Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Täna tähistati Eestis mitmel pool esimest maid. Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et Eestis on vaja töötajatel kokku hoida, sest majanduse jahtumise tingimustes on senisest raskem oma õiguste eest seista. Samas 206 Eesti kirikut oma uksed, et kõik huvilised saaksid kirikutega tutvuda. Esimesest maist on keelatud naastrehvide kasutamine. Politsei võib nende kasutamise eest teha kuni 3000 krooni trahvi. Kuulide raadiod ja ajalehed muutuvad üha professionaalsemaks, tõdeti Tartus lõppenud kooli meediakonkursist kokkuvõtteid tehes. Pärnu filharmoonia lõpetab täna oma esimese täispika hooaja kevadise kontserdiga. Iisraeli asepeaminister hoiatas, et Iraan võib oma tuumatehnoloogia täies mahus juba selle aasta lõpuks valmis saada. Vaatlejad kardavad, et juudiriik või ja USA võib Iraani tuumauuringute keskusi nüüd rünnata. Rahuvalvajad on jõudnud oma positsioonidele Abhaasias. Gruusia välisministeerium süüdistas täna teravas vormis Moskvat oma territooriumi annekteerimises. Öösel ja homme päeval võib vähest vihma sadada. Sooja on öösel kuus kuni 10, homme päeval 15 kuni 20 kraadi. Tänane esimene mai Eesti ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga hinnangul on töötajatel tänapäeva Eestis jätkuvalt vaja ühtsust. Taliga sõnul näitas Harju mäel täna toimunud rahvapidu, et töötajate rahvusvahelise solidaarsuse päev pole oma tähendust Eestis kaotanud. Taliga ütles, et tugevust on vaja näiteks seoses töölepinguseadus nõuga, mida ilmselt varsti riigikogus menetlema hakatakse. Tugevust on tema sõnul vajaga seoses palgavõitlusega, sest olukorras, kus majanduskasv aeglustub ning inflatsioon kasvab, on palgaläbirääkimisi raskem pidada. Taliga hinnangul möödus rahvapidu kenasti ning osalejaid oli varasemast rohkem. Kaheksandat paar aastat järjest korraldab Eesti kirikute nõukogu avatud kirikute projekti teeliste kirikud. Mall Mälberg rääkis sellel teemal Nele Hendrikson, iga, kes. Juht tänava 206 pühakoda suveks oma uksed, et teelised saaksid nendega tutvuda. Osa kirikuid pakub tulijatele ka öömaja, ent tähtsam on siiski juhatada inimesi pühakodadesse sinna talletatud kultuuri ajaloovaraga tutvuma. Nele Hendrikson sõnul on kirikul ühiskonnas üsna eriline koht. Teeliste kirikute projekt on ellu kutsutud selleks, et näidata, et kirik on ühelt poolt kaasaegne avatud organisatsioon, mis teisalt jälle kannab mingeid traditsioonilisi, võib-olla isegi igavikulised nähtusi, millel on oma oma olulisus ühiskonnas. Teelised hakkavad nüüd täna liikuma Need kirikud, mida nad vaadata võivad ja kus nad võivad istuda ja muusikat kuulata, kui palju neid üle Eesti on üle Eesti on kokku 206 kirikut ning nad jagunevad üsna ühtlaselt, suuremad linnad kindlasti, aga samuti ka väiksemad maakohad, kogudused, kes on leidnud need võimalused oma uksed avada, mida teeline sealt põhiliselt leiab. Ma arvan, et, et midagi nii silmale, midagi südamele ja midagi ka peale natuke ajalugu, kõvasti kultuuri ja kui läheb Õnneks ja on näiteks palvus või teenistus või lihtsalt muusikaline hetk, siis kindlasti ka midagi hingele saab rahulikult istuda, aja maha võtta ja mõtiskleda, kui palju neid kirikuid on, kus tõeline öömaja saab. Seda on raske öelda, sest paljud kirikud pakuvad näiteks telkimise võimalust. Paljudel on olemas Hoonet, kus toimuvad laagrid ja kuhu saab majutada ka teelisi. Ja üks käputäis kirikuid, umbes kaheksa üheksa on litsentsiga majutusega. Kui need tulevad, läheb inimene kirikusse sisse, aga seal ei ole kedagi, kelle uksele ta koputab või kuidas ta leiab selle inimese, kes temaga siis räägib. Kui tal on kaasas teeliste kirikute brošüür, siis ta võib helistada nendel kontakttelefonidel, sest need on just selle jaoks, et isegi kui uksed on näiteks lubatud ajal kinni, armastan endale helistada ja avatakse talle. Täpsemat infot nende kirikute kohta saab ka internetileheküljel, mille aadress on wwwdeeliste kirikut punkt EKN punkt. 