Uudis pluss sume külaline. Tänane suvekülaline uudis, plussis on Andres Siplane, tere, tulen teie nime juurde, käivad niisugused asjad nagu töö riigikogu majandus- ja sotsiaalinfoosakonnas. Roheliste erakonna juhatuses. Te olete ellu kutsunud Eesti kasuperede liidu ja ajalehed, tulevik on roheline. Peale selle olete asutanud kapitalismi ohvrite eest seismise ühingu. Te olete viinud riigikogulased metsa istutama. Te olete Eesti pakendiringluse teenindusjuht olnud ja praegu kaitseväe tugikeskuse juhataja, kas see kõik käib teie nime taha? Andres Siplane? Jah, sellest, kuidas ta niipalju, et elus jõudnud hakkame, Me saates rääkima, aga kõigepealt teie soovil kõlab meie saates ansambel Queen, miks ometi? Ma valisin kuidagi neutraalselt, mis häiriks raadiokuulajaid. Ja saatejuhid on Tarmo Maiberg ja Kaja Kärner. Me läheme selle juurde, kuidas te olete elus nii palju jõudnud, Andres. Ega tegelikult ma ei olegi nii palju jõudnud näiteks on aastaid ka omajagu ja või kui ma olen natuke jõudnud, siis ilmselt perekonna arvelt. Teil on hästi laialdased huvid. Millest te alustasite suitsaldust. Miks te selle valisite? See ei ole noore eesti mehe puhul just eriti tavaline valik. Ma pärast keskkooli mõtlesin tükk aega, et mida õppida ja siis üks endine õpetaja soovitas sotsiaaltöö ja arvas, et see mulle sobib ja ma leidsin, et see ongi ainuõige ja ainuvõimalik tee. Mida te selles töös leiate, mida see töö teile pakub? Ütleme, et kui ma esimesed nii-öelda sotsiaaltööeluaastad, ma töötasin Pärnu linnas kasuperede ja lastekaitse peal, ütleme aastatel 95 2000 siis ütleme seal riigikogus viis aastat, nõunik, et see nagu ei olnud enam selline käed mullas, sotsiaaltöö, et aga, aga eks eks me sealt kõrvalt nagu tegin ka kõikvõimalikke projekte ja, ja igal pool vahel samuti selles mõttes, et töökohtade vahel ütleme, pakendiringlus oli selline väga huvitav kõrvalepõige. Kui mul oleks pensionile läinud, on ju eluaeg sotsiaaltöötajana töötanud, siis ma ju ei teakski, milline rikkalik ja võimas kultuur, on see näiteks jäätmemajandus, eks ole, iseseisev suur nähtus, eks ole, kus on omad omad väärtused, oma keel, terve, terve ise sellise maailma, et nüüd ma olen selle ära näinud, et see, see vägev maailm, aga ta jäävad sinna pikemaks peatena. No kuus aastat olin, miks te loobusite? Eks ikka see sotsiaaltöötaja veri rõmmeldas. Te olete öelnud, et lätlased toodavad umbes poole vähem prügi kui eestlased. Millest see tuleb? See on statistiline moonutus lihtsalt Vegase prüginumber, mis nagu inimese kohta kinnitatakse, see tuleb prügilatesse tuntud ära kaalutud jäätmetest. Aga kui prügila, kas ei kaalu neid jäätmeid või see, eks ole, auto sõidab kuskilt kõrvalt, eks ole, prügilasse kallab maha või inimesed jäävad metsa või kuhu iganes, eks ole siis siis number elanike arvuga jagades, eks ole, ongi väiksem. Ma arvan, et lätlased tegelikult nende SKP on sama kui meil, tarbivad täpselt samamoodi kui meie, ma annan nendegi prügi tegelikult täpselt sama palju, kui meil. Kas võib öelda, et Euroopa liidus, mõnes riigis on inimesed paremini haritud keskkonnateadlikkuse mõttes lihtsalt tekib vähem prügi või see statistiline keskmine on kõikides Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane. Jah, ta on suhteliselt sarnane tänane teatud piiri siis, kui majandus kasvab edasi siis prügi tekke nagu enam ei kasva nagu võrdeliselt, et siis ta peatab kusagile, on nagu suur väljakutse majanduskasv lahti siirduda prügi tekkest. Väidetavalt inglased ja austerlased on seda saavutanud. Aga teadlikkus Euroopas ma arvan, et ütleme, Saksamaal on üsna kõrge, sest sakslased pioneerid selles valdkonnas, et nemad on seal saavutanud. Noh, prügi tegin veel ikka sama palju, aga, aga lihtsalt nad taaskasutavad rohkem ja inimesed on teadlikud, lihtsalt paned õigesse kohta. Ja see on meil ka juba väga pikaaegne traditsioon laga täpselt sorteerida. Ja nemad, ütleme juba 91, tuli neil see tootjavastutusprintsiip kasutusele ja sealtmaalt on nad siis olnud täielikult pioneerid Euroopas. Mis on Eestis prügimajanduses eripärast, et kui hakkate ühe või teise eriala inimese käest küsima intervjuud, siis tavaliselt kõik on valmis sulle seletama, kuidas asjad on, aga oma nime all intervjuud ei taha anda. Mis siin eripärast on? Eks ta on selline üks Ida-Euroopal selline keskkond, mis pürib euroopalikkuse poole. Võib-olla Me oleme kellestki natukene ees, eks ole, aga, aga need valud, eks ole, ikka käivad. Euroopalikuks saamise valud. On riigi või omavalitsuse tellimusega ja selle