Tere hea vikerraadio kuulaja, taas kord eetris rahva teenrid ja tänasel suvisel päeval on siin rahvateenrite stuudios kohad sisse võtma Iivi Anna Masso, diplomaatia peatoimetaja Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja tänases saates räägime palgatõusu teemadel erakondade rahastamisest ja maksuvõlgadest Soome poliitikute seisukohtadest euroalast lahkumise küsimuses. Aga sellest, kas muistne inkvisitsioon on tagasi, seekord siis mitte Hispaanias, vaid Venemaal ja kui aega üle jääb, siis käsitleme ka taastuvenergiateemat ja hakkepuidu põletamist Narva jaamade kateldes. Aga alustame ühest teemast, mis tekitas juba kevadel ka Eestis elav arutelu ja mis nüüd on jõudnud oma lahendini, tõsi, mitte lõpp. Kui neid. Ehk siis räägime Venemaa punkansambel Pussy Riot liikmetele määratud karistusest veebruaris Moskva lunastaja katedraalis siis Nikonnastaažijate karglama läinud tüdrukud kes selle siis vormistasid ka internetti. Videol nimetasite valguseks, milles nad palusid, et neitsi Maarja putini minema ajaks said kaheaastase reaalse vangistuse ja kogu läänemaailm on sellest sammust jahmunud. Ja esitab küsimuse, et kuidas siis sellise suhteliselt pisihuligaansuse eest sai määrata niivõrd karmi karistuse. See kindlasti tekitab väga laia arutelu, et, et täna enam ei räägita usklike tunnete solvamisest, küll aga sellest, et kas see karistus on proportsionaalne ja valdavalt siiski leitakse. Et kaheaastane reaalne vangistus sellise teo eest tundub ikkagi ülemäära karm ja räägib midagi Venemaa praeguse režiimi kohta. No tegelikult kogu see teema tuleb lahutada kaheks ja noh, ma ei tea, see seisukoht ei ole populaarne küll, aga, aga ma olen seda ka ennem kirjutanud oma maale kommentaaris, et tegelikult see tegu. Ma ei leia sellele teole nagu selles selles mõttes õigustust, et minna kirikusse, et minna võõrasse kloostrisse oma kommetega ja niimoodi solvata. Ta usklike tundeid see tegu minu meelest ei olnud õige. Aga küsimuse teine ots on nüüd see, et see karistus oli, oli tõepoolest üliränk sellise teo eest, nagu eile ütles Aktuaalse kaamera ühe loos. Ühes loos ütles suhteliselt demokraatlikult meelestatud venelane, et no hea küll, 15 päeva noh, maksimaalselt oli huligaansuse kõik, aga see, et anti kaks aastat, mis tõsi küll, millest tuleb ära kanda vist poolteist või 1,4, eks ole, sellepärast et kuus kuud on ainult kinni istuma. Et see on ikka ränkraske ja selle üks põhjus on ikkagi see või õigemini peamine põhjus on see, et seal solvati Venemaa riigijuhti Vladimir Putinit. Et selles mõttes oli see karistus noh, ei olnud nii suur karistusena kovskile, eks ole, aga võrdväärse mõõdupuuga siiski ise karistust määrata. Mina ei lahutaks neid kahte osa nii selgelt eraldi sellepärast et maja ma ei räägiks võõrast kloostrist, sest tegu on venelanna adega nägu on ortodoksi kiriku liikmetega vähemalt osa neist, nagu ma aru saan, ja protest just nimelt kiriku vastu oli teadlik just nimelt selle kiriku vastu, sest just seal kirikus õnnistati Putini tagasitulek presidendi võimule. Nii et, et selles mõttes on, on tegu pigem ikkagi selle ütleme, kogu koguduse või kogukonnasisese konfliktiga kui sellega, et oleks läinud mingid usu vaenlased võõrasse kloostrisse, ütleme see kirik roll on väga suur ja seda tegelikult on need tagant tagantjärgi analüüsitud väga palju. Ja jaa, jaa. Süüdimõistetud naiste enda väljaütlemistes on kiriku roll toodud väga selgelt ja väga tugevalt esile kiriku korruptsioon kui ja võimu lahususe puudumine. Et see on seal nagu täiesti keskne teema kogu selle asja juures ja, ja ka nende süütegu mitte niivõrd ainult Putini solvamine, vaid, vaid et sellele on, et minu meelest juhitud päris palju tähelepanu, et just see, et et nad on puudutanud seda kiriku ja võimuliitu Venemaal, mida, mida