Kirikuelu häid jõule. Jah, kuulsite õigesti. Täna vana kalendri järgi on teine jõulupüha. Seega on suur pidupäev sadadele tuhandetele inimestele nii maailmas kui ka meie väikses Eestis. Millised on õigeusu jõulutraditsioonid, uurib saatejuht Meelis Süld. Võib-olla paljude jaoks on juba jõulud meelest läinud, aga samas on Eestis hulk inimesi, kes tähistavad jõule just vana kalendri järgi. Ja see tähendab, et just see nädalavahetus on jõulude aeg. Minu vestluskaaslaseks on Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Nõmme ristija Johannese koguduse preester Toomas Hirvoja. Öelge, kas te ise ka mõtlete mõnikord, et võiks need jõulud ometi olla koos teistega kõikidega? Kui detsembri lõpus tähistatakse, kindlasti mõtlen eriti lapsed mõtlevad seda, sest või kogu ühiskond meil on see isegi riigipüha, kogu ühiskond tähistab detsembrikuus ja siis oleks oleks ühest küljest oleks hea, kui see Sibeerivad saaks uueks aastaks läbi. Kuid teisest küljest on ka kirikliku traditsiooni hoidmine meede õiguslikule üsna tähtis. Kõigi kalender ei ole nüüd keskne küsimus, selles traditsioonis on üks pisike osa ja kolmandajärguline küsimus, võib-olla. Aga samas püüame just seda vana. Seal peal aga ka jõulude ajal, sest vanast kalendrist kinni, et see ilmselt ei ole nii, nii kerge seda muuta. Kas te oskate öelda ka, mille pärast sellisest vanast just kalendrist kinnihoidmine on jäänud? Ma arvan, et see on just nagu ma ütlesin, üks pisike osa suuremast hoiakust, et mitte kergekäeliselt võtta vastu muudatusi, sest nagu õigeusu seisukohast. Venemaailma elane kiriku ajalugu on näidanud, et need muudatused meie seisukohast viivad Kristusest kaugemale. Ja tegelikult kuigi nüüd on heade plaaneriga tihtipeale tehtud, lõpuks tulemused on, on kehvemad, kui, kui oleks muutused tegemata jätnud. Pidama nii et andsin pooled on siiski nagu pühad, isade pärimus, üks osa sellest värinast paga õiguse maailmas, õigeusu kirikud tähistavad ka nii ja naa, et Eesti Apostlik-Õigeusu kirik minu teada vist on läinud üle ikkagi jõulude tähistamisele aasta lõpus ja minu teada ka niitnud jõudsid ühtlustumiseni ikka setud, kes vanasti pidasid jõulusid ja muidki kinnisti vana kalendri järgi nüüd ka nemad vist et nende pidamisel uue kalendri juurde, aga samas nad jõudsid ka paasapüha pidamiseks ühtlasi nii, et seda peetakse vana järgi. Mis varem Põhja-Eestis Lääne-Eestis oli uue järgi, nii et selles mõttes on nagu traditsiooni hoidmise poole. No tegelikult on ju tore mitu korda sellist sündmust tähistada nagu jõulud, mis on võib-olla kesksemad tegevused õigeusu kirikus jõulude ajal. Minu arvates põhiliselt on ikka jumalateenistused ja näitan Aastane jõulusid siis jumala templisse viimise pühast hakatakse teatud jõululaulusid laulma mis, nagu häälestub juba ohutusele ringis on sarnane nagu advendiga. Siis nüüd viimane nädal olid õhtu ummikuteenistuste vahele lisati veel väikene pärast õhtuteenistust, mis seal on erilised väga sellised härdameelsed, Haanonite ega need lugemised, kus juba Kristuse sündimise eelaimus tuntakse väga konkreetselt, nagu maitsta siis jõululaupäeva hommikul oli hästi uhked tikteenistusse kuninglike tundidega. See nimetus tuleb sellest vanasti kuningat, lugesid kirstu keskel neid tunniteenistusi, mis läks, läheb siis üle sujuvalt õhtuteenistuseks ja ja massilist suure liturgia, mis on meil. Eile õhtul salvestame jõuluõhtul seda intervjuud ja eetris on see pühapäeva õhtul, nii et selleks ajaks on juba suur hulk teenistusi peetud. Aga koguine teenistus, kas see tähendabki siis jõuluõhtul teenistust kuni hommikuni välja? Kahjuks mitte. Algselt ta