nimel käib vahendeid valimata rebimine. Seal ka pluss, eks ole, seadusandlik keskkond, seadusandlik keskkond. Eks seal valusin igal pool, jah. Prügimajanduses keskmise suurusega tegija olla, see ei ole kerge. Eestis. Jah, jah, ja kui nüüd mõelda ikkagi sellele, et, et mis Eestis on eripärast, siis see, kuidas Eesti energia sekkub praegult Eesti prügimajanduses, see on nagu väga eripärane, ma arvan, kuskil Euroopas ei ole siukest asja. See on nagu väga omapärane fenomen ja meie silmad näevad veel kõiki neid vilju. Ühesõnaga, Eesti Energia selles prügipõletusjaamas, mis Iru on kerkimas, ei korja kokku mitte ainult Põhja-Eesti prügi, vaid kuulnud versiooni, et juba Lõuna-Eestist tuuakse rongidega kogu prügi ära siia Irusse. Jah, rongidega on õigem vedada kui autodega tõesti ja milliseid viljade ennustate? Noh, Eesti energia on nii suur, et tema sekkumine võtab motivatsiooni ära kõikidel praegustel prügifirmadel ja kui see motivatsioon päris ära kaob, siis ongi nagu sihukene huvitav vili, et kui meil on üks päev ainult Eesti energia kureerib kogu prügimajandust, see on siis nagu väga omapärane Võib küsida, mis hinda tahes ja roheline mõtteviis ei ole teile võõras. Aga seal on mitu astet te olete olnud ka roheliste erakonnas. Olete praegu ka või ei ole? Mikski väljas? Aitäh ja noh, eks ikka selline ise loomude sobimatus ja või ma ei tea, kultuuriline sobimatus või midagi taolist. Aga ühised eesmärgid, kas need ei liitnud? Eks ilmselt eesmärgid olid, lahknevad. Ma arvan, et see roheliste erakond sellel moel, nagu ta meil eelmises riigikogu koosseisus eksisteeris, et ta tõenäoliselt samade isikute ja samade põhimõtete järgi enam kokku ei tule. Ilmselt küll jagate seda mõtteviisi. Te olete käesoleva aasta algusest teinud oma elus taas täiesti uue pöörde. Te olete kaitseväe tugikeskuse juhataja, millega kaitseväe tugikeskus tegeleb. Kaitseväe tugikeskus osutab nii-öelda pehmeid teenuseid pehmet toetust, isiku toetust, psühholoogia, sotsiaal, meditsiin, meditsiin selles mõttes, et mitte ajateenijate lampjalad, vaid, vaid ütleme, et kui on tõsisemad vigastused, millega kaasnevad siis sotsiaalsed psühholoogilised teemad siis nagu see sektor, pluss ettevalmistus ka, eks ole, ja mida, mida enne kui tingimata vigastustega seotud. Aga kui mehed on afgaanist, siis pered on kodus ja muretsevad, keegi peab peredele ka natuke tähelepanu pöörama ja siis tugikeskus pöörabki. Ettevalmistus on siis missiooniks väljaspool Eestit. Jah, või tegelikult, ega see missioon Afganistani ajutine nähtus, et, et eks nagu taoline teenus ja võimekus peab nii ehk naa olemas olema ja, ja tegelikult, ega vahet pole, kus kaitseväelane oma teenistusülesannet toime viib, et see võib ju olla ikkagi selline, kus, kus on nagu teatavad riskid ja kus perekonnad võib-olla muretsevad põhjendatud, sealhulgas ka Eesti territooriumil, eks ole, võib-olla sellist olukorda, Te olete ise Afganistanis käinud millel teie kogemus põhineb? Minu kogemus, aga ma nagu ei väidagi, et, et mind on sinna tööle võetud, nad sellepärast oma mingi afgaani suure kogemusega olen, ma arvan, mind võeti pigem mingite muude omaduste põhjal, et ilmselt haridus sobis ja ja mingi eelnev karjäär sobise, midagi taolist. Kas tugikeskus tähendabki seda, et siis üha kogu Eestis on olemas eri ja staapides pataljonides oma inimesed, kes siis seal kohapeal nõustavad kaitseväelaseni? Just seda süsteemi me töötame praegu välja, psühholoogia valdkonnas on see olemas. On olemas psühholoogid ringkondades ja nemad siis nagu katavad, eks ole vastavaid sektoreid väeosade kaupa ja piirkondade kaupa ära jaotatud. Ja sotsiaalvaldkonnas meditsiinis loomulikult on seal olemas meditsiin on juba algusest peale, see käib sõjaväe kohe paralleelselt automaatselt kaasas. Aga sotsiaalvaldkonnas ongi nagu see asi natuke väljatöötamises praegult, palju inimesi puude noh, ütleks nii, et hakatuseks võib ju neli inimest juba piisav olla, aga sest me lihtsalt ei suuda ka valdkonnast rääkida, me tegelikult ei tea seda vajadust. Mis selles sektoris on, sest kui me saame näiteks ringkondades inimesed sotsiaaltöötaja tööle, siis nad hakkavad välja selgitama vajadust, võib-olla see vajadus osutub tohutu suureks, võib-olla selgub, et on olematu. Seega siis praegu olen kõikides ringkondades sotsiaaltöötaja olemas või ei ole, hetkel ei ole just et kui palju neid siis puud on seal, no kui ringkondi on neli, siis siis ütleks nii, et hakatuseks piisaks neljast sotsiaaltöötajast. Ja alles siis saab teada, palju neid tegelikult reaalselt