Kirikuelu Kristus on üles tõusnud, täna on esimene ülestõusmispüha ja see on kirikukalendri järgi tähtpäev mis on sama oluline nagu jõulud. Õigeusu kirikus võib olla joonelisemalt tähistatud kui jõulud. Aga mis toimus piibli järgi umbes 2000 aastat tagasi ning on jätnud kustutamatu jälje tänaseni. Vaiksel nädalal koosneb paljudest emotsionaalsetest hetkedest, sealhulgas viimane õhtusöömaaeg, reetmine, tapmine ja kulmineerub surnuist ülestõusmisega mille üle võiksime tänasele seoses Kristuse kannatusloo ja ülestõusmisega mõelda. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Stuudiokülaliseks on Eesti Evangeelse luterliku kiriku emeriitõpetaja teoloogiadoktor Toomas. Paul ja alustame tagasivaatega paastuajale, mis on enne pühi. Miks on 40 päevane suur paast nii oluline ja miks seda rõhutatakse ka tänapäeval luteri kirikus. Toomas Paul. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis jutt bastust tundub mulle üsna niisugune silmakirjalik, sest katoliku kirikus tuleb paastuda ainult suurel reedel. Õigeusu kirikus on ta tõepoolest olemas, aga kui palju teda täidetakse, aga kui luterlased räägivad paastust ja ütlevad, et ärge nii palju telekat vaadake, et see ongi nüüd see, aga süüa võite, mida tahate, et siis noh, ta on niisugune anakronistlik Askisest tegelikult ta eeldab hoopis teistmoodi elamise viisi ja ma arvan, et meie esivanematel paarsada aastat tagasi ei olnud eriti raske märtsis vähem süüa, liha oli nagunii otsa lõppenud, et jaa, see puudutaski rohkem saksa rahvast, et nemad kah ennast piiraksid. Mõte on ju ilus, ainult et me ei saa liiga tükeldada seda kirikuaastat. Veel kokku võtaks selle paastu kohta, mis selle mõte on. Miks puhastatakse enne ülestõusmispühi? Karneval karnevale lihale hüvastijätt on lihavõttedo, teine pool 40 päeva, seda vahet, see tähendas mitte ainult lihast loobumist, vaid lõbust, mis tahes kombel loobumist ei olnud pidustusi ja sellepärast ka karneval ongi nõnda põhjalik pidutsemine, et pärast seda enam ei tohiks seda teha. Ja kui tänapäeva Eestis vastlapäev fast naht saksa keeles tulnud sõna, mis seda sama ütleb, seda võib rahulikult pidada nädala pärast siis lihtsalt näitabki, et tegemist on nimetustega, mis ei toimi enam nii nagu muiste. Tõenäoliselt üks paastuaja niisuguse tekkimise põhjus oli et see oli kate Humeenidele ettevalmistus, aednad, ristid, eriti teisel kolmandal sajandil ülestõusmispühadeööl, see oli sümboolne. Koos Kristusega maha maetud, riietati valgesse. Järgmine pühapäev on Quasimodo geeniti. Nagu vastsündinud lapsed, sest kaheksa päeva nad käisid oma ristimise, valge rüüga. Ja see tähendab, et kui võtta vana kiriku pärikoppide vastu aiatekstid, siis need ei räägigi niivõrd Kristuse kannatused eest kuivõrd suuresti nad on just see vana elu mahajätmine. Ja teine asi, mis niisugusel korral arvatavasti on üpris oluline on, et selleks, et rõõmu tunda, pärast pingutust tuleb ikka pingutada. Kui sõidad hunniku lõõriga, mäed puu, siis on see teistmoodi kui mägisaabaste ja kirkaga ronida, kuigi vaade ülevalt on just nagu sellesamaga rõõm igatahes on teistsugune ja see tähendab inimesele majaga väikest võitu oma himude üle rõõmustada siis, et toit maitseb. Et elus on palju häid asju. Kui me tuleme nüüd sel nädala juurde ja sündmuste juurde mis jäävad juba paari päeva taha ja vaatame tagasi ajalukku, siis