Uudis pluss suvekülaline. Saaremaa ooperipäevadel on Uudisplussi suvekülaline saarlane nüüd juba mitmendat aastat Viini riigiooperisolist bass Ain Anger, tere tulemast saatesse. Saatejuhid on laureaavia Kaja Kärner. Tänavu saab 10 aastat Teie väga edukast püüdist New Yorgis. Kui te laulsite Sealsete Filharmoonikute ka kontsert ooperi võlutud rändur esietendust kriitika kiitis, publik oli vaimustunud. Aga järgmised 10 aastat on toonud teile edu Euroopa ooperilavadel. Ain Anger, kas see on teie enese valik, et Euroopa mitte Ameerika või lihtsalt on niimoodi kujunenud? Tegelikult ma laulan nii Euroopas kui ka Ameerikas üsna tihti, olen viimasel ajal sattunud ka siin ja sobib laulda seal, kus on hea ja huvitav pakkumine. Ja sellest sõltub enamus asju, et mitte kohtunud küll ei ole määra, kus laulda, vaid just nimelt, et mis produktsioon, mis kontsert, kellega koos. Ja see on tavaliselt põnev. Kui te ei valmista ette rolli, vaid kuulate lihtsalt muusikat, tulete koju, panete mingi plaadi peale või otsite mingit muusika telekanalit või kui te istute autos mis muusikate kuulata. Autos olles siis mis raadiost tuleb, magama ei jää. Aga muidu kodus vahest just rahustav on, on Beethoven või selline, mis, mis mulle väga meeldiv popmuusikat ikka vahel kuulan ja, või, või kasvõi siis, kui raadio lihtsalt mängib ja lapsed kuulevad. Ja siis ma vahest ikka laste käest küsisin, mis, mis lause või, või kes see laulja, ega mul suurt suurt aimu sellest ei ole. Aga näiteks ja räimi Windows on on väga väga, väga ja laulja kahjuks teda enam ei ole. Aga see, mis ta teeb ja milline hääl, hääl tal oli ja, ja selline sügavus ja madala hääl ka nähtavasti see on ka üks asi, mis mulle meeldib. Kuidagi huvitav olnud. Kuidas Emivain House oleks ooperimaailmas läbi? Panin ma arvan küll, et oleks kindlasti läbi löönud, sellepärast kõik see potentsiaal olla hääl kindlasti on olemas, see sisu on olemas ja, ja see huvitav, kus just nimelt, mis, mis ooperimaailmas ka laval olles huvi pakub, kindlasti oleks, oleks ta läbi löönud. Kuulame siinkohal Amy Winehouse'i Teie sünnikodu Kihelkonnal on üks kaunimaid paiku Saaremaal. Seal on Viidumäe looduskaitseala, seal on Vilsandi rahvuspark. Seal te kasvasite üles. Jah ja see on tõesti erakordne. Kohti on üks minu minu soovidest oli kindlasti mitte lauljaks, vähendavaid, Vilsandile kaitseala direktoriks kunagi siis, kui ma koolis olin. Veel, aga. Aga seal oli küll huvitav, sellepärast loodus mulle väga-väga pakkus, pakkus huvi ja kõik, see jah, Vilsandi, sest ma sain väga palju inspiratsiooni, kes need seal linnuriik, mis seal on ja, ja kõik see puhas loodus ja ja selline tunnetami maailmast ära lõigatud. Aga samas võib, võib ütelda, kas see on vastupidi maailma keskpunkt, nii et kuidas seda defineerida enda jaoks? Kas te tahate jagada meiega mõnda mälestust oma lapsepõlvest või oma isakodust? No kodu, kõik kodustanud ainult ainult nagu hea ja soe meeles. Ma olen veel kaks õde ja, ja kasvõi juba koos ja just nimelt looduses vabadus ja see avarus ja kõik see, mida, mida võib-olla ja hiljem või ma olen alati sinna väga hea meelega puhkama jäänud ja see ongi see, et ma alati pean koju saama. Siis on see eriline seal ma tõesti tunnen ennast väga, väga hästi ja puhkuseks ideaalne koht ja rahu, mis seal on. Et see on minu jaoks tähtis. Kas need väärtused, mis olid sel ajal sa ümber, need looduslikud väärtused, kõik Vilsandi, sa said nendest juba sel ajal niimoodi aru või praegu nüüd eemal olles Ma arvan, et seal on kindlasti küpsenud tunne, nagu küpsendi arusaamine kindlasti ka, et sellepärast ma ütlesin, et mis tollel ajal võis tunduda maailmalõpp, on, võib praegu ma defineerin seda pigem maailma keskpunktina, et kuidas seda enda jaoks nagu teha. Ühest küljest küll, et kõik see kõik suur, mis väljapoole, mis on võõras ja võib olla hirmutav, aga samas samas need just nimelt needsamad väärtused, mis sealt nagu kaasa saada. Need maksavad nüüd igal pool palju rohkem kui kuskilt kuskilt mujalt. See üles kasvanud. Me teame, et Ain Anger, te kõigepealt valmistusite saama Tallinna pedagoogikaülikoolis füüsikaõpetajaks, aga siis eluviis teid laulmise juurde, te astusite muusikaakadeemiasse seal valt, hakkasite tööle Estonia ooperikooris ja siis pööre tuli aastal 1999 Helsingis Miriam Heliini lauluvõistlusel, kui