Kirikuelu tere õhtust. Tallinn saab ilmselt lähiaastatel juurde ühe kiriku. Neljapäeval toimunud Tallinna linnavolikogu istungil otsustati ühehäälselt anda Mustamäe Kiili üheksa krundi hoonestusõigus luteri kirikule. Teatavasti tegutseb juba neli aastat Tiina Klementi eestvedamisel mustamäel luterlik kogudus. Ja praegu kasutavad nad oma kooskäimiseks linnaosavalitsuse keldriruume Tammsaare teel. Algamas kirikuehitusest mustamäele paneb kokku saatejuht Meelis Süld ja vestlused on salvestatud sel reedel. Tänases kirikule saates saame käsitleda üht teemat, mis on kirikuelus üsna märkimis, väärne kahtlemata selle nädala tippsündmus, nimelt on Tallinna linn andnud sisuliselt heakskiidu sellele et linna tuleb juurde üks pühakoda ja jutt käib siis mustamäe kirikust. Siin stuudios on Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja Tallinna praost Jaan Tammsalu. Mustamäe ilma rikuta kõik need aastakümned. Kui palju on mustamäel kaalutlus üldse seda, et, et kas seal võiks olla üks pühakoda kui palju linnavalitsus ja linnaosa on selle peale mõelnud? Peab ütlema, et ega Tallinna linnavalitsus nüüd ei saa öelda, väga, et oleks sellega teemaga nii palju tegelenud. See au siiski, et mustamäele täna nüüd on otsus, eile õhtu ikkagi saabus. Ja eriti hea meel on, et Mustamäe, kes kõige vanempaneelelamute rajoon tähistab tänavu viiekümnendat juubelit me oleme ka teine linna Osama suuruselt menu, ligi 65000 elanikku ja 25 protsenti on, kus eakad inimesed. Et jah, muidugi oleks pidanud ja kindlasti oleks pidanud linn rohkem seda teemat juba vaagima ise, aga täna võib öelda, et sellel kakatusse luteri kirik ja täna saates olev Jaan Tammsalu on selle ikkagi algataja ja, ja kuna tema seda on juba neli aastat olnud kindlalt võidelnud, et kirik tuleks, ta on juba jõudnud selle ajal koos, siis teha Mustamäe kogudusega, mis on juba aasta aega vana või natuke rohkem Tiina Klemetiga. Et see on nende töö tulemuses, Mustamäe võib rõõmu tunda, et täna ma loodan, et kirik tuleb ja me saamisele ikka endale. Jah, ma loodaks küll väga rohkem, et kohalikud omavalitsused mõtleksid ka selles valdkonnas oma inimeste peale. Tänavia vajakaks jääb see kogu Eestis, see on minu arvamus isiklikult. Kui tulla natukene ajas tagasi, et kust see mõte ikkagi nagu sündis, et mustamäele võiks üks pühakoda kerkida, sellepärast et aastakümneid oli, oli ilma ja, ja nüüd siis just viimastel aastatel tekkis see mõte ja ja see initsiatiiv seal midagi teha. See mõte on pärit liiklusmärkidelt kui naljaga alustada. Kas te olete tähele pannud, et ka nõukogude ajal need liiklusmärgid, mis näitasid, et Me saabume asustatud punkti asulasse linna, nendel oli alati neli hoonet, kolmolit, sellised, mis meenutaksid tavalise elumaju või midagi taolist, aga neljas või teine oli siis alati kirik, sihvakas kirikutorn, seega linn või linnaosa ilma kirikuta ei olegi nagu päris päris see on lihtsalt üks nõukogude aegne magala või, või midagi sellist. Et nõukogude ajal kindlasti ei mõeldud üheski linnaosas nõukogude liidus selle peale, et kirikut ehitada. See võimalus avanes alles siis, kui ta oli Eesti vabariik ja, ja võimalused läksid paremaks siis, kui, kui inimestel oli aega selliste asjade peale rohkem mõtlema hakata. Minul endal tuli see mõte sellest, et just nimelt muide ikkagi Mustamäe linnaosa osas tuli kunagi üks, üks selline mõte või väljapakkumine või selline unistus, nii nagu Martin Luther King kunagi ütles oma võimsa jutluse alguses jääb veel Rein, mul on unistus ja see unistus oli see, et mustamäele võiks tulla. Ja omal ajal ei olnud kirik muide seda väga-väga-väga rõõmuga vastu võtmas, isegi