Uudis pluss sume külaline. Uudisplussi tänane suvekülaline on mees, keda paljud tunnevad kunagise telemehena ETV-st, aga kes praegu elab Rootsis ja töötab eesti firmas, mis toob Eestisse kõige enam välisturiste. Tere tulemast, atsioonits. Suvekülalised küsime ikka, et kas, kus ja millal ta puhkab. Ütleme nii, olen juba ühe osa oma selleaastast puhkust ära kasutanud. Käisin nädal-kaks tagasi Ameerika Ühendriikides, kui ikka on alati tore minna ja olime kõigepealt Colorados, avastasin enda jaoks vanas eas nüüd veel uue spordiala, see on siis Mountin paiking, mägijalgratas. Tormasin mõistagi tegema kohe noh, niisuguse innukusega ja kallid ja, ja jalgrattad ja kõik oli olemas, aga ei võtnud rohkem aega kui päev, et aru saada, et hapnikuvarustus ei ole jõudnud järgi vajalikule koormust tasandile, nii et tegelikult ma oleks pidanud olema seal nädal aega ehk ja, ja siis oleks organism jõudnud aklimatiseerud ja pärast seda olime New Yorgis ja siis tagasi Stockholmis on nüüd olen olnud tööl, et uut spordiala sa nagu ikka igaks juhuks ei leidnud. Tähendab, ma investeerisin juba jalgratas tasse, aga tulemused tõenäoliselt annavad veel oodata. Sa oled tegelikult üks nendest inimestest, kes saab teistele ka kinnitada, et elu keskel võib karjääri vahetada küll, et kui sa oled neljakümneaastane, siis võib ja kui vaja, siis peab ka tegema elust täispöörde ehk siis oma elu täielikult muutma. Et enamasti inimesed selles eas juba pelgavad väga suuri muudatusi teha, et sina otsustasid, et aitab ajakirjandusest ja siirdusid turismivaldkonda. Miks. Aga sellepärast, et ma olin olnud piisavalt kaua juba nii-öelda eetriajakirjanik ja ajakirjandusrindesõdur korter ja uudistelugeja, kõike seda. Ja olin sattunud Ameerika ühendriikidesse Ameerika häälde tööle. Kõik oli ju isenesest täitsa kihvt ja ma arvan, et kui Ameerika hääl olek, kas kestnud edasi oleks ma tõenäo liselt mal sinu kolleeg kah edasi. Aga kuna juhtus nii, et pärast nine eleven'it septembri rünnakuid USA-s, New York'ile Washingtonile Ameerika hakkas totaalselt ümber vaatama oma asendit maailmas oma vajadusi, oma kohustusi, vajadus siis ja kõige selle raames tuli alustada sõda. Kõigepealt Afganistan plaanis siis Iraagis, siis oli riigikassal vaja ka vaadata, kust selleks raha saada ja leiti, et niisugune raadiojaam ja raadiosaade nagu eesti keel, Ameerika hääl on suht-koht ajast ja arust. Me saime sellest aegsasti teada mitu aastat nii-öelda, enne kui suures masinavärgis asjad käivad ja mul oli aeg hakata teraselt mõtlema, et kuhu ma lähen ja mõtlesin, et, Ühesõnaga, see, mis juhtus Ameerikas, see muutis kõige enam sinu otsust. Muud nute minu elu täiesti kardinaalselt, kui ei oleks terrorirünnakuid Üheteistkümnendal septembril olnud oleks tõenäoliselt asjad läinud nii, nagu nad olid, aga kuna nad nii enam ei läinud, hakkasin ma mõtlema, et kui eestikeelne Ameerika hääl minu jaoks kinni pannakse. Inglise keeles? Olgem ausad, ega ma konkurentsivõimeline ei olnud ja ega ei viitsinud ega tahtnud ka niimoodi mõtlesin, et tuleks tehase, mis, mida sa ütlesid mid-life, Jens elu keskel, niisugune karjäärimuutus, hankida endale mingi diplom või nišš või teeots, mis viiks kuhugi, kus, kus on töökohti, kus tekib uusi töökohti. Ja see, kus maailmas uusi töökohti tekkis, siis tekib praegu ja tekib tulevikus, see on turismiBusiness. Ja niimoodi ma mõtlesin, ma lähen, teen, lasid selle lihtsalt väljendajaks. Ma ei, ma ei mõelnud seda välja, vaid ma tegin selle endale selgeks, et Ats, sul ei ole mingit muud teed. Sul pole kuskile mujale minna sinna, kust uusi töökohti tuleb ja kus keskealisi ja vanemaid inimesi aktsepteeritakse. Ja, ja see on turism, üksnes