te jäite silma ja kui teid juba soovitati minna ette laulma Laitse keisse, kus te saite kohe ka tööd. Kas te võite kirjeldada kui ränka tööd? Enesetäiendust on nõudnud teilt see, et te nüüd olete Viini riigiooperisolist? Ma hakkasin muusikat, õpime alles, kui ma olin 21 aastat vana ja, ja, ja siis teha seda, seda tasa, mis, mis kõik teised varem on õppinud muusikakoolis juba lapsena kõik klaverid või instrument muusikateooriat. Et seda tuli mul väga ruttu nagu teha, räägin seda nii hästi või halvasti, kui ma suutsin, igal juhul me väga-väga püüdsin. Aga see laulmine seal ei alati sees ja minu väljund, et ma teadsin, et see läheb mul igal juhul väga, väga hästi. Ja sellest ajast peale, kui ma akadeemiasse sain, sealt läks nagu kogu aeg edasi ka see, et ma Estonia teatrisse sai, noh kui ma ei olnud muusikaga kokku puutunud ja esimest korda ma käisin Estonia teatris, kui ma olin 18 aastat vana siis ma ei oleks küll osanud arvata, et kolme või nelja aasta pärast ma ise laulan sellel samal laval. Seda etendust, mis ma tookord vaatamas käisin, see oli Trovjata, see oli täiesti läbikukkunud etendus, sellepärast et üks tänabeli haige, teine pidi laulma. See oli ka haige ja siis lõpuks oli üks koorist, üks üks tenor aitas selle välja ja ma ütlesin peale seda etendust seal midagi, midagi nii jubedat, seda ma küll ei taha ja siis ma mäletan seda just, et ma olin nelja aasta pärast, laulsin selles samas lavastuses kooris kaasa. Ta oli selline selline asi, aga see eneseületamine ja seeläbimurdmine ju oli kogu aeg, et saada Estonia lavale. Laulda kooris aga kohe teha, aga Solesti väikesi väikesi sosinaid sellega ma olen küll tükk aega kooris, aga vai kooripartiisid, laulan, ma tegin alati väiksemaid soliste asi. Ise ma nimetan seda nagu roheliseks tuleks, et ma teadsin, et ma teen õiget asja, sellepärast et mul läks edasi. Mul ei tulnud selliseid tagasilööke või suuri kahtlusi. Laulmine oli kindlasti selline, kus mul oli selline enesekindlus olemas. Ja loomulikult jah hiljem Mirjam helin ja. Edasi ka Leipzigis ma oleks võinud maanduda kuskile väiksemasse majja Saksamaal, seal on väga palju ooperimaju. Ja loomulikult mul oli seal vedas väga sellepärast väiksematest tehakse seal teine tase, seal ei ole nii head dirigendid, nii head repetiitor, pianistid, kes valmistavad ette. Aga Leipzigis oli see juba parema kategooria maja mitte kõige parem, aga siis järgmine aasta. Ja kõik see, see tee oli nagu nagu sillutatud ja see läks nagu edasi ja sealt edasi ka, et kuulas seal seal ja aisa kuulis vini, stats ooperi direktor ja tegi ettepaneku Viini sõita ja tegin talle ettelaulmise, siis kõigepealt Viinis õnnestus ja siis ma mäletan, et oli veel üllatused, seal tuli üks telefonikõne, et ma pean veel ühe laulmise kohe tegema. Vot see on midagi, mis on kahtlus nüüd nüüd ei läinud vist hästi. Ja see ettelaulmine oli siis kohe, kui ma Viini läksin, siis oli nendel kavas üks kas troll Jaapanisse ja siis oli, et kas ma nüüd saan seal kommendatooriga Tandžumanis hakkama või mitte? See õnnestus ka. Tegelikult jazztantsuooperiga laulsin kõigepealt mitte siis Viinis, vaid hoopis Jaapanis. Ja see oli huvitav. Huvitav sellepärast et kommendatuaari lauldes siis minu tütar oli Gruber oma ja meie meie vanus, see on päris päris suur. Et seal ei lähe sellise usutavuse vanusevahega Ma olen kogu aeg veidi veidi võidelnud ja nüüd viimased kaks aastat ei ole enam kriitikas, et laulab küll hästi. Aga ta on liiga noor, nüüd on see ära kadunud. See on selline Leenanud nagu positiivne. Noorusel vigamis paraneb iga päevaga. Kui ma loen su saksa ja inglisekeelseid biograafiaid, siis hakkavad nad kõik peale lausega. Ain Anger õppis füüsikat ja matemaatikat ja alustas lauluõpinguid eestikeelset ja trahvid vaikivad selle maha, kas on kuidagi saksa ja inglisekeelses kultuuriruumis, hinnatakse seda kuidagi eriliselt või see on lihtsalt tegemist puhta juhusega. Ma arvan, et ta on selline selline huvitav asi, võib-olla tõesti tahetakse näidata sellist mitmekülgsust või kui aus olla, ma ei tea, miks nad seda teevad. Ja, ja võiks Eestis teistmoodi, aga see on lihtsalt üks, üks biograafiline fakt, muud ei midagi. Kes selle peab vajalikuks, kes ei tea? Aga kui sa oleksid alustanud oma lauljateed nagu enamus lauljaid niimoodi step by step, alates