see tundus lihtsalt selline tore väljapakkumine, aga aga me leidsime või paljud leidsid, et, et kas me saame hakkama selle asjaga tol ajal ma ei olnud veel praost ja ma olin üsna pahane selle peale, et kiriku poolt tuli nagu nagu esimene selline tõrge, kui mujalt tuli selline pakkumine. Ja nii kui ma prostiksaini oli minu esimene kõndimine kohe Mustamäe linnaosavalitsusse ja ei hakka siin sellel teemal juttu tegema ja, ja need jutuajamised on jõudnud nüüd siis aastatega sinna, et et see kõik on reaalsuseks saanud, vähemalt plats on olemas, linn on enda poolt teinud kõik selleks, et me võiksime kiriku teha. Kindlasti ei hakka linn meile kirikut tegema, aga linn on andnud meile imeliselt suurepärase võimaluse, et see pühakoda võiks sinna tulla. Ja kui siin öeldi, et 64 65000 elanikku no see on, ma ei tea, kas kolm või neli Kuressaaret või, või tunduvalt suurem kui Pärnu ja nii edasi, kujutame ette Pärnut Kuressaaret ilma kirikuta ja miks me siis kujutame mustamäel või õismäed või Lasnamäed? Ilma kirikuta, et kui kaua me veel kujutame ette, äkki kujutame Eestit ilma eestlasteta kõvasti ette, kui, kui me nii hästi oskame ette kujutada. Linnaosasid ilma kirikuta. Ma tahaks natuke juurde öelda, et ma ikkagi loodan, et linn ehitab selle kiriku, ükski riik, ükski linn, ükski küla ei ole ilma elanikelt ja elanik, kui lööb kaasa, ongi kirik. Ega üks linnavalitsus on ainult maja. Aga see linn on kogukond ja Mustamäe oma 50 aasta jooksul on kindlasti, võib öelda oma traditsioonid on, kindlasti võib öelda, et tal on inimesed, kes on elanud algusest peale juba peaaegu üle 27 protsendi, on neid inimesi ja see kogukond ja see linnaosa ehitanud. Ma ei räägi, et linna eelarvest või mingit, see on kõik sümboolne, aga tegelikult, kuid nii nagu me oleme väga palju vestelnud koos just Tiina Klemetiga ja me oleme leidnud ühiselt, et tegelikult palju rohkem saab see kirik armsamaks, kui see linnaelanik riik panustab sinna. Küsimus ei ole selles, et kui palju ta panustab ja ma olen vaadanud, et noori olen vaadanud keskealisi, ka vanureid, kui tema annab, panustab, kas ta panustab kas või toob ühe vitsa või toob ühe puukese või paneb krooni või nüüd euro ja muidugi mulle veel kroon arvas, et ta tunnetab, see on tema oma. Ja ma arvan, et ikkagi seesama linna elanik kindlasti lööb kaasa selleks, et see kirik valmiks ja mustamäelane saab minna oma kogukonda, tunned, kui me võtame ajaloost, siis mina olen küll Lõuna-Eestist pärit ja, ja ma mäletan väga hästi, kuidas me vanaemaga käisime kirikus ja kuidas oli, vanaema ütles niimoodi, et me peame kindlasti lehma kirikusse, sellepärast et mina olen omal ajal kirikaias teinud tööd. Ma olen kirikaeda, vaadaku lapsekene, male see kirikaeda, istutanud puu ja tunnetus, see on tema oma. Ja ma ikkagi arvan, et ikkagi linlane lööb käed ja see on Mustamäe kirik ja sa mustamäelase kirik. Kiili tänav üheksa on siis krunt, aga kuidas see välja valiti ja neljapäeva õhtune otsus oli siis linnavolikogu poolt, et antakse hoonestusõigus luterlikule kirikule, et sinna sellele krundile ka kirikuhoone rajada. Seal on ka tore ajalugu. Olen nüüd meil aastat, ei ole uuesti Mustamäe linnaosa vanem ja ja küllaltki alguses oli üks kiri ja, ja kahjuks oli pakutud juba enne välja, mina ei taha nimesid nimetada, eks igaüks teeb omamoodi tööd ja et pagudud välja, et kirikul, et oleks sellises piirkonnas mustamäel üks koht oli selline, mis oli tegelikult väga haljastatud, teine on looduskaitse all ja ja ma pidin vastama, et eitavalt eitavad Eesti luteri kirikule, et ei, et vabandage, ei ole võimalik. Aga kuidagi süda hakkas valutama, ütlesin