vaja oleksin. Jah, lase oli natuke sellise huumoriga öeldud, et noh, selge on see, et sotsiaalprobleem on ja nende nendega tuleb tegeleda. Suure tõenäosusega see üks sotsiaaltöötaja ringkonnas suudab nagu kriitilisemate probleemidega ära tegeleda, aga jah, tõepoolest, me ei tea, võib-olla neid oluliselt rohkem, aga see tähendab ühtlasi ka seda, et te peate väga palju tegema koostööd. Väljaspool kaitseväge, kas siis sotsiaaltöötajatega omavalitsuste esindajatega, kas sealtpoolt on üldse see kontakt olemas või valmidus olemas? Jah, on küll tega Kaitsevägi ilmselt ei hakka ka dubleeriva Teo olu süsteemi üles ehitama, ikkagi kui on sellised üldised sotsiaalteenused või sotsiaalabi, toimetulekutoetused võlanõustamise, mis iganes siis abi küsitakse tsiviilsektorist? On need abivalmis? Ei jah, on, eks nendel on ka ressursipuudus, aga siiamaani oleme kuidagi hakkama saanud. Kas see sotsiaaltöötaja, kui ta oleks kaitseväes, siis kui paljudel hingi tuleks läbi käia, kas ta peaks kõik inimesed läbi käima või mismoodi see tema töö hakkaks välja nägema? Tõenäoliselt ütleme, et kui mõnel ajateenijal on probleem, siis see kostub ülemusteni ja tõenäoliselt ülemus annab selle siis sotsiaaltöötajale. Ja tõenäoliselt sotsiaaltöötajale saaks olema mingisuguseid vastuvõtu ajad väeosades, kui ajateenijad saavad minna sinna või on mingisugune muu info või nagu teate või, või mure, esitamise vorm, eks ole. Elektrooniline või telefoni teel või midagi taolist. Tõenäoliselt kõiki ajateenijaid eraldi intervjueerima ei hakka, see sotsiaaltöötaja seegi seal peab olema koostöö sotsiaaltööd. Ja ülemus ja ka psühholoog on ilmselt see selline ideaalkolmnurk, nagu ma aru saan kas tuleks siis ka kaasata just nimelt ülemused, et tihtipeale on ju ka neid vajales välja õpetada ja öelda, et selline võib probleem olla, siis saadab alles kaitseväelast. Jah, see on ka üks selline tegevussektor, et see teadlikkus nii sotsiaalprobleemidest kui psühholoogilistest probleemidest võiks parem olla. Aga kuidas seda parandada, teavitada, pidada loenguid, käia, kohal, rääkida inimestele. On siis nii-öelda kaitseväejuhid, ma ei räägi nüüd kõige kõrgemast juhist, aga, aga just nimelt nendest üksuste juhtidest sellest üldse huvitatud või nad peavad seda pigem selliseks. Ah, teeme ära kohustuslikus korras, mis seal ikka? Ma arvan, et nad on huvitatud praegu, võib-olla neil ei ole seda mures olevat ajateenijad või või professionaalselt kaitseväelast kuhugi nagu oma murega lükata, et aga kindlasti tegelikult Ta on huvitatud, sest et kui üksused on teadaolev, eks ole, et on kuskil nagu nõrk lülijad, siis olgu ta nii militaarne, kuitahes ta saab aru, et, et sedasi nagu kaugele ei purjeta. Tihtipeale öeldakse, et ka need kaitseväelased, kellega ma olen rääkinud, ütlevad, et suhtumine Sest see, et kui sa oled kaitseväelane, siis sa oled juba piisavalt mees, et sa saad sellega ise hakkama, mitte ei lähe välja, kuidas seda barjääri. Murda või muuta, see on ka nüüd üks selline suur väljakutse, sest see keskkond tõesti on selline, kus taunitakse nõrk-olemist või abi küsimist. Ja selliseid hoiakuid tuleb, tuleb muuta, tuleb seletada näiteks ameeriklased kirjutavad, et nendel ongi missioonilt tulnute seas 20 30 protsenti psühholoogilisi probleeme. Selleks oli iga viies, iga neljas mees. See ei ole nagu mingi marginaalne nähtus, see on, see on suur nähtus ja see ei ole nagu mingi väike mingi friikide grupp, eks ole, see on suur grupp mehi, ei saa neist mööda vaadata lihtsalt. Ja ma arvan, eestlased, ükseid saavad ka sellest paremini aru, kui suur see protsent Eestis võiks olla? Noh, ma arvan, ameeriklased diagnoosivad tavaliselt üle oma psühhiaatrilise hädasid, et Eestis ma arvan, on see ikka väiksem, aga jällegi me ei tea seda täpselt, sest et kellel midagi diagnoositud on, nendega tegeldakse. Aga kui mees tuleb näiteks afgaanist tagasi, läheb erru, käib küll oma grupitööd ja asjad läbi, aga ega noh seal nagu ta võib ka nagu oma mured, eks ole, maha vaikida, läheb erru ja ei teagi temast midagi, võib-olla tal pärast, eks ole, areneb välja mingisugune mingisugune häda. Te ütlesite mitu korda, et te tunnistate, et missioonilt tulnute meestel on nii sotsiaalprobleeme kui psühholoogilisi probleeme. Kas me saame neid probleeme kaardistada? Jah, me teeme seda, millised need on. Eks nad, kohanemisprobleemid on üks elukeskkond, kus on nagu hoopis ühed ülesanded, ühed toimetulekumehhanismid käitumisreeglid ja siis on teine keskkond, kuhu nad tagasi tulevad, kus on jälle hoopis teine