nagu eriti muidu avalikult arvustatud ei ole. Just sellepärast on, nad on nad võimule nii hirmutavad olnud, et tegelikult tegelikult nad astunud nagu sellistele varvastele nad on, nad on nagu seganud seda, et võim on võim, kasutab ortodoksi kirikut enda enda huvides, et legitimeerida ennast ja, ja nad on nagu seal vahele seganud. Ja siin tuleb nagu väga palju siin tuleb, tuleb sisemine mitmeid mõõtmeid sisse ja miks nagu miks Eesti luterlik kirik ongi olnud siin siis selle võimu poolt pigem pigem kui protestijate poolt, et siin tuleb ka väga tugevalt sisse sihuke konservatiivsuse ja liberaalsuse telg. Et häirib, häirib see, et tegu on just nimelt naistega vabameelsete, noorte naistega ja, ja nii edasi ja nii edasi, nii et see pühadus, millest me siin räägime, on on nagu väga tugevalt seal autoritaarse ja konservatiivse võimu külje all. Nii, aga siin on siiski üks nüanss, et okei, et ma olen nõus sellega, et riik ja kirik Venemaal on liiga tihedalt seotud ja on seal korruptsioone ja, ja tehingud ja nõnda edasi, aga teine nüanss on see, et väga paljudele lihtsatele öeldakse isegi miljonitele venemaalastele on nüüd kirik see aseaine või see, millesse nad usuvad pärast seda, kui Nõukogude liit kokku kutsus, kukkus, kui enam seda kommunismi ei ole? Jah, ja seda ongi Putin ära kasutanud ja selle vastu need naised muuhulgas protesteerisidki ja nende kaitsed. Vaene inimene usub, usub Vene kirikusse ja seda usku ära kasutades on Putin püüdnud oma võimu legitimeerida just nimelt selle pihta. See protestil käiski. Nojaa, aga sajandeid uskunud kirikusse ja see on ka mitte ainult Kremli režiimi solvamine, vaid see on ka kõige tavalise ja kõige lihtsama uskliku solvamine. Noh, siit võib minna tagasi Kristuse juurde ja tegelikult, et kas see oli vist kas oma kommentaaris tõi välja, ma ei ole ise veel seda kohtuotsust lugenud tervikuna, aga kohtuotsuses oli, oli selline vahva piiblitsitaat, mis oli tegelikult algselt algselt mõeldud Jeesuse vastu, et nad ei saanud isegi aru keset, et nad, need, kes need tüdrukud süüdi mõistsid, et nad, et nad asetasid nad tegelikult Jeesuse positsioonile, sellise mingi lõik, et sina ei pea ennast jumala et, et sind tuleb karistada ja, ja kividega surnuks visata, sest sina ei pea ennast jumala inimesena jumala positsiooni asetama mingisugune selline asi, nii et et tegelikult, kui oleneb, kuidas kristlikku traditsiooni vaadata, et tegelikult ju see võimu ja võimu niukse pühaduse ärakasutamise vastasus on ju tegelikult, et ristiusutraditsioonis väga tugevalt sees Kui me vaatame neid reaktsioone, mis nüüd selle teo taga olijate olijate poolt on kõlanud, siis kui, kui see kui see video avalikkuse ette jõudis, enne ei juhtunud ju mitte midagi, ega siis kõik hakkas alles liikuma pärast seda, kui ansambel ise avaldas selle video sellest sündmusest, mis seal Moskva lunastaja kirikus toimus. Kui vaadata vene kiriku reaktsiooni pärast seda vene kirikujuhid, nõudsid kohe nende tüdrukute väga karmi koristamist. Ja, ja pikka aega Vladimir Putini reaktsioonist ei teadnud keegi mitte midagi, kuni ühel hetkel ja siis, kui ta juba seda teemat kommenteeris, siis ta ütles, et ta arvab, et väga karmilt karistama ei pea. Kui me nüüd vaatame, kuidas vene kiriku neile reageerinud, siis nad on väljendanud oma seisukohta, võiks olla armulisem või, või, või noh, ma arvan, et see päris ei kõlanud nii, et võiks neile armu anda, aga et võiks siis olla armulisem, et ju siis see kaheaastane karistus on liiga karm. Kui nüüd vaadata veel seda, et kuidas kogu see struktuur on üles ehitatud, kui süüdistaja nõudis kolm aastat kohus mõistis kaks aastat esimeses astmes ja, ja kui nüüd edasi veel tuleb Vene kirik oma seisukoha välja, et võiks olla veelgi armulisem ja nii edasi, et siis, kui veel pisut