Kaastundeavaldused ema kaotuse puhul oleme ka meie klassikaraadioinimesed eelile loomulikult edasi andnud mikrofoni ees, teeme seda maikuus meie järgmisel lindistusel. Tänaga toome teie ette siiski lõigu märtsikuiselt sansilt, et minna toonase vestlusteemaga loogiliselt edasi. Mälestussaade, anna klassist tema õpilastega on meil kavas viiendal mail, järgmise saate, tere Eri avatud oopus, eetriaeg jääb hetkel lahtiseks. Tõenäoliselt räägime maestro edasi vähem kui kuu aja pärast. Nüüd siis aga nagu öeldud, jätkame sealt, kus kolm nädalat tagasi lõpetasime. Kui eelmises saates jutustasime kõikvõimalikest dirigentidest, siis üks dirigent kes on minu elus mänginud võib-olla kõige suuremat rolli ja mängib kindlasti ja on edasi mulle üheks lähemaks kolleegiks ja, ja eeskujuks Neeme Järvi. Tutvus temaga on ju tõesti väga ammune. Tegelikult juba koolipõlves, kui ma käisin rauakoolis, siis oli nagu, ütleme praegu unistatakse, et oleks, oleks sul kujudeks ilus rahakoti, et või, või hea märkmik, märkmikud on, on mulle olnud. Mul on igal aastal nagu eri värvi või, või erikujuga märkmikud. Kuid koolis käies oli selline mitte õpilase meelespeaga umbes samasugune. Niisugune väikene märkmikus oli kalender sees ja seal olid statisti pildid. Nendes piltides oli, nägin ma sellist olevat koolidevaheliste olümpiaadide. Ja selles olümpiaadi märkmikus oli, oli Neeme Järvi pilt, kui ta mängis ksülofoni. Noh, Estonia teatris olime tunnistajaks, kui ta oma oma dirigendidebüüdi tegi. Kui ta juhatas juhatas minu arvates nahkhiireavamängu ja hiljem juhatas ta siis ka Carmenit. Sest suur dirigent tuli hoopis tema vanem vend Vallo Järvi. Neeme ja mina me oleme sündinud ühel ja samal päeval, seitsmendal juunil, ainult tema minust kaks aastat vanem. Ja tahes-tahtmatult. Ma jälgisin tema töid ja tegemisi kõrvalt noore algajana poisid, ma mõtlen kooli päevil juba. Ja kui ta oli võitnud kõik need kõikvõimalikud kooli Nursolümpiaadid mängides ksülofoni, siis tahtsin ma ka väga seda sedamoodi olla ja käisin pioneeride palees. Mängimas-õppimas nõude trummi ja ksülofoni mängu mängima, see oli siis Aia tänaval või? Ei, see oli, see oli seal, kus praegu on Läti saatkond. Tõnismäe seal selline, helista selline palja peaga papa, kes oli tegelikult Estonia teatris pikul flöödimängija ja selles samas tema klassis, kus õpetajateni, trummimänguga flööti käis ka veel Riho Joonase, minu kauaaegne koolikaaslane juba algkooli päevilt. Ja nagu Riho Joonas oli mind kutsunud kunagi enese asemele mängimas Sossi klubisse trummi nihutis ta mind sinna kaasa sinna helistada, juurde ka trummi mängima. Samal ajal tegelikult õppis juba ju ammu flööti ja aga ta õppis ka viiulit, siis tema isa oli, seda ma ei teadnud, isa oli tema isa, oli Estonia Teatris aldi mängija ja no eks, nii et Neeme Järvi eeskuju oli sellest ajast pole nagu nagu, nagu ees ja, ja kui ma siis hiljem sümfooniast läksin mängima ja muidugi me mõlemad olime, ma mõtlen nii Neeme kui mina olime hirmsasti vaimustunud. Tol ajal ühest filmist oli kuuluse prilüüdis film, kus mängis Roberto Benzi noore poisina käharpäine kaunis noormees, kes juhatas listi prelüüdi jäätistipli Lüdid oli tol ajal siis see lugu, mis noh, meid kõiki nii hirmsasti haaras ja kui neeme siis pärast läkski Leningradi õppima, siis oma esimesel kontserdil, mida ta siduda Tallinnas. Igatahes olid muidugi Listyply lüüdid. Ja see jäi nõnda, kumma maja lummama