telefoni, helistasin Jaan Tammsalu ja ütlesin, et teate, tee sealt teiselt poolt tuli selline hääle natukene tõstmine, et kuidas ikka järjekordsed ei ole vä? Mõelda tõsiselt seda asja ja Erik. Ja mulle natukene lõi nagu mõtlesin, et kuidas siis nii ma isegi usklik inimene ja ja kuidas siis nii, kas me siis tõesti ei saa, et oskas mind niimoodi veenda, et meil jutuajamine tuss väga meeldivaks? Me vestlesime tükk tükk aega ja siis ma mõtlesin, et ei, ma pean leidma selle koha. Ma pean pakkuma välja sellise, mis on mulle nagu mustamäe, laseme isegi väga palju, küsisime oma sotsiaalkeskuses inimeste käest ja, ja mustamäelt inimeste käest ja, ja, ja tõesti selle koha peal see koht on päris suur, see on 6641 ruut. Ta on väga ilusa koha peal ja, ja sellel oli detailplaneering, sinna pidi tulema noorte spordi- ja vaba aja keskus. Ja mõtlesin, et kuidas me nüüd siis sellest loobuma, aga tuli niisugune väga tore asi, et samal ajal oli ka teised probleemid, onju, aga siis ainuke pole probleem, see probleem probleemiga jätkub linnaosas. Ja oli probleeme, et meil ei ole spordikeskus, tujule ei ole ja, ja mul oli retk Tallinna tehnikaülikooli, kes on ka väga head sõbrad meil ja ja läksin sinna ja arutasin, et kuidas me lahetaks nemad seda tead, kuule, teller, niisugune väga tore ideed, mis sa arvad, et omal ajal hakkasime, teeme Sütiste ehitati vahele, on ala, et teeks sinna ja tooks raja tänavalt ära. Ma ei tea, kas tõesti, kas teeme niimoodi, et, et kõik musta Mäelest saad ujumas käia, spordimängude maja tuleb ja ja mõtlesin tagant jumalaga, siis oleks ju väga tore, et et praegu on just küsimus, et kuidagi ma ei saa raha nagu selle teise keskuse, mis on praktiliselt analoogne, aga tunduvalt väiksem, mis ehitatakse, see on ainult 1200 ruutu on ehitusalune pind, kõrgus ainult 11 ja sellest tegelikult ei lahendaks mitte mingit küsimust ära. Et jumal, kui me nüüd selle saame, et see oleks ju väga tore ja mäletan omal ajal sai ka raamatukogu ehitatud tehnikaülikooli mustamäele käivad raamatukogus. Et meil ei olegi suuremat, kui me saame ka Sütiste parkmetsa, siis me saame spordirajatisi edasi teha, et siis ongi. Võtsin süda natuke valuta, sellepärast et ma natuke kartsin, et helistatud jumal teab, mis öeldakse. Helistasin jah, me lähme vaatama okil. Ja ei läinudki vist mööda kaks või kolm tundi, mina arvasin paari tunni pärast juba meile see meeldib. Ja nii hakkaski edasi minema. Juba ülejäänud tööd hakkasid tegema siis juba nii, kirikutegelased kohtuti linnapeaga juba ja, ja, ja ühiselt kohtusime ja täna võib tõesti rõõmuga öelda, et see kirik tuleb, ma olen täitsa veendunud. 11 meetrit kõrgust siis sellega vist väga kõrget torni mustamäel ei ehita. Tänasel päeval võib-olla on on torni kõrgusest palju tähtsam see, et inimestel oleks selles kirikus sees hea olla sest me ei taha, et inimesed jäävadki teda väljast, ainult et oma ja torni kõrgust imetlema, vaid me tahaksime, et nad leiaksid sealt hingerahu ja ja rõõmu ja jõudu edasi elamiseks ja, ja nii edasi ja nii edasi. Mitte ainult see, et torn peaks üle majade kaugele paistma, tänapäeval pangad niikuinii kõrgemad kui kirikud, et siin ei ole nagu päästet, et vaadake natuke vanalinnas ringi ja te näete, millised on kirikutornid ja millised on pangahooned ja meie uued nii-öelda pühakojad. Et ma ei muretse selle torni kõrguse pärast. Aga Jaan Tammsalu, Tallinna praost räägitakse ikka ju sellest, mismoodi kirikus on rahadega kitsas, palgad on väikesed, kirikuhooned lagunevad, vajavad remonti ja nüüd me räägime täiesti uue pühakoja ehitamisest mustamäele. Kuidas see võimalik on? See on absoluutselt