaatavad telekat, tele teleuudiste suur osa on igasuguseid hirmulood, et iga päev juhtub midagi hirmsat ja siis on see üle Ameerika, sellest kuidasmoodi jälle keegi kuskil. Ma ei tea, lapse põlema panin või midagi sellist. Aga põhjus, miks sina ja sinu pere, kes te elasite juba Ameerikas paljude inimeste unistuste maal, kuhu kõik põrivad kus on American Dream paljude inimeste jaoks põhjus, miks sina perega ära Eestisse kolisid alguses Tartusse, nüüd veel väiksemasse Viljandisse. Mis see põhjus siis oli, kas siis põgenemine arvatavat tuleviku kataclismi eest, kuna Eestis on meil ju ja toitu ja põldu ikka New Yorgis ilmselt mitte või, või mis, see põhjus oli? Siis ma arvan, et olid igasugused põhjused jah, niimoodi sellest katakalismist nõnda küll ei mõelnud, aga no tegelikult meil olid sel ajal krediitkaardi võlad, ma olen sellest ka raamatus kirjutanud kuidasmoodi, see nagu sa võlgu elamise kultuur on noh, ta on nüüd ka Eestis samamoodi, aga aga kuidas meie Ameerikas sellesse lõksu langesime ja sealt siis üritasime välja pääseda. Et noh, tegelikult ei ole see elu nii lihtne seal midagi, et, et nagu American Dream ajastu on suures osas möödas, et ma olen seda paljudele öelnud ka, et ikka keegi jälle küsib, et, et kuidas sina Ameerikasse ikka, et kas ma saaks illegaalselt tööle minna, et kas oskad midagi soovitada, siis ma ütlen, et ei ole, et, et kui sa tahad kuskil mujal proovida, siis proovi Euroopas pigem. Et siin on sul legaalsed võimalused ja et Ameerikas on siiamaani, kuigi Obama on üritanud oma parimat, on ikkagi igasugused probleemid tervisekindlustusega, meditsiini. Igasugune abi on palju kallim kui meil. Et meil läks, suur osa rahast läks tegelikult tervisekindlustusele ja võlad muudkui kasvasid, et me tegelikult ei saanud seal hakkama, ütleme, see oli nagu selline pragmaatiline põhjus. Ja samas oli selline sisetunne, et Eestis noh, Eestis on õige aeg. Et meie peaksime sinna tagasi tagasi tulema, sest me abielu alguses elasime ka Eesti, sest me olime kolm aastat, elasime New Yorkis. Aga sa oled kokku puutunud paljude eestlastega eesti peredega Ameerikas mis neid sinna on viinud ja, ja kas see, mida nad on ette kujutanud, on see, mille nad on eest leidnud. Noh, eks igal perel on oma lugu, päris palju mindi siis, kui oli seesama ütleme, et Euroopa liidus töötamine samamoodi oli illegaalne, kusagile lihtsalt taheti minna, siis noored inimesed läksid noh, nagu ikka mindi, see on ju avalik saladus, et palju, kui palju on illegaalseid töötajaid Ameerika Ühendriikides ja oma killuke on seal muidugi eestlasi. Siis on mindud kuidagi kolledzitesse õppima ja siis sinnapaika jäetud. Ja ära harjutud ja mina olen ka suures osas harjunud, ma olen siiamaani asju, mida ma igatsen, et ütleme, sellist vibratsiooni, mida ikkagi New Yorgi linn pakub. Kultuurilisi elamusi saab Viljandis saab oma pärimusmuusika aidas. Aga noh, ütleme mingites tähendab comedy't New Yorgis ja noh, selliseid noh, et me kuulume ikkagi mingisugusesse klubis nendesamade Ameerika eestlaste kätt, kui me kokku saame, et siis, siis ma tunnen, et mingi osa minust mida ilmselt Viljandis ei mõisteta ja mida mõistetakse just nimelt seal teisel pool lompi. Sa mainisid juba Obamat. Sinu Ameerika pere, nad on demokraatide valijad, nemad toetasid Obamat. Kuidas hinnatakse Obama valitsusaega? See hakkab läbi saama vähemalt esimene periood, mida ta on suutnud ära teha ja mida mitte, et ja kui palju on Obama toetajad temas pettunud? Üllatavalt paljud on pettunud vat ma ei ela seal. Nii et minu jaoks on see kogu see kogu see ütleme, armastuse