mind ja mitte ainult mind, vaid ma arvan tervelt seda publikut ja oli näha, et oli sündinud Eestisse dirigent, kellel olid tõesti mingisugused täiesti eriskummalised anded kontaktis nii orkestriga kui ka kui ka publikuga. Neeme õppis löökpille Kristjan vestri juures, Kristjan festivali sihukene, pisikene pisikene mehhiklane, kes mängis Timpanid Eesti raadio sümfooniaorkestris. Ja kui mina sain sinna mängima, siis oli muidugi Neeme juba juba orkestrist ära ta õppis siis Tallinna muusikakoolis Helvi Voore juures koorijuhtimist. Ja aga ta käis sümfoonia, kes siis vahel ka mängimas, siis kui me käisime, ütleme, suurte teostega nagu lisajõudu, lisajõe oli vaja seal sisse, võeti appi kes löökidest midagi teadsid ja ei teadnud ka, nagu näiteks helilooja Arne Oit, kes lõi tihtipeale hoopis tamm, tammi või kongi. Ja muidugi, kõige hämmastavam oli see, et ükskord, kui me olime mängimas Šostakovitši kaheteistkümnendat sümfooniat matsu vihasel Tartu Ülikooli aulas ja vaevu mahtus kogu orkester sinna ära ja meism neemega kahekesi kõrvuti, mängisime väikseid trumme, seal oli kaht väikest trummi vaja, siis hoidkes pidime lööma selle kõige tähtsama paugu lõi sellest kongist mööda, nii et ühesõnaga nii, nii palju jäi mul meelde helilooja Arnaisi trummi. Sibüüdist samuti nagu, nagu minu enda mitte mööda löömine üks kord eluks ajaks mulle meelde jääb, siis kunagi käis siin esimese Soome dirigendina. Minu meelest ta nimi ei minu arvates olid, kas ta ei olnudki Aalto või midagi sellist, kui ta juhatas ta Hiroshima oma oma teost Hiroshima ja ma, mina pidin lööma selle kõige kõvem pauguskuse, pomm lõhkeb ja ma lugesin pause valesti ja ma olen kõige vaiksema kohapealsele ära virutatud, kui teras oleks tiigrihüppega puu selles kongi Nuias kinni saanud, nii et ühesõnaga, vahel on möödalöömine kasuks kui ka kahjuks ka kasuks. Nii palju sellest trummilöömisest, kuid Neeme oli õppinud Christian meeste juures koos Kalju Terasmaaga kellega me siis kõik kolmekesi ühes reas istusime, muide ka Kalju teras õppis koorijuhtimist Tallinna muusikakoolis. Ja siis, kui asutati Tallinna kammerkoor sisse Kalju terasmaa juhatas seda kammerkoori. Mis sa arvad, ma lõikan vahele korra. Miks? Miks just koorijuhtimist? Sest tol ajal sümfooniaorkestridirigeerimist Tallinnas ei õpitudki ja see tuli palju-palju hiljem ikkagi lähtesee oli noh, ikkagi lähemal sellele, mis oli, ja ma olen ju vestelnud vanemalt ka sellest, et mina piinasin tol ajal hoopiski viiulit ja ja, ja minu viiuldaja karjääri lõppedes David Oyster, kes ütles, et sel poisil on võimeid sky millegiks muuks ja tema soovitas, et et ma hakkaksin õppima koorijuhtimist. Ja kuna isekad teras ma natuke mõtles, võib-olla valamise peale, võib-olla küll, sest et või mine sa tea, oli ehk siis hoopiski see trummi. Ehk see on hoopis trummilööja saatus, kui ma mõtlen, et Eestis on veel teisigi trummilööjaid, kes on dirigendiks saanud, ma mõtlesin. Nii kõlarit Eerik kõlarit, kes kaua aega vedas Vanemuise teatrit dirigendina, kes oli suurepärane trummilööja ja mängis ansamblis kuldne seitse, samuti nagu tema kuldse seitsmeaegne kolleeg Vallo Järvi. Et sul on siin vabariigis päris palju olnud, kes on saanud dirigendiks, muide, maailmas on see ka võrdlemisi teada, et mitmed löökpillimängijad, nagu näiteks sai on ka trummilööja trummil dirigendid ja kuid tagasi Neeme juurde. Kuidagi mingisugune selline eeskuju ja samaaegselt ka