noorest east, see lauluõpetaja, siis järgmine kool, teine lauluõpetaja, ilma sellise iseenesliku füüsilise küpsemise, kas kõik oleks võinud minna teistmoodi? Igalühel on oma tee, ma leian seda, üks raskus kindlasti on, näiteks ma arvan ja ma usun, et me oleme päris päris õnnelik, et ma kuskile professionaarlased. Kas RAMi poistekoor ja näiteks ei sattunud? Nüüd on asi, mis tegelikult paneb piduri hiljem, kui tõesti keegi tahab lauljaks saada, paneb piduri peale, sellepärast need kaks asja ei sobi kokku koorilaulu just nimelt selline mittekoorilaulu tämber, vaid, just nimelt selline poiste, ütleme poistekooris, seal on see pill kogu aeg muutub ja areneb. Ja, ja samas on seal teatud normid nagu täitjad, tuleb need ülemised noodid seal, keegi peab need ära laulma ja ükskõik kuidas tuleb, et see toon ja see lihaste töö, mis selleks on juba niivõrd kompleksne, see niivõrd sisse, et hiljem seda muuta on väga, väga raske. Ma tean, et väga paljud tahaksid ja sooviksid, samamoodi on angiinis Viinis kuulus-kuulus, poistekoor, sealt tuleb väga palju muusikuid, lauljaid, aga mitte lauljaid. Et selles mõttes. Ma ma arvan, et see minu tee on, see on minu töö ja ma ei soovita seal seda kellelegi teisele. Need muusikaakadeemias need õppimise, et ega need ega need kerged ei olnud. Just et see liiga kiiresti, mis teistel on väga-väga pika ajaga kavandatud klaveri, Serfetcheri niuksed. Te olete kirjeldanud, et noorele lauljale pannakse Viini riigiooperis peale esimestel aastatel tohutu tempo. Te olete meenutanud, et teilgi tuli esimesel hooajal laulda 30 rolli ja praegu on repertuaaris 50 60 lavastust aastas. Kuidas see puhtfüüsiliselt võimalik? Seal on tegelikult niimoodi, et 30 rollima ei laulnud, vaid ma pidin olema valmis neid laulma ja 60 rollis on kogu repertuaar, oli, aga see ei ole minu repertuaar. Viinis kindlasti mitte. Ja minu staatus ka liinis on muutunud, ma ei ole enam koosseisuline solist, vaid vaid ma olen vabakutseline ja käin seal aeg-ajalt laulmas, selleks et mujalgi laulda saad. See, see on esimesed paar aastat ka esimene aasta esimesest päevast peale esimesed kuud, et tulebki otsustada, võetakse sind tööle, tehakse leping paljudega, ainult kaheks kuuks või kolmeks kuuks pooleks aastaks. Ja sa pead olema igas asjas nagu tugev, et just nimelt seal on üks asi ja musikaalsus on teine asi, kuidas seal laval välja näed, aga see, kuidas kasvõi sa suudad tööd, kui kiiresti sa suudad õppida, kuidas kolleegidega saad olla sellises majas nagu viin? Tegelikult ei kannata üldse intriige. See tekitab nii palju segadust ja, ja et seal saab teed oma asja kõik ja sai, sa ei pea võtma sõna teiste lauljate või, või etenduste või lavastuste kohta. Et see on nagu ainus võimalus sellist suurt maja üldse juhtide ja selle üks üks liige nagu olla. Ja samas lavaline väljanägemine või lambataju näitlemisoskus, et tegelikult see on üks suur kompleks, mis siis üks kas kontsertmeister siis, lavastaja assistent, et igaüks ja läheb direktor küsib, küsib nõu, aga kuidas ta siis on? Ja vastavalt sellele siis pikendatakse lepingut ja soovitatakse edasi ja loomulikult publiku reaktsioon. Paljud on niimoodi just nimelt noored võetakse laulma ja ta võib-olla aasta aega seal ja võib-olla ta on imeväikese osa üleüldse, tal on võimalus seda laulda, sellepärast et keegi, seesama, mida ta on nagu Cameron või mis on õppinud selgeks, siis ei jää keegi haigeks. Ei olegi võimalus, võimalus nagu lavale minna ja sa ennast näidata väikse osaga, kui sul ei olegi seda, seda võimalust, et see on ka, aga just nimelt see juhus mängib hästi palju rolli. Teie hääl on alati vormis, ei anna kellelegi võimalust end laval asendada. Ikka on sellepärast, et kõik inimesed on ainult inimesed ja, ja ma olen ikka lähevad ära. Kui on haigus, siis on õigus, siis ei ole ka midagi teha. Loomulikult oleneb rollis, kui rasked on, et kas ma nüüd suudan seda laulda või mitte. Sellepärast et on ju sellised roll olemas, kus sa pead olema 100 protsenti või 110 protsenti terve nett üleüldse seda õhtut välja või tähendab, et on olnud mitmeid-mitmeid probleeme, näiteks Wagneri ringis, kus just ootan, on võtnud omale sellise koorma peale, et ah jah, eelmine nädal ma olin natuke aega nüüd ma olen terve vaatamata sellele teise vaatuse lõpuks on läinud ja tuleb otsida