turismitööstus. Sa oled ainukene inimene ka nüüd selles mõttes, keda ma tean, kellel on magistrikraad turismised soli George Washingtoni ülikoolist, et mida see õieti tähendab? See tähendab ennekõike seda, et ma sain kohe aru, et hey niisama turismi business'is on ka ju küll inimesi kes juba headel töökohtadel on üldse töökohtadel, on, et selleks, et konkurentsivõimet tõsta, midagi ära teha on, on ikkagi vaja haridust ja George Washingtoni Ülikool Washington DC-s on maailmas üks esimesi, kes hakkas siis juba 10 aastat tagasi nagu magistriväljaõpet pakkuma just turisminäeme segmendis. Ja sinna ma läksingi, asja mõte oli, kogu selle hariduse mõte on see, et vaadelda turismi kui business'it tähendab, kuidas kõikide ilusate vaatamisväärsustega Eiffeli torni, toredate vaadete taga näha ka kui vaja dollarimärki või euromärki ja kuidas teha seda niimoodi. Te ei, omanikud ei kannataks, ei reisijad, ei ehk siis turistid ei kannataks ega ka asukohamaad, kuhu minnakse, kus kõiki asju, noh ütleme nii, katsutakse, et need aga ei kannataks. Me oleme enne sinuga turismist palju rääkinud, et mida sa tahtsid nüüd kuulajatele rääkida, on see, kuidas turism tegelikult jaguneb ja jagada siis ka ühtlasi näpunäiteid nendele, kes hirmsasti reisida armastavad. Turismijaguneb niimoodi, et me oleme tegelikult, kui me reisime, oleme me iga päev üha osa turismi nagu alajaotuste sees, ma tulin nädalavahetuseks siia, et olla ema sünnipäeval, see on siis nii-öelda pereturism siis me jõudsime käia veel kus ma ei olnud 10 aastat käinud uudishimu ja kuidas seal on kõik läinud. See on kõige ehtsam nii-öelda nostalgia, nostalgia, massiturism. Kuna mulle meeldib käia surnuaedadel, ükskõik kus nad maailmas ei oleks noh, siis on see kõige ehtsam ütleme ka usunditurism või peenikene pärimusturism. Siis olime päevaga Pädaste mõisas. Kohe võin öelda, et ma olin osaga niisugusest segmendis nagu luksusturism ja siis kuulasime ka, ju jääb festivali ja järelikult olema ka muusikaturismis või folklooriturismis. Nii et kuid see on, noh, see on üks majandus või tööstusharu, kus on, on väga palju tegijaid, me kõik oleme seal osalised ja seal on hirmus palju nagu väljundeid, nii et igaüks meist kogu aeg osaleb millestki. Ma tahaks öelda kohe, kui me räägime, kui ah, kui suur see turism siis ikka on, et noh võib ju jääda mulje, et keegi, kes kuskil kuulab, mõtlen ma näen ka turistide tulevat helgivad siin ja, ja hommikul lähevad ära, viskavad prügi maha, numis kasumisest saame. Nii võib mõelda. Arvudes ma tean, et suveraadios need ei peaks nagu siia sobima, aga fakt ikkagi faktiks jääb, et eelmise aasta maailma džiidi piist moodustas 10 protsenti turism ja turismilaekumised ja 10 protsenti maailma töökohtadest. Eelmisel aastal olid seotud. Turismi, ja kui palju on neid riike veel kellele turism on põhiline sissetulek. Aga siis räägi nendele inimestele, kes reisid armastavad, et kuidas nad peaksid alustama seda mõtlemist, kuhu minna emiks minna. No kõigepealt peaks mõtlema. Kõigepealt tuleks anda järgi kiusatusele minna reisima ja tuleks vaadata seda nii-öelda reisimist, kui ühte osa meie meie 21. sajandi igapäevategevusest. Sest et väga sageli küsitakse, milline on nagu turismitrend täna. Kuidagi võib üldistades öelda, et trend tervikuna on reisida, kuhu täpselt minnakse või, või mismoodi see on juba nagu teise riiuli küsimus, aga fakt on see, et nagu meie igapäevaosast elu osast nähakse või igapäevaelus nähakse turismi ja reisimist ühe osana, vaat see on trendikas ja ma arvan, et see, see on väga hea, et see niimoodi ka maailmas on. Mingeid näpunäiteid anda on ka väga raske, välja arvatud üks, mida ma kohe meelsasti kõikidega jagan. Sest ma