lähedus hoidis mind väga nii-öelda tema ligi ja ja ma vestlustes temaga hakkasin juba siis uurima, kui tema õppis Leningradis võimalust, kuidas saada Leningradi õppima ja muidugi meid ühendavaks inimeseks oli professor Nikolai Rabinovich, kes käis igal aastal Tallinnas juhatamas. Ja tänane EV-le, ma tutvusin ka selle professoriga ja kui neeme oli talle nagu poja eest, siis hiljem sain mina siis selleks kasupojaks. Kuid see määratu huvimis neemel oli meie muusika vastu, ma mõtlen, kui palju ta juba siis korjas plaat ja ja nood ja tundis huvi kõikvõimalike muusikastiilide vastu ja ta ei ütlenud äraga tol ajal mingisugustest uudisteostest orkestrites, ta juhatas Leningradi päevil Leningradi raadio estraadiorkestrid ja rahvapilliorkestrid, peaasi et olla kontaktis kollektiividega, kuni sinnamaani kogemusi saada, sest et dirigendiks saamise juures on kõige tähtsam tunduma instrumendi ja need instrumendid on ju mitte pillid, vaid inimesed, kes neid mängivad. Ja seetõttu, kui ma mõtlen ka neid Kontsert, millistel me koos istusime ja kuulasime kontserte ja kuigi tema istus võib-olla hoopis saali teises otsas ja ja, ja kui midagi väga liigutavad või kui meeldivad, vot juhtus, siis ma otsisin silmadega, kus on see inimene, kellega ma võin jagada seda rõõmu, see on nagu üksteisemõistmise leidmine. Ma arvan, et sama võib rääkida ka armastust, sest esimesest pilgust, kui inimesed leiavad 11 mees ja naine, siis muusikud leiavad ennast ka läbi nende pilkude ja ja minu ekstelt pilk alati kohtus neemega, kes kes juba kaugelt, et noh kas tõstis käe, ütles, et just just nii oleks pidanud see olema, nii see nii see on ja ja samaaegselt neemialt kunagi ei ole ka nüüd olnud mingisugune ninakas kosutav eneseimetleja, vaid väga lihtne, nii suhtlemises mitte ainult minuga, vaid kõikide orkestrantidega ja seetõttu on, on tema kui seda karjääritõus olnud aeglane ja väga mõistetav, sest et tegemist on lihtsa ja loomuliku inimesega. Ka siis, kui ta oli lõpetanud Leningradi konservatooriumi ja 93. kavandas 63. aastal tuli tagasi Eestisse ja sai üheaegselt kahe kollektiivi peadirigent, eks nii Estonia teatri kui ka Eesti raadio sümfooniaorkestri peadirigendiks täiesti mõist mõnitati, tead vähemal määral, et noormees ja lähinnatab üle, hindab ennast või ülehinnatakse teda ja, aga ma ütlen ka veel niipalju, et olid mitte rahul ja ka mitte muusikainimesed sealjuures. Ja mina leian, kuna ma sel ajal mängisin orkestris, ma leidsin, et see oli, see oli ehk üks, üks üks tugevamaid impulsse eesti kultuuriveresoonte, sest et. Estonia teater oli kuidagi väsinud, selleks ajaks oli kuidagi enam mitte enam nii jõuline rahvas käis vähe. Ja selle asemel, et kui meil oli vanasti norm ütleme, kuskil kuus esietendust hooajas, siis Neeme Järvi tulekuga sellel hooajal sündis üle 10 esietenduse ja muidugi suureks mõttekaaslaseks neemele oli, oli Georg Ots kes noh, tol hetkel oli väga võimekas ja ka ka nii-öelda noh, austatud kõik kõikide puhul, et ta väga toetas Neeme tema arvamust, arvestati tema arvamust, härrased ja sündisid sellised etendused nagu hotello ja aidaa Krummi Tautsiga palju sellist, mida väga publik armastas ja kuidas ja, ja selle, selle tõusulaine nad initsiaatoriks oli just Neeme Järvi tulek nii sümfoones kui ka ooperisse ja selle aja siis langes ka ju minu tegelikult minu dirigendi päris dirigenditöö algus, sest et Neeme usaldas mulle Kuigi ma mängisin orkestris