maailm, et selle kohanemine see siis ongi nagu selle probleemi põhiolemus. Ühed kohanevad ühtemoodi, teised teistmoodi. Mõnedel on probleemid aga kohaneda, eks ole, on vaja. Seega kohanemisega. Meedias tihtipeale on toodud esile ka mõningaid traagilisemad juhtumid ja, ja räägitakse, või on siis tõepoolest, kes siis endine kaitseväelane võtnud endalt elu või lähedastelt elu, aga tulles tagasi selle posttraumaatilise stressihäire juurde paar aastat tagasi ütles kaitseministeeriumi esindaja, et meil on umbes üks protsent neid, kellel on see häire tuvastatud. Kas seda on nüüd muudetud, seda häire tuvastamissüsteemi või tõepoolest on endiselt kuni üks protsent. Küsimus on nüüd ametlikus diagnoosis ja see suurusjärk on, on praegu sama mis nende meestega tehakse, sellist ravi nagu vastavale diagnoosile kohane. Kaua see oleneb inimestest? Alates seal mõnest kuust kuni võib-olla aastani ja mis pärast seda saab, ütleme, kuni aasta või, või see tõepoolest on, on lõputa. Ta ei pea lõputu olema, see on selline häire, millest taastatakse, parandatakse, et siis ta on täiesti tavaline inimene, ta on niikuinii tavaline inimene, aga ta paraneb sellest ja elab oma elu edasi nagu kõik tulles tagasi ka selle sotsiaal Teenistuse juurde, mis on põhimõtteliselt loodud, eks ole, et ta on nii-öelda paberil või de jure olemas, aga inimesi ei ole siis kuidas neid inimesi tööle saada, kas te olete näiteks ülikoolidega suhelnud, et järsku sealt tõmmata inimesi juurde või mis takistab nende leidmist? Takistab ametikohtade loomine ja värbamisnii-öelda, luba või ametikoht struktuuri luua, siis saada luba, eks ole, selle koha täitmiseks ja see luba tuleb. See luba tuleb siis, kui ta tuleb. Seega on seal taga veel võib-olla peastaabis kinni? Jah, et noh, ütleme oleme täpsed, et ütleme, see kaitseväe siseelu nagu seletades, et tugikeskus on nagu üks keskne üksus Eestis, mis asub Tallinnas ja osutab siis teenuseid sihtgruppidele. Missiooni mehed, missiooni pered, haavatud haavatute pered, hukkunute pered. Ja tasub seda. Ühest kohast tuli Eestis, et teine asi on nüüd see sotsiaaltöötaja, mis hakkab olema ringkonnas, tema ilmselt ei hakka olema tugikeskuse koosseisus, kaitseväel on olemas selline asi nagu sotsiaalteenistus, kus hetkel on üks inimene mis kureerib siis nii-öelda strateegilisel tasandil sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldamist üle kaitseväe kõikjal. Ja see sotsiaaltöötaja, kes ringkondades tööle hakkab, hakkab siis alluma sellele sotsiaalteenistusele vähemalt nagu erialaselt ja ütleme, administratiivselt siis vastavale ringkonnale. Aga neid inimesi leida, ma saan ikkagi aru, et neid inimesi ei ole veel hakatudki korralikult otsima? Jah, konkursi ei ole veel välja kuulutatud, aga tuleb see millalgi, see peaks ikka tulema jah. Kui meil käis maikuus, käis siin peapsühholoog Harrints. Ta läks reservi. Kas reservid mineku põhjuseks olid isiklikud vastuolud või nägemused tuleviku suhtes mingid erimeelsused? Ma nüüd tõesti Harri Intsu reservi mineku põhjuseid niimoodi kommenteerida ei tea või ei saa, aga, aga kindlasti on seal mingeid erimeelsusi. Ma arvan, ta oli kaitseväe väga tunnustatud inimene ja tõesti, seda peaks pigem tema ise. Ma arvan, et siin on nagu see vanus, eks ole. Aga ma tõesti parem ei, ei oska arvata. Kui missioonisõduritest. Siis tihtipeale saadetakse missioonile kaplan. See on selline teatud traditsioon, mis on kestnud aastakümneid ja, ja ka on teiste riikide puhul samamoodi, kas kaplani asemel ei oleks mõttekam saata psühholoogisin? Jah, sellest on räägitud ja need grupitööd, mida me missioonilt tulnud meestega läbi viime, seal on ilmnenud soov, et seal oleks psühholoog, et mitte nüüd kaplanaadi asemel, aga kõrval need on nagu suhteliselt erinevad teenuste sektorid, mida, mida kaplan või psühholoog katavad, et noh, seal on küll võib-olla mingi nõustamise koha peal, võib-olla on mingi väike kokkulangevus, aga aga jah, et see on ilmnenud, et poisid tahavad, et seal oleks ka psühholoog. Kes siis ei peaks olema pigem pigem psühholoog kui kaplan, arvestades, et mõju on ikkagi pärast ühiskonnas on suurem just psühholoogiliste probleemidel, kui võib-olla religioossetel Kalduvustega ei, ma arvan, kaplan on ikka selline nähtus, mis käib asja juurde. Kaplandist nagu loobuda küll ilmselt ei oleks õige. Aga psühholoogi, kuidas saada sinna juurde missioonile, tuleb lihtsalt see kriitiline mass argumente kokku kuhjata või noh, see ilmselt ei ole siis veel kokku kuhjunud, aga kui see saab kokku kuhjatud, siis