asendajat ja on suur suur paanika, stress kõigile. Seda ma olen kogenud ja kolm korda juba sellest sotsioon. Klassikalise ooperiteatri kuvandi juurde ju käivad tegelikult tavamõistes primadonnad, intriigid ja kõik need muud asjad, et kui see asi miinis on niikuinii pragmaatiliseks ja lahterdatakse korralikuks muutunud kas kuidagi nagu ooperiteater, kui selline oma olemuses ka mingisuguse võlu kaotad. Küllap seal on, primadonnad on kindlasti olemas ja, ja ütleme siis, kus suur meediahuvi on loomulikult sopranit ja tenorit. Kas rohkem kui passidel näiteks on? Nojaa muidugi. Kas tassi on kogu aeg vaja, aga kas ta nüüd nii nii selline ooperis kui tenorit ei oleks, siis puuduks intriig ja siis võiks ooperi kirjutama, et jätta ja, ja ma arvan seda, et sa ooperis nii on, see on, see on elus ka natuke niimoodi. Ja, ja Bremodonnelikus loomulikult on olemas ja, ja kabiini ooperis. Aga see kuulub asja juurde ja loomulikult see peab kindlasti olema olemas olema, et on olemas tõesti ooperiarmastajad, kes teavad, teavad üsna tihti paremini kui osad solistid mis seal sisu on või jäävad kogu ooperit peast. Ja, ja siis on sellised tavainimesed, kes tegelikult loevad just sellist kõmuajakirjandust ja ja neid käes, see on tegelikult see, mis, mis müüb väga, väga hästi. Ja need skandaalid peavad nagu Hollywoodis on skandaale ja need produtseeritakse. Loodan ka ooperite maailmasse olemas selle jaoks, et teha reklaami, teha ooperi ümber glamuuri ja see on täiesti vajalik. Kas riigiooperis turundusosakond, kes produtseerib skannal ei, selleks on üsna tihti, on lauljate enda enda Management tegeleb sellega torudesse kindlasti? Midagi peab ka stabiilset olema ja nende vastupidi, kontrollivad seda, midagi liigset ei ole ja ja näiteks seal see huvi on ju loomulikult olemas ja mäletan seal etendus proove, kus on kõik saalis kõik inimesed välja, et ka asjaosalised, sellepärast et primadonnad on olnud muremaiale vormis, aga kui keegi seda proovi praegu salaja lindistada ja pärast paneb Youtube'i üles siis kõik näitavad näpuga. Nüüd nüüd on läbi, nüüd ometi ometi ta tegi vea ja nüüd on viimased päevad tal, et seda tehakse kõigepealt, inimesed vajavad, vajavad oma iidoleid, tõstavad väga-väga kõrgele, kahe aasta pärast nad on sellest juba väsinud ja siis on kõik need, kes on teda jumaldanud, teavad 180 kraadi pöörde, jätkavad maha, materdama ootavad ainult liiga, ootavad ainult seda, et sellepärast tekib tüdimus. Ja selline liigne meede ja, ja pressi huvi tegelikult laulile ühest küljest hea, sellepärast et kogu see maksmine ja taas suureneb väga-väga, aga see on mõneks aastaks, et see on oht, et kes nüüd ka sellest läbi tuleb, see on väga, väga raske ja, ja et olla kaks aastat, olla viis aastat 10 aastat rippus see on see kõige raskem. Ma üritasin ajakirjandusest kokku lugeda Ain Anger teie käesoleva aasta esinemisi ja siit mõned nopped, et teil oli jaanuaris neli etendust Viini riigiooperis Verdi ooperis saatuse jõud siis aprillis kaks kontsertetendus, vaagneritan rega siis hundingi rolliga Wagneri Valküürides, kaks etendust juunis Frankfurdi ooperis ja neli etendust märtsis päris ja kui me lisame siia teie varasemad osatäitmised, Wagneri Nürnbergi meister, lauljates Siegfried hispartsiphalis lendavas hollandlasest? No see loetelu ei ole mõistagi ammendav, aga öelge, kas see oli paras julgustükk minna saksa publiku ette saksa pikkade kultuuritraditsioonidega ruumi laulma vaagnerit ja edukalt sealjuures? Aga kas see koht oligi just nimelt seda, kus seda teha, Viinis? Võiks ütelda, et see kõige raskem koht ja ka teisest küljest ei ole see kõige kergem kohta, ütleksin mina. Seal on kõige paremat dirigendist, kes sind aitavad, kõige paremad kontsertmeistrid, kes sind aitavad. Ja see traditsioon orkestri ei kuula mitte dirigent ja mida ta teeb väiteid. Esimene viiul kuulab seda, mida lava teeb ja jälgib selleks, et kokku saada, et siis nad kuulavad hoopis lauljat näiteks ja see, see professionaalsus, et see on just nimelt see aitab nii, nii väga, et see tegelikult on seda kergem teha ja teisest küljest jälle see, et see on ju minu otsust, et nüüd ma tahan minna Palmerit laulma ja andke mulle see vahepealne maitse, oli kontsertmeistrite dirigentide soovitus. Jah, Angela, nüüd valmis, et võtaks selle või selle osa vastu ja seda