esimesi katseid, olla assistent tema assistent valmistada ette nii temale kui ka külalis. Psühhoorkestriproove muidugi ma ei saa unustada siga, helilooja kössis selle ERSO ja Eesti raadio sümfooniaorkestri ees ja siin ma tahan väga palju ka tänama tollase Eesti raadio muusikajuhti liidi austrid, kes oli kõikidele Eesti raadiokollektiividele sellise ema eest, kes hoolitses nii estraadiorkestri kui ka raadiokoori ja orkestri ees, kes mind tegelikult siia tööle siis ja ja praegugi ma juhatan. Kui ma juhatan muuseas pilte näidata, siis ma juhatan sellest partituuridest, mille tema mulle kinkis ja siis kirjutas. Et minu dirigenditöö ei oleks, tee, ei oleks konarlik. Ravelisele Jääravelisi alles. Kuid tagasi Neeme juurde oli ka see, kes mind kutsus Estonia teatrisse 64. aastal ja tänu temale ma debateerisin VSS tooriga ja tänu temale võeti mind Estonia teatrisse tööle. Ja kui nüüd siia veel lisada seda meie omavahelist sõprust ja imelik küll oleme ju ühe alamehed. Kuid me ei ole kunagi millegi üle nii verised vaield. Sest et Meie mõtted muusika suhtes on enam-vähem samad, tema Elline anne innustada kõigest on võib-olla see, mis teda on nii kaugele viinud, et ta on ehk üks enim plaadistanud või linti mänginud dirigent, sest et see repertuaar on lihtsalt määratu ooperitest, ballettidest, sümfooniatest, vanast ja uuest muusikast rääkides. See on, näitab seda tema teda janu muusikat teha ja mul ma pean ka väga õigeks ja jälgi sedasama teed, et et juba esimeses proovis, kui ma juhatanud ükskõik millist orkestrit, ma ei, ei tee mingit kuivad Öödvaid, esimene proov on tegelikult juba sama hea kui kontsert. Et muuseas seerin täie hinge ja rõõmuga ja sellega lähevad tavaliselt kõik pillimehed väga kaasa. Ja see loob selle võimalused, et lindistamine lõpetab väga, teostatakse väga lühikese aja jooksul. Kui teine hakkab tegema mingit kuiva lugemistööd, siis see aktiivne musitseeris protsess hakkab väga vara. Ja kui nüüd mõelda ka seda, et siis kui neemes Siit ära sõitis, jäi tegelikult siia maha ikka päris suur auk Eesti kultuurilukku, kuid see tema saamine suureks dirigendiks sellest samast Leningradi konsi järgsest ajast ma mõtlen olla ja rabada kahe kollektiiv ees. Peale selle jagasime me veel ka Tallinna Kammerorkestri loomise ühisrõõmu ja ka selle orkestriga. Ma olen näinud palju vaeva ja rõõmu saanud sellest tööst. Rääkimata kõikidest kilu, muusika lindistamise eest, mida vähesest päevases töös me tegime ühiselt kõik ööd ja mõlemad oleme ka Eesti kinoliidu auliikmed. Sest mina juhatasin, ma ei tea, üle 100 filmimuusika. Siin see oli pillimeestele ka, muide üks teenistuse vorm, mitu pillimees ka minule. Ei ole see meie eraelust, et et tegelikult oleme ja olime ja oleme olnud sõbrad käsikäes käinud seda teed, võib-olla erinevates riikides. Ja kui Eestis oli täiesti tavaline Ta ei valitsuse poolsed liikmed ei lubanud kunagi, et me oleksime üheaegselt mõlemad vabariigist ära olnud, üks pidi alati siin olema. Muidugi mina olin see, kes oli rohkem siin kodu hoida ja juhatas siis seda kas teatrit või, või ERSO rohkem siis kui me jälle kokku saime, siis oli tavaline see, et teeme köögis tegid hilja suure kartulisalati ja meie ostsime siis mitu pudelit viina ja istusime õhtust hommikuni ja eksatasime läbi kõik maailma nii era- kui ka muusikaasjad. Kas seesama jätkus ka muide ka siis, kui Neeme ära sõitis ja saime temaga kokku Rootsis? Sama