vastavad härrad langetavad selle otsuse, sest ma saan aru, et praegu Pigem see, et kaitseväelasi paremal see, kui on rohkem nii-öelda reaalseid sõjaväelasi kaitseväelasi koha peal kui psühholoog, et, et seal nagu kaalutsee Las olla üks kaitseväelane kui psühholoog, sellepärast et turvalisus on ehk suurem. Jah, võib olla ka see argument, aga noh, on ka, eks seal palju teisi argumente kuivõrd palju tegeleb kaitsevägi just selles sotsiaalse poolega. Kui palju. Te jälgite neid inimesi, kes saavad haavata ja lähevad teenistusest ära. Seda tagasisidet. Ta ütleme, haavatutele on siin kaks gruppi, üks on nii-öelda kergemad haavatud, kes paranevad taastuvad täielikult, nad üldjuhul reeglina nii raskelt haavad kui kergelt haavatud jätkavad teenistust kaitseväes, et nad selles mõttes on kaitseväega seotud ikka edasi. Ja tervenenud nendel ei ole ka nagu sellist põhjus nagu igapäevased nendega suhelda, et loomulikult me teame neid. Me informeerime neid erinevatest asjadest ja, aga see teine grupp, kes on nagu raskelt haavatud, kellel siis mingid tervisekahjustused on pöördumatud siis nendega me suhtleme igapäevaselt, et nendel on alates juba ravi korraldamisest, eks ole, ja, ja kogu muu elust, eks ole, et meil on nagu pidevalt syda, kui palju on praegu haavatuid, kellega tugikeskus peab tegelema midagi 150 kandis ja kõigiga nendega suudate tegeleda? Seal sees on, ütleme selline 30 ümber on see raskelt haavatute grupp, kellega me tihedamalt suhtleme. Et jah, ütleme, kui 150 raskelt haavatut oleks, siis meie kindlasti ei suudaks nendega tegeleda. Ja ma saan aru, et üks osa sellest See on see, et viite neid eriüritustele või siis väga raskelt haavatud ka käivad Inglismaal aeg-ajalt, kus taastusravi on parem. Kui kaua läheks meil aega, et neid enam Inglismaal ei oleks vaja saata? No me oleme Inglismaal tegelikult sellepärast, et me oleme Khanis inglaste alluvuses ja see logistika ju meil keegi pihta saab, siis tema äratoomine sõltub inglastest, meil ei tule lennuk otse Eestisse, vaid koos inglase haavatutega läheb Inglismaale. Ja see on siis nagu üks põhjustest, miks me saame ravi Inglismaal. Ja loomulikult on see ravi väga hea ja neil on loomulikult kogemused tohutud ja mingites sektorites siis tulebki välismaa käia, ravimas ennast. Kas Eesti kaitsevägi peab kõik selle kinni maksma? Jah, inglase tasuta ei tee neid asju. Kui raskelt haavatud saab omale proteesi, siis läheb kohana. Isegi väga kaua aega. Jah, see on suur töö, see proteesiga kõndima õppimine ja see on suur töö, aga neid proteesi tuleb ka aeg-ajalt vahetada. Kui palju olete te valmis neid vahetama? Seadus ütleb, et kolm proteesi peab olema olemas. Hetkel enamus proteese tuleb Inglismaalt tegelikult proteeside ise tulevad Inglismaalt, ütleme, et kui mingid väiksed tööd siia-sinna, siis, siis saab Eestist abi või on Soomest ka saadud. Aga kui on nagu noh, proteesi meisterdamise küsimus, siis kõik prot esitatud Inglismaalt. Ja siis, kui on kolm proteesi läbi kulutatud, siis siis uued, siis tulevad uued. Kui. Me kuuleme kõrgeid sõjaväelasi siin käimas või ka riigijuhte, siis nad ütlevad alati, et Eesti on väga tubli, kes käib missioonil, me anname väga suure panuse. Aga millal me kuuleme sellist asja, et Eesti on väga tubli ja toetab oma kaitseväelasi ka järelsüsteemis? Noh, ma ei tea, kes see ütleja on, et te võite näiteks seda öelda Minu sõna ei oleks võrreldav briti üksuste juhiga või ameeriklaste USA vägede juhiga, et see nagu ei ole tasakaalus jahede. Nüüd aga ütleme, need Bridi ülemad näevad seda, mis me afgaanist teeme, nad ei näe seda, mida me siin haavatutega edasi teeme. Ja teisalt tõepoolest briti süsteem on nagu üsna võrreldamatu seal Eesti süsteemiga, et ütleme, et kui Se, Birminghami haigla, kus, kus need afgaanist tulnud poisid esmaselt on, siis seal on juba neli autojuhti palgatud neil ainult selleks, et sõidutada sõdurite peresid lennujaamast haiglasse, haiglast majutuskohta ja nii edasi, eks ole. Et noh, midagi taolist selliseid autojuhte Eestis nagu palgatud ei ole, me nagu iga kord vaatame ise, kust saame, eks ole. Ja edasi, eks ole, et on olemas suured majutusasutused, kus pered elavad, kui nad on haiglas, eks ole, poistel külas ja nii edasi, noh britid nagu esiteks, nad ei saa aru seda, et meile meil ei olegi nagu eraldi sellist haiglat, kus raskelt haavatud sees on vanad, käivad kas Magdaleenas või, või kes kus, eks ole, käivad neid ravi saamas, et, et selles mõttes britid tõenäosuse sellist kiitust ei ütle. Nad lihtsalt ei saa aru, et meie süsteem