Rikkalikule pärandile toetuv Euroopa kultuur on kaotanud ühe oma väärikatest esindajatest 18. mail vaid 10 päeva enne 80 seitsmendat sünnipäeva. Suri 20. sajandi üks mõjukamaid lauljaid. Juba eluajal legendiks saanud saksa bariton liitrifišerdis kaugkelle esituses kõlas Franz Schuberti muusikale laul pühale kunstile millele laulja pühendas kogu oma pool sajandit kestnud muusiku karjääri. Saksa laul ehk liit kujuneski Fischer diis kao nii-öelda firmamärgiks. Tema seatud rajajooni mööda astub praegu uus põlvkond lauljaid, kes just teda enda eeskujuks peavad. Olgu selleks siis postrich, maak, päädmar või Matthias kört. Aegade unustusse kaovad sageli ka need, kes mäletamist väärivad aga ajakaalukauss vahel ka heldelt ja õiglaselt toimida lisades olnule väärtust ka siis, kui suur tundmatu ajalikule elule kriipsu peale tõmbab. Legend jääb. Kaunid hetked, mis veedetud kontserdi või teatrisaalis talletavad parimal juhul meie emotsionaalses mälus. Ja kui heliplaati või raamatut appi võtta jääbki enamik nimesid vaid ähmaseks kuulduseks. Kui paljud teavad või mäletavad kuulsat saksa bariton tiitrifišerdi skaut, kes kodumaal ja mujal Euroopas tuntud ja armastatud oli nagu kunagi ehk Georg Ots Eestis. Õnneks on olemas heliplaadid internetti raamatud. Ja ehk aitab ka alanud saade kergitada unustuseloori lauljalt, kes tegelikult peaks heliplaatide ja raadio vahendusel tuttav olema ka meie muusikasõpradele. Eestis on neidki, kes mäletavad Ta esinemist omaaegses Leningradis. Muljeid Fischer diskokontserdist jagab muusikateadlane Maia Lilje. Ei mäleta täpselt, oli see igatahes 80.-te aastate alguses, kui sõitsime spetsiaalselt Leningradi kuulama Dmitri Fisher diskokontserti kus olid kavas Hugo Wolfi laulud. Dietrich Fischer, disko nimi ei olnud mitte kaugeltki võõras. Usun esimesed kuulamismuljed on Nendest 60 61, ehkki esimeste heliplaatide näol, mis meile siia temaga jõudsid. Aga teadmine näha ja kuulda laval kahte nii võimsat korüfeed nagu Svjatoslav Richter, kes oli tolle kontserti partner ja, ja discaud oli erutav juba enne kontserdi algust. Ja see kontsert oli eriline selles mõttes, et publikul paluti kohene algust laulude vahele mitte plaksutada. Et kindlustada siis kontserti, terviklikkus? Omamoodi askees ümbritses kogu seda õhkkonda äärmine lihtsus, ei mingit mängupartnerite vahel, ei mingit flirtimisest publikuga. Dietrich Fischer diskav, kes on ju suurepärane ooperilaulja, ei mängi laval. Ei kehastu publiku silme ümber ühelt laulult teisele, see ümberkehastumine seesmine psühholoogiline ei kasuta väliseid, sest keskendub siis laulu olemusele. Üllatav oli see, et Wolfi laulude maailm, mis tookord oli täiesti võõras kandus saali erilise täpsuse või erilise selgusega. Titrifise diska kunstis on üheks oluliseks komponendiks sõna laulda sõna väga selgelt ja markantset rütmiseeritud sõna. Võiks öelda, et disko on üks esimesi, kes tõi kammerlaulu intiimsest kannatlikkust ringist välja avardas dünaamilise skaalat äärmusest äärmusse ja poldilaulud, mis on oma loomult äärmiselt ekspressiivsed. Ma ütleks isegi orkestraalsed. Vaat nende laulude kujundite ring tuli esile erilise Veenusega. Tahtis? Kõlas Hugo Wolfi laul, uus armastus klaverile Svjatoslav Richter Dietrich Fischer Disco viimane esinemine lauljana pärast 45 aastat kestnud pidevat