võimalik, ma olen täiesti täiesti nõus eelkõnelejaga ja, ja ütlen ka omalt poolt seda, et et loomulikult me ei saa neid kirikuid kahjuks kaasa võtta maakohtadest, kus on suitsutämber kirikute juba ammu kustunud kus käib veel võib-olla neli kuni kaheksa vanainimeste, kus need on omal ajal ehitatud õigete kohtade peale ka neid on ka nõukogude aegne planeeringute süsteem, kolhoosikeskuste süsteem ja nii edasi teadlikul viinud rahva kirikutest kaugele ja Me maitseme neid vilju ka tänase päeva Burbaniseerumise vilju ja nii edasi. Veel kord ütlane kirik peab olema seal, kus on inimesed ja, ja need on kaks erinevat asja. Üks asi on see, et kuidas säilitada neid vanu ja ajaloolisi hooneid, mis on ühtlasi ka muinsuskaitse all olevas hooned mille kadumine oleks katastroof Eestimaamaastikust ja siin on riik kindlasti see, kes peab oma osa andma selleks meil ei ole vaja tohutu suuri katedraale, näiteks ma ei tea, kas Kaarmale näiteks või kuskile sellistesse kohtadesse eestimaale, kuhu mahub 1000 inimest pinkidesse aga kus on võib-olla 50 inimest endale kaude külas ainult. Aga pean 65000 elanikku. Miks ei peaks olema kirikut? Teie küsimus on tõepoolest selles, et kui, kui iga Mustamäe elanik näiteks kolm eurot paneks Meroškartkeba tehtud võib-olla hakkame natuke vaikselt pihta, mõtleme natuke ja ega, ega mina ei ole näinud, et raha oleks maailmast kadunud. Ma olen näinud seda, et inimesed on väga lahked andma, kui nad ühel hetkel taipavad, et un mõtet anda. Ja ta lihtsalt tuletan meelde veel ühe ühe ilusa asja, mis on mulle mulle hästi tugevalt meelde sööbinud seal filmis patukahetsus, mis räägib sellest, mis kunagi on tehtud ja nõukogude aja lõpus teda ja siin ka näidati selle lõpus. Seen on see, kus, kus üks vana palverändur läheb mõõda teed ja küsib ühelt kohalikult elanikelt, kas see tee viib kirikusse ja ta vastab see kohalike elanike, et sisulised enam ei vii. Või ei vii siis ütleb see palverändur, aga milleks tee kui ta kirikusse viik? See on hädavajadus ja ma arvan seda, et kui inimesed seda toituvad siis ehitavad inimesed selle kiriku üles. Ja kirik kui organisatsioon teeb kõik selleks, et inimesed oleksid seal teretulnud selles hoones. Meil inimesed on üles ehitanud nii, et selle asjaga peaks hakkama saama ainult ühes kuus ja kindlasti mitte nii et, et me nüüd müüme kolm ajalooliselt kirikut maha näiteks Ameerika ärimeestele nendel selliseid vanu hooneid ei ole, nad hea meelega võtaks kas v nummerdaks kivid ära ja viiks minema. Me tihtipeale ei oska neid asju väärtustada ja riik järjest vähem nii-öelda väärtustab selliseid asju. Ma tahaks veel lisada, et see tule ainult üksinda kirikuhoone, kui et me läheme, hall jumalateenistust selles eelnõus on ja see kindlasti ka tuleb, on päevakeskus lastele noorte tugikeskus. Erinevate huvialaringid on selles kirikuköök, me teame väga hästi, kui palju tegelikult vajavad inimesed seda siis on, kui ei ole kiriku jumalateenistus, toimuvad kontserdid. Ma arvan, et te olete näinud, järjekordasid ma ise, üks päev tahtsin minna Jaani kirikusse, aga oli nii pikk järjekord, ma ei saanud kontserdile minna. Mustamäel on ju rikas oma hariduse tasandil, võtame, kui palju on meil kuule, kui palju meil Tallinna tehnika rääkisime täna 65000-st elanikust, kes mustamäel elab seal registri järgi, aga meil on Tallinna tehnikaülikool, kus on niivõrd palju välistudengid, kes on käinud ja küsinud, et Me tahaksime minna kirikusse, aga me tahaks kogukonna kirikusse. Kas mustamäel tuleb selline, et ma arvan, et siin lööb käed külge kindlasti rohkem inimesi, kui nad saavad teada, et siin pakub midagi muud ka need inimesed