mis oli see, mis juhtus tegelikult miks me täna tähistame seda Kristuse ülestõusmispüha? Seda on raske võtta niimoodi üldkehtivas vormelis kokku, sest Johannese evangeelium näiteks kujutab Jeesuse ristilöömist tegelikult juba tema ülendamisena terminoloogia ja see kuidasmoodi Jeesus ristil on, mida ta seal ütleb, on nõnda, et tema ei ole niisugune võiks öelda gooti kunsti kannatav Kristus, vaid romaanikunsti võitev kristus, kes sellega Ta ristile löödud juba ongi võitnud. Sest kui ristiga lõpeks kõik, siis on nii, nagu Paulus ütleb, et et meie usk oleks tühine, siis võiks kristus meie patud sinna kanda, ka sinna nad jääksid, jääks tema, jääksime meie selle sisse. Ja see, et sellest on kümneid kordi pikemalt kirjutatud, nii et Markuse evangeeliumi kohta kirjaseletajad öelnud, just nagu see oleks pikaleveninud sissejuhatusega Kristuse kannatuslugu on ühelt poolt arvatavasti sellepärast, inimestele meeldibki kannatusi rohkem vaadelda. See on nii nagu kõik draamat koosnevad ju ikkagi ainult sellest hinge või ihu vaevadest. Aga õnnelikust abielust seal ütled, elavad õnnelikult tänini, kui elavad. Ja niimoodi on see ka kristlusega, et rääkida sellest, kuidas teda püütakse kinni võtta sõnadest, kuidas lõpuks kavalusega öösel õnnestubki siis, kui kõik Galilea palverändurid magavad teadmatuse und mitte ainult jõngrid, vaid ka kõik need, kes võinuks teda kaitsta. Kogu see töö tehakse seal ära, nii et hommikul on juba nende messija kandidaat ristil koos teiste vabadusvõitlejatega. Need on kõik niisugused sündmused, mida on väga hõlbus ette kujutada, aga mida sa ülestõusmisest ette kujutad. Nii et siin selle ebaproportsionaalsuse all on omad selged põhjused, aga teiselt poolt, kui pühapäeva nimi on Voskvassenie, kui see on nädala esimene päev, mida peetakse ülestõusmispühana nädalapühana, nii nagu iga reede alk sajanditel oli paastupäev siis on teiselt poolt ohtlik jätta see rõõm ja lõpptulemus kujutlematasest. Muidu me võime ka meeleid alla jääda. Vahetult enne ristilöömist jagas Jeesus oma jüngritega leiba ja veini. See on nüüd üks selline eeskuju, mis on jäänud tänaseni ja mida on ka väga raske mõista, ilmselt ka raske seletada. Mis see oli enne suurt tõdeda. Kui ma pidasin Eesti muusikaakadeemias neli aastat loenguid kirikumuusikutele ja teistelegi, kes selle vastu huvi tundsid lisaks piiblilugudele ja kirikuloole siis ma pidin ka turg ja ja sealhulgas loomulikult armulaua dioloogiaga iseennast põhjalikumalt kurssi viima. Ja Mulle selgus, et ei ole nii, nagu tihtipeale üks-üheselt või ainsa võimalusena räägitakse nagu olnuks paasasöömaaeg. Analoogia on kahtlemata olemas, aga ei ole isegi ju see kindel, kas oli paasapäev või oli see eelõhtu, sest muidu on raske kujutleda, et niisugusel suurel aasal, mis on veel ka sabatipäev, saab kohut pidada ja, ja noh, kui 1000 sammud on sabatil või hingamist päeval lubatud tee pikkus, rääkimata kõigest muust, siis ka see lõbu jäänuks ära, mis pööbel oli, et ta sai minna ristilöömist vaatama, parastama ja ja jälgima seda. Ja siit selle viimase söömaaja, niisugune tausta jaoks on võimalik leida ka muid paralleele ka juutlusest, eriti just katoliiklikud uurijad on neid leidnud. Aga ta tähendus kristlastele on mingil kombel vist see, et me vajame lisaks sõnadele nähtavaid märke, nähtavat osadust. Ja kui me räägime armuloost