teeks. Ja kui, kui selline toetus on olemas, et just varem liiga. Aga kindlasti ei lasta sind, kui sa ei ole valmis, siis võetakse keegi teine. Ja see toetus, mis on, et just, et mul oli väga kerge teha ja see, see töö, mis eelnes loomulikult saksa keel ja saksa keel vähe konsonant ja ikka rohkem juurde, nii et tatt pritsib suust suust välja ja lendab orkestrisse, nii et siis on alles piisavalt head konsonandid. Ja just nimelt see toetus on minu arust on just nimelt sellesse nagu kerge teha. Kes teist ongi nüüd kujunemas Wagneri laulja? Ma loodan, et ei sellepärast, et seda nad tahavad, väga kergesti pannakse just külge seilt Wagneri laulja, see tähendab, et sulle mingeid muid pakkumisi ei tulegi. See ei ole hea, sellepärast mul on piisavalt ka lüüriline hääl selleks, et laulda itaalia oopereid ja see on väga-väga kasulik, sellepärast kui pikemat aega vaagna reitingu laulda, siis hääl muutub jäigaks ja ei ole seda paindlikkust ja plastilisust enam olemas. Ja see on väga-väga kasulik teha, kindlasti laulda vahepeal midagi muud ja, ja loomulikult ka laule või liider agendid teha vahepeal, et see on selline väga, väga vajalik, et see senti ja jumal tänatud, et nad ei ole mulle silti külge pannud, selleks et nüüd ainult aegne kõik. Et see. Kas muusikakriitika on kunagi ka seda tähelepanekut sinna juurde tulnud, et sa laulad, vaata näidet, aga ise ei ole saksa kultuuriruumist ega saksa keeleruumist pärit inimene. Tegelikult ei ole, on ju palju, kes seda saavad ja kes ei saa, see kriteerium on just nimelt kas, kas need tingimused ja, ja mis keel esitati, mis muusika esitab, on olemas ja see hääl, hääl. Mul on selleks, et vahekümnerit laulda. Paljusid asju ma teen teistmoodi kui teised osatäitjad või ütleme, ka Wagner, on selline igiliikur ja kindlate Stampidega ja milline hääl täpselt sobib ja tohutu hulk Need, farmeri armastajad, kes kõik kuuluvad kuskile klubidesse ja seltsidesse. Ja kes teevad kindlasti, millest ma mõtlen rohkem rohkem kui lauljad ise, kes laval laulavad ja statistiliste andmete jäävad ooperid peast. Seda tausta nemad loomulikult omast arust otsustavad, kas sul on õigus seda teha, müüa, laulda üldse või, või mitte. Aga mis küsimused. No me teame, et, et eelistatakse seda nihukest, süngevõitu vene passi laulukooli ja siis itaalia ooperipassi, et kas vaagneril esse, passi, rolli, hääle tekitamise või tämbri ja nüansivorm on kuidagi teistsugune kui näiteks itaalia No kindlasti on, see on täiesti vanglerit, tuleb laulda täpselt samamoodi itaalia kooliga Itaaliale ka tolle ja väga, väga selge saksa tekstiga, et need kaks asja on, on võimalik ühendada ja kui sa seda oskad, siis sa oledki nagu sobid vahelmerist laulma Wagneri passi kohta. Ta öeldakse seda saksa keeles. Schwartz, pass, must asja, et see on oma termin just, hoopis midagi muud kui, kui, siis vene või itaalia laulukooli kohta. Igaühele oma. Teie varasemates intervjuudes märkasin, kui suurt tähelepanu pöörata Viini riigiooperi kontsertmeistritele Eestis ei räägi. Kontsertmeistrist ei räägita muidu, kui, et tegemist on solisti klaverisaatjaga. Aga seal te ütlete, et kontsertmeistril on suur osa rolli ettevalmistamisel lauljal. Ehk siis samamoodi, et tegelikult kui ma mõtlen ka tagasi, mis ma siin Eestis kuidas ma õppisin oma laulatatajate peale, viimane õpetaja Mati, bioloog, kes tegi väga head tööd siis tegelikult on ikkagi, kas siin Eestis me tegime palju kontserte ja tegime tööd koos helin kapteniga ja noore lauljana. Rauno Elbiga tegime kõigepealt esimese tsükli koos ja pärast tuli tenor. See on nagu sportlasele treening ja selle tegelikult teeb ära just nimelt klaverimängija ja kui head märkused või abi seal on ja see taju samas teie õpetaja ju häält. Ja ka see muusikaline fraas ja seal nagu trend, kui kiiresti sa suudad 100 meetrit joosta samamoodi laulmisel kui pikka fraasi sa suudad laulda ja mis seal selle fraasi jooksul teha suudad. Ja kui vabase sellele oled, siis tegelikult see on Eestis samamoodi on tegelikult kontsertmeistrite osa on väga, väga suur ja nad jäävad üsna tihti jah, väga palju neid ei teagi. Paljud suured lauljad, kellega ta rolle nagu ette valmistab tavaliselt pianistidega sead, pianistid ongi, hoitakse saladuses, sellepärast et hoida neid omal, et kui tal liiga palju tööd on, siis mul ma ei saagi, võib-olla