ilmselt on pärit kloostriteenistustest, ütles õigeusu. Ajaga seotud aga õhtu ummikuteenistused pärast õhtukeskööteenistus tunni teenistus. Need on nagu ajaga seotud ja algselt ja mõnedes kloostrites siiamaani hakatakse hilisõhtul pidama Ma õhtuteenistusega. Siis tuleb pärastatud teenistus, kesketeenistusi, hommikuteenistus lõpeb siis päiksetõusul umbes. Aga muidugi linnakirikutes ammugi enam nii ei keegi ei jaksa pidada. Et siis tehakse natuke lühemaks, et lihtsalt pannakse kokku õhtuteenistusi. Hommikuteenistused on kolm kuni neli tundi, kestab umbes nii, see ilmselt on ennekõike keeruline ja raske vaimuliku jaoks sõna keeruline, võib-olla ei ole siin õige, sellepärast et need on ka ikkagi rõõmupühad. Pühade mingi meeleolu, mis nagu esimene hüüdes antakse teenistusel kuidagi müstiliselt kuidagi täidab hinge tavaliselt muidugi see ei ole absoluutselt garanteeritud, võib ka igasuguseid kiusatusi ette tulla ja võid täiesti must masendus pühade ajal. Et kuidas jumalanna, aga. Millal see kõige suurem jumala õnnistus on, missugune on kõige arvukam ikka jõulu, esimese püha, jumalik liturgia, mis on hommikul esimese püha hommikul. Ja mis kell see tavaliselt on? Erinevas koguduses erinevalt, kas kell üheksa või 10 tavaliselt. Kui nüüd võrrelda õigeusu kiriku jumalateenistust ja ütleme, luteri kiriku jumalateenistust luteri teenistuses, näinud küll ka televisioonis, kuulnud raadios ise osalenud väga paljuski just jõuluteenistustel lauldakse tuntud jõululaule, loetakse ette, jõuluevangeelium on lühike, kõne, jälle lauldakse, võib-olla on koor ja minnakse laiali. Milline on jumalateenistus jõulude ajal õigeusu koguduses? Jõululaupäeva õhtul hakkab õhtune teenistus nõndanimetatud suurepärast õhtuteenistusega. See koosneb põhiliselt salmidest. Klooriast õiguse teenistustel hüütakse lauseid vahele teenistusele. Minu teada jõulude ajal ei süüta. See leib. Preester Toomas Hirvoja, me oleme praegu Tallinnas Nõmme ristija Johannese koguduses käärkambris ja räägime jõulujumalateenistustest õigeusu traditsioonis. Kas teenistused on eesti keeles vene keeles, mis keeles siin teenistusi peetakse? Aga sellest vanast slaavi kiiresti sa isegi ju vene keelt kõnelevad inimesed alati aru. Suures osas ikka saavat. Arusaamatul siis vene inimesed ka sellest aru saavad, kes natukenegi nagu tähelepanuga kuulavad ja sest bodyd sõnatüved on ikka samad, mis vene keeles mõnes mõttes isegi lähedasem praegusele vene keel. Näiteks kui meie vana Kui preestri jaoks tähendab jumalateenistus võib-olla kolme-nelja tundi teenimist, siis ma saan aru, et ega inimesed nüüd nii pikalt siia tegelikult ei jää. Jumalateenistusest osavõtt on küll paika pandud algusaja lõpuajaga, aga inimesed tulevad sisse, lahkuvad kuidas, kuidas see käib? Aga muidugi, kes on lastega väikeste lastega või kes on põdurad, need tulevad sellisteks jumalateenistuse tipphetkedeks, nagu siis seal evangeeliumi lugemine ja pärast seda õlitamine. Aga ikkagi kirikus suurem osa on kogu teenistuse kohal. Kui tulla jumalateenistuse ajal pühakotta, siis on näha palju küünlaid on tunda viiruki lõhna. Mis, mis tähendusega on nende küünalde süütamine enne jumalateenistust, võib-olla jumalateenistuse ajal pärast. Küünal on väga nagu kõigis kirikutes, vana ana sümbol, talve sümbol, küünlaleek, mis ülespoole, et sa nagu sümbolid peaks sümboliseerima meie palvet, mis peaks ka ülespoole tõusma. Teiseks, raha ja tuleühendus, see sümboliseerib nagu inimhinge ja jumalaühendust, kus teatud mõttes nagu inimhing sulab tule paistel. Kolmandaks, ta on lihtne ohverdus kirikule, sest meil ei ole kiriku liikmemaksusid, vaid just