Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäeva 15. augustisündmustest minale Mall Mälberg. Elektriturul vabanemisel võivad elektrita riigihanke korras osta ja edasi müüa ka omavalitsused. See tähendab, et näiteks Tallinna linn ostab elektri oma allasutustele, kuid ootab odavama elektri hinna nimel ühinema ka ettevõtteid ja elamupiirkondi. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon soovib karmistada ka erakonnaseadust ja kirjutada sinna sisse punkti, mis ütleb, et erakond, kellel on maksuvõlg, ei tohi osaleda valimistel. Riigikontroll kahtlustab valmivas auditis Tallinnas Raamat riigile 2,4 miljoni euro suuruse kahju tekitamises. Tehnoloogia arengus on üha suuremat rolli hakanud mängima keeleteadlased, kes peaksid välja töötama need mudeleid ja tehnoloogia, mis tagaks arvutite ja teiste masinate oskuse mõista inimkeelt. Tartusse kogunenud foneetikud püüavad rahvusvahelisel konverentsil sellele võimalikke lahendusi leida. Eesti õhuväge juhib tänasest kolonelleitnant Jaak Tarjend. Saksamaa hoiatas, et Kreeka veab euroop abi jätkumiseks pidama kinni kokku lepitud kokkuhoiuprogrammist ja ei saa kärbete läbiviimiseks kahte aastat ajapikendust. USA presidendi Barack Obama administratsioon alustas viimaste aastakümnete üht kõige suuremat pööret immigratsioonipoliitikas. Programmi järgi võimaldab Obama umbes ühe koma seitsmel miljonil noorel dokumentideta immigranti taotleda tähtajalist elamis ja tööluba, ilma et nad peaksid kartma väljasaatmist. Tartu kunstimuuseumis avati näitus skulptuuri inimesed ja Võrus algasid pask pillipäevad. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil kergelt pilves ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Öösel on sooja 11 kuni 16, päeval 19 kuni 23 kraadi. Elektrituru avanemisest teavitav ametlik lehekülg avaneb 2013 annab teada, et kohalikud omavalitsused peavad juba sel aastal korraldama riigihanke, et elektrituru avanemise järel elektrienergiat osta. See tähendab, et ka näiteks suur omavalitsus, Tallinna linn võib elektrit osta ja seda elanikele edasi müüa. Margitta otsmaa küsis abilinnapea Taavi Aasaga käest, kas niinimetatud munitsipaalelekter oleks mõeldav. Põhimõtteliselt kindlasti Tallinnas me korraldame kõikidele oma ametitele allasutustele ühise elektrihanke, kindlasti selline ühishange aitab. On teada ja kindlasti oleks mõistlik, kui sellega liituvad ka ettevõtted, sest üks lihtne asi, mis juba seda elektrit odavamaks teeb, on see, et omavalitsused kasutavad ka öist elektrit suhteliselt palju tänavavalgustuse kaudu. Ehk selline energia läbimise ühtlasem jaotumine ööpäevaringselt aitab kaasa ka sellele, et ostetav energia Tallinna linn osaleb nii-öelda eraldi sellel riigihanked. Täna on ettevalmistamisel see projekt, et me tõesti hetkel eraldi, ma arvan, et see situatsioon on kõigile uus ja tegelikult ega see riigihankel osalemine ei olegi niisama lihtne. Mida rohkem avatud turu kohta infot tuleb, seda rohkem on valmis ka omavalitsusi omavahel liituma. Eks see on selline usalduse küsimus. Elanikud saavad sellest kasu avaliku ruumi kaudu kas näiteks need linnamajad või munitsipaalmajad, kus nende elanikud saavad siis skaalaga odavamalt elektrit või saavad linnaelanikud kuidagi korteriühistud näiteks. See on jällegi liitumise küsimuse. Mis puutub linna enda organisatsiooni, siis siin me oleme ühises hankes, kõik mõistsid, rahal majad ei ole mitte linnamajad, siin on niimoodi, et ka linn üürib kortereid munitsipaalmajades ja nemad tõenäoliselt osalevad hangetel eraldi küll, aga loomulikult