kui sakramendi ist, kui me räägime sellest, et see ühendab meid Kristuse enesega, et ta meid toidab siis seda ei saagi, ei peagi lõpuni mõistma, küsimus on selles, kas me seda kogeme, kas me sellest osa võttes saame välja sellest oma igapäevasest, kas me saame temaga, kes on meie surnud ja meie eest ülestõusnud sellisesse eluosadus. Et kui me koos temaga sureme, siis meiki äratatakse ülesse. Mainitud sai siin juba paasapüha. Mis asi see oli juutluses? Tutvuse jaoks on konstitueeriv see, mis juutluse loob, mitte Aabrahami ka toimuv ja isegi mitte lepingu sõlmimine jumala ja Moosese vahel Siinai mäel, vaid ekssoodus ehk välja mine Egiptusest see, mis nii usklikke kui uskmatuid juute kõige rohkem puudutab ja mille nad loevad jumala suurimaks teoks. Ja seal teises Moosese raamatus on kirjeldatud, kuidas viimaks ometigi vaarao annab neile loa minna. Ja see on väga kõrge hind, mida egiptlased maksma peavad nende esmasündinud poja tingel hukkab kõik. Ja juutide jaoks on see just see pääsemine, see uue algusrahvana enne seda olid Jaakobi pojad oli üks suguharu, aga nüüd tuleb sealt mitte mitte üksikhulk, vaid terve rahvas tuleb sellest orjusest välja ja see on noh, loomulikult nende jaoks suuri mälestuspüha. Ja paralleel on siis nüüd ütleme, ristiusus toodud ülestõusmispühadega siia. Küsimus on, kas me kõiki üksikasju saame ja peame rööbistama? Paralleel on ta pääsemise suhtes, et siin on midagi sarnast, et Jeesus on tüki aega jüngreid õpetanud, juhatanud, et neid aidanud. Aga see, mis siis sõnnid nüüd, kui ta surmast läbi läheb ja surma võidab, on selleks tõeliseks aluseks järgnevale lootusele. Surnuist ülestõusmist on üsna raske uskuda, kas ka piiblis on võimalik näha, et on neid, kes kahtlevad selles, kas see Jeesus löödi risti ja ta pärast üles tõusis. Et see ikka on päris nii, nagu on kirjas ja nagu räägiti See kahtlus on ju seal igati dokumenteeritud Matteuse evangeeliumi lõpus, kus Jeesus annab misjonikäsu 28. peatüki lõpus minge kõike maailma. Seal on öeldud, et mõned kummardasid ja mõned kahtlesid, see tähendab, et ka tema omade hulgas oli kahtlus just selles kas see, kes ilmub, on seesama, kes risti löödi. Aga ma juhiks tähelepanu veel ühele asjale, millest tavaliselt mööda libiseme. Ülestõusmisusk ei olnud sugugi üldine, variserid uskusid ülestõusmist? Jaa, saduse rit, kui vanameelsed konservatiivid ei uskunud seda. Apostlite tegude raamatus on näiteks, kuidas Paulus kasutab selle ära, kui tema üle kohut mõistetakse ja variserid tulevad kõik nagu üks mees teda kaitsma ja ütlevad, et, et võib-olla hingel temaga rääkis, kui ta räägib ülestõusnud Jeesusest, sest satusele ei uskunud ka ingleid. Ja teiselt poolt me peame selle ülestõusmise usu liha ülestõusmine seadma üldise kogu antiigi ja üldinimliku hinge surematuse vastu sest kreeklased ei olnud mingit raskust uskuda hinge surematust, aga kui Paulus Ateena Reopaagil räägib, et Kristus on surnuist üles tõusnud, selle väga ilusasti kreeka keeles Kristosianasta siia kristlusest ja Anastasia rääkima hakkab siis ei taha nad teda ühtegi enam uskuda. See ongi nii, et kuna seda on väga palju raskem uskuda, siis jääb see niisugune surma täielikus surman lõpp, millele midagi ei järgne ja ülestõusmine on täiesti uus algus, mitte nõndamoodi, et sa oled kuskil kas puhastustules või, või oled juba taevas siin vahepeal