lahtumine, kogu see fenomen natukene ütleme arusaamatu. Aga sinu pere, sinu pere, kas, kas nemad hääletavad järgmine kord? Et muidugi seal täiesti väljaspool küsimust, et ütleme noh, Ameerika jaguneb kolmeks, et üks on, kes on alati traditsiooniliselt demokraatide pooldajad, kus ei olegi nagu küsimust, tsa hääletaks kellelegi teiselt poolt, kui see, kes demokraatide parteis on nagu siis sinna välja valitud. Et kes hakkab kandideerima presidendiks, siis on seesama vabariiklaste kamp, kes alati valivad vabariiklasi ja siis on need nii-öelda swing Steitsvas swing Familis, et kes on sellised, kust tuul, sealt meel, ütleme niimoodi. Ja noh, nende hulgas on muidugi väga palju neid, kes enam Obamat ei armasta nimega Cisco Obama ilmus kaardile. Siis niivõrd paljud inimesed suutsid selle enda jaoks mõelda nagu mingisuguseks mess ja seks või öelda, et ta on niivõrd tali erinev ta ta ja ta on väga hea. Ja sellest ma 2008 aastal ma elasin suure osa aastast Ameerikas ja see oli just nimelt see ajalooline aasta, kui üldse see kriis algas ja samal ajal oli siis presidendivalimised. Ja, ja kui kui tekkis, et, et too, see on mees, kes suudab kõike muud. Ja tegelikult on see naine mõtet, et tuleb kusagilt üks selline säravate silmade ja hea jutuga mees ja suudab kõike muud, noh, kõik läheb paremaks, samal ajal, kui, kui maailmas on suur majanduskriis ja ja et paljud erinevad erinevad otsused varem administratsiooni poolt valesti tehtud. Et kuidas saaks üks mees kõike seda järsku paremaks teha. Et minule meeldib oma Obama endiselt väga, aga ma saan aru sellest, et on tekkinud nagu selline pohmell. Ja kuidas see laheneb, kas, kas ta valitakse tagasi või saab Mitt Romney, vabariiklane presidendiks? Seda mina ei oska küll hetkel ennustada, et, et ma olen vaadanud. Et see pettumus, et vaat sageli jätkub endal nagu tuleb ühest äärest paneb nagu teise, et kui on nagu piisavalt palju neid ütleme, pettunaid siis võibki juhtuda, et saab vabariiklane. Ja samal ajal mina minule väga meeldib Obama just selline pragmaatiline meetodoloogiline lähenemine asjadele. Aga mulle tundub, et selline nagu ameerika jutus tahaks pigem kedagi, kes räägiks kogu aeg, et kõik on hästi, kõik läheb aina paremaks. Ja siis, kui tegelikult ei lähe jah, et ütleme noh, vaata, öeldakse Venemaa kohta. Et on vaja sellist isake tsaari, no minul oli pigem selline selline tunne, et nagu Venemaaga tekkis selline paralleel, et, et, et on vaja kedagi, kes, kes nagu noh, räägi käseks box laseks, kiidaks aga, aga et noh, kas ta tegelikult, kes seda tööd teeb, et ei olegi nii tähtis, onju, aga Obama on selline, et ta võtab vastu ebapopulaarseid otsuseid, ta hakkas kohe tegema, mida ta lubas, seesama tervisekindlustuse reform mis esimesel kujul kukkus läbi, ei õnnestunud teha sellist nagu üldist tervisekindlustuse võimalust inimestele ja läks läbi selline noh, nagu selline poolpidune variant, millega ei ole vist kumbki pool rahul. Ja muud sellised otsused. Aga mida te, inimesed, ootasite siis, et tuleb kusagil selline prints valgel ratsul või? Ma ei saa sellest täpselt aru, et võib-olla see on nagu selline. No ütleme, massi psühholoogidele. Noh, varsti hakkavad need raamatut ilmuma kindlasti mingisugune Obama hangover teemadel. Sest et noh, praegu see protsess käib. Puhkame nüüd kolm minutit suud, kuulame Renato kurasoone laulu American ja siis räägime veel natuke. Tuuebalameeriga Meriga veri käänudki enda meigi tuppa tuua Lvivi realama oodati Mazeebeeni sooda kaotusi. Talluratel olla soodapeediat kol v sard, Peklaamell Iidee liidan Laporsetadima madu pääl