oleks mõistlik, kui ka korteriühistud või elamupiirkonnad asumipiirkonnad, mida rohkem ühiselt hankel osaletakse, seda odavamaks kindlasti energinud saadakse. Täna istus koos erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaadati üle erakondade finantsseis eelmise aasta majandusaruannete põhjal ja tehti mõned ettepanekud põhiseaduskomisjonile erakonnaseaduse muutmiseks. Margitta otsmaa jätkab. Üsna mitmeid erakonnaseaduse muutmiseks tehtud ettepanekuid on ka varem kajastatud, näiteks kuidas eristada erakonna liikmetelt saadud raha mitte erakonna liikmetelt saadud rahast. Erakondadele peaks olema netovara positiivne. Samuti soovitakse selgelt määrata vastutus ja sanktsioonid, kuid täna tehti ka üks uus ettepanek. Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu selgitab. Kui mõnel erakonnal on maksuvõlad, et siis maksuvõlgadega erakond või ka juhul, kui on tegemist, ütleme, üksikkandidaadi või valimisliiduga, et siis nendel peaks olema takistatud osalemine valimistel, kuna nad ei ole ühiskonna ees oma kohustusi täitnud. Ja juhul, kui on tegemist niisuguse erakonnale, kes parlamenti valitud ja tal tekivad siis sellel ajal maksuvõlad, kui ta saab riigieelarvest toetusi, et siis nende riigieelarveliste toetuste väljamaksmisel kõigepealt makstaks ära maksuvõlad ja alles seejärel makstakse siis ülejäänud summa välja erakonnale. Majandusaasta aruannete põhjal on üsna mitme erakonna finantsseis oluliselt paranenud ja mõnel juhul oli eelmise aasta netotulem positiivne, aga on ka erakondi, kelle seis on murettekitav, tõdes ojasalu. Kael erakonnale sai tehtud seoses sellega järelepärimine et kas on olemas mingi reaalne tegevuskava oma majandusseisu parandamiseks, mõlemal on oma vahendid, on sügavalt miinusesse, nende jooksva aasta tulem ei anna nagu reaalset alust, et nad nägijal oleksid võimelised oma netovara nagu positiivseks saama. Mis need kaks erakonda on sotsiaaldemokraatlik erakond ja teine on kristlik-demokraatlik erakond? Täna küll ei arutatud, aga õhus on erakondade poliitiliste väljaannete kulude kajastamine valimiste kampaania aruannetes. Sotsiaaldemokraatlik erakond ja IRL ei pea infot erakonna väljaannete tiraažide ja maksumuse kohta partei saladuseks, Keskerakond ja Reformierakond aga küll. Me ei sekku sittagi kohtuvaidluses ei hakka ühe ega teise poole huvides mingeid tõendusi või seisukohti kujundama, et see on puhtalt ikkagi kohtuvaidluse küsimus. Siin tuleb juhtida veel tähelepanu sellele, et kampaaniakulude mõiste on erakonnaseaduses määratlemata, mille osas tuleb lähtuda siis lihtsalt sellisest tavapärasest arusaamisest, aga, aga selle arusaamise osas ilmselt pretsedendi andma ikkagi kohus. Vaidlust puudutab siis 2009. ja 2011. aastal ilmunud Reformierakonna trükiste Eesti Teataja Tallinna teataja reformi kirja paremad uudised, tiraaži ja väljaandmist Keskerakonna puhul, ajakirjade dirigent ja režissöör väljaandmise maksumuse ja tiraažide suuruse kohta. Lisame siia, et vastuseks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni märgukirjale ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Indrek Saar, meie uudisteportaal eile, et erakonna käesoleva aasta eelarve vetevõlgade aasta lõpuks ära maksmist. Indrek Saare sõnul on majandusaasta aruanne esitatud eelmise aasta kohta 31. detsembri seisuga ja vahepeal on palju võlgu ära makstud. Riigikontroll kahtlustab valmivas auditis Tallinna sadamat Muuga konteinerterminali ehitusega riigile 2,4 miljoni euro suuruse kahju tekitamises. Esmaspäeval saatis riigikontroll Tallinna Sadama nõukogu liikmetele auditi kohta vahearuande. Selles juhitakse tähelepanu asjaolule, et Muuga sadamasse ehitate konteinerterminali kai projekti muudeti jooksvalt ning see ehitati suuremalt ja kallimad kui esialgu kavandatud, vahendas aktuaalne kaamera. Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ütles, et sadama ja advokaatide hinnangul on neil õigus projekti muuta. Oleme täitnud kõiki õigusnorme ja tahan loota, et lõpparuandes meie seisukohtadega arvestatakse, ütles kaljurand. Kolonelleitnant Jaak Tarien võttis täna pidulikul tseremoonial Ämari lennubaasis briga kindral Valeri saarelt üle Eesti õhuväe juhtimise. Kolonelleitnant tariani sõnul on Eesti õhuväe peaülesanne katkematu koostöö NATO liitlastega. Eesti õhuväge ei saa mõõta selle järgi mitu lennukit. Meil endal on vaid selle järgi, milline NATO liitlasriikide lahinguvõime on valmis Ämarisse saabuma, märkis õhuväe ülem. Tarian on lõpetanud USA õhujõudude akadeemia, kaitsnud magistrikraadi USA õhujõudude staabikolledžis ning lõpetanud ka balti kaitsekolledži kõrgema juhtimiskursuse. Ja täna valiti uued juhid ka Eesti põllumajandus-kaubanduskojale. Koja nõukogu esimeheks valiti Andres kaupa nõukogu aseesimeesteks Aavo Mölder aktsiaseltsis Tartu Agro ja Andi Saagpakk aktsiaseltsist Saaremaa piimatööstus. Jätkame välisuudistega Liisules. Saksamaa hoiatas, et Kreeka peab Euroopa abi jätkumiseks pidama kinni kokku lepitud kokkuhoiuprogrammist. Ajaleht Financial Times kirjutas täna, et Kreeka peaminister Antonis Samaras palub järgmisel nädalal Saksa kantsleri Angela Merkeli ja prantsuse presidendi François Hollande'iga kohtudes kärbete elluviimisele kaheaastast ajapikendust. Merkeli, kes esindaja ütles aga, et Saksamaa seisukoht Kreeka reformide suhtes ei ole muutunud. Esindaja sõnul kuulab Saksa kantsler küll rassi ära, ent kogu saksa valitsuse jaoks jääb endiselt kõigi abi puudutavate otsuste aluseks kokkuleppe memorandum, mis toob välja Kreeka kohustused. Praeguse plaani kohaselt peab Kreeka valitsus järgmisel ja 2014. aastal säästma 11,5 miljardit eurot. Saksamaal vahistati neli mees, keda süüdistatakse Iraanile tuumareaktori ehitamiseks tarvilike osade müümises. Kahtlusaluseid peeti kinni pärast korterite ja kontorite läbiotsimist Hamburgis Holdemburgis vaimaris. Prokuratuuri teatel on üks neljast kinnipeetust Saksa kodanik, kolmel on aga nii Iraani kui Saksamaa kodakondsus. Kohtu ette viiakse mehed juba homme. ÜRO inimõiguste vaatlejad teatasid värskes raportis, et on põhjust arvata, et Süüria valitsusväed ja liitlased on pannud toime sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid, kaasa arvatud mõrvu ja piinamisi. 102 leheküljelises värskes raportis märgivad vaatlejad, et Süüria opositsioon võitleb president Bashar al-Assadi kukutamise nimel ja ka nemad on pannud toime sõjakuritegusid, kuid nende mõõtmed ei küündi valitsusvägede tasemele. USA presidendi Barack Obama. Obama administratsioon alustas viimaste aastakümnete jooksul üht kõige suuremat pööret immigratsioonipoliitikas. Obama võimaldab umbes ühe koma seitsmel miljonil noorel dokumentideta immigrandid taotleda tähtajalist elamis ja tööluba, ilma et nad peaksid kartma väljasaatmist. Programmi peetakse Obama katseks võita tagasi ladina ameeriklastest valijate elad. Varem on ladinaameeriklased presidenti kritiseerinud, kuna tema administratsioon on kolme aasta jooksul riigist välja saatnud 1,2 miljonit illegaali. Kui keeles puuduksid intonatsioon, rõhk, rütm, kestus ja aktsent, kõlaksid maailma eri keeled üsna sarnasena ning