14 Eesti linna said täna 70 aastat tagasi linnaõigused, teiste seas ka jõhvi. Ago Gaškov jätkab. Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar Eestis on 14 linna, mis täna tähistavad oma seitsmekümnendat aastapäeva, kuna rinnahaiguse said nad 38. aasta linnaseaduse järgi millegi poolest Jõhvi. Nendest erineb. No Jõhvi nendest 14-st tänaseks kõige suurem linnas elab 11500 inimest ja kuigi me oleme muutunud vallasiseseks linnaks ehk siis 2006. aastal peale linna-valla ühinemist moodustas omavalitsusüksusena jõhvi vald, ei ole linn täna kusagile kadunud, linn olemas, taastanud saanud maakonnakeskus ja ta on üks Eesti neljast regionaalkeskusest, ehk et Jõhvi olulisust ja tähtsust riigi tasandil on mitmeid kordi suurem, kui, kui ta oli 70 aastat tagasi. See ongi meie jah, et me oleme väga väikesed, kuigi need nõuded või väljakutsed, mis meile esitatakse, on on sama suured kui näiteks Pärnul. Ega me selles suhtes ei konkureerige nendega, vaid me püüame olla veidi nutikamad ja tulla toime selle piskuga, mis meil on ja leiutada siis uusi tähelepanuväärseid tegevusi, et, et endale tähelepanu tõmmata ja, ja ka ütleme et riigi mastaabis siis täiendavat tuge ja toetust leida. Kas jõhvi valla infrastruktuur kannatab regionaalkeskuseks olemust välja ma mõtlen teid, teenindust, kommunikatsioone, kõike, mis siin on. Põhimõtteliselt kannatab küll, välja arvatud teed meie oma tänase eelarve juures ma ausalt öelda, me suudame teha aastas kapitaalselt korda ühe kilomeetri teid, linnas on neid teinud 40 kilomeetrit. Võtame loogika appi ja 40 aastat, kuni me suudame oma teed korda teha. Linnas jääb veel vald, kus on teine 40 kilomeetrit teid kõige, nagu muus osas, ma arvan, et me tuleme toime, meil on oma kontserdimaja ütleme oma kultuuritegevus, selline äritegevus, selline kõiksuguste, riigiasutuste kohalolu siin annab sellise keskuse mõõdu välja küll. Vene lisavägede paigutamine Gruusia-Abhaasia konfliktitsooni on vastuolus SRÜ raames vastuvõetud otsuste ja rahvusvaheliste õigusnormidega, leidis Gruusia välisministeerium. Sõjalise kohaloleku suurendamine on ohtlik provokatsioon, mis tõstab konflikti eskaleerumist ohtu ning õõnestab tõsiselt rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, teatas Gruusia. Selles avalduses rõhutatakse, et kollektiivsete rahujõudude staatust ja volitusi reguleerib SRÜ riigipeade nõukogu otsus, mis võeti vastu 1994. aastal. Selle otsuse järgi tuleb rahuvalvajate asukohaplaani kooskõlastada konfliktis osalevate pooltega. Täiendavate relvajõudude sissetoomine rahuvalve mandaadi katte all ilmumast ilma loata on otsene gruusia territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse kallale kippumine ning tema siseasjadesse sekkumine, toonitas pilisi. Venemaa teatas üleeile täiendavate rõhujõudude saatmisest Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse, nimetades seda vastuseks Gruusia agressiivsetele sammudele. Nato väljendas muret arengute pärast Abhaasias ja teatas, et Venemaa hiljutised otsused ning avaldused Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suhtes õõnestavad Gruusia territoriaalset terviklikkust. On võib