olen ühtaegu turismiteoreetik ja Tallinki kaudu turismipraktikesed, ma näen päevast päeva seda, mida mida reisimine ka võib kaasa tuua, kui ta võib-olla ei ole kõige paremini läbi mõeldud või läbi viidud. Et peaks nagu ette suutma mõelda, mis asjad on need turistilõksud maailmas. Nii või teisiti, me oleme kindlasti kõik sattunud mingites situatsioonides, pärast ütleme kas me ei lähe sinna, see on turistilõks. Oi, hoidke, ärge ärge minge sinna, see on turistilõks. Ja seal siin tegelikult kaks niisugust nurka, kuidas seda näha, osalt on see ju väga halb, kui turistilõks on midagi, mis on ülespuhutud, no kujutame ette hiietamm kuskil, millele on tehtud müüt juurde, mis võib-olla ka ei vasta veel tõele üldse ja siin-seal siis jõuad kohale ja müüakse Coca-Colat veel kallima hinnaga ja klišee postkaarte. Ja lõppkokkuvõttes sa tajud, et noh, mahavisatud aeg, rahalõks, vältige, püüdke teha endale selgeks, kas on see, kuhu te tahate minna. Olgu see Hispaania, olgu see Ameerika või Antarktika maa peal maa all kus tahes püüdki nagu teha selgeks, et hei, on, on see kõik õige, on see nii kihvt, kui sellest räägitakse, on see väärt seda raha? Ja teine asi turismilõksust on see, et on olemas ka lõputult palju niukseid positiivseid lõks ja võtame näiteks Eesti, Eesti kuulaja, praegu tuleb laevaga Stockholmi kruiisi ja aega on ainult üks päev kodust välja tulles päevas mõtlete te kõik läbi, et peaks minema vaatama trootningolmiloss ja peaks minema vaatama, võib olla pikk Pipi, Pikksukamuuseumi ja edasi laeva. Laeva, aga, ja mis tuleb välja, on see, et alustate oma päeva, võib-olla trotning, kaatonelts on jalakäijate tänav südalinnas ja seal nii palju poodiga, sugutükikesi siia-sinna, kohv, siin kov, seal võib olla veel midagi muudki. Ja lõpuks on aeg läinud tulla tagasi ja see oligi lõks. Mitte et see nüüd nii halb olnud, aga teised asjad tegemata. Ja ma ei ütle nüüd, et mina olen niisugune plaan alati, et kui ma lähen riiki, kus ma varem ei ole olnud, siis esimene asi, ma nagu urin hotellist järele, et said siin ehk mingi väikebussituur selles linnas, kus ma olen, et ma saaksin oma esimese ettekujutuse edasi, otsustan ma juba ise, kumma lähen, kuidas ma lähen. Ja nüüd üks tuttav ütles mulle, sa tahad bussireisile minna? Sul turistilõks? Ei ole ju? Ei ole ju, sa saad ikka esimese ettekujutuse sellest sellest kõige tavalisemast giidiga bussireisist. Aga mitte ainult esimesed, see võib ka olla teine ja. No oleneb jah, lennuväli ja kust sa tuled ja nii edasi. Ka see, need bussiekskursioonid hotellides müüdavad linnaekskursioonid või siis seesama hop on hop off-tüüpi bussindus. Need on väga sageli maailmas väga hästi läbi mõeldud ja läbi viidud ka mina isiklikult olen aastaid hoidnud seda joont, et lähen mõnda linna sõltumata, kas ma olen seal olnud või käinud, me võtame ikka ja sõidame, selle hop on hop off bussiga, sest et sealt saab kätte kontsentreeritult väga hästi selle materjali. See, see ei ole mitte mingisugune täna turule tulnud uue firmakese leiutis ja, ja ei tea kust, milles kokku kirjutatud asjad. Need on ikkagi toimetatud tõlgituna proovitud. Ja ta on, see on väga hea, mina soovitan just vastupidi, et kui kui te pole nagu kuskilt millestki alata või ei ole Juhanit Johnny kuskil võõras linna hakake sellest peale. Käige linnaekskursioonil. Täiesti nõus teda küsimus, kas ma võtan selle hotellist, kus on tavaliselt turismibüroo mingi lett olemas või lähen hotellist väljaka mööda linna otsima, osad räägivad, osa taat minu emale, super kogemus, olis hotellist ostetud Mekongi delta reis. No see oli nii suurepärane, et seal ei olnud midagi soovida enam. Aga sellel ei olegi vast nii suurt vahet, kus ta