siis tal on aeg tähisemai, minul vaja on, siis, siis ma ei saagi nagu temaga tööd teha. Pianistid on väga-väga tähtis, et see kontsertmeistrid repetiitor nimetasid. Ivari Ilja kuuldavasti on Dmitri Ifrozdovski klaverisaatja ja, ja tõenäoliselt ka kontsertmeister. Son eesti muusikale jälle üks niisugune suur plusspunkt. Kuidas teie rolli Ain Anger ette valmistate? No oleneb rolli suurusest, diktan, kui kava vaja on või ütleme, teised tööd, käed, kuidas tuleb seda osata aega aega jagada, eriti eriti praegu, kus, kus ma olen nagu vabakutseline, tuleb õigel ajal alustada, jõuda valmis ja iga iga rolliga on see, et paljud ütlevad suured rollidest, kaks aastat tuleb ette valmistada, pole kunagi nii palju. Aga on selliseid rollis olemas, kus mitte, et see ei ole mitte see päheõppimine, muusika selgeks õppimine, vaid see roll peab saama sinu omaks ja see settimisaeg, et sa teed selle töö ära, jätate kaheks kuuks seisma ja siis võtad jälle jälle kätte ja siis sa leiad see, et need sõnad sa, muusika, need emotsioonid, mis seal on, ei ole nendes noodis, on vaid nad peavad olema sinu tunded ja mõtted. Kui see niimoodi elama hakkab, siis siis alati publikule kohale ja on selliseid inimesi, kes ei ole üldse vaja pikka aega. Ka väga, väga rasked rollid õpivad väga lühikese ajaga ja, ja iga inimene on erinev. Räägime nüüd, kuidas siis tänapäeva ooperimaailmas elu käib? Selles mõttes, et kuidas kastroleerivaatori solisti elu on, et te saatelepingud ei, agent sõlmib teile lepingu kuskile ooperimajja mingi rolli peale saabute lennukiga sinna linna kohale. Ooperimaja assistent on teil vast aasta viiteid hotelli, kas te saate ennem mingi proovilaval, kas te saate kätelda oma lavapartneri dirigendiga või lihtsalt etenduse eelassistent viipeid õige kulissi taha, ütleb, et nii, siit lähete lavale, sealt kolissi vahelt, tulete lavalt välja ja kui tänulik publik on oma aplausi lõpetanud, siis ooperisolist istub uuesti lennukile, sõidab järgmisesse linna etendust andma, kas on nii? On ja ei ole ka seal täpselt erinevad, erinevad situatsioonid on sellised, kus on kogu produktsioon, ettevalmistus kestab nagu igal pool, uuslavastus vähemalt kuus nädalat. Sellepärast et lavastaja peab kõigepealt selle välja, mõtleme ja tegema, et ükskõik kui mitmes produktsioon see lauljale on see tähtis. Ja, ja siis on nagu tavaline töös ja seal on aega palju ja ootamis palju ja, ja igasuguseid emotsioone palju ja tavaline protsess. Teine asi on just sellised väga kiirelt, nagu, nagu te kirjeldasite situatsioonid on, kui keegi haigeks jääb. Just nimelt see ei ole leping, tavaliselt see leping ei ole kindlasti ettevalmistatud, vaid, vaid sa saad kaks päeva ennem telefonikõneagent helistab, et kuule, sa oled haavama, tean kas sa lendaksid sinna ja kuidas seda või teist rollis suudad sa seda praegu laulda? Kui on kolm päeva, kui vähegi lennuk lendab, siis ma üritan tellida väga ruttu video sellest etendusest ja vaadates lihtsalt läbi, kui seal ennem tehtud üks, siis ei ole suurt raskust seda teha, et, et see on selline lühimälu tekib lauljatele, et mis puudutab just nimelt režiid ja liikumist. Et see on võimalik täiesti perfektselt väga-väga lühikest aega vastavalt kaks korda video läbi ja, ja olulised punktid, mida tuleb täita ja kõik sellepärast et tavaliselt, kui sa oled rolli teinud, siis need suhted, mis laval on partneritega on tükist tükki samad. Aga just nimelt konkreetse tüki iseärasus siis see tuleb tajuda ja muuta vastavalt etendusele ja siis loomulikult kohapeal režissööri assistent, kes aitab just nimelt sikulisist läheb ja annab sulle täpselt nüüd astud lavale annab võimaluse tõesti see, et sa ei pea mõtlema asjade peale, sa oled, keskendun ainult muusika peale või seal, mis vaja on, et mitte, et ta tuli takt varem või kas ma lähen sellest uksest sisse või kuhu me siis satun. See stress nagu lauljalt ära tõesti. Aga dirigendid on ju ka väga erinevad. Jah, aga dirigent sellistel puhkudel on väga eeldus peab olema, et sa oled seda loomulikult teinud, dirigent peab olema ka kindel, et sa ei saa, mitte ei ole esimest korda, ei tee seda rolli, vaid seal peab olema, sellistel juhtudel peab olema kogemus. Ja dirigent loomulikult on kindlasti tähelepanelikum ja kõik on tähelepanek, ka kõik lavapartnerid ja üsna tihti see etendus. Kui