lavategevust oli 31. detsembril 1992. aastal Kaala kontserdil Baieri riigiooperis Münchenis. Seejärel tegutses ta õpetaja, dirigendi, sõna-, kunstniku, maalikunstniku ja kirjanikuna. Renessaansliku haaret jätkus tal kuni kõrge vanuseni. Aga sündistid rehvisherdis kaua, 1925. aasta 28. mail Berliinis keskklassi haritlaste perekonnas, mille juured ulatuvad saksa aadlike diis kaude klanni perekonnanime. Disko võttis isa Albert Fischer 1934. aastal oma ema järgi, kes põlvenes kammerhärra fondis kaust, kellele Bach kirjutas oma talupoja kantaadi oma isalt päris tiitri suure energiaAga kalduvuse introverdsusesse. Mõlemad omadused kandusid üle ka tema musitseerimisse. Napp väljenduslaad viitab vajadusele privaatsuse järele. Hiljem kandus sama tendents ülega maalidesse ja kirjutistesse. Disco puhul aga ei tähenda see eraklikust, vaid pigem soovi ise võimalikult palju teada saada. Osa tahad teha ja alles siis jagada. Tema võimed, saavutused ja mitmekülgsus olid tõepoolest lausa ületamatud. Ometi ei olnud ta mingi imelaps. Klaverit Mängu alustas ta ema juhendamisel ja klaveritunnis käis ta ilma sundimata kogu kooliaja jooksul. Samuti meeldis talle laulda, kuid laulmine ei olnud ainuke tegevusala. Dietrich oli ka kirglik lugeja ja ta püüdis ise meisterdatud nukuteatris ette kanda köötaja Schilleri näidendeid ja tal oli paljulubav Kunstianne. Ometi jäi esikohale muusika. Ja 16 aastaselt sai temast Berliini konservatooriumi üliõpilane. Esimene õpetaja Herman Vaissemborn jäigi ta ainsaks õpetajaks. Paraku katkestas õpingud sõda 1943. aastal kutsunud D 18 aastane laulutudeng Isamat päästma. Oma päevikus ütleb ta, et püüdis ümbritsevas kaoses säilitada enda sisemist mina. Pärast Saksamaa kapituleerumist tuli ta koos tuhandete saksa sõduritega kaks aastat Itaalias sõjavangis kus sai õnneks tegeleda ka muusikaga. Esmakordselt esitas ta just Itaalias Schuberti laulutsüklid. Talvine teekond Saksamaale pöördus ta tagasi 1947. aastal, kus 22 aastasena oma endise lauluõpetaja juures katkenud õpinguid jätkas. Kuid võib öelda, et kuulsus saabus peaaegu üleöö pärast seda, kui tal tuli ilma proovita asendada Nonii Brahmsi Saksa reekviem-is. Ja nagu ta ise ütles, sooritas ta viimase laulueksami juba kontserdisaalis. See oli professionaalse lauljakarjääri algus. Esimene soolokontsert toimus samal aastal Laitsegis. Sellele järgnes üliedukas kontsert Berliinis ning aasta pärast sai 23 aastasest noormehest Berliini riigiooperi praeguse Deutsch päris solist, kus esimeseks osaks oli tipuusa Verdi ooperis Don Carlo. Kuid esinemised toimusid pidevalt ka Baieri riigiooperis Münchenis, samuti Viinis Cowand kaadenis, Salzburgis jab Bayroitis. See oli Rodrigo dipoosaaja, Don Carlo duett koos Karl Berkondsiga Verdi ooperis Don Carlo. Pärast edukaid rollisooritusi Berliinis, Münchenis, Viinis, esines Fischer Tiiskov alates 1949.