veel ei ole, me teame ju väga hästi, et Eesti inimene ei ole väga usklik inimene. Aga ega meil üldse oleme, me oleme palju, kui me lähme jõululaupäeva Me tähingudes, kirikud on ka maakirikud, on, aga ise randvere kirikus on väike kirik puukirik. Aga siis, kui on jumalateenistus teatud sündmustel, mis meil on pühad, on kirik täis. Palju nemad on selle kiriku koguduse liikmed, olgem ausad, väga vähe ju, aga ta tuleb sinna, ta vajab seda. Inimene vajab seda, kuhu minna raskel ajal ja ma kardaks selles osas, küsimus on, kuidas me ise suhtume sellesse, kui me suhtume positiivselt. Ma arvan, et inimene tuleb ja tahab. Ega me keegi ju ei sunni, mina ei usu, et kirikaga sundima, ammugi linnaosa valitsus hakkab kellelegi midagi sundima. Aga tähtis on see, et me heatahtlikult heasoovlikult seda teeme. Selle hoonestusõiguse andmine luterlikule kirikule, Kiili tänav üheksa krundile Tallinnas oli siis otsustamisel neljapäeval volikogus, kuidas arutelu volikogu saalis läks? Ei ole viga, ma arvan, et kõik need lahkarvamused, erimeelsused lahendati juba ennem ära ja kuulge, kui te arvate nihukest asja, et kõik kõigile meeldib ega väga paljudele ei meeldi ju näiteks, et miks ehitatakse praegu uut televisiooni või raadiomaja või mingit muud asja enam ei ehitata enam loodagi, väga kurba mina pean ütlema, mina entusiastlikult väga lootsin tookord, kui see oli eelnõu Toompeal ja mina oleks küll tahtnud, et ta oleks tulnud ja ma arvan, et see ei olnud kõige parem otsused, Te ei ehitata, aga küll ta tuleb, mina olen veendunud, et see oli hea otsus ja ta tuleb ja küll teie olete ka kunagi uues majas. Aga ma arvan, et ei saagi öelda. Et kõik peaks seda tahtma, ega siis on ju inimesi, kes ei usu jumalat ja kes ju kunagi ei ole ja ja on inimesi, kes ei lähe Estonia teatris, ma arvan, pole käinud ja pole ühtegi raamatut võtnud kätte. Kas sellepärast raamatukogu paneme kinni, kas me kauplused paneme kinni? Sellepärast on jah, ma tean. Ta on olnud, et ei saa päevitada Mustamäe avatud piirkond, kus 1641 ruutu 1200, see on ainult üks kuuendik. Et see jääb avatuks, sõna spordiväljak tõesti väikene olemas ka see jääb alles. Me rääkisime veel täna ja mida mina pean ütlema, et ma kuulsin ainult täna seda tegelikult Tiina kaudu. Et Tallinna tehnikaülikooli üks tudeng, Stalin, Marippu nimi või oli teinud juba töö juba Mustamäe kiriku, mis ei peaks olema, ja see pidi olema väga huvitav, me võtame kindlasti järgmisel ühendust, et näha, milline on jaa, jaa. Nii nagu me oleme rääkinud ka kiriku inimestega, nemad ju teevad tööd, aga me nii palju kui võimalik, aitame. Et see nagunii läheb, et see inimestele tutvustamiseks nende ettepanekuid arvestatakse lubatud. Ja kui juba praegu kohale see eelnõuolid lõpusirgel. Ja kolmandal juulil kell 12 kirjutatakse peapiiskopi Tallinna linnapea poolt alla leping et juba täna on valminud töö noorte pool, järelikult soovitakse. Stuudios on Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda. Kuulame vahepeale intervjuud Tallinna linnavolikogu aseesimehe Jaak Juskega, kes andis samuti oma poolthäälemaa eraldamiseks. Kui ehitamise jaoks ma alustaks sellest, et ma arvan, et volikogu tegi, seal oli siis otsuse siis kui ma ei eksi, siis viimane luteri kirik, mis Tallinnas ehitati, olid 1937. aastal Pelgulinnas avatud Peeteli kirik. Et selles mõttes see oli väga oluline otsus volikogus oli selles mõttes kõigi fraktsioonide vahel nii-öelda üksmeel. Kõik fraktsioonid seda otsust toetasid arutelu voorus, mis nii-öelda hääletusele eelnes. Ainukesed küsimused, mida küsiti abilinnapea käest, olid siis seotud sellega, et see konkreetne kinnistu, et