on hoopis teistsugune. Aga meil Eesti riigi sees võiks küll. Kui keegi leiab, et et süsteem toimib hästi kiita, siis süsteemi Me tahtsime Andres Siplane teid juba juunikuus vikerraadiosse külla kutsuda, aga põhjus, miks ei saanud tulla, oli see, et te olitegi just nimelt õnnighamis. Kirjeldage palun, kuidas raskelt haavata saanud Eesti kaitseväelast seal aidatakse? No kui ta saabub, siis ta on tõenäoliselt intensiivravis meie siitpoolt, korraldame seda, et üldjuhul siis samal päeval, kui see poiss saabuv afgaanist saabuv pere Eestist, et siis nad enam-vähem ühel ajal kohtuvad seal haiglas. Kui intensiivravi on lõppenud, siis ta liigub tavalisse palatisse koos teiste sõduritega oma oma haavu ravima ja siis samuti, eks ole, pere viibib seal nii, kuidas kujuneb, eks ole, kellel kauem, kellel vähem vere seal viibib. Kui selline stabiilsus on saavutatud seal Birminghami haiglas, siis ta tuleb kas Eestisse puhkama või läheb edasi Londoni lähistele. Herly koordi taastusravi haiglasse, mis on üleni sõjaväeline. Sebeminemi haigla on tsiviilhaiglasena sõduritel lihtsalt üks selline plokk. Aga see helli kord, kus on taastusravi, see on üleni sõjaväeline haigla, seal on, ma tean, sadakond briti sõdurid kogu aeg sees, eks ole. Ja siis siis hakkab see taastusravi pihta, kui küsimus on proteesidest, siis hakkab tunniplaani alusel elu käima, et ta on seal loengud füüsi, ood, võimlemised, ujumised, proteesi mõõtmised, proteesiehitamised ja siis on nagu esmaspäevast reedeni selline tunniplaani alusel, selline kõva töö. Ja nädalavahetus on siis puhkus ja kõik. Vajab taastamist, siis seda tehakse Eestis. Jah, selles mõttes, et siin on keelebarjäär ja inglastega me selles mõttes, et kui tegemist ainult psüühilise hädaga, et siis siis ega teda ei toodagi lennukiga afgaanist Inglismaale vaid, vaid ta tuleb siis pigem Eestisse. Ja siis käib asi Eestis või õige psühholoog seal. On selliseid eesti poissi olnud? Jah, ikka umbkaudu, kui suur see number võiks olla? No ma ei tea, siin ennem võis läbi mingi üks protsent aga see on lihtsalt see, et, et see on see mõõtmistase, võib-olla on meil neid ikkagi rohkem. Noh, jah, küsimus on ka selles, et, et mis asi on see psühholoogiline probleem, et üks asi on diagnoositud häire ja teine asi on see psühholoogiline probleem, eks ole, neid neid ka nagu lihtsalt sellise nõustamisega ja, ja ilma diagnoosita, eks ole, ju, lahendatakse ja räägitakse. Kui see tugikeskus loodi, siis ju Üheks põhjuseks oli ikkagi see avalikkuse surve, et senine süsteem ei tööta, sotsiaalse psühholoogiateenistuse jaoskond on, tema maine on alla igasugust arvestust. Kas nüüd on asi parem? Jah, mina, eks ole, saabusin tööle hiljem, et ma neid vanu asju ei oska väga kommenteerida ja nüüd maine nüüd. Küsimus on nagu maine mõõtmise instrumendid, et ma ei oska ka praegu nagu tugikeskuse mainet hinnata me pigem nagu teeme tööd, et oleks nagu selgelt arusaadav üksus, mis tegeleb selgelt arusaadava tegevusega, et inimesed saaksid aru, millal meie poole peab pöörduma. Ma tean, mis see maine siis selle alusel kujuneb. Mis on rohkem tulnud? Mingi statistika on ehk olemas? Jah, ja ei, või noh, ütleme oleneb, mida silmas pidada pöördumise all, et ütleme, kui raskelt haavatutest rääkida, siis nüüd üks talvine periood oli nagu selline väga, väga halb, aga noh, see ei olnud nagu vabatahtlik pöördumine, eks ole, et aga nüüd ütleme selliste muredega pöördumisi seda eelnevat aset ei tea, et ei oska hinnata. Pöördutakse. Kui rääkida nendel missioonil käimisest ja, ja kogu sellest järelsüsteemist, miks ma seda eelmist küsimust küsisingi oligi? Põhjus oli see, et kas tegelikult võib-olla kaitsevägi ei hakkagi Afganistanis või Iraagis missioonil käinute probleemidele väga suurt tähelepanu pöörama, sest emissioon saab varsti otsa. Mehed saavad vanaks ja siis saavad nad reservi minna. Ei, seda ei saa juhtuda, sest et nad vajavad ravi, kuidas proteesidega kõneleda, Nad ajavad terve elu, eks ole, mehed elavad veel 60 aastat ja seadus ütleb selgelt, et kaitsevägi tagab neile proteesid, abivahendeid, ravi, kõik, mis vaja. Loogika on lihtsalt see, et eks ole, et tegemist on sellise erilise tööandjaga, kes eks ole. Tööõnnetuste või kutsehaiguste eest vastutab lõpuni välja, õiglaselt eks ole, ja kui nüüd ma ei tea, keegi peaks tahtma seaduses kaitseväe seda vastutust vähendada või kuidagi lõpetada, siis ma arvan, see on nagu väga hullumeelne samm, et, et ma arvan, seda ei tehta, et seda võib tullagi mingi hälvinud inimene, võiks seda rääkida, aga, aga