toimus ka nii-öelda neeme suvekodus. Kui pärnu ligidal kirbu jõe ääres istusime ja kuulasime suveti muusikat, siis on tavaline see, et ostsime suure pudeli kapsaveini ja siis panime kirbu jõe ääres vaatega merele käima. Grammofoni siis make nii palju ja ma mäletan seda, kui me kuulasime Berliusi reekviemi ja ja üles ärkasime hoopiski selle Kragime peale, mida tegi tühjalt käiv grammofon. See, et ma 80. aastal ära ei sõitnud. Võib-olla ehk seletada sellega, et ma olen vähegi enam sentimentaalne kui neeme ja sest, et 79. aastal üritas minule väga selgeks teha Moskva rongis, nüüd on aeg ära sõita, et asi läheb hullemaks ja hullemaks, muidu ta läkski kuue hullemaks ja selle asemel auku pähe rääkida, mulle tähendab seda, ta tegi hoolega koos oma prouaga kuid ära sõites hoopis tema ja mina jäin, jäin siia nagu tema oma raamatus kirjutanud, et umbes, et mina jäin tema pähe siia, tema läks minu pähe ära, sest kardeti kogu aeg, mina hüppan hoopis ära. Aga ära läks hoopis tema. Ja muidugi. Eesti jäi palju tühjemaks ilmaneemetaja ilma Arvo Pärdi. Nende kahe inimese mõju eesti kultuurile ja ka minu arengule on olnud väga-väga suur. Sellest momendist sorry, seal rääkida. Küllap ei ole mina ainukene võib-olla see kummaline, et mina ka nimelt ma olen ainult diagonaalis Neeme raamatu sirvida mul endal ei ole veel. Kas ta kirjeldab seal ka ja kui palju sina tead seda dramaatilist ära minema, see hetk just ja mind huvitab, ekstra väga räägiti siin nihukesest niinimetatud Pullast Pullast, mille, millest esitas siis keskkonna Teele need olid need nõudmised, mis ta esitas, tingimused, mis tingimustel ta jääks siia selle, nende seas räägiti vähemalt sel ajal mullaga, et oli, oli ta nõudis, nõudis kortereid, orkestrantidega ja nii edasi ja nii edasi. Hooned veel. Oskad sa midagi ligemalt rääkida, kinnitada? No tõtt-öelda, see mina neid nõudeid oli, tundus nii palju, mis minule loetled, et, et see tunduski, et, et see ei ole täidetud tav toonases NSV Liidu ENSV tingimustes. Läks nõnda naelari üle piiri nalja poole peale, sest ta ütles näiteks, ütles, et kuu alguses ta ei tohi mängida seda Nõukogude Liidu hümni sellepärast et nüüd tuli välja uusim või teises helistikus. Ja asi polnud selles, et kas, kas sõnad olid muulased ja üks punkt oli juures või mitte. Kuid fakt oli see, et otsus oli tehtud ja, ja ta oma otsese täitis. Muidugi igaüks talitab oma nägemise järgi, minule oli mõeldamatu, et ma jätan siia maha oma ema ja ja oma lapse ja, ja, ja oma teatri ja ma ei olnud selleks suuteline ja sest et minu perekond oli, oli küll mitte nii suur, aga minu perekonda kuulus ka Estonia teatri 500 inimesega. Ja ma ei saanud sellest ka loobuda siis, kui, kui, kui ERSO delegatsioon tuli minu juurde ja palus, et ma hakkaksin ka ERSO peadirigendiks, et ma käiksin sedasama rada pedaal käis läbi Neeme 63. aastal kuid mina keeldusin sellest ja soovitasin hoopiski, et selle koha võtaks vastu Peeter Lilje, kes oli just värskelt konservatooriumi lõpetanud ja oli Estonia teatris alustamas oma teed. Ja kuigi algul see oli ta kollektiiv võrdlemisi sellisel ebalevalt seisukohal, kas ikka, kas ikas Peeter suudab sellega hakkama saada, kuid nagu elu on näidanud, et et need 10 aastat peda, Peeter Lilje vedas seda kollektiivi olid vägagi tõhusad, tulusad aastat. Orkestri tase ei langenud, orkestris tuli uus generatsioon, temaealisi mängijaid orkestriga ühe ühendus, palju eesti uut heliloomingut, ma mõtlen Peetriteerimist eriti ütleme Sumera, Tüüri kuulbergi ja paljude teiste nooremate heliloojate loomingu nii etni mängimisel kui ka salvestamisel. Et asi on kogu aeg siis omanud oma avaloomulikult kõrge ja ja kui, kui ma mõtlen kasvõi selle peale, et, et kui mina sain Estonia teatrisse tööle 64. 