Ameeriga neliga nutiMeriga. Pallo. Soogate pold, mees. Ja puuriida, tuua pääl Ameeriga tuua balaneeriga. Tuua Palameri käänud merikäänud merikäänud ma sinnadini tali jenda, meel untseta, Niendab odge heinariida tuua paelaneeriga, tuua vaevade eriga. Mihkel. Meil on Tartu stuudios külas Epp Petrone ja see oli itaalia laululooja Renato krossona, kes laulis siis. Lugu Ameerikano EP, sinu abikaasat Justini juured on Itaaliast, on Ameerika itaallane. Sina oled eestlane. Te olete elanud nii Eestis kui ka Ameerikas ja sinu jaoks on see küsimus olnud. Sa oled oma teises raamatus küsinud, kes on minu laps, kes ta siis on, kes nad on, eestlased, ameeriklased. Kui palju on seal itaallast? Ma arvan, et minu lapsed on maailmakodanikud et niimoodi me oleme neid üritanud kasvatada. Ja, ja kui me räägime sellest, et noh, kuhu nagu rohkem kuuluksid, siis nad on nagunii eesti kui Ameerika kaks taldrikut nende ees. Me üritame mõlemaid hoida niimoodi, et nad oleksid olemas ja, ja noh, selge see, et mingisugusel hetkel, kui nad on täiskasvanud peavad nad tegema valikut. Aga meie ei tee seda valikut nendest ära. See oli selgelt ja eriti see kaheksa aastane ta räägib täiesti New Yorki aktsendiga täiesti vabalt vahel kasutades sellist slängi, millest isegi tema oma isa enam alati ei pruugi aru saada. Sest et anna suvedel ikkagi seal päris palju vanaema vanaisa juures olnud. Ja, ja siis samas on ta ka niimoodi, et kui sa taga räägitaal täiesti vaba eesti keel noh, selge see, sest siin ta ju elab põhilise aja. Ega selliseid võimalusi ei ole, aga paljudel, et tavaliselt on ikkagi niimoodi, et on, kas need väliseestlaste lapsed nagu räägivad kohmakalt eesti keelt või siis on, ütleme sellised Ameerika Eesti perekonnad, kes elavad Eestis ja kellel on tunda, et tegelikult nendesse inglise keel on, on kas ja no mitte ainult keel, eks keel on lihtsalt mingisugune manifest kogu sellest kultuurikokteili stamise inimese sees on. Aga meie tegime sellise paktisastiniga kunagi ammu, et me üritame need lapsed kasvatada kaks kultuurilised niimoodi, et meie nendest valikut ära ei tee. Siis on kunagi niimoodi, et noh, juba täiskasvanuna nemad siis vaatavad, et kuhu nad nagu siis rohkem rohkem ennast siis sätivad võib-olla üks lapsed ühte, teine, teise, kolmas jääki läheb hoopis Itaaliasse. Seda, noh, need on sellised tänapäeva globaalse küla tavalised olukorrad, kus on laps, kulub korraga mitmele poole. Sa oled tolerantne inimene, aga kuidas sa suhtud nendesse eestlastesse? Sa oled neid kirjeldanud ka oma raamatus kes on kolinud USA-s, kellel on väikesed lapsed ja kes ei püüagi, kes ongi võtnud vastu otsuse, et see laps ei hakka rääkima eesti keelt, vaid ta räägibki ainult inglise keeles? Eks see natuke häirib küll, ma mäletan ka seda peatükki, mis sulle ilmselt meenus, aga see oli ka tegelikult umbes viis aastat tagasi, kui ma selle peatüki kirjutasin, kus ma seda häiritust kirjeldan. Aga praegu ma mõtlen ka seda, et mõnes mõttes on nende laste elu lihtsam. Nad teavad, kuhu nad kuuluvad. Nad kuuluvad Ameerikasse. Et ega mina ei ütle, et mina oma laste elu nagu lihtsamaks olen teinud sellega, et neil on tegelikult teatud skisofreeniline olukord, kus nad harjuvad ja saavad aru mingisugusest ühest koodisüsteemist ja siis nad samal ajal peavad selle teise enda sisse ära mahutama. Nii et, et see on nagu mitme otsaga asi. Praegu käivad seal lapsed või või üks nendest waldorfkoolis. Ja teine käib waldorflasteaias. Ja see oli ka üks valiku põhjus, miks üldse Viljandisse kolida või. Ja oli küll see oli, no me olime Tartusse ennast sisse