täpselt ostad, sest et ega hotell teda tõenäoliselt seda reisi ei korralda. Hotell on selles situatsioonis nagu edasi müüa ja nad ostavad mingilt keskagendilt. Küsimus on nüüd, kas sa peatusid niivõrd, ütleme heas hotellis, kes ostab headelt tegijatelt. Aga kuna sa juba ütlesid, et see oli läks nii hästi, siis kõik tundub olema korras. Missugused kohad suve endale maailmas kõige enam meeldivad kuhu sa jälle ja jälle tagasi tahaksid näiteks minna või kus sa pole käinud, aga hirmsasti tahaksid. Mis mulle väga meeldivad, kuhu ma ikka ikka lähen, ma olen. Mulle meeldib Euroopa. Mulle meeldib euro kui raha. Ja mulle meeldib nagu meie Euroopa riikide kokkukuuluvus või vähemasti sugune näilisedki soovid olla üks pere kogu aeg. Ja meelsasti reisin Euroopas tab Saksamaa mõistagi lõunat ja Lõuna-Euroopa Hispaania, Prantsusmaa väga-väga meeldib, aga ennekõike Euroopa, näed mulle see euroopalik nagu sõit, et ma sõidan Euroopa riigi riikide keskel, Euroopa Liit, mul on see Euroopa kodakondsus ja see kuidagi annab nagu asjale juurde. See on nagu minu nägemus ja arusaamine väljaspool Euroopat on minu niukene lemmikmaa, Ameerika Ühendriigid, osalt tänu sellele, et, et ma seal elasin 10 aastat või suhteliselt hästi, tunnen seda riiki tänu tööle. Tol korral sai väga palju sõita. Ameerika ei ole ju ainult New York ja Washington, kõik need itta kaldad ja, ja läänekalda ja Kesk-Ameerika ja kõik sinna juurde kuuluv jõudis saada koduseks ja saada koduseks selle määrani, et Ma elan nagu kaasa siiamaani. Nüüd ma olen kuus aastat olnud tagasi Stockholmis ja ma siiamaani elan presidendivalimistele kaasa, ma tean üsna detaili tasandil mis läheb läbi, mis ei lähe või isegi hindu ja kõike seda. Ja kuna ma käin seal ja see on, see usa kuklas taob aga niisugune karja inimese mõtte ka, et mis on popp, nagu ma näen, et tõusvaks täheks on nagu sihtkohamaade hulgas või uute trendide hulgas maailmas saamas aafrika Aafrika kasvas eelmine aasta kõige kiiremini kasvavas esimeste kuude jooksul nüüd kõige kiiremini siis peab vaatama peeglisse, asja ei ole käinud üheski Aafrika riigis siis üheski Isegi mitte Egiptus, mitte Egiptuses. Täpselt nüüd ma su pilgust aru ei, ma ei mõtle, et keegi peaks Egiptusesse eriti minema, no ükskord võib ära käia, aga ei kuulu ka minu lemmikmaade hulka. Aga, ja üks giid rääkis mulle, et kõige, kõige kõige toredam on kalastusretk Kambjasse. Oskad sa öelda, kas sa sinna tahaksid? Kambjasse kindlasti kalastusretkele, noh võib-olla mitte ma, ma ei ole kalamees, ei ole kalamees ja ma ma kahtlen natukene turismilõks, jällegi aspekt on ka see niisugune kuidas öelda, see niukseid optilised küljed, nagu näiteks ma ei lähe ealeski, ei läheks ealeski rahvuspark, ehkki ninasarvikuid gorillasid kedagi laskma sõltumata sellest, et osades Aafrika riikides endiselt selle business pakutakse, palju käivad, eks ole. Noh, see on piinlik, sealt läheb mu punane joon, ma teen kõik, et seda takistada ja võib-olla ei läheks ka kalale, aga. Ja, ja väga paljude Aafrika riikide kohta öeldakse, et meie ettekujutus nendest on midagi nii vale, kui vale üldse veel olla saab. Et kui meil on mingi ettekujutus mingist aafrika riigist, vaat siis ongi need kolm Põhja-Aafrika riigi, Tuneesia, Maroko, Egiptus või siis Lõuna-Aafrikas vabariik, kus on ka väga paljud käinud, aga kõik, mis seal vahepeal on Tansaania näiteks jaheta. Praegu Tallinkis, sa oled töötanud Seattle'is, kruiisikompaniis, kas laevad on ka sinu suur armastus? Ja ongi, ja kui me tagasi läheme selle juurde, et kui ma läksin kooli turismi vala magistrit taotlema Washingtonis siis seal oli mul ka üsna selge, et tuleb omakorda jälle spetsialiseerunud on nii nagu ikka