ja siis tuleb alles viimne kohtupäev. Siin on see pilt palju mitmekihilise. Ma kujutan ette, et see temaatika ristisurm ja Kristuse ülestõusmine, see on ka midagi sellist, mis on läbiv võib-olla matusetalituse juures või sealt tuua paralleele, et on lootus, on niukseid, ülestõusmisel näide ja eeskuju. Ja selle pinnalt on võimalik meilgi vaadata tulevikku. Jah, aga see oleksin samasugune. Lühiühendus nagu lugeda esimese Korintose 13. peatükk armastuse ülemlaul laulatusel noorpaarile, see armastus on ju nii palju suurem, nii võimatu, et seda. Nojah, kui võttagi teda sihukese ilusa jutuna, aga tegelikkuses andestab kõik, loodab kõik. Aga see on võimatu. Ja siin on seesama asi, et kui hakata matuse lohutama ja Kristuse ülestõusmisega siis me peame jätma selle kõrvale, mida piibel räägib, et ta on uudsevili. Et see ei tähenda nõndamoodi, et me näeme oma kallist kadunukest nüüd kohe-kohe, et ülestõusmine ja suremine langevad kokku, kui vaid see lootus on põhiaga, aga tema niisuguseks peenrahaks vahetamine, et meie unistused täituvad. Arvatavasti ei ole kõige Kristlikum. Me tähistame lihavõttepühi ja munapühi ja suurel reedel on isegi mõnes kohas suurenejade disko. Kas see häirib? Kui tuli uus aeg 20 aastat tagasi, Mul on meeles, kuidas Linnar Priimägi oli maruvihane, kirjutas Jehoova ja Vanemuine, sest tal keelati mingisugune teatrietendus ära Vanemuises, sest see oli riigipühaks kuulutatud. Praegu on suurel reedel Eesti tähtsamates kirikutes väga rõõmsad kontserdid ja disko käib kogu aeg, nii et selles mõttes isegi kirikuruumis ei ole eriti võimalik vahet saada, sest see, mis liturgias olemas, peaks, et halleluuja ei kosta enne, kui jälle ülestõusmispühad on käes. Ka seda võib ju teha, aga see ongi nõnda. Keskendume ühele, halleluuja, Ale, aga, aga kõiksugused, muud, et asjad tulevad ikka. Et ma arvan, et see ei häiri kedagi, sellepärast et, et see peaks olema niisugune kogu rahvast puudutav eriline aeg. Aga ei, ta ole, tähendab, mõned asjad on lihtsalt ajaga kadunud. Kolm kolm armulauapüha oli pärast sõda. Suur reede surnutepüha ja vana-aasta õhtu, praegu ei ühtegi neist alles enam. Jah, mingil kombel võib-olla mingid käivad, hakkab vana aastast peale, kes läheb kirikusse, kus vana-aasta õhtul see oli sel ajal pärast seda, kui mingeid atraktsioone ei olnud. Praegu sa vahid seda programmi kirud küll pärast, et polnudki tänavu suurem asi, aga ikkagi muud kui vaid vaid ja vaid või siis väntad, otsid mõnelt teiselt kanalilt midagi, aga kirikusse lähevad mingid need, kellel on kodus. Lokkel. Võtame surnutepüha. See oli väga-väga tähtis, sest see oli suur mälestamine, sa võtsid tund aega, kui kõik need üles lugeda ja kõik ei mahtunud kirikusse. Vahepeal jõudis ära kaduda ja kui tuli uus aeg, siis selle asemel astus hingedepäev. Ja praegu ei ole ei, ei seda ega teist eriti suure pühana. Ja suur reede noh, näiteks August Arumäe mälestustes on kuidasmoodi mahtunud kirikusse ära. See kuulus asja juurde, et nendel päevadel käidi armulaual. Aga praegu on uue õpetuse järgi, mis on tegelikult muidugi vana, aga mille uuendamine tähendab, et sa lõikad senise traditsiooni läbi. Suurel reedel ei tohi Armolod ollagi selle asemel kui esimesel pühal seal teoreetiliselt põhjendata, aga eesti rahva suhteliselt hiline kaks sugupõlve tagasi, traditsioon on sellega katkenud. Ja uusi