-st aastast pidevalt Inglismaal, Hollandis, Šveitsis, Prantsusmaal ja Itaalias. Aastatel 1954 kuni 61 osales ta regulaarselt Bayroiti ooperifestivalil ja 1951 kuni 70 Salzburgi festivalil, kus debüteeris 1951. aastal Mahleri rändselli laulude esitamisega Wilhelm furtwengleri näitusel ja sai kohe kriitikutelt täpse sisuka väljendusrikka ja sugestiivse esituse eest kiita. Tüdrifishardis kaudu nimetatud Schuberti lauljaks, šuubani lauljaks, Wolfi Jamaleri laulude parimaks esitajaks. Tema esinemisi saatis alati tunnustus nii publiku kui kriitikute ning kultuuriametnike poolt mis väljendub arvukates aunimetustega tiitlites. Kammerlaul, milles tekst on olulise tähtsusega, oli tema suurim kutsumus. Laulja enda sõnul on muusika ja poeesia üks ja sama valdkond, mis ammutab inspiratsiooni meie hingemaastikust. Koos annavad nad tugeva intellektuaalse vormi meie tundmustele ja tunnetele tehes seda paremini kui ükski teine kunsti või muusikaliik. Fischer, disko. Interpreteerimislaad oli ühine laululooja omaga, kes jõuab muusikani läbi teksti, mitte ei lähene tekstile läbi muusika. Sellest tulenevalt heideti talle teksti liialdatud esiletoomist mida seostati liigse ratsionaalsuse ja fantaasia vaesusega. Kuid eks ole saksa liid tekkinudki eelkõige tänu saksa poeetide suurepärasele loomingule, mis 18. sajandil viisistatuna saksa aristokraatide ja haritlaste kodudesse jõudis. Kodused muusikaõhtud olid saksa kultuuri lahutamatu osa. Sõnal on saksa laulus meloodiaga võrdväärne koht ja muusik kah täielikult nauditav vaid siis, kui tekst hästi arusaadav on. Hea laulmise eeldus on aga heale kaoto. Aga diktsioon olgu ka hea, on laulja ise öelnud. Kuulame siinkohal Visher disko esituses Robert Schumanni laulumetsa juurde jutustus tsüklist lauluring klaveril Sheralt Moore. Inglise pianist Sheralt Moore, kes oli Fischer diis, kao klaveripartner kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel on oma koostöö kohta suure lauljaga öelnud kunagi järgmist. Fischer Disco töödega. Bon kiire keerulisemale kavale kulub kaks, kolm üheksakümneminutilist proovi. Tavaliselt piirdutakse ühe pikema prooviga ja lühikese saali prooviga. Kõige väärtuslikumad olidki meie proovid. Fisher diis oli innustunud ja pinevil nagu arheoloog, kes toob päevavalgele ammu peidetud aardekontsertmeistrite kuningaks tituleeritud Sheral. Moore on iseloomustanud oma ansamblipartnerid ka üldinimlikust vaatekohast. Ta oli igapidi suur, füüsiliselt intellektuaalselt muusikaliselt aukartust äratava olekuga nagu Salia. Kuigi tema käitumist iseloomustab tagasihoidlikkus, mis tuleneb oma võimete alateadlikust tajumisest eesootava töö suurusest. Vastutusekoormast, mille kasvavad kuulsus ja kõrged ideaalid üha raskemaks teevad. Teada, on eetris Tiisko tüdines kiiresti pianistidest. Õigemini ammendasid noden tema jaoks küllalt kiiresti sest polnud mingi aja pärast enam piisavalt huvitavad ansamblipartnerid. Üheks põhjuseks võis olla seegi, et ta ise oli sedavõrd hea pianist. Eta alustas oma päeva Bachi hästi tempereeritud klaveri mängimisega. Ta võis klaveri taha istuda ja kohe mõne sonaadi esitada. Eriti armastas tas kreabinit Fischer, disko klaveripartneriteks on peale säralt muuri olnud veel sellised silmapaistvad pianistid nagu Svjatoslav, Richter järk teenus, Ari Bert Rayman Taaniel, paaremboim, Androšifia Hartmute ühel kõik silmapaistvad isiksused ja muusikamaailmas tuntud nimed. Ta ise oli ansamblipartner kõige paremas mõttes. Osaledes ansamblis NAGU instrumentalist duo suid, riius. Vähesed kunstnikud on sündinud jumalaks, nagu tiitrifishardiiskov nendib omaaegne kuulus sopran Elizabeth Schwartz, kohv, kellega koos on lauldud plaadile Johannes Brahmsi saksa rahvalaulud. Kuulame neist laulu, ütle mulle mu kaunis lamburi