neid oleks märksa lihtsam õppida. Tartusse kogunenud maailma juhtivad foneetikud püüavad mõista, mis mõjutab keele arengut ja kuidas näiteks eesti keelde on tekkinud Nende vaheldus Mirko ojakivi lugu. Palk või palk tuulevõidule tihti sõltub sellest, kui pikalt sa mõnda häälikut ütles, see, mida see sõna tähendab. Akadeemik Karl Pajusalu ütles, et tihti on maailma teaduskonverentsidel õpitud foneetikutele üsna keeruline selgeks teha eesti keele foneetilisi iseärasusi ja seda just ennekõike kolme välte ja nende vahelduse tõttu. Ja oma kogemustest kunagi, kui ma Ameerikas õppisin ja mul paluti teha üks väikeettekanne eesti keele hääldusest ja ma hääldasin teist ja kolmandat väldet kas või noh, tuule ja tuulde või kalla ja kalla ja, ja minu jaoks nii selgelt erinevad sõnad, aga, aga seal teised kuulajad ütlesid, mis vahet, sellel on täpselt ühtemoodi ütled. Kui eesti keeles kodus olev inimene suudab konteksti jälgides aru saada ka vigases vältes öeldud sõnast siis juba mõnda aega on foneetikud murdnud pead, kuidas masinad sellest, mis on loogikaga tuletatav ja tunnetatav, aru saaks. Nimelt on tehnoloogia arenemas selles suunas, et üha enam toimub inimese ja masinavaheline suhtluskeele abil. Uudiseks pole ju telefonid ja arvutid, mis suudavad häälkäsklustele reageerida. Taas Karl Pajusalu. Selleks, et ikkagi arvutit panna ka keelest aru saama, peab seda mõistma ja peab seda oskama ka kirjeldada, kas või erinevate arvutirakenduste või mobiiltelefonide rakenduste tegemisel. Laiemalt räägivad keeleteadlased Tartus aga kõigist nendest prosoodilistes probleemidest mis erinevates maailma keeltes tekkinud prosoodiast ja sellest, kas ilma selleta oleks kõik keeled ühtviisi sarnase monotoonse kõlaga, räägib konverentsi peakorraldaja Eva Liina Asu. Jah, nii võib tõepoolest öelda, sellepärast et intonatsioon on ju kõik, mida me kasutame, et me ei mõtle selle peale või näiteks sõnarõhud eesti keele kolm väldet on ka üks prosoodia nähtus, millest võib-olla paljud eestlased üldse teadlikult ei mõtlegi, et keel on ju pidevas muutumises ja nii ka prosoodilise nähtustega ja siin on väga paljude ettekannete teemaks, on just nende perioodiliste nähtuste realiseerumine siis näiteks ajas või siis ka piirkondlikud erinevused. Mirko Ojakivi, Tartu. Tartu kunstimuuseumis avati täna näitus skulptuuri inimesed, mis on seotud viimaseid nädalaid lahti oleva suurnäitusega inimene poolsajandis. Seekordsel näitusel on enamik eksponeeritud töödest vaatajatelt tuntud isikud, kes on meie kultuurilukku ühel või teisel moel sügava jälje jätnud. Tartus jätkab Hedvig Lätt. Näituse kuraator Ahti Seppeti sõnul on skulptuuride toritajaks tuntud kujurid, kes muuhulgas on loonud meeldejäävaid töid kaasaegsetest, teiste hulgas oma kolleegidest kunstnikest üks põnevamaid ja mitmekesisemaid kunstnikke läbi Eesti kunstiajaloo kolimaalija tarbekunstnik Adamson Erik, kelle portree on loonud Anton Starkopf. Starkoholi eesti skulptuuri üks suurkujusid vaieldamatult üks paremaid ja tugevamaid graniitskulptuurimeistreid. Siin on meie tippskulptorite tööd värvis Anna mees, Herman Halliste, Johan Raudsep, Hille Palm, Ellen Kolk, Aime kuulbus ja maremikov. Veel on näitusel esindatud graafikustes skulptori Eduard Wiiralti maalikunstnik Konrad Mäe portree, mis on üheks näitustel enim eksponeeritud skulptuuriga eesti kunstis. Ta on väga tundlikult maaliliselt modelleeritud ja põnevalt edasi antud ühe mehe portree ja ma arvan, et see töö Wiiralti, Konrad Mägi vast ongi vähemalt meie muuseumis üks portreede, sest mis on