seal on hetkel kehtiv detailplaneering ja algselt nähti sinna ette selle planeeringuga siis Mustamäe uue noortekeskuseid. Et kas seal pole mingisugust konflikti. Ja linnavalitsuse esindaja kinnitas, et seesama kehtiv planeering võimaldab sinna ehitada siis ka kiriku. Ja kuna me ka kinnitasime Tallinna uue noorsed arengukava lähiaastateks siis linna noorsootöö arengusuunad ei keskendu mitte enam nii-öelda hoone karpide ehitusele niivõrd vaid hoopis niuksed uuele trendikalases liikuvale noorsootööle. Ja kuna ka on kirik kinnitanud, et selle uue mustamäe pühakoja juurde tuleb ka noorsootöö osa, siis ma arvan, on on ka see noorte poolt kaetud ilusast Ma just tahtsingi küsida seda, et huvitav, kui suureks argumendiks oli see, et kirik on ise lubanud seda ja öelnud, et noortetöö on prioriteet nende jaoks. Ja noorte tugikeskuse laste päevakeskus on täiesti kavandatud ka sellele krundile. Ja et neid samu samu argumente ka abilinnapea korduvalt rõhutas ja volinikud hoopis nii-öelda kutsusid üles tulevikus, kui see, kui see hoone on valmis ehitatud ja kui seal on ka nii-öelda siis konkreetsed teenused sees, et linn võiks pigem teha siis kogudusega koostööd siis kas siis noorsootöö vallas sotsiaalhoolekande vallas Üsna hämmastav, et mõnes mõttes usu küsimuses ikkagi kirikuga seotud küsimuses oli üsna suur üksmeel, et poolt olid 55 ja vastu erapooletuid ei olnud. Muidugi jah, et ega mulle ei meenu, et volikogu oleksid seal viimastel aastatel nagu kiriku asja niivõrd nagu arutanud, et see olid kahtlemata erakorraline otsus ja nagu ma ütlen, nii-öelda tehti, tehti aja ajalugu. Et selles mõttes on ju nii tore, et sellises olulises küsimuses oli kuus üksmeel taset leidis. Kirik peaks saama valmis seitsme aastaga, et kas see on ka murekoht, et millised on need rahalised vahendid kirikul, et ehituste lõpule viia. Jah, et kuna ma ka volikogus juhin linnavaraga seotud komisjoni siis ka see eelnõu käis eelnevalt selles komisjonis läbi ja just seal tekkis see küsimus, et kuivõrd on nagu siis luteri kirik suuteline seda pühakoda. Et me teame, eks ole, et kirik on, on tihti olnud hädas olemasolevate siis pühakodade korras hoidmisega ja nagu ma aru saan, on, on luteri kiriku esindajad linnavalitsusele korduvalt kinnitanud, et, et ollakse selleks valmis, on kirikukogu poolt tehtud otsus ja, ja siis mõttes kindlasti linn usaldab kirikut. Ma vaatasin, et siis, kui Lasnamäele anti kiriku hoonestusõigus, siis öeldi, et nelja aastaga peaks olema seal pühakoda olemas ja nüüd on vist juba üheksa aastat sellest möödas et ega ilmselt midagi konkreetset ei juhtu, kui, kui nüüd seitsme aastaga tõepoolest päris lõpuni valmis isa või kas juhtub. Antud juhul on, eks ole, antud väga konkreetsed seitsmeks aastaks on siis nii-öelda hoonestusõigus. Et kui tõesti on näha, ütleme näiteks nelja-viie aasta pärast, et kirik ei ole suuteline nüüd konkreetselt seitsme aasta pärast seda kirikut avama, et siis kahtlemata võib, aga ütleme, kui on näha, et kirikul on soov siiski asi on valm valmis ehitada või on nii-öelda ütleme siis müürid juba kerkimas siis alati saab ju volikogu selle otsuse üle vaadata ja seda hoonestustähtaega pikendada seitsmeks selle Lasnamäe kirikule ainult 99-ks aastaks. Noh, ma ei, ma ei oska neid, neid tollaseid tollaseid nii-öelda läbirääkimisi kommenteerida, et siis mõtlesin juba isegi kurbetsi, Lasnamäe kiriku teema on niivõrd poliitiliseks muutunud, et ma väga loodan, et seda juhtu Mustamäe luteri kirikuga No praegu, kui näha, et, et on olnud kõikide fraktsioonide poolehoid ja üksmeel ja ühehäälne otsus, siis võib loota, et seda tõesti nii juhtunust