kogu aeg läheb nagu kitsamale ja mul oli juba koolis oma töid kirjutades oli selge, et ma tahaksin kruiisilaevanduse. Mul oli silme ees üsna selge pilt ette, kuidas nad, firmad maailmas kasvavad ja kui suured nad on, need laevu ma olin näinud ja, ja siis, kui jõudsin juba selleni, et mida siis nagu teha täpsemalt, siis ma valisin oma sihikule välja Hollandi, Ameerika Cruise Line'i, kelle peakorter oli, on siiamaani Seattle'is. Ja me kodus Franklini ja leppisime kokku, et kui kool on läbi, Ameerika hääl on läbi, siis me kolime Washingtonis Washington DC pealinnas, siis sinna põiki läbi riigi Washingtoni osariigis jäätlase elame seal, mina püüan tööle saada Guysi kompaniisse. Ja nii tegimegi. Frankil on sinu abikaasa. Ameeriklane, sina oled eestlane. Elata hetkel Rootsis töötad rootsi ja eesti keelega. Mis keeles sa mõtled? Vot täpselt nii mõtlengi, et kui on mingeid mõtteid, siis kui vaatad aknast välja, siis nad tulevad mingis keskkonnas tavaliselt pea ja siis keskkond õudselt mõjutab, näiteks Rootsis mõtlen mõistagi rootsi keeles, sest et kui sa pead suud lahti tegema, midagi ütlema, siis on ju alati lihtsam kohe nii-öelda napsata kuklast, mida sa juba mõtlesid selles keeles siin Eestis eesti keeles ja siis Ameerikas jälle oleme siis siis seal inglise keeles. Kodus räägime rootsi keelt, transin, oskab rootsi keelt. Jah, jah. Üsna nobedasti, et me juba kaks ja pool aastat juba kolm aastat räägime kodus ainult rootsi keelt ja siis noh, kui on tülitses tülitseme ka rootsi keeles tekiks eluga ei tegele. Aga nüüd on muidugi jälle minu ema tahab ikkagi temaga suhelda nagu rohkem ja rohkem eesti keeles ja nad kasutavad seda Google Translate'i sinna vahepeale sellest et tekib nii palju igasugu jama, et parem mitte mõtleks õpiks ka eesti keelega. Googeldasin pisut, et sinu muusikamaitsega tutvuda ja leidsin ühe laulu. Hakkame seda kuulama, laulan eesti keeles, arva, kes laulab? Atsioonits. Sa tead, mis laul see on? Kordanud ja. Satel vaene hirmu otsa ja muud aisad ema Stot saab nüüd A põksub, süda põksub, süda hirmsa hirmul lõksus. Pese kõrvakesed, nii see vaat. Mina olen Sulo, hundipoegagi paljas, julge moega tunnermitud võitlus lõksu, püüan vanaemad laksu Läks mul lõbusamaks sihitu memmed lihtsalt kinni püütud, kinni püütud, koju koju viidud pole, ei, idu. Räägi siis pärast laulja ja näitleja veel sai. Hundi paksule, no mis laulja või mis näitleja, oh õudust. Aga see juhtus küll väga. Ja väga kiiresti läks kõik. Ma tulin Eesti televisiooni tööle 1977. aastal pärast seda, kui ma olin peale keskkooli jõudnud ühe aasta umbes füüsikat õppida. Tartu Ülikoolis kõik väga, ütleme juhused mängivad alati oma rolli ja minu elus ka ja nii ma sattusin Eesti televisiooni noorte- ja lastesaadete toimetusse tööle. Meil oli seal väga palju toredaid kolleege, üks nendest oli Uno Leies, väga hea režissöör ja väga hea režissöör samamoodi. Ja nemad hakkasid tegema 78. aastal vot seda hundi nõiakivisarja. Ja ma ei tea, kes need oli plaanitud, seal oli kuulsamaid ja tugevaid näitlejaid ka, eks ole, aga igal juhul läks nii, et unal eest oli mingil hetkel minu juurde ütles, et. Mul on üks igavene niukene niukene väike siga, ütleme, on seal oma olemuselt see tegelane. Aga kuigi ta ju oli hoopis hunt, hundipoeg täpselt et me oleme mõelnud, et see väga sarnane, nagu sinuga oma karakteri proovida sellist sissejuhatust juba ära kuulnud muidugi ütlesin ja tahan ikka ja siis oligi stuudios mingi proovid ka liigutused ja kõik ja väljaviisi pead ja maika natuke pidasin, aga ja siis hakkas, hakkasime nagu tõsiselt tegema, oli plaanitud ju ikka üksjagu seriaalis ikka mitmeid-mitmeid, saateid ja kõik need tegime ära ja üha üha rohkem ja rohkem tuli seal nagu nagu teksti ja ja nagu roll juurde, nii et lõpuks tuli tõesti laulda ja tantsida ja kõike seda teha ja päris tore oli. Ja läätse lindistus on alles meie täis. Jah, ja ütlen selle ka, et ma arvan, et miks, kui see lindistus on alles ja miks seda näidatud pärast ma olen kuulnud järgi või on see üldse, on väga rahumeelne saade seal ega mee sõdi kellelegi ka meie oleme ainult. Tahaksid nagu, et oleks tore. Aga sa olid ka pinna rahvateatris vahepeal näitlejaid. Oi jumal, see oli jah, 70.