neiu. Fischer diskautbeeti eriliselt intellektuaalseks lauljaks, millega ta ka ise nõus ei olnud. Intellektuaalne lauljon, absurdsus heas lauljas kiirgab nii sing kui mõistus. Interpretatsioon sisaldab ju kõike seda, mida interpreet ise on suuteline maailmast vastu võtma. Samas polnud ta nõus nende lauluõpetajatega, kes arvavad, et lauljatele pole mõistust tarvis. Kui keegi loeb raamatuid ja püüab muusikale läheneda ainult puht professionaalsest aspektist siis öeldakse, et ta intellektuaal kellest õiget lauljat ei tule kuna liigne mõtlemine takistab loomuliku hääletekitamist. See pole õige. Laulmise juures ei tohi intellekti unustada, sest muusiku elukutse on vaimne elukutse õigupoolest lausa teadus. Viimast väidet on Fischer Tiiskov tõestanud eeskätt Schuberti tõlgendustega. Tan plaadistanud kogu Schuberti laululoomingu ja kirjutanud raamatu auhtlemis puurender Schubert liider Schuberti laulude jälgedes. Schuberti laulud saatsid kogu tema lauljateed, muutudes teisenedes ja rikastudes aja möödudes. Vastavalt sellele, kellega koos nad ette kantud on. Ka iga uus klaveripartner lisas omalt poolt uusi tahke. Näiteks Schuberti talvist teekonda salvestas ta kaheksa korda. Kõlas tuulelipp Schuberti tsüklist talvine teekond. Kuni oma lahkumiseni laval 1992. aastal peetifišerdis kaudmaailma parimaks saksa liidi esitajaks. Ta on esitanud ja salvestanud peaaegu kogu Schubert Schumanni Brahmsi, Hugo Wolfi ja Richard Straussi paritonile kirjutatud laululoomingu. Ja ta ei laulnud mitte ainult saksa vaika, itaalia, prantsuse ja inglise keeles. Eriti kõrgelt pärjatud polnud Fischer diis ainult liidi lauljana. Saate alguses kõlas duett Verdi Don Carlost. Rodrigo tipuosa oli tema esimene lavaroll Berliini ooperis 1948. aastal. Tol korral heideti talle ette liigset tõsidust ja liialdamist kramatismiga. Samuti arvati, et tal pole koomikuannet. Oma suurepärase Falls tahvliga tõestas ta hiljem vastupidist. Svjatoslav Richter ja abikaasa Niina Dorljak meenutas, et 1960.-te aastate algul nägi ta Bayroitis Wagneri Tanhoizarit, mida loeti tol ajal parimaks festivalilavastuseks. Esimene vaatus möödus tavapäraselt, midagi uut tähelepanuväärselt selles polnud. Ent teises vaatuses ilmus lavale volfram pikka kasvu, väga ilus, õilis, suursugune ja kõik oleks justkui ümber sündinud. Volframi solist Ichilist sisendusjõudu, artistliku võlu, temperamenti, väljendusrikkust. Tegemist oli fenomeniga, millel nimeks Fischer. Disco. Bayroiti festivalil osales diis kaua aastatel 1954 kuni 1961 kuni järsku juhtus midagi, mida ta ise kommenteeris järgmiselt. Bayroit purustas minu illusioonid teatrikorraldusest ja eetikast. Aga ma ei süüdista Bayroiti milleski, ehkki mind nagu paljusid teisi järsku enam ei vajatud ja ilma põhjuseta eemale lükati. Õnneks olen selles suhtes tugeva närviga, ent mitmetele oli by rotist väljaviskamine suur hoog. Olen hoopis tänulik vaagnerile, et mulle hääleulatuselt sobivates rollides pole liialdatud teatraalselt paatost, mis menta ooperites muidu väga häirib. Wagneri teatraalsus vastab küll muusikateatri ideele aga lõppkokkuvõttes ikkagi veenomit. Fischer, disko aktiivne esinemine ooperilavadel vältas ajavahemikku 1948 kuni 1983, seega siis 35 aastat. Tema nii-öelda kodu teatriteks olid Deutsche Oper Berliinis ja Baieri riigiooper Münchenis. Tema