seadnud ja siis oli aeg lapsel kooli minema hakata. Ja siis me jõudsime selle waldorfhariduseni sest et oli näha, et lapsel seal ütleme tavalise kooli eelkoolis oli natukene kuidagi kuidas ma ütlen, kitsas või et ta oli kuidagi liiga jutukas ja liiga selline, noh, ekstsentriline võib-olla võiks öelda vä? Ja, ja ma hakkasin aru saama, et, et minu laps on selline isiksus, kellele sobiks selline isiksusekeskne õpetad Tartus. Ja siis täiesti spontaanselt jõudsime, 24 tunni jooksul hakkasid asjad juhtuma, mis tõid meid Viljandisse. Lihtsalt sinna me sattusime ja oleme väga rahul selle kooliga talisti, mõnusalt, parajalt väike ja ega esteetiliselt. Ma tegelikult hindan selliseid esteetilisi väärtusi ka väga nagu järvevaade ja vanad põlispuud selle vana koolimaja ümber ja ja siin me oleme. Ja muideks waldorfkool on Ameerika ikka mõistes väga elitaarne ja hinnatud õppevorm ja Chastini. Noh, tahtsin firma, mille jaoks ta töötab USA-s tegelikult see peakorter ja juhtus niimoodi, et tema firma kõige suurem boss, kes üldse saab olla, sattus tulema siia Helsingi Tallinna tuurile eelmisel suvel. Ja siis ajasid juttu ja siis ta küsis, kus lapsed käivad siis, et noh, koolis avaldanud koolis ja, ja siis see kõige-kõige suurem buss oli täiesti šokeeritud, et mida, kas me maksame sulle nii palju, et sa saad oma lapsi panna waldorfkooli? Et see on kuigi noh, New Yorgis kõige kallim erakool üldse. Et kuhu lapsi panna saab? Waldorfkoolil on siiski ka palju kriitikuid. Aga Viljandi Waldorfkoole on üsna odavad. Et ei, ei maksa arvata, et me niisugused rikkurid oleme. Aga mõtlen sisu sisulise poole pealt, et on öeldud, et waldorfkooli lõpetajad ei saa tulevikus meie keerulises ühiskonnas hakkama, et oleks tulevikus vaja siis ka Waldorfi ülikooli waldorf elu, kuidas sa vastad neile? No waldorf elu on ju väga tore elu. Vaat mõnes mõttes elan küll, jah, ma olen üritanud oma elu lihtsustada selles suhtes, et, et mul on ülevaade sellest, kust minu toit tuleb. Ja kasvatan, ise tean, tean, kus kasvab, ütleme niimoodi ja võimalusel aitan seda inimest, kes toitu kasvatab. Noh ütleme väga lihtsalt võttes niimoodi, aga tegelikult ma arvan jah, et lihtne elu on, on parem elu. Et kui ma nagu sellest sinu väite lõpus vastane, nii et, et kas waldorf elu on siis nagu mingisugune probleem ei ole. Tänapäeval käib waldorf eluga kaasas ka sellisest info saastast võimalusel hoidumine. Kuigi sel ajal, kui need põhimõtted paika pandi Rudolf Steineri poolt, siis ei olnud seda infosaasta üldse nii palju. Aga noh, selle all ütleme, ma ei ole otseselt noh, ütleme, televisiooni vastane või niimoodi, aga aga ma arvan, et lapsel õrnas eas üldine waldorf koolkond arvab nii, et õrnas eas ikkagi väga valikuliselt tuleks selliste meediat ligi lasta, sest et tal on kahjulikud mõjud palju suuremad kui või noh, nende valitud palade kasulikud mõjud. Meie aeg hakkab varsti otsa saama, ma tahaks lõpetuseks puudutada veel ka sinu TÖÖD kirjastajana juba sai ka mainitud või oli juttu sellest, et sinu roheliseks kasvamine seal olnud paljudele eestlastele inspiratsiooniks, aga ka sinu, minu Ameerika raamatud, need on olnud siis tõukeks, millest on arenenud terve minu sori. Kuidas see juhtus, alustasid selle minu-sarja ka Petrone prindi ka aastal 2007. Kas tuli sulle endale ka suure üllatusena, et sellised läbi isikliku vaatepunkti tatud raamatud võõratest riikidest saavad nii populaarseks, et neid nii palju ostetakse, et raamatukogudes on nendele laenutusjärjekorrad tuli üllatusena. Ma ei mäleta küll sellist hetke, et ma oleks olnud nagu tohutult šokeeritud, see