65. aastal, siis oli Estonia teatris dirigentidega ainult Kirill Raudsepp, Vallo Järvi, Neeme Järvi ja minule tehti siis eraldi koht. Kui mina hakkasin Estonia teatri peadirigendiks ja tähendab, Plaan oli ministeeriumi plaan oli, et ma hakkaksin peadirigendiks pärast seda, kui ma naasen Moskvast 91. aastal. Vabadus 71. aastal. Kuid ma ei tundnud, et mul on küllaldased liha kontide ümber, et seda kohta pidada ja ma palusin, et mind mitte ei pandaks selle peale, kuigi neeme oli juba siis selle seisukohal, et ma peaksin hakkama seda vedama. Ja ma asusin sellele kohale alles 75. aastal. Nii et kuskil peab arvestama sellega, milline on millise inimese inimeste unistused, nende täituvus, protsessid, seda ei maksa kiirendada. Kuid peadirigendiks olemise ajal oli mul siiski hea meel selle üle ja on siiani hea meel selle üle, et ma sidusin Estonia teatriga kõik Eesti noored dirigendid ja mitte ainult noored, Ma mõtlen Estonia teatris, alustasid oma teed. Peeter Saul, Tõnu Kaljuste kõik need nimed on ennast jäädvustanud siiski Eesti kultuurilukku väga, erinevatel, mu erineval erineval moel. Kuid see on minu arvates on rikastanud meie muusikapilti üldiselt. Kas kinnitad seda arusaama või muljet, mis jäi N Liidu ja raudse eesriideaegadest. Et meie N Liidu dirigentide väliskas trollide puhul üsna palju kirjutatud see programmi, et ei olnud mitte dirigendi ega sealse vastu võtta omavaheline kokkuleppeline? Ei, kindlasti mitte ja sellest ma olen küll meie vestlustest siin rääkinud, et et vägagi kontrolliti tollast nõuda niinimetatud rasvaprotsenti, et igas kavas pidi olema nõukogude helilooja teos, oli ta siis hea või halb, aga sissi muidugi sai neid ametnikke petetud, et seega kokku lepitud telefoni teel hoopis teises kavas, aga aga üles kirjutatud hoopis Petrovitš Sidorovid Ivanovitš, äkki seda ei usu olemaski? No ma tulin selle juurde praegu just tagasi nende tagamõttega. Nimelt kui Neeme Järvi siit lahkus, lausa ta ju deklareeris, et hakkab seal väga palju eesti muusikat tegema ja huvitav, huvitav. Me arvasime, et küllap seal ka ikka on omad tingimused ta ka tegi seda ja just nimelt plaadistuste tee teelima. Oled sa seda sellega päri, et see 10 aastat, mis Neeme tegi, sealt tööd enne N Liidu kokkuvarisemist, see 10 aastat tegi ta tohutult palju, see tuli tegelikult kasuks eesti muusikale Etacinterale. No ja ma ei tea, kui palju sellest kasu on. Ma arvan, et Eesti muusika propaganda Vat asja asja kahe otsaga nimetuse nendes otstes on, on mõlemas otsas on oma tõsija oma vale. Ma arvan, et need oleks olnud väga vaja Nendel aegadel kuni siiani välja siin vabariigis ja aga Neeme oli teinud ennem nime kui, kui vene dirigent ja neeme ei, ei juhatanud minu arvates esimeste vähemalt viie-kuue aasta jooksul sugugi mitte eesti muusikat, sest et teda ei võetudki mingisuguse eesti dirigendina teda seal olid kaheksakümnendad aastad ja just nimelt teda võeti just kuigi ta oli välismaal mitte sugugi nii väga tuntud, ta oli läbi löönud Ameerikas koos esinedes koos Nõukogude Liidu orkestriga ja Metropolitan ooperis juhatanud Oneginit ja ta