Tere hommikut, tänane pühakirja sõnum on Matteuse evangeeliumi, seitse, 16. Te tunnete nad ära nende viljast, keda mõeldud on, inimesi on kaks erinevat asja, ühelt poolt on inimeste sõnad ja teiselt nende teod või tagajärjed. Meile lubatakse palju, aga millegipärast samme vähe, kui üldse saame. Lihtne lugu, sõnad ja teod ei lähe kokku. Vanemad inimesed on selles osas juba ettevaatlikuks tehtud, nemad ei võta kõike puhta kullana, mida lubatakse. Seevastu lapsed võtavad, kurb on vaadata last, kes hõõrub pisarates silmi ja ütle, pahastavad sõnad, aga sajulubasid. Piiblis on Jeesuse õpetus iga Teie. Jah, olgu jah ja iga ei olgu, ei olijale mõtleski kedagi kritiseerida. Pigem otsin sõnumit tänaseks päevaks meie endi kasuks. Nii kergesti võivad meie suust tulla, vaat mis ei vasta tegelikkusele. Mida rohkem petame, seda kergemalt, et see meie suust välja tulema hakkab. Muide kõige suurema karuteene teeme me sellega iseenda vastu. Meie ei ole usaldusväärsed. Meid ei saa tõsiselt võtta ka siis, kui see meile oluline on. Ja kui me puhastat räägime, teeme täna nii, et jätame teised inimesed rahule ja võtame sõnumit nii nagu see puudutaks ainult meid isiklikult. Millist vilja kannab minu elu mida või keda tuntakse minu viljast, kasvatanud kannan head või halba vilja, kas ma olen usaldusväärne? Öeldakse mulle pettunult, aga sa ju lubasid. Andku need küsimused meile tänaseks päevaks mõtteainet ja sihti, et võiksime head vilja kanda. Selge on see, et jumal ootab, et kannaksime head vilja ja meie viljakandmise läbi saaks jumal kui meie isa, austatud see on meie elu kõrgem mõte elada oma isa auks ja tema on ka see, kes vaid selles suunas juhatab ja aitab. Teinekord käib meie elust üle tule kuumus, teinekord jälle külmus. Aga see kõik tuleb meile kasuks, et kannaksime head vilja. Minule andis omamoodi õppetunni üks õunapuu meie sauna taga otse tige sääres. Viljad olid sellel puul väikesed ja kui neid suvel maitsesin, siis sülitasin kohe suust välja. Kibe oli. Pidasin puud metsikuks, jahuldusi plaanis, puu tuleb maha raiuda. Siis tuli sügis ja esimesed külmad, võtsin mööda minnes taas ühe õuna sellelt puult ja maitsesin. Ja kas teate, ma ei ole enne nii maitsvat õuna söönud. Mõned külmakraadid tegid lausa imet. See õunapuu on nüüd minu lemmik puu. Armas raadiokuulaja. Jumal teab täpselt, millal meile kuuma saata või lasta külmal näpistada Meiega täna teeb, seda me veel ei tea. Aga seda me küll teame, et kõik tuleb neile heaks, kes jumalat armastavad. Nii seisab jumala sõnas ja see on julgustav tõotus. Palvetagem. Suur jumal. Ma palun sinult armu ja tarkust selleks, et ma kannaksin täna head vilja ja kui selleks pead sa tarvitama jahedaid, tuulimine, õelus, siis tahan seda kõike tänumeeles vastu. Peaasi, et minu eluvili austaks jumalat ja oleks iha kaasinimeste kasuks. Amet.