oli pigem selline protsess, kus ma tajusin, et midagi on õhus. Ja mul on meeles mingisugused hetked, kus tekkisid sellised noh, nagu vaidlusolukorrad, kus mina ütlesin, et et sellel asjal on väga suur potentsiaal ja küll te näete, et seda tuleb veel palju. Nii et mõnes mõttes mulle aga olid mingisugused sellised pigem sellised prohvetlikud momendid, mitte mitte üllatav. Aga kust see tuli naha raske analüüsida? Ekssarjade fenomen on ka eesti kirjanduses enne olnud, aga, ja üleüldse nagu noh, maailma maailmas tänapäeval ongi selline dokumentalistid ka ilukirjanduse lähenemine palju ja, ja ka see, et, et noh, kadumas on selline kirjaniku mõiste nagu tavatähenduses muidugi on olemas need kirjanikud ikka ja aga et, et on saabumas selline aeg, kus, kus kirja kirjutamine on, on muutumas selliseks demokraatlikumaks. Seesama blogimine, kuigi mitte mitte väga paljud meie raamatut pole blogidest võetud, aga tal on tegelikult seesama mõtteviis, et meil igaühel on, on huvitav eluigaühel on võimalus oma elu kirja panna. Ja seda enam, kui see toimub kusagil eksootilisemas riigis või linnas. Aga samas kirjastus ei ole piirdunud ainult selle minu-sarja reisiraamatutega, on ju lasteraamatud, ajalooseeria Hvostov, Nasda Pino, Loone Ots, kes kõik veel ilukirjand. Minu muinasjutud armastusest, mis aitas minul mõista natuke õnne rohkem ja mis on minu jaoks tegelikult seotud sellesama tarbimisega. Teil oli Eesti naises ühel aastal läbi iga numbri niisugune oma kolumn, praegu käib käike praegu. Ka ja vahva kui ma satun eesti naist lugema, ma loen seda alati, mis teile. Kirjutajale pakun niimoodi iga kuu leida üks teema ja sellest naisteajakirjas kirjutada. Tegelikult väga paljud teemad jäävad pooleli, et mulle mulle meeldib seda nagu noh, alustada läbi mõelda. Ja ma just näiteks alustasin seda mõtet, et Ameerikas Ameerika kultuur ahistab lapsevanemaid. Sellepärast et me kõik üritame lapsi teenindada ja neile aina rohkem ja rohkem kui ta mingisuguseid asju, mida nad tahavad, et küll vanasti oli ikka hea elu, kui lapsed karjas käisid java kohtadega. Ja noh, mingi ma ei teagi, sellest tuleb midagi, aga see on minu tänane selline väike munakene. Me lihtsalt aitab, mina olen seda tüüpi inimene, kellele kirjalik mõtlemine sobib, et siis ma saan need mõtted nagu ära lõpetatud, vahel võtab küll kaua aega nagu ära lõpetanud. Kas minu Ameerika neli k tuleb, kirjutad sa seda juba? Tead, sa, ma sirvisin, ma vaatasin, et minu Ameerika kolm raamatu lõpp olen ma kirjutanud, et Ameerika neli tuleb ja, ja ta on ikkagi üsna üsna tõenäoline, et ta tuleb. Mitte kohe, et peab toimuma mingisugune kvalitatiivne muudatus minu minu elus, sellepärast et ma arvan, et uus raamat ei saa tulla nii, et ma käin lihtsalt külas ja siis sellest, et see oleks juba haltuura. Kas võib juhtuda, et sa kolid tagasi Ameerikas? Ja ma arvan, et võib juhtuda, et sedasama selline intuitsiooni tasemel ma ütlen, et, et, et see juhtub kunagi, see, see ei pruugi olla igaveseks ajaks igavesti. Ja meid huvitavad sellised külakogukonnad, ökokülad huvitavad väga, aga ka sellised lihtsalt ütleme Viljandi vanalinna tüüpi kohad, kus, kus on selline huvitav kirev kogukond. Nii et noh, võib-olla see tuleb ja siis tuleb sellisest Ameerika ökokülast, võib-olla tuleb selline päris positiivne raamat, siis seekord ikka öeldakse, et miks sa nii palju kritiseerid. Väga huvitav tund oli, aitäh, Epp Petrone. Lõppu jääb kõlama David povi, kes külge jah, kardab ameeriklasi vähemalt loo pealkirjas. Aime Freide mericans ja küsija rollis olid selles tunnis Kaja Kärner ja Arp Müller.