Mustamäe kogudus on tegelikult nüüd tegutsevad ametlikult nüüd üks aasta, aga koguduse rajamine on olnud juba käsil viimase nelja aasta jooksul ja vahepealsel ajal on saanud kogudus ka ruumid ja seda on tehtud ka jällegi koostöös Mustamäe linnaosa valitsusega ja linna esindajatega. Tundub, et ka selles osas on nagu järjepidevus olnud, et vaatamata siin ka võimude vahel üritusele on, on ikkagi seda koostööd jätkatud ja linnaosavalitsuse keldris edasi tegutsetud. Just et see nii-öelda linna hea koostöö Mustamäe siis uue kogudusega on olnud tõesti juba päris päris pikk, et 2010. aastal pöördus siis Mustamäe kogudus linnaosavalitsuse poole tollane linnaosa vanem Lauri Laats, siis võimaldas lahkelt kasutada siis linnaosa valitsuses olevaid vabu vabu nagu ruumi, et täna kogudus töötabki seal ja noh, loodame, et see uus kirik saab kiiresti valmis, et siis saab kirik tõesti ka päris oma pühakoja. Aitäh tulemast stuudiosse. Jaak Juske, Tallinna linnavolikogu aseesimees. Kirikuelu jätkame vestlust Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda ja Tallinna praosti Jaan Tammsaluga. Tahtsin veel küsida selle kiriku ehitamise rahalise külje poolt, et linn ootab, et seitsme aasta jooksul kerkiks pühakoda. Et kas praegu on ka mingisuguseid juba konkreetseid kokkuleppeid, et kust on võimalik ikkagi rahastust võtta, sest et ma vaatan, et ehitusmaksumus on ikkagi umbes üks miljon eurot. Ütleme nii, et et me oleme suured unistajad ka kirikus, ma olen tempi lõpetanud ehitusmeister, nii et ma peaks ka natuke ehitustest üht-teist teadma ka praktik olema. Nendes küljest me alustasime Tallinna Jaani kiriku remonti, kui meil oli 1,5 miljonit Eesti krooni ja me teadsime, et meie kiriku siseremont läheb 15 miljonit maksma. Me tõstsime ka kirikunõukogus ja alustasime pihta. Tänaseks oleme kulutanud 32 miljonit Eesti krooni, teinud kiriku seist ja väljast korda, linn on lisanud veel neli miljonit, teinud väljast välisremondi ära täiesti oma rahadega ja lõppkokkuvõttes 36 miljoni krooni eest on kõik ära tehtud ja kuus miljonit on praegu pangale veel laenu võlga ja ülejäänud 30 on kuskilt tulnud viie aastaga. Meil on ka plaan, et see kuskilt tuleb, aga enne eilset ei hakanud me mingeid kokkuleppeid tegema, me ei kauple maaga, mida meil veel ei ole. Eile tuli ja homme hakkame mõtlema, meil on ideid, aga me ei ütle neid raadiustena välja. Mina ütlen mustamäel, nagu ma ütlesin, on 50. juubel, tähistame terve aastase juubelit ja tegime ettepaneku, et kav teeks niimoodi, et miks meil on vaja, kui tullakse juubelile kutsetega. Et sinna tuleb ligi 500 inimest, et lilli, Plylli meil on ja külma toome lilled ja kingitusi meil ka ju ei ole vaja ikka linosal kingitus, väed, palju suurem kingitus on see, et kui kirik oleks, teeks omale konto ja me paluksime, et kõigis juubeli tulevad, keetsid sinna annetuse, olgu tema kui suur me ju ei kirjuta, kui palju lilletasemel toksida. Aga ma arvan, et see on ka juba algatuse. Nii et selle algatuse me kindlasti viime ellu ja see läheb kirikuklotse, mitte linna, osaleb. Neli aastat või veidi rohkem on, on Mustamäe koguduse rajamine kestnud ja, ja nüüd on aasta aega olnud. Ja, ja kõik need neli aastat on kogudus komas loonud üüride maksmisega, vaimuliku palga maksmisega ja nii edasi ja nii edasi. Väikene kogudus oma sõprade ja abilistega ja, ja nüüd, kui kogudus on kasvamas. Ma olen täiesti veendunud, et, et need asjad lahenevad. Sest just nimelt mul on tunne, et jumal väga tahab seda, et mustamäele kirik tuleb ja mina olen näinud, et jumal midagi väga tahab. Siis need asjad sünnivad. Ja väga paljud inimesed hakkavad siis ka