juba lähikuudel omandada tuumatehnoloogia täies mahus, teatas täna Iisraeli asepeaminister Shaul Mofaz. Luurehinnangutele tuginedes peame selleks naariumiks valmis olema, lisas ta. Lähis-Ida ainus, kuigi mitte ametlik tuumariik Iisrael ja paljud lääneriigid süüdistavad Iraani tuumarelva salajases arendamises. Teherani kinnitusel on tegemist aga rahuotstarbelise energiaprogrammiga, kuid on samas Teherani eiranud ÜRO nõudmisi peatada uraanirikastustööd. Mitmed vaatlejad kardavad nüüd, et juudiriiki USA võivad korraldada Iraani vasturünnaku, et takistada Iraanil tuumarelva omandamast tagasi Eestisse. Pärnu filharmoonia lõpetab täna oma esimese täispika hooaja. Ülle Hallik teeb kokkuvõtte. Theodor Lutsu kaheksakümneaastase filmi noored kotkad taastatud variandi helindamine, seda ka neljal avalikul linastusel ning Heiki sarmanda džässooper ehmanoon kontsertettekanded on vaid kaks tipphetkedest Pärnu filmima Haanja esimesel täispikal külmal hooajal. Sestap oli selle direktoril Kaia Bruelil tegusale ja põnevaid projekte täishooajale tagasi vaadates põhjust rõõmustada. Meie esimene täispikk külm hooaeg me nimetame seda külmaks, sest et küll me lõpetame praegu kohe algab soe hooaeg, suvel jälle. Et esimene täispikk hooaeg on läinud väga hästi. Meil on ka tulnud vastukaja, et me oleme olnud väga nähtavad ja ja meil on olnud väga palju tööd. Meil, me oleme kokku suutnud korraldada selle alates septembrist 58 kontserti ja kolm etendust ja seda on päris palju. Kalehooajale tõmmatakse joon alla kontserdiga, mis kevadiselt kerge külma. Hooaja me lõpetame hästi soojade viisidega, pealkirjaks on kevadhääled ja, ja see on ennekõike pühendatud trosside perekonna loomingule. Aga seal on ka Imre Kalmani Franz Lehari selliseid lustakaid meloodiaid, nii et, et on instrumentaalmuusikat, meil on väga tore sopranisolist, kes peamiselt resideerub küll Soomes Tatjana romaanova, siis meil on viiulisolist monomänni ja fagoti soolo, kastub üles Karu täitsa karu kohe sihuke pruun karvane, et teada saada, millest ma räägin, peak tulema kontserdile. Et soojad ilmad annavad märku peatselt algavast soojast hooajast, siis päris puhkusele Pärnu linnaorkestri muusikud pääsegi. Juba 10. mail ollakse laval noorte viiuldajate konkursi finaalkontserdil ning 28. mail algava seitsmenda rahvusvahelise Pärnu koorifestivali avakontserdil rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost. Ülle Hallik. Tõus oli aga koolide ajalehtede ja raadiote konkurss sellest lähemalt räägib Vambola Paavo. Võistlusele laekus raadiosaateid kuuest erinevast koolist, koolilehti oli hindamiseks 54, mis hakkas silma võrreldes mullusega, jätkab zhürii esimees, portaali Elu24 toimetaja Martins Muutav. See oli läbi aastate kõige parem võistlus, väga hea tase oli väga kõrge tase, õigemini väga raske oli mitmes kategoorias mitte ainult võitjat valida, vaid vaid isegi esimeedikud. Läbimurre tuli kindlasti, eelmisel aastal korraldame mutiga laagreid, kus üritame koolidesse seda pisikut Eestile tehtaks nii raadiot, tehtaks lehte ja et noortel oleks võimalus ennast arendada. Ajalehtede üldarvestuse võitjaks kuulutati Tartu Raatuse gümnaasiumi lehte meie maailm, teiseks jäi mullune parim Hugo Treffneri myylang ning kolmanda koha hõivas uustulnuk Otepää Gümnaasiumi Otto Tungal. Tartu Raatuse Gümnaasiumi koolilehetegijad Liis leiab ja Marxhandali kinnitasid, et võit oli neile täielik üllatus. Kindlasti hiljemalt sõõr värises pärast viis minutit kindlasti, sest ei oleks lootnud, mis on teile endile kõige huvitavam koodilehe tegemise kirjutamine