reaalsuses me saame aru, et kui on Eesti vabariik, siis siis Eesti kaitsevägi ka hoolitseb oma haavatud kaitseväelaste eest. Kui pikemalt vaadata, siis kas kaitsevägi üldse jätkab nende inimeste toetamist ka siis, kui nad on reservis ja tegemist ei ole proteesidega? Jah, jätkab loogika, on siin see, et kui kutsehaigus või tööõnnetus on põhjustatud teenistusest kaitseväes siis Kaitsevägi vastutab, kui tegemist on psühholoogilise probleemiga, siis see on ka kas põhjustatud kaitseväeteenistusest või mingist muust asjast, eks ole. Ja kui esimene variant, siis Kaitsevägi tegeleb. Teeme nüüd jutu sisse väikese pausi ja kuulame ansamblit Led Zeppelin, seegi on üks Andres Siplase lemmikuist. Septembris 2010 oli Eesti televisiooni saates vabariigi kodanikud teemaks missioonisõdurite elu missioonijärgses etapis ja seal jäi kõlama niisugune seisukoht, et kaitseväes psühholoogi poole pöördumine kajastub pöörduja toimikus hiljem ja, ja võib saada takistuseks, et enam teist kolmandat korda missioonile ei pääse. Kas see on Ei, see ei ole nii, ma ei tea, kuidas see jutt tekib. Kui kaitseväelane pöördu psühholoogi poole, siis see suhe jääb nende kahe vahele ja see psühholoogi ei räägi mitte kellelegi, kes tema poole pöördus ja mis asja nad omavahel rääkisid. Mingis meditsiinitoimikus ei kajastu. Kui te nimetasite kaitseväe tugikeskuse sihtrühmi, siis nende hulgas olid ka kaitseväelaste pered ja me võime need pered siin jagada kolme rühma selle järgi, et kas tegemist on hukkunud kaitseväelase perega rängalt viga saanud kaitseväelase perega või siis niisuguse kaitseväelase perega, kellel välise vaatluse järgi arugi saada, et, et ta missioonil on käinud, et kõik tundub nagu korras ja normaalne olevat. Ja kui me võtame selle hukkunud kaitseväelase pere, siis Ta saadab terve tugeva noore mehe missioonile ja saab ta tagasi tinakirstus. See on väga ränk kaotus, aga see on lõplik ja pere peab sellega harjuma. Teisest küljest, kui kaitseväelane tuleb missioonilt elus ja tervena koju, aga ta on peresuhetes vägivaldne, ta klammerdub alkoholi külge, ta ärkab igal öösel unest röökides, et siis on see nagu lõputu õudus. Missugust erinevate appide saate nendele peredele anda? Nüüd see jutt unes, röögivatest kaitseväelastest, et see on nagu missioonisõdurite seas nagu selline nali, et selle selles mõttes, et, et see, see on nagu natukene selline ülevõimendatud, selline rahvajutt, eks ole. Teistpidi et ega kuidas oli, et vägivaldsed ja, ja nii edasi, et ega kaitsevägi on läbilõige ühiskonnast, kui, kui meil esineb perevägivalda, eks ole, yks arvul juhtumitel ühiskonnas tervikuna siis tõenäoliselt kaitseväes on seesama x kordaja, eks ole, mis esineb, et et aga kui on see põhjustatud kuidagi teenistusest, eks ole, siis, siis loomulikult on ette nähtud abi. Missugust abi te saate anda nendele peredele, taolisel juhul, eks ole, tõenäoliselt on tegemist mingi psühholoogilise probleemiga, et siis siis psühholoogid siis nõustavad, korraldavad teraapiat või kellel, kuidas vajan. Perele ka sellele ka abikaasale, lastele, vanematele ja kõik, kes peres on. Ja kui on tegemist hukkunud kaitseväelasega, siis makstakse välja see summa, aga mingi hilisem nõustamine. Hilise nõustamine on alati olemas, pluss on käimine, huvi korral on olemas selline asi nagu Seli Tervisekeskus, kus saab käia ja muud sellised üritused, et noh, mingi teatriskäimised näiteks vahest kutsume neid või, või midagi taolist. Ma pean kuule siinkohal ütlema, et me oleme saate Andres Siplasega salvestanud esmaspäeval põhjusele teisipäeval ja kolmapäeval, te olete missioonilt naasnutega kanuumatkal, rääkige nendest ettevõtmistest. See on tegelikult haavatute kanuumatk, see ongi seesama sihtgrupp, kellega me nagu tihedama suhtleme ja asju ajame. Lihtsalt tundus, et prooviks, et kuidas meeldib ja saaks omavahel rääkida. Teeks veel sellise kahepäevase retke, Soomal seda varem ei ole korraldatud, on mere peal kajakimatku korraldatud ja on paatidega matka korraldatud, aga kaduma, et ka minu meelest ei ole. Mida te talvel pakute nendele inimestele, kui meri ja jõed ja järved on jääs? Me käime teatris, oleme selliseid talvepäevi korraldanud kuskil, ütleme, jõulude paiku või vana aasta lõpus. Ja eks vaatab, et mis, mis inspiratsioon peale tuleb, et, et me nagu üritame koostööd liitlastega ka suurendada. Ütleme, inglased korraldavad oma haavatutele päris vingeid asju, et see aasta toimub neil jalgrattamatk Ameerikas ühelt rannikult teisele ja siis nad käivad, eks ole, mägedes ronimas ja igasugu suuri