keegi nii-öelda hüppab sisse ja teeb selle, on isegi põnevamad, toob uut energiat nagu sisse, et, et kõik on üles ärganud, seal ei ole mingit rutiini. Et kas nüüd sobib? Sa võid isegi laval mitmeid kordi, ma ütlen, et kuule, annan partnerile märku, kes on võib-olla tund aega ainult proovi teinud, et kuule teisele poole. Served, nüüd mine siit eest ära, keerad seljaga publikusse ja aitad kaasa, seda teevad kõik kolleegid ja, ja ega ega publik Kas esmapilgul hästi äärmuslik situatsioon, mida Kaja praegu kirjeldas, kas see on ooperimaailmas siiski nagu tavaline lennukist lennukiga kohale, teisest uksest sisse laulad ära, elad minema? Seal juhtub ja see oli viimati nüüd viimane etendus, 11. juulil Münchenis Valküürid ja siis näiteks Brunhilde oli täpselt tund aega saanud proovi teha. Ja see veendumus, ega siis seal lavalist liikumissuurt ei ole, et kõik see, kõik see tegevus ja, ja tegelikult just lavastus ongi selles puldist nimelt hääles. Kui sa tead, mida sa teed, veendumus, sõna täpsus, ega seal seal ei olegi nii raske seda teha üsna tihti ühe õhtu jooksul on spetsiaalselt selles lavastuses sellised võib-olla kolm, neli, kuus sellist punkti, mida sa pead täpselt täitma ja kui sa neid täidad, siis tundub, et sa oled ju seda teinud ennegi. Millise osakaalu sinu elus praegu moodustab? Ooperilaval olek kontserdilavaloleku kõrval? Ma tunnen seda, et ma olen ise rohkem ooperiinimene kui kontsertlaulja ja täpselt vastupidised inimesi, kes ütlevad ja teen kontserte, põhiliselt kauperangaa paneb, tead, ma ikka teen ühe produktsiooni aastas? Jah, kindlasti on oopereid rohkem kui kontsert. Aga need kontserdid on ka tavaliselt lavastused, kui see on selline ettevalmistusperioodiga kuue nädalile uus traditsioon, siis ta võtab palju aega ja kontserti sa saad teha kaks päeva varem kohale dirigendiorkestriga proove on kontsert, et see saab sinna aasta kavastandaga vahele panna lühemad perioodid nagu ära täita, kui õnnestub. Ja sellepärast kontserdid on väga seal teistsugune repertuaar. Tahtsin tegelikult selle küsimusega natuke jõuda, oleme ooperipäevade juurde Saaremaa ooperipäevade kavas on tänavu kaks selliste pisut ebahariliku kammerkontserti Monika kruupe, Tallinna kammerorkester ja Ain Anger ning Tallinna kammerorkester. Ja ka see kava, mis see nüüd hakkab Tallinna kammerorkestriga nendel päevadel ette kandma ei ole selline kõige tavalisem kõrvitsa perekonnanimi on seal üks, üks märksõnaks ehk siis isa ja poeg, kus Tõnis Kõrvits orkestreerinud Chatibeeri laulutsükli neli Doncychoti laulu ja, ja eesti kammermuusika sellist absoluutselt klassikat Artur Kapi ja, ja Villem Kapi romansse seadnud kammerorkestrile ja lauljale ja lisaks siis Tõnu Kõrvitsa uudisteos. Milline selle kontserdi selline saamislugu tegelikult oli, kus see lahti läks? Seal on üks asi, mis teil seal on veel tonki Šotiteema oli, oli see mõte ja seal on veel Ravelli laulud. Veel lisaks meie Alisoub soov laude ibeeri tankijati laulimale varem laulnud, aga Ravelli veel mitte kunagi ja siis teema nagu on selline idealismi otsimine elus ja ma arvan, et see on nagu minule kuidagi hingelähedane ja et see on selline teema, mis ma olen nagu tahtnud teha ja võimalusi just nimelt orkestriga seda teha, et see, see oli väga-väga hea võimalusi. Ja lisaks loomulikult, kuna Eestis on esinemist, siis Eesti publikule on kindlasti vaja ka eesti keelt kuulata. Samas mõttes, et just uudisloomingut teha, et siis ma mõtlesin, et võiks ju, võiks ju jälle ka ühe täiesti uue uue loo kirjutada. Shit heliloojatele ja kõigile on, on vaja ja, ja see nagu sobib Hiina börsilt ei ole, otseselt ei pöördunud, aga idee oli minut just et leida, et kes, kes võiks kirjutada. Ja, ja siis leidsime, et tema võiks, võiks ta olla sarnikuga ja ja Risto Joosti kätte oli selline mõte. Ja ma leian, et see siis peaks olema tasakaalus kogu asi, et mis on olemas ja kindlasti midagi uut ka kellegile pakkuda ja otsida uusi uusi töid. Ja loomulikult need tanki Šoti laulud on panevad sellepärast et nad on just samal eesmärgil tegelikult kirjutatud, mis siis, et kaks erinevat heliloojat on teinud ja kunagi oli üks Austria filmirežissöör, kes tellis filmimuusikat ja siis mõlemad mehed kirjutasid, kirjutasid samal eesmärgil, Rawell jäi hiljaks ja ravil ei saanud oma töid valmis ja, ja siis