talle? Täiesti oleneb, vahepeal tuleb 15 minutiga. Vahepeal mõtled kakskolm linde, mulle meeldib küljendamine, sest noh, ma olengi põhiliselt küljendajad. Tore loob. Aga samas ka kirjutamine huvitaks midagi uut aastat. Otepää gümnaasiumi kooliraadio teenis auhindu parima intervjuu ja eriteema välismaalt nuustakule õppima saabunud õpilaste elu kajastamise eest. Otepää kooliraadio üks vedaja, abituriente Willi pastak seob oma tuleviku ajakirjandusega aga saladust, kuidas teha head intervjuud ta väga avada ei tahtnud. Tuleb kaval olla, sihuke, selliste tabavad küsimustega tuleb tulla ja siis kõik tuleb improviseerida. Kuidas oma tulevikku tahate siduda, kas meediavaldkonnaga või on kiusatus kuskile mujale? Ikka meediaga see hullult huvitav, et võib-olla tahaks tulevikuski raadiosse minna, ma arvan, et ikka, vaat sellepärast Tallinna eriti ei taha minna. See keskkond on natukene võõras, et siis Tartu ülikooli siis suhtekorraldust ja ajakirjandust õppinud. Kursi linnatud parimaid lehelugusid saavad lugeda kõik Eesti koolid, kuhu on tellitud üleriigiline õpilasleht tund ruudus. Seda kinnitas lehe peatoimetaja Piret Eero. 12 Mai on see kuupäev, kui jõuame käed koolidesse, siis on kõik need parimad laad seal ära, et riputada, saavad kõik lugeda neid häid lugusid. Tublimate tublimad noored raadio- ja lehetegijad sõidavad juulikuus avatud Eesti fondi poolt välja pandud preemiareisile Tšehhimaale, rahvusringhäälingu uudistele Tartust Vambola Paavo. Pärnus, kus avasid oma hooaja mootorratturite Toomas šalda, käis uudistamas Juba eile Tallinnas kogunenud sajad mootorratturid sõitsid täna hommikul Pärnusse, siin liitusid meie mata rahvaga ka külalised Lätist ja Leedust. Kesklinna silla juures parklas said huvilised tutvuda erinevate mootorratastega muusikat, pakkus väedorints Eesti mootorrattaklubide assotsiatsiooni presidendilt Aare kõutsilt. Küsisin kõigepealt, kuidas Tallinnast Pärnusse sõit läks. Siia tuleb väga hea ilm on hea ja ei saa ühtegi paha sõna öelda mootorõpetussõnad ja nüüd siis hooaja avaüritus on veel sellel hooajal midagi sellist tulekul, mida koos teete. Üritusi on kindlasti erinevad, erinevalt Lubiplaned ürituse siin teevad. Aga nüüd püüame hakata see aasta teist aastat kas nagu ühtset traditsioon, et Eestis nagu oleks üks hooaja avamine selle nagu ütleme hooaja avamise egiidi all teised nagu siuksed, avaüritused jäävad nagu klubide põhjaliseks. Et see siin ongi Eesti mootorrattahooaja avamine, kas saab äkki välja tuua mingi suvise tippürituse, mida kõik motomehed ootavad Jõgevatreff vistele? Rehv on, ütleme kõige traditsioone pigem ütleme, üritus, aga samas on ka siin tugevad ürituse tulemas, Estonian paik, Mihkel, see aasta Williams toimub, on kolmas kord. See on nagu, ütleme selline rahvusvahelise kõlapinnaga klubi üritus on väga reflekteeritud. Siis on siin natuke väiksemaid üritusi ka olemas, et sisuliselt igal nädalavahetusel midagi toimumas. Siukest tühja nädalavahetuse nagu polegi. Kesklinna silla juures suunduti kella ühe paiku juba traditsioonilisele mootorratturite paraadile Pärnu kesklinnas ja rannarajoonist. Ning meie räägime veel ilmast. Öösel tuleb muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vähest vihma, puhub ida- ja kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb kuus kuni 10 kraadi. Homme päeval püsib muutliku pilvisusega ilm, kohati võib vähest vihma sadada. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 15 kuni 20 kraadi, tuulepealsel rannikul 12 kuni 14 kraadi. Selline oli Päevakaja esimesel mail rahulikku õhtut.