asju teevad, et noh, see aasta me ka nüüd augustis läheme haavatutega ameeriklaste kutsel Saksamaale rattamatkale. Eks me üritame seda selles suunas ka koostööd aretada, neid ka siia kutsuda näiteks kas või mingile kanuumatkal, eks ole, kui see väga kuidagi meeldib kõigile, et siis või noh, talvel võib-olla on ka midagi taolist käimas. Kuidas te saate kodust välja need haavatute missioonilt tulnud, kes ei taha suhelda? Ja me saame ju aru, et, et kõik ei taha väga oma haavu, oma oma lüüasaamist oma kaotus näidata? Jah, aga, aga pigem on ikkagi nii, et kui inimene haavatud, siis ta tahab ravida, ta tahab terveks saada, ta otsib neid eesmärke tulevikus, eks ole, et saavutada oma ravis mingi etapp, mingi järgmine etapp ja nii edasi. Nad oma ravi peavad ikka saama, et, et selles mõttes ma ikkagi suhtleme nendega, et säravi toimuks. Ja minu meelest ei ole kedagi, kes ei taha ravi saada, kõik tahavad, tahavad paraneda, edasi elada. Kui palju Afganistanist tagasi tulnud kaitseväelased leiavad kaitseväes uuesti teenistust, tööd, töökoha? Ma arvan, et kõik, kes soovivad, on küll jah, ütleme, haavatute season erru läinud, aga nüüd on, nad on selgelt läinud erru lihtsalt mingi tsiviilsektori töökoha pärast, eks ole, et neil kaitseväes muidu oleks tööd ja leiba kantud. Minutite viimane rühm, kes läks afganistani, moodustati peamiselt nendest, kes ei ole varem missioonil käinud. Kas see on tugikeskuse inimeste jaoks selline teatav riskifaktor? Noh, kui ta üldse on riskifaktoriks, ta on siis nagu kõigi kogu kaitseväe jaoks, aga, aga ma arvan teistpidi, et ega, eks nendega on ka kuus kuud ennem tööd tehtud ja ette valmistatud neid, et ta ei tohiks olla nagu oluliselt suurem riskifaktor, et eraldi ei hakka te tähelepanu pöörama, et järsku sealt tuleb nüüd suurem halb öelda, aga ohvrite arv? Jah, ma arvan, et see ei sõltu ka nii väga sellest, et mitu korda on missioonil käidud, et ta, ta sõltub seal mingisugusest afgaani kohalikest oludest ja mingist muust aktiivsusest seal. Kas needsamad psühholoogid, kes on praegu teenistuses, kas neil on selliseid lahingkogemusi? Lahind kogemusi. Ma arvan, psühholoogidel ei ole. Aga kohapeal on keegi käinud ja ikka on see kasuks tulnud. Ma arvan ikka ja tugikeskuse töötajad. Tugikeskuse töötajad hetkel jah, on, meditsiiniohvitser on ise käinud missioonil meedikuna ja see on kindlasti kasuks ja see on loomulikult, sest et tal on nagu see kogemus võtta palgast. Et see on selline maailma avardav reis halb öelda jälle taas, aga, aga reisiks ta jääb. Aga jah, et eks, eks nad on nagu hoopis teistsugused kogemused ja keegi õpib välismaal, ülikoolis saab ühtlasi kogemusi, keegi käib afgaanist, missioonil saab hoopis teisi kogemusi. Ise olete mõelnud sinna minna? Noh, nii ja naa, et, et kui ma näen, et mul on seal mingi roll ja siis siis võib seda lausa kaaluda. Jah. Mis puudutab teie tööd kaitseväe tugikeskuse juhina, kas midagi olulist jäi, rääkimata? Ma ei oska öelda, ma arvan, et me läheksime olulistest asjadest. Kas tsiviilinimene üldse oskab tunda huvi nende asjade vastu, mis tugikeskuse töös on tõesti tähtsad või on militaarmaailm ja tsiviilmaailm nii erinevad asjad? Ei, nad ei ole erinevad asjad, ma arvan seda piiri nagu võimendatud või midagi ekspluateeritud üle ülearu, et ega ega sõduril kodus lapsed on ikkagi üsna tsiviilisikud, eks ole, ja naine üldjuhul ka, et ja ega see sõdur isegi tuleb ju tsiviilmaailmast ja läheb õhtul tagasi, eks ole, tsiviilmaailma, et. Olete mõelnud, kui kaua jätkub teil endal püssirohtu olla? Kaitseväe tugikeskuse juht ei ole mõeldud aga arvata, et elul on veel huvitavaid väljakutseid. Teil pole veel 40-st sünnipäevgi selja taga. Ja ei, praegu ma, need väljakutsed on vägevad. Ja see on tõesti erakordne töö, mida mul nagu õnn teha või, või selles mõttes au teha nagu muu peale praegu ei mõtle. Milline see ideaalnägemus on tugikeskusest? Ma arvan, et ideaalnägemus ongi see, et me suudame murda selle selle barjääri, et abi küsimine on nagu nõrkuse tundemärk. Et pärast seda murrangut, ma arvan, see see keskkond ongi selline. Ideaalsem. Tegemist on suvesaatega, kas te ise ka suvel puhkete? Ma eelmine nädal puhkasin Võrumaal ja kuidas suvepuhkus mõõdukas on selline aktiivsem või on tõesti nii, et viskan pikali, vaatan, puhkan. Eks sai raamatuid lugeda ja lihtsalt olla. Aitäh tänasesse saatesse tulemast kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane ja jõududest aitäh. Saadet jääb Andres Siplase soovil lõpetama ansambel Tšetrataal. Uudis pluss sume külaline.