-te alguses, päris. Seal oli mul ka mingi laul, tobe, niisugune pöialpoiss ja ma käisin ka. 30 teises keskkoolis oli teatrikallakuga kool ja meil olid, et meie klassist tulid ikka tõeliselt ikka näitlejad Andrus Vaarik ja Toomas Lõhmuste ja teisi eetri inimesi veel Urmas Reitelmann, kes on kõik jõudnud sellel alal palju-palju kaugemale kui mina. Aga see sai, sealt, sai igal juhul teatud teatri nägemuse. Tulles, kui me nüüd räägime televisioonist, siis ka selle juurde, et imestusega Rootsis televisioonis töötada ja, ja mitu inimest on mulle öelnud, et, et siin tunti Stockholmis tänaval nägupidi ära, kuna sa tegid telesaateid ja, ja mis kõige tähtsam, need olid Eestit tutvustavad saated. See juhtus ka jällegi nii, et kui ma Stockholmi elama kolis Eestist Ma kolisin 87. aasta lõpus ära. Ja, ja siis alguses elasin Jöteboris, aga siis juba kaks aastat hiljem kolisin kolmi ja ikkagi oli tegemist niiskuse enesetäiendamisega, mida teha, kuidas korralikult elus hakkama saada. Ja mul oli suhteliselt lihtne algus ikkagi sotsiaalametist elik aga loomulikult tahtsime kuidagi 100 ajakirjandusse tagasi ja. Ma teadsin, et Rootsi riigiraadio plaanib midagi eesti keeles teha. Erik kuidagi õhus oli nagu hulka võimalusi ja see oli ka aeg, kus paljud eesti eesti vanad kolleegid, endised hakkasid juba käima üle Rootsis ja, ja Toomas Lepp tolleaegne Eesti televisiooni inimene oli ühtaegu on Stockholmis sealsete teledirektoritega midagi arutanud ja kuskil ei tulnud jutuks, et et televisioon oleks valmis alustama või jätkama niisugust saatesarja tegema nagu suurelt, mille nimi oleks naabermaa Eesti. Ja et mille mõte on siis nagu Rootsi Rootsi riigi telekas, tutvustada Eestit poliitilist olukorda, osta sisse filme, toetada selle kaudu nagu kohaliku filmiloomet ja nii edasi ja nii edasi ja üldse intervjueerida inimesi nagu eestluse kohta, et aga nad ei ole kedagi hetkel, kes seda võiks nagu teha niisugust ajakirjanikku, kes räägiks ka eesti keelt ja Toomasel tuli kohe meelde, väga tähtis on siin, et ma just nägin teda. Ja sealt vahetati nagu telefoninumbrid ja ühesõnaga kutsuti mind välja. Ma rääkisin neile ära, milleks mina võimeline olen ja mida ma tahaks ja, ja nad olid sellega nõus ja ja sealt hakkaski peale minu koostöö Rootsi riigitelevisiooniga. Ja me tegime saatesarja kuus aastat, saatesarjad naabermaa Eesti. See käis kaks korda kuus, väga pikk formaat, niisugune poolteist tundi kole, igav ja lohisev oli, aga tal oli suhteliselt harva vaatamise ajad ja tol korral oli nagu, nagu see ühtse balti merekontseptsioon ja aitame Eestimaad ja see, see kuulus nagu niisuguse rootsi naabri poliitilise mõtlemise, nii et me saime, me saime. Me saime raha ja me saime saate tootmiseelarvet ja me saime kõike, kõiki muid asju ka selleks hästi ja see tõesti tõi kaasa niisuguste tänava kuulsust ja teatud noh, et mingisugune. Mul õnnestus oma nime seal üles ehitada. Ja see on iseenesest ka väga tore, sest me saime osta eestist dokumentaalfilme ja Eesti televisiooni materjale ja maksta nende eest ikkagi niukses rahas, mis oli siin väärt, nii et see oli teatud mõttes missioonitunne, isegi kui need asjad eetris enamjaolt minu jaoks huvitavad ja tõenäoliselt ka väga paljudele vaatajatele, aga nimetasime. Ma leidsin su nime veel ühest kohast, mis registaks, see võis olla siis, see oli Vasaloppeti nimekiri. Et sa oled ju ka suur sportlane, Vasaloppeti nimelt on 90 kilomeetrit ja sa lõpetasid 12 tunni ja 10 minutiga, mis siis soigu lõpetasid, kukkusid pool minestunult ümber. Ei ahaa, siis siis sa just see, mida ma tahtsin, vaatasin ringi ja lasin ennast pildistada. 