isegi väga elas seda ülejäänud, ükskõik mida ta, mida ta ka ei pakkunud, kui välismaal juhatada võeti seda siiski kui vene muusikaspetsialisti Vene või Nõukogude dirigenti eesti muusikast ei olnud. Tol hetkel ei võetud seda üldsegi arvesse, sest et et seda ei võetud eriti tõsiselt, kuigi tema suhe Rootsi kus on väga suur eestlaskond olemas ka seal, kes algul dikteeriti vägagi palju Kawase sealtpoolt, et oli vaja saada ennem suureks dirigendiks, kelle arvamust väga arvast arvestatakse. Ja siis oli neemel tee lahti, siis algas Eesti muusika salvestamine, minutise esimene Eesti muusika nii-öelda tõsiseltvõetav sallesson. Üks väike plaat, kus on? Kus on Eesti Ellerit ja vapilood niisugused? Jah, need nii algas vaikselt peale, aga muidugi sellest ei maksa üldsegi. Kahelda, et tegelikult on ta ikkagi olnud Eesti muusika lipulaev välismaal väga suur tänu sellele, et tema autoriteet muusikamaailmas on olnud kasvamas ja nüüd on ta noh, nagu tema võib dikteerida, millise kava ta tahaks järgmiselt plaadistada, kuid tema algaastad olid välismaal ikkagi esimeses järjekorras, kuigi ta tahtis, ütleme, juhatada lääne muusikat, aga ma räägi, räägi juba isegi mitte eesti muusikat, lääne muusikat, ka seal ei võetud tõsiselt. Ja praegu tuli välja üks, üks seeria heliplaate Neeme Järviga minul tema noorusaastatest, mis on salvestatud veel Nõukogude liidus ja väga palju just erzoga ja neid on kuskil kuus või seitse plaati, mis on fonoteekidest nüüd jõudotseedeedeks ja seal neeme väga üllatunud, tänab seda firmad, kes on leidnud üles kõik need vanad Salvasse, seal on rammiga ja seal on sõitjakoviga marja kliinbergiga salvestades nii Moskva kui ka erzoga kui meie orkestriga. Nii et need firmad neid noppimas käisid, aga seal olid väga lihtne, olid ju olemas Moskva või see üleliidulise raadio fonoteegis, eks ole, sealt võetakse praegu restaureeritakse varrukate ja antakse neid välja, kusjuures autorikaitse on siiski veel nii nõrguke, need sinna vahele ei saa, keegi teenib selle pealt raha. Kuid ma arvan ja matriitsi olid Moskvas, kõik on primaarne ja nii et nii et väga niisugune on olnud see, no ta tee rajamise algus, ma arvan, Eesti muusika läbilöömiseks välismaal, kuid mitte vähe ei ole selles kaasa aidanud ka ka välismaal. Olev eestlaskond, ma mõtlen Tubina plaaditamise alguse selleks, et saada raha, tehti korjandus, kus teeme, kirjutas Eesti Päevalehes ma mõttena roosimust tehes. Eestlased annaksid, toetaksid raha hankimisel, et plaadistused ära Tubina sümfooniad ja nii plaadifirma pisi abiga ja tema direktori Robertson paari ettevõtmisel plaadis terad, Tubina sümfooniad. Ja sedakaudu ma mõtlen, hakkas levima Neeme Järvi nimi kui eesti muusika propageerija, palju rohkem. Pärast seda juba tulid kõik teised loodia muutena, ütleme tipuks on nüüd olnud juba need mammutteosed, mida ta paistanud siin ja ette kantud kuni Austraaliani välja. Nii et neeme roll on olnud eesti muusikas väga ja väga suur ja on seda ka praegu. Ja, ja minu elus on ta mänginud vägagi kaalukat osa. Üks asi on loomulikult elav kontserditegevus ja hirmus tore, ükskõik, on see siis Austraalias või Lõuna-Ameerikas või joogis või niukses bostonis, kus minu teada Tubina viiendat sümfooniat 405-l kontserdil järjest mänginud. Ma võtaksin, et kuskil kolm aastat tagasi Eesti vabariigi aastapäev, kui rääkida sellest tagasi tulla kasvõi selle 81. juubelijuubeli, vaid aastapäeva juurde, siis minu