ei loo niisama lihtsalt. Nii et suurel reedel ei ole nii, et peab ainult nutma ja, ja mõtlema, et Jeesus löödi risti ja ülestõusmispühal siis mõtlema, et ta tõusis üles surnuist vaid, et seda püha võib näha kui tervikut. Küllata. Hea oleks, kui me suudaksime lahutada ja tundeid tellimise pääle endale sisestada, aga see on ikkagi ainult teatud piirini võimalik ja teiselt poolt on küllap hea, kui me kui mõelda kasvõi Leena ajale, tähendab, ta on ikkagi niisugune inimese elus ka siis, kui sa tead, et lein üle läheb haavad kasvavad kinni ja vajab aega. Ja, ja selles mõttes, kes kõiki ühesuguseks halliks teha ei tasuks, vast ka päevade tähendus tasub teada, tasub teada ja tasub äärmise piirini minna. Ma arvan, et mitte leinamine suurel reedel ei ole oluline, vaid mõelge sellele, mis ei tähendaks, kui Kristus oleks surnud ja surnuks jääks. Kas tasub võtta niimoodi, et see ei ole üldse küsimist väärkki? Niikuinii ta tõuseb ülesse vaid taks nõndamoodi, aga mis siis? Kui sellega lõppeski kõik, mis siis jääb järgi minust minu osust? Mis siis selles maailmas on? Ma arvan, et see ei ole eriti kõigile jõukohane aga kui on, siis on ka seda säravam, kui sellest kahtluse ja võib-olla piiri pääl oleva otsimise sügavikust välja jõuad. Veel üks Argenemisemas ka väga paljudes riikides on vaba päev suure veetasemel esmaspäev. Kas ka meil võiks, võiks olla niimoodi, et see suur reede ei lähe nii kohe pidutsemiseks ära ja piduiab sellesse ülestõusmispühadejärgsesse aega, ehk siis oma päev on reede asemel esmaspäev. Üks õnnetu päev riigipühana sest mida teha? Ma mäletan oma Jaani koguduses teenimise aegadest. Inimesed tulevad ja soovivad häid pühi. Kullakesed, kannatage need kaks päeva, mis me siis peame soovima, sulle? Tähendab pigem jäägu mõnel sellepärast kirikusse minemata, kui ta peab tööl olema ja, ja kuidas raames selle all kannatab, et ta kirikusse ei saa, kui, et see on vaba päev? Ei tea, nii ilus ilm on, saaks juba aeda riisuda. Neid saab pesta. Mune ikkagi värvime, taan praegu. Te küsisite minu käest aga sügavaid asju, Annuk, kes nendega tegeleb. Põhiliselt on suure reede probleem see, et kuna ta on riigipüha saanud samasugune nagu maipüha. Mul tuleb meelde üks ilus mai päev. Ma olin just Saaremaal esimese kodu saanud, ostsime vana talu ja, ja seal olid kivisaed, mis oli lagunenud. Ja mina ladusin ise oma tarkusega seda kivis aeda üles. Muidugi maid teadnud põhimõtteid, siis vundamenti, mismoodi peab olema ja see lagunes varsti ära. Aga mööda läks üks naabrimees ja ütles. Õpetaja, mis sa teed täna, kallis, esimene püha ja sina teed tööd, ma räägin tale. Kulla mees ja see pole kirikupüha. Esimene püha oli tema jaoks maipüha, noh tähendab, tal oli ka omast kohast õigus ja pise kirikuõpetaja lapsel ajal kivis aeda. Nii et suur reede riigipühana. Ei ole kirikupüha, ei saagi olla sõda. Aga täna on püha esimene ülestõusmispüha. Täna on see aeg, mil võiks tunda rõõmu ja, ja vaadata lootusrikkalt tulevikku. Nii see on ja seda sooviksingi, et me tõstaksin pilgu kaugemale sellest, mis näha on. Ja selle nähtamatu valguse üle, mis annab kõigele mõtte ja tähenduse, võiksime rõõmu tunda. Aitäh tulemast siia saatesse. Toomas Paul bioloogiadoktor, Eesti Evangeelse Luterliku kiriku emeriitõpetaja. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin rahuliku õhtu jätku. Kirikuelu.