12 tundi suuskadel. Aga sa pead nimetama sinna juurde veel aasta enne seda juhtus see, et mind võeti nagu poolelt rajalt maha peale 60 kolmandad kilomeetrid. Kahjuks öeldi mulle, et muidu väga tore olete, aga teie ilmselt on teie kiirus ikkagi praegu nii madal, et pimedaks läheb ja mida me selle aja kinni panema ei jõua ealeski selliseid 2011, see oli 2011 ja stiimul sulle. Ja see oli nii õudne, sest et kesklinn on muidugi 11 aastat noorem, minust ei olnud suusatanud palju sealpool aastat enne tema jõudis ludinal, tegigi kõik oma asjad ära ja ootas mind juba seal finišis. Aga mina, kes ma enda meelest olla niukene, kõva suusataja ja näed, tegin nii palju taktikalisi vigu nagu valed pidurdamised ja üldse vale vale, vale, vale. Ja see oli nii alandav ja sealt võeti mind rajalt maha ja siis ootas, mainiti üksinda ja jumal tänatud, ta meid. Seal ootas buss, eks ole, selle meerist, mina testisin selle nagu häbibussiks ja pandi siis sinna äribussiviisist sinna finišisse, kus teised olid juba finišeeruvad. Jää viidi sinna ja seal säribussis oli väga piinlik, inimesed helistasid mul mobla-le kogu aeg, et mis juhtus ja niimoodi oigas, juba lõpetasid. No tead, jube ja seal mõtlesin, et nonii, see ka ei lähe. Ma teen ühe korra veel ja, ja siis hakkasimegi treenima. Nagu teistmoodi, õigupoolest mina hakkasin ja õppisime korralikult pidurdamise ja õppisin ära selle, mismoodi on paaristõukeid teha ja läksin üle parematele tehnikatele ja ja kõik see resulteerus selles, et näed, sel aastal sain läbi teha, aga see kõige stiimul number üks oli see, et ma mõtlesin, et kui tööl ka inimesed ja siis ma lähen ja nad panid, ekraan oli seinal ja vaadati ja kõik, et kuskohast see on jõudnud. Ja ma teadsin, et ma pean kasvõi veri väljas jõudma, läbida selle koha, kust eelmine aasta maha võeti. Et 63. kilomeeter tuleb uks, Beria on selle koha nimi tuleb läbi saada, sest et kui sealt on läbi, siis ma olen vähemalt ületanud, ennast sain läbi vaadanud, oleks olnud veel aega laisutadagi, siis hakkas uus õudus, et aga kui ei jõua, järgmised võivad ikkagi maha võtta veel. Aga siis ikkagi oli mu selgelt jõuan ära teha kõik ja siis jõudsin siis lõppu nad näljatunne. Kas sa tead oma kohta või kui palju sõitjaid oli, mitmes sina olid? Ma ei taha sulle seda siin hakata avaldama, aga. Aga no ma ei tea minust T1 võib-olla sadakond lõhnamaid, see, see pole tähtis muna, seal inetu võrdlus, ma ei taha öelda. Hea küll. Ja jooksumaratonidel oled sa osalenud ja kusjuures ei ole tõesti 20 aastane ju. Ei ole jah, aga jooksmine on puhas Ameerikanism minu elus see hakkaski, see hakkas Ameerikas, sest et korraga ümberringi olite, olid sportlikud inimesed ja kõik jooksid ja, ja, ja kuidagi oli seda vajalik teha. Nad tulid, mul olid kaks sõbrannat, kes ütlesid, et tuled nagu esimese jalgsi oksuks George Washingtoni ülikooli ümber toimub, seal elasime üsna lähedaseks, Georgetownis oli niisugune 10 kilomeetri jooksjad, tule, proovime ja tegin selle ära ja sealt siis tulid juba järgmised jaoks peale ja ja tead, sa, see kasvas välja maratonideks ja, ja ma leian, et see on väga. See on igal juhul mõttekas, ükskõik kui valus ja kui ta ennast ei tunne ja see on ainuke, mis oma elul oma kehale head saab