nimelt elavast südame soovist ohverdada kirikule. Selle ohvrimärgiks on siis ka küünal. Põhiliselt. Aabeli ajast, kus meelepärane palve suits tõuseb üles jumala poole siis kui nad olid just nimelt ka pagana kirikutes, pagana templites kasutusel, siis algkristlased ei kasutanud viirukit, see tuli hiljem, kui ebapaganlus sellest Vahemere äärest hakkas ära kaduma, siis ta võeti ju paketti suuremaid kirikuid ehitama. Palve symbol. Kas peabki midagi teadma, kui õigeusu kirikusse sisse astuda nii-öelda võhikuna? Siin inimesed põlvitavad, teevad ristimärki, kuidas peab käituma, kui siseneda külalisena õigeusu kirikusse? Ma arvan, et piisab sellest, kui on. Aga kirikupink ei ole selles mõttes istuda ja mõtiskleda, seda ei saa. Mõned pingid ikka on just vanematele haigetele. Et see ei ole absoluutne reegel, aga põhireegel on ikka see, et me oleme teenistuses, on nagu. Kui kirikus on käidud õigeusu jumalateenistusest osa võetud jõulude ajal mis toimub kodudes täna õhtul, ei toimuval eriti midagi, kuna valmistatakse, valmistatakse rumalamaks ja neid on nagu selline reegel, et armulauda taastutakse eriti pikki jõulupaast, et see lõpeb alles pärast armulauda ehk siis jõuluõhtust, räägime erilisest päevast. Jõuluõhtul pärast jõuluõhtu jumalateenistust minnakse koju rahulikult, süüdatakse küünlad. Kerge eine veel paastu loomulikult ja siis loetakse armulauaks, unistades valveid, minnakse rahulikult magama, et hommikul siis varakult kirikusse tulla, juba Talidki tihil armulauda ja et siis puhta südametunnistuse ja ja. Mängus tuleb siis sest peale armulauateenistust, mis on jõulu esimesel pühal ja siis lõpeb tavaliselt ja siis minnakse siis jõulutoitega maitsma kodudes ja hakataksegi üksteisel külas käima. Tihtipeale. Kas õigeusu jõuludega käib kokku ka jõuluvana või mitte? Käib ikka praegusel ajal, Don. Mitmetes riikides antakse ka ju kingitused jõulukingitused üle. Kolmekuningapäeval selles mõttes kingituste jagamine nüüd jaanuari alguses ei olegi väga-väga võõras. Võib olla küll ausalt öelda ma seda traditsiooni tunne, aga ikkagi mõeldes sellele, et teil on paast enne jõule see tähendab seda, et siis kui teised söövad head ja paremat verivorst seapraadi jõuluõhtul, jõulupühal ja uusaasta laud on ju ka rikkalik, siis teie ei saa endale suurt midagi lubada. Proovija. Nii et head ja paremad kalapalad on lubatud uuel aastal ja siis uue kalendri jõuludel ka kala kala on lubatud vasta rääkida. Mitte Tõnnid munkadele, aga ilmalik, kui arvukalt tavaliselt kirikutes. Nendele õiguse juurudel käiakse ilmselt jällegi suuremates kesksemates linnakogudustes rohkem ja mujal, vähem. Päevad, mis kestavad kuni issanda ristimise püha nii ja sellel ajal üldse pärast puudub ka kolmapäev ja reede, mis muidu oleks aastaringselt olla nooti paastupäevad, siis nendel pühadel päevadele ikka kolmutav reede ei ole. Taastat näevad ja. See on vanast ajast esimestest. Tihtipeale kurvastasid, et see kippusega ilmanikuks lausa paganlikuks minema. Et alati kutsusid üles neid pahasid päevi pidama ikka jumalakartuses ja väga tõsise senises helgis vaikses, kristlikus rõõmus, mis paraku ega väga ei õnnestunud. Kui nüüd kõikidest jõulupühadest ja aastavahetusest kuni siis õiguse jõuludeni välja osa võtta, siis saab kuu aega pidustusi peaaegu. Kas te igatsete ka seda, et oleksid nende õiguse jõulud ametlikult riigipühad? Kirikus. Aitäh. Preester Toomas Hirvoja, Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Nõmme ristija, Johannese koguduse preester ja häid jõule. Aitäh teile ka kõike head. Kirikuelu saate pani kokku toimetaja Meelis Süld kestvat jõulurahu meile kõigile.