ooperikarjäär langes aega, kui ei olnud veel kombeks spetsialiseeruda mingile kindlale stiilile või heliloojale. Ta laulis Verdit ja Putšiini, Mozarti, Straussi ja paagnerit ning tegi kaasa ka 20. sajandi heliloojat ooperites Enso ooperis, eleegia noorele armunule ja Raimanni kuningas leeris. Valmisid salvestused ooperist, mida ta kunagi laval pole. Tänud Wagneri, Lendav, Hollandlane ja loengriin. Kaks ooperifilme aitavat kergitada unustuseloori Fischer diis, kaugkrahh Alma viivalt Figaro pulmas, šampi Järponelli filmis ja Corestelt körts Friedrich filmis Electra. Ta oli suurepärane võluflöödi papageeno, nimiosaline falstafis, jõuline Vooton Preini kullas ning volfram Tanhoiseris. Rollide loetelu ulatub hendalist moodsardiste Verdist 20.-sse sajandisse. Bergi hindemitia, Schönbergi nii nagu iga hea laulja, osales Fischer diis kauga suurvormide ettekannetes. Algas ju tema professionaalne karjäär Brahmsi saksa reekviemi soleerides. Viimast korda laulis ta Saksa reekviem-is 1992. aastal Tokyos. Benjamin Britteni sõjareekviemi. Baritonipartii on lausa talle kirjutatud ja ka see on teos, mida ta korduvalt erinevate dirigentide käe all esitas. Käesoleva aasta 30. mail möödus Britteni sõjareekviemi esmaesitusest 50 aastat. Britten kirjutas reekviemi sakslaste poolt puruks pommitatud kommentaari katedraali taastamise toetuseks. Baritonipartii on loodud spetsiaalselt Fischer diis Kaule, kes esmaettekandel ka osales. Soprani partii esitajale kaliinagist ekskajale ei andnud aga nõukogude võim riigist väljasõiduluba. Kolmas solist oli tenor, Hitler, Pierre hiljem Reekviem kõigi kolme solisti osavõtul ka salvestatud. Võib vaid ette kujutada, millised olid Fischer, Tiiskov tunded 1962. aastal teose esmaesitusel autori enda juhatusel, kohas, mille tema kaasmaalased hävitasid sõjas, milles ta ka ise osa. Pärast lauljakarjääri lõpetamist 1993. aastal tegeles Fischer diis kao dirigeerimise, õpetamise, maalimise, raamatute, kirjutamise, ehete kavandamise, portselanikogumise ja etlemisega. Juba lapsepõlves tekkinud dirigeerimis huvile saidi jätkuks laulmise kõrval dirigeerimise õpingut konservatooriumis. Esimest korda esines ta dirigendina 1973. aastal, juhatades orkestrit kaamerate akadeemiku Salzburg. 1976. aastal ta loobus dirigeerimisest, leides et see amet on siiski liiga keeruline. Kuid pärast lauljakarjääri lõpetamist alustas ta dirigeerimist taas. Ta juhatas paljusid tuntuid orkestreid Saksamaal, Iisraelis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Ja valmis ka märkimisväärne arv salvestusi. Tema dirigeerimisel on ette kantud Schuberti laatsarus Maleri laul maast. Ta on olnud dirigendiks oma abikaasa Juulia varadiga salvestatud Verdi ja Richard Straussi aariate ja Richard Wagneri duettide plaadil salvestatud Hugo Wolfi vähenenud neetud orkestriteosed. Ka dirigendina oli ta suhe muusikasse sama, mis lauljana. See on tõsine, tundlik, peensusteni läbitunnetatud ega anna võimalust välisteks suurteks žestideks. Ja ehkki nii-öelda tirikeerivatesse lauljatesse suhtuvad kriitikud ja ka osa publikust skeptiliselt, on paljud Fischer diis juhatusel tehtud salvestused muutunud plaadikogujate seas kultusplaatideks. Need on näiteks Schuberti viies sümfoonia Brahmsi neljas sümfoonia ja Berlioosi Harold Itaalias. Alates 1983.