meelest neli aastat tagasi juhatas Neeme Järvi Tubina viienda sümfoonia ja mina Tubina viiendat sümfooniat. Neeme Järvi, New Yorgi filharmoonia ja mina Clevelandi filharmoonia maailma kõige kuulsam orkestrist samal päeval, see on Eesti vabariigi aastapäeva otseebee suguse kummardus vabariigile. Mitte see viimane rida Estonia teatris. No ja ja väga olulise kontserdi puhul siiski on ka see, et saalis istuv mitte ainult eestlaskond väitust, et noh, see kodurahvas kodurahvus tähendab, et, et siis me oleme rahvusvahelised. Tähendab me Eesti muusika rahvusvaheline minu meelest, kui, kui Rootsi majas tuleb eesti koor, teeb Eesti muusikat ja kuulad ainult eestlased, rootslased läheb see ju mööda. Ma arvan, et ma olen, ma võiksin vedada sinna teise paralleeli, see on üks omaette lugu. Kuidasmoodi. Et sa nimetasid siin seda, et et neemel olid omad tingimused, kui ta siit ära läks. Ma mõtlen väikseks tingimuseks või tõukeks selleks ära minemiseks, kuigi sinna oli segatud ka poja haigus vale ravimina, mõtlen Paavo. Terviseprobleemid, kuid enne seda oli ta saanud võrdlemisi kõva kolksu või mülksu. Kunstiline juht hiljem oli kutsunud Neeme külla Savonlinna mitte dirigeerimaivaid külla Savonlinna koos perega ja kui talle öeldi, see küllakutse ära. Ega see solvumise aste polnud teab mis väike. Ja selleks näiteks, et, et saada luba pidi käima siis keskkomitees. Ja kui, kui selleks loa andjaks oli, siis kas kõige kõrgem, kas esimene sekretär või kolmas sekretär. Ja kui see luua, siis tühistati, siis oli põhjust selle üle väga järgi mõtelda. Tahaksin siia tõmmata ühe paralleeli aastasse 1985. Nimed 1984. Olin ma pärast seda, kui oli tükk aega vaielnud ja läbi siiski surunud selle ehk elu kõige raskema kastrolli, nimelt Estonia teatri külalisesinemised Rootsi kuninglikus ooperis. Ja kui need olid menukat möödunud, siis tänu sellele kast rollile ja sellele näitele, mida ma enesest jätsin Rootsi ja nendest kontsertidest, mida olin juhatanud tegi tollane Rogosi ooperi direktor Lars av malm burg mulle ettepaneku saada Rootsi kuningliku ooperi peadirigendiks. Üheks soovitajaks oli ka tollane Stockholmi filharmooniaorkestri kontsertmeister Leo Berliin, kes oli mind jälginud varem sümfooniakontserte dirigentidega dirigendina ja muide, ma tsiteerisin ka Stockholmis hoopiski võõra muusikaga vaid Tubina sümfoonia, aga nii et Harri Kiisk, kes oli sellel kontserdil, kirjutas sellest ka arvustuse ja mul oli hea meel, et Rootsi eestlaskond tookord võttis nüüd vägagi soojalt vastu. Ja kui see ettepanek tuli ametlikus korras ministeeriumisse Estonia teatrisse Moskvasse, siis pidi pidin majja saama ka ju loa tol ajal Nõukogude Liidust Tulevad dirigenditöö teises välisriigis oli peaaegu et võimatu, selleks oli luba antud ainult kenaadirustesseskile. Ja nii kõndisime me siis tollase Estonia direktori Ants Sõbra ja Aarne Mikuga keskkomiteesse, sest kultuuriministrist oli sellest vähe. Pidi minema tollase keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino juurde. Seal oli võrdlemisi konarlik eesti keel ja ega see vene keelt käiviti nii-öelda ülikultuurne ei olnud, kuigi tema naine oli ta kodu koduooperilaulja kes näitas üles tahet. Võttis meid vastu ja jutt käis muidugi vene keeles ja siis vaena tükk aega mõttes. Ja kuna ta oli saanud Täna on see tähendus muusika, allegro Beethoveni klaverikontserdis number viis sest mängib Anna Klas ja dirigeerib Eri Klas.