kõige rohkem eksponeeritud kui Wiiralti juurde tagasi minna, siis vaatamata sellele, et ta suurema tuntuse saavutanud graafikuna olid aga väga hea skulptor. Ahti Seppet loodab, et näitus tekitab ka erinevaid assotsiatsioone. Herman Halliste, Kristjan raud, tuletad meelde minule Kalevipoja ainetel tehtud joonistusi teatud inimesega võivad tekkida teatud assotsiatsioonid tema töödega seoses näitusekülastaja vaatab Verdi Sanna mehe Anton Hansen Tammsaare portreed, siis ta kindlasti teeks juba mõtted tõe ja õigusega seoses, eks ole. Miks just selline näitus ja miks just need inimesed, ma tahtsin teha pronkstöödest näitus Bronxis on kunstniku esmane käepuudutus, nagu kõige rohkem tunta, tan modelleerinud, eks ole, selle teinekord on võib-olla isegi mõni näpujälg sisse jäänud. Selles mõttes ma tahtsin just nagu tutvustada seda materjali. Näitus jääb Tartu kunstimuuseumis avatuks üheksanda septembrini, raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Võrus algasid vaskpillipäevad, mis pakuvad hulga puhkpillimuusikaelamusi ning orkestri kogemusi noortele. Igor Taro käis kuulamas. Võru vaskpillipäevad pole lihtsalt puhkpillimuusika festival lisaks nädala jooksul Võrus kõlavatel eripalgalistele kontsertidele on need kujunenud alatiseks noorte muusikute täiendõpe. Kokkusaamise kohaks. Esinemiste vahel käib Võru muusikakoolis kibe harjutamine. Traditsiooniks saanud Aavo Otsa trompetiakadeemia toob Võrru kokku Eesti parimad noored puhkpillimängijad ning ka külalisi Soomest. Sibeliuse akadeemiast. Kõneleb trompetiakadeemia juhtavad nõiaeesmärk ei ole siin mitte näidata meie taset, vaid et anda eeskuju ka teistele mängijatele, võru poistele-tüdrukutele. Et edasi areneda. Lisaks elukutselise muusikutee valinud noortele algab homsest kalget orkestri kool. Järelkasv nagu pealkirigi ütleb, mõeldes kahele Võrumaal aktiivselt tegutsevale puhkpilliorkestrile, kõneleb õppejõud Urmas Himma. Näod vajavad noori mängijaid ja, ja mitte kõik mängijad, kes siin õpivad, ei pea minema elukutselise puhkle mängija teed, aga kui nad siit uksest välja astuvad, nad ei paneks pillikasti. Võru on pikkade puhkpillimuusika traditsioonidega paik ning 96. aastal algatatud vaskpillipäevad loovad alusega nende taastootmiseks, selgitab Võru muusikakooli direktor Neeme pundar. Aga need mängijad, kes on siit läinud, eks, toovad asi tagasi omal juba tulevad oma lastega tagasi ja mängivad ise, õpetavad, on suurepärased mängijad, nii et just ma mulle tundub, et Võru ongi just see õige koht, kus kus on aastakümneid puhkpillimuusikaga tegeldud ja nüüd tegeldakse ikka edasi. Vaskpillipäevad kulmineeruvad pühapäevase galakontserdiga Igor Taro rahvusringhäälingule Võrust. Ja päevane lõpuks lähemate päevade ilmast üle jääma palal. Homme jääme madalrõhuala loodeserva, kus püsib vähese vihma võimalus kuid samas peaks pilgata Eesti kohal siiski hõredamaks tõmbuma. Vähese ja vahelduva pilvisusega ilma, kohati võib sadada vähest vihma. Öösel puhub kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval puhub kirde ja põhjatuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb 19 kuni 23 kraadi. Reedel olukord suurt ei muutu. Oleme madalrõhuala loodeservas, kus ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Öösel puhub kirde ja põhjapäeval põhja- ja loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval 18 kuni 22 kraadi. Päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 14, päeval 18 kuni 22 kraadi. Aitäh Ülle Jõemaa, niisugune oli tänane Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.