teha. Ja ma teen seda iga päev siis ta jookseb iga päev. No ikka isegi siin Eestis ja ma püüan minna välja ja joosta ja olla ikka kui saab 10 kilomeetrit, näiteks. Mõnikord hakkab põlv valutama, mõtlen, mõnikord on. No tõesti ei viitsi või? Mis sa, ega sa, peremees ei ole oma sõber olema. Nii et siis pausi või lähed kohvikusse, aga see peab olema elustiil. Kõikide nende toitude juures. Kuulge, vaadake ümberringi me ainult kosumi, gurmaan oled sa ka. Ja see ongi see, miks peab jooksmas käima, sest siis saab jällegi saab süüa. Ma ütlen endale sageli, et tuleb käia jooksmas, et kui seal 10 kilomeetrit ära teinud, siis sa ei pea üldse mõtlema, et kas pasteet on paha või kas võib teha seda või teist või beseekook või midagi, siis on täiesti halloo. Tere tulemast. Tere. Aga see rumalus on, on jah, see on mulle nagu meeldib ja me oleme siin rääkinud turismile on terve hulk nagu ala alaliit, ja üks nendest on tõesti ja on olemas isegi ülemaailmne või rahvusvaheline gurmaan turismi Association, nii et see on, see on väga veiniga siis? Jah, ja väga sügisel me tahame minna, septembrikuus on prantsuse Languedoci piirkonnas, kas need veiniistandused panevad juba mitmendat aastat kokku veinimaratoni, mis ei ole mitte joomise maraton, ainult seal tuleb ka siiski ka joosta, aga juba nende koduleheküljel ja seal on nagu öeldud, et ütleme, et noh, kui see resultaat ei ole ka nii hea, et selles ei ole ka nüüd midagi katki, aga veini saab kõvasti veega veega nii-öelda kõrvuti. Aga miks see veinifirma teeb oma maratoni, on siis auhind. Vein. Imidži küsimus on, kuidas ennast oma regiooni müüt turismis on, tähendab, et kõik on ju sõltub sellest, et milline pilt, kuvand sul on nagu mingi mingist riigist mingist linnast mingist regioonist tekkinud. Ja see on, kuidas nemad seda müüvad. Ma arvan, et nad müüvad väga edukalt plussete. Seal on ka veinitootjad ju sees ja langeloki, teine me kõike ometi nagu kaval sümbioos. Jah, maratonist ei ole kunagi kuulnud langedoki treenides loomulikult. Käivad käsikäes. Kas sa oled kunagi mõelnud niisugust asja? Et kui sul oleks vaja valida oma elu sisu, et ühesõnaga, kui sa saaksid uuesti valida, kas sa valiksid ajakirjanduse kassa, valiksid turismi, turismiala, spordi või seal hoopis mingi muu ala, millega sa pole tegelenud. Oled sa mõelnud? Küll mõelt ja mul on niisugused vastused, et kui ma saaks kõike uuesti alata, siis ma mängiks lapsena palju tennist, et ma saaks mängida kas või mingilgi ajal nii, nii hästi nagu Kaia Kanepi teeb praegu või Jürgen Zopp. Ja, aga see on ka niisugune, et ühel hetkel see sport ikkagi nii või teisiti läheb. Ja siis ma olen mõelnud, et ma õpiks endale ametiks, kui kõike saaks uuesti teha makaks, loomastiks, laavaarst. Aga ma arvan, et see oli viga, ma ei läinud hakanud loomastik ma õppinud loomaarstiks ja ma arvan, et ma olen, ma võiks olla suhteliselt ja tooma psühholoog oma laamika, tahta jätad ise ja kõik nii palju, kui vähegi annab. Aga mulle tõesti meeldima saan. Ma ma saan hakkama, saan inimestega ka üldiselt hakkama, aga aga ma arvan, et ma loomadega ka ja ma ma näen, et neid väga palju ka väärkoheldakse, ma näen, et väga palju on kogu seal. Loomakaitse temaatika läheb mulle nagu korda. Ma ei ole küll enam tekitaarlen selles mõttes, see ei ole see nurk siin, aga aga ma arvan, et me väga-väga sageli maailmas on ikkagi. Loomadega ei kohelda veel leid täiesti nii, nagu peaks, nii et see on nagu see on üks teema, ma ei hakka sellesse sisenemaga loomast. Aitäh, et tänane uudis plussi, suvekülaline oli adciooritz minale, Mall Mälberg. Aitäh sulle tulemast ja kena suvepuhkust, niipalju kui sul seda veel anda. Aitäh. Uudis pluss sume külaline.