-st aastast Olidiidrifišerdiiskov Berliini kunstide kõrgkooli professor. Tema meistriklassid nii Saksamaal kui teistes maades olid väga populaarsed. Neis osalesid Andreas Schmitt, Matias, Kaarn, Kristiine Scheffer, liidrichensel Christian essneriast tephangents. Temalt on palju õppinud Toomas kvastophia, Toomas Hämpson Taani bariton, pooskofoosija, inglise tenor jampostridž. Kui viimaselt opera nõud. Toimetaja küsis, kes on suurim laulja, keda ta kuulnud on. Tuli kiire vastus Fisherdis, kaua. Kuulsin teda esmakordselt koolis, kui saksa keele õpetaja lasi meil tunnis kuulata haldja kuningat. Ma armusin ta häälde ja ka sõnad liigutasid mind sügavalt. Ehk siis ma veel nende tähendust ei mõistnud. Sest see toimus minu esimesest saksa keele tunnis. Hoomasin intelligentset inimest, kes oli selle hääle taga, kes minuga rääkis. Ma ei oleks laulja, kui ei oleks olnud teda, on öelnud isand postridž. Fischer. Disko oli mitmekülgne looja, ta oli viljakas kunstnik, kelle pastellid, akvarellid, tušijoonistused ja õlimaalid on alates esimesest näitusest, 1980. aastal Bambergis rännanud teistesse Saksa linnadesse aga ka Austria, Prantsusmaa, Jaapani näitusesaalidesse. Ta on portrateerinud oma klaveripartnereid, Svjatoslav Richteri Sheralt Moore'i Alfred Brendalit, Jörg teenust, helilooja Paul hindemiti ja abikaasa Juulia varadid ja paljusid teisi. Ning kunstikriitikute arvates on tema tööd midagi enamat kui lihtsalt pühapäeva kunstniku vajavitaks maalitud pildid. Ei saa rääkimata jätta tema aktiivsest huvist kirjanduse vastu. Lapsepõlvesõber mäleta Fischer diis kaud ainult koos raamatuga. Kirjandus oli tema suur kirg mille tõestuseks on artikk, klid, esseed ja raamatud, millest esimene ilmus 1968. aastal. Ta on kirjutanud raamatuid, laulukunstist, Schubertist, jaganud kirjasõnas enda mälestusi ja mitmed neist on tõlgitud ka inglise keelde. Ning veel palju enam on raamatuid, mis kirjutatud temast teiste autorite poolt. Kahjuks pole neist ükski ilmunud eesti keeles. Pärast lauljakarjäärile kui 1992. aastal ei loobunud Fischer diis esinemistest siiski päriselt. Ta esitas jutustavaid osi lavateostes. Näiteks Richard Straussi melodraama. Eino Harden luges Straussi ja Hoffman Stahli Clara Schumanni, Leopold, Mozarti ja teiste kirju esitas luuletusi, mis on kõika plaadile salvestatud. Raamatus sajandi lauljad on Fischer disko kohta öeldud et kõige iseloomulikum omadus tema puhul oli õppimisvõime. Ta õppis igast esitatavas teosest midagi ja vaid nii tekkis õige tunnetus. Tema emotsioonid ja intellekt moodustasid ühtse terviku. See on eriline tsiviliseeritud euroopa kultuuris, mille esindaja tiitrifishardeiscow kogu oma pika karjääri jooksul oli. Göte luuletuses inimkonna piirid on read, mille on viisistanud nii suurelt kui Wulf. Väike ring on meie elu piirjoon ja paljud põlvkonnad moodustavad pideva rongkäigu Colemise lõpmatus ahelas. On tähelepanuväärne, et olemise lõpmatus ahelas on ka meil võimalus kogu Euroopa kultuuripärandist osa saada ja selles ise osaline olla. Dietrich Fischer niiskov on üks neist suurtest teejuhiks olnud on. Kui palju sellest pärandist uuenevasse Euroopasse kandub, näitab tulevik. Kõlada footoni. Hüvastijätt Wagneri ooperist. Saate legendaarsest saksa paritonist Dietrich Fischer discaust koostastina kuningas, operaator oli Katrin maadik.