tahtma, sellepärast et neile tundub, et see on üks õige hea asi. Et jah, selliseid konkreetseid partnereid ei taha täna välja välja ütlema hakata, neid on praeguseni olnud ja pidevalt olnud, kes on pidevalt toetanud, aga nagu nagu juba saatejuht ütles, et konkreetse numbri ära, eks ole, mis on üle miljoni euro või poolteist miljonit eurot kubatuuri vaadata, mis praegusel hetkel on aga planeeritud ja mida, mida see ehitusplats nagu lubab teha kõrguse ja laiuse ja pikkuse poole pealt. Siis see ei ole, see ei ole selline summa, mida ei oleks võimalik siin nelja-viie aastaga kokku saada ja, ja asjad ära teha, nii et kõigil kõigil rõõmus meel on ja ja jõulukirikusse juba näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal juba musta Mäelased oma kirikusse minna võiksid. Nagu me teame, et Jaan Tammsaare alati oma tagasihoidlikkuse ka hiilanud ja et jätab rääkimata, et ju tegelikult koostöö käib. Norraga Dora kiriklased pagi liitlased tulevad mustamäele 57 inimest 30. septembril. Ja Nad tulevad appi lasteaedadele. Ma arvan, et kui nähakse, et lasteaedadel tullakse sealt appi tegema huvitubasid ja see ja värvima natukene. Et ma arvan, et see paneb ka sulama lastevanemate meeled teises suunas, et aidata ja ma arvan, et ka need sama norrakad tulevad ka Muugapi. Ma ütlen, raha ei ole riigist või kuskil maailmas kadunud. Heatahtlikkust heasoovlikkus vahetevahel võib-olla alt on natuke kadunud, võib-olla seda rohkem saada Indiale ka siis tuleb raha sinna juurde. Võib-olla saab linn ka aidata. Ma ei taha öelda, kas Ma isiklikult täna linnaosa vanemana tahangi, meil on nii palju probleeme lahendada, kui kirik võtab, et lahendab, aitab lahendada küll, meil saame siis pärast lahendada inimeste probleeme. Et ma arvan, et kergelt tulnud raha läheb kiiremini ära ja noh, ma olen öelnud avalikult välja, et ju ammu, et ma olen usklik inimene ja ma ei tahaks siduda ei poliitikat, ei mingit muud kirikuga ja usuga. Lisaks veel seda, et, et kiriku ehituse planeerimisel ongi praegu juba projekteerimise käigus, võib viiekümneis kriiside käigus, mida nii mõnedki inimesed on tegemas on püütud arvestada sellega, mida on kogudus omalt poolt nagu välja pakkunud, et see on polüfunktsionaalne keskus, on kirik, pluss veel paljud teised asjad. Ja nii nagu just kaaskõneleja seiniust kõneles alguses, et et kui, kui kirik on linna osaleb, kumas mingit teenust, et me võime rääkida kirikuehitusest. See on kindlasti üks kindel summa, aga pärast tuleb seda hoonet ka halla. Ja sellepärast tuleb teda targalt teha, et ei hakkaks nii-öelda küttega kõik õhku minema. Ja kui seda on targalt tehtud, siis on võimalik, ma usun ka kindlasti linnavalitsusega teha mingeid kokkuleppeid, et kui, kui kirik teenindab nii-öelda sotsiaalsfääri selles linnaosas ja nii edasi siis on võimalik teha ju lepinguid ja seda peab eelnevalt kokku leppida ja me oleme ikka jälle ka küsinud, et mida oleks Mustamäe linnaosa vaja millised asjad on nõrgad, millised, millised on nõrgad lülid selles linnaosas. Ja kui kirik soo ja see sobib kirikufunktsiooniga saab aidata, et siis mina ei usu küll, et linnaosa valitsus ütleks, et kuna te olete kirik ja püüate vanadele inimestele midagi head teha, siis meie ei saa teid aidata, kuna te kirik olete, nii et seal on päris palju julgust siiamaani olnud ja küllap seal on ka edaspidi julgust ütelda. Me hoolitseme inimeste eest. Aitäh tulemast siia stuudiosse. Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja Tallinna praost Jaan Tammsalu. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab, kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19, null viis.