film tehti, et see on selline väga vana filmi Filmann ja Shaljaapin laulab neid laule, nii et tangeni kant, muusika, film ja ka väga sihuke huvitavalt tehtud, vana vanad hallid hallid värvid veel ja selline. Ja sellepärast ma mõtlesin ka panna seal välja Aga see ei ole ainus etteaste Saaremaa ooperipäevadel on ka üks teine kontsert, kus on taas tegemist esiettekandega, hoopis teistsugune muusika. Olav Ehala on selle kirjutanud. Sa oled Neptun ja sinul oma partneriks on Ivo Linna. Kuidas, kuidas sulle sellised muusikalised kõrvalhüpped? Tegelikult on ju väga vajalik, sellepärast see on lastekontsert ja Me oleme väga-väga huvitavalt kirjutanud, võtnud natuke parodeerinud, toonud selle ooperi võib-olla just nimelt lastele lähemale. Muusika võib olla mida, mida lapsed tunnevad kuskilt multifilmist või hoopis kuskilt mujalt, seal on ta kasutanud aidaa võidumarssi ja siis natukene väga huvitavad sõnad on leelo tungal kirjutanud ja see, see kõik kokku pandud, et see on selline, algab kindlasti, on kindlasti ooperi parateerimine siis lõpukoor ja kõik see on tüüpiline Ehala oma oma headuses ja huvitavas muusikas seal silus on just nimelt, sest et see on, see on nagu lastele ja, ja me peame ooperipublikut koolitama. Täpselt kuu aja pärast Ain Anger laulate Birgitta festivalil ja siis te olete järgmiseks Eesti publiku ees nelja etendusega oktoobris, kui lavale tuleb Estonias šarl Kuno ooper Faust fistorolliga. Mis teil sellel aastal veel teada on, missuguseid esinemisi? Teada on kõik esinemised, mis, mis on jah, võimalik, et tuleb juhuslik vahepeal mõni kõneagentuurist, kus on vaja midagi seal vahel teha. Aga septembris või sel sügisel ma olen palju vini stants ooperis, september-november-detsember, seal on Riho Straussi Elektra, kas seal on Don Carlos? Seal on simumbokaneegra, no see on üks huvitav etendus, loomulikult sellepärast, et seal on tütar, tütar sureb, siis on tegemist minu tütretütrega ja, ja minu tütretütre isaks on laval on Domingo. Nii et ma pean seal olema päris päris vanamees ja, ja Tomingas kindlasti vanem, ma loodan. Ma loodan, et, et lavagrimm ja see on hästi tehtud, see visuaalne usutus sealt ka nagu välja tuleb, et sellised rollide kokku panna lähenemised ja sobitavused. Kindlasti saab olema minul teatud raskus jääb ja seda ületada ja seda seda eelarvamust ületada käega publiku eelarvamust. Võib-olla oleks autor pidanud mõtlema selleks õhtuks, kui kedagi teist panna sinna selle rolli peale, et mind kellegi teisega kokku panna. Aga see on loomulikult, meil on väga suur väljakutsemeistri lauljad, tulevad jälle siis stants ooperis, mis on väga hea lavastus, klassikaline ja väga vaimukas, üks Wagneri tõeliselt koomiline ooper, mis kestab ja natuke võistele neljatunnid on päris päris pikk õhtu aga ta on algusest lõpuni iga iga takt väga nauditav ja tõeliselt vaimukas, tõeliselt huvitav teos. Järgmine aasta siis siis on Lendav Hollandlane tuleb minutit Milanos esimest korda. Vahepeal Barcelonas, ma pean võtma kalender ette täpselt teada, mis seal on, et ta on päris päris palju. Puhake, nii, et saate Saaremaalt jõudu koguda kõigeks, selleks viiniks Milanos, Barcelonas ja kõikideks ooperimajadeks. Ma arvan küll, et vikerraadio kuulaja annaks mulle andeks, kui me selle saate lõpus üldse ei kuulaks, ain Angerit laulmas. Me oleme välja valinud heliplaadi aastast 1999. Siis te olite veel muusikaakadeemia üliõpilane ja pianisti helin kapteni saatel. Te esitate ühe Johan Calgatrit love laulu. Kas te sellele laulule ütlete veel mõne sõna saateks? Ta on väga ammu lauldud, nii et ma ei tea üldse, kuidas see kõlab ja kas see laul on hästi-hästi huvitavat, Elle, ta ei ole lihtsalt laulvaid ballaad ja, ja see lavalisus ja teatraalsus on, on selles nagu sees, et tal on olemas just nimelt oma oma jutt või stoori mis mulle endale nagu meeldib ja, ja sellised pildid, mida on just nimelt on nagu huvitav publikule üle tuua, et selline põhjamaa legend kuidas üks üks, kes oli parajasti magama läinud, siis lõhutakse talle ukse taha ja tuleb üks suur mees ja nõuab, et raudteehobune noh siis oli tegemist oligi just Audeniga, kes tuli kuskil lahinguväljalt ja pidi edasi minema. Selline selline huvitav lugu. Rele. Sooranna ess sirvi. Respra Apoff. Tonni. See oli tund passi ain Angeriga. Uudis pluss sume külaline.