vähendatakse seda karistust tüdrukutele, siis justkui on võimud nendega väga armuliselt käitunud, aga kui me vaatame nüüd kogu seda kogumahtu siis me peame vaatama, et inimesed on juba pool aastat kinnistunud. Pool aastat on nad selle pisihuligaansuse eest, millel oli väga selge poliitiline sõnum, juba kinnist istunud, ehk siis kõik need jutud, mis puudutasid siin pühaduseteostuse teotust, inimeste tunnete riivamisi ja nii edasi, nad on juba Nad, on juba selle karistusega see selle pärast kordades ülekanne ära kandnud selle karistuse või, või mis iganes, kuidas seda võib nimetada. Ja, ja kõik, mis siit siit läheb edasi, on, on ju selge, selge ülekohus ja, ja on, on hoo ja, ja täidab hoopis mingit muud eesmärki. See on ikkagi väga selge poliitiline sõnum opositsioonile. Et ärge tehke meiega nalja ja kui nüüd vaadata seda, mis eile juhtus sealsamas kohtumaja juures, mille kõrval asub ka Türgi Türgi saatkonnahoone, kuhu üks bussi rajati, toetajatest püüdis põgeneda, aga kus siis saatkonna juba piiridest kangutati ikkagi inimene välja ja topiti topiti masinasse, siis siis ka see, mis juhtus male, eksmaailmameistri, Garri Kasparoviga ja kuidas temaga käed selja taha väänata, kuidas temaga käituti, siis, siis see andis ikkagi mu meelest väga selge signaali. Kuidas edaspidi Venemaal teisitimõtlejatest ja Vladimir Putini oponentidesse suhtuda. Takse Hollywoodi krimifilmides on alati selline klassikaline situatsioon, et on see hea võmm ja on see halb, on siis Venemaal? Ei ole mitte Heavam ega halvam, ei ole mitte kaks eri isikut, vaid see on üks ja sama isik. Ehk siis Vladimir Putin ise. Et ma mäletan küll, kui, kui see, tema selline steitment või see avaldus tulijat armeka liiga karmilt karistada. Ma kohe, ma ei tea millegipärast oma mõtlesin, et hea küll ilmselt ei tule, seitse aastat, aga tuleb kaks. Ja täpselt nii läkski. Nojah, ja Venemaale teave, mida see kaks tähendab vaadata Hodorkovski, kuidas see on, on, pannakse ots pikenenud järjest tema karistust ja nüüd absurdsete süüdistustega ja, ja, ja vaadata, mis juhtus Magnitski ka ja nii et noh, üldse nagu Vene vanglasse sattumine sellise poliitilise motiivi motiiviga on, on nagu väga väga jube asi. Jah, ja Kasparov juhtum ka, et see ikkagi on väga-väga niisugune fašistlik ja, ja ma olen nõusasse hea, hea ja paha võmm, et noh, vahepeal Putin ja Medvedjev kordamööda andmeid on neid ka ehitanud ja Medvedjev oli rohkem hea hea võmmi rollis ja tegelikult nägelase kirik võttis, eks ole, et olen, olge natuke armulisemad, võttis selle hea võmmi rolli, et et minu meelest see on nagu väga-väga tõsiseltvõetav, aga see on iseenesest, see kõik on nagu hirmutav ja ja kurb ja noh positiivne pool on see, et maailm näeb ja märkab paremini kui, kui ilmselt tükk aega, et mis seal toimub ja see, et on, on artistid reageerinud ja on poliitiliselt reageeritud väga tugevalt. Aga tegelikult, kui vaadata praegu maailma reaktsioone, siis asetab nagu Eesti luterliku kiriku ikkagi väga noh, ütleksin häbiväärsesse positsiooni, et kuidas nemad nagu kogu selle asja alguses noh, nii niivõrd niivõrd jõuliselt võtsid sõna selle protesti ja, ja selle toetajate vastu. Et noh, iseenesest on hea näha, reageeritakse ja saab näha, et kui suur liikumine Venemaal sellelt sellest nagu tekib, sest noh, iseenesest on väga võimas sümbol see, see Need, värvilised näomaskid ja see nendega nagu, et need bussi raiutajaid on kogu aeg rohkem rohkem rohkem ja ja, ja, ja juba tehakse massiaktsioone juba näidatakse, et tegu ei ole nende kolme inimeste inimesega, kes istuvad kinni, vaid neid tuleb kogu aeg juurde ja et see on huvitav näha, et kas nad siis suudavad nad vait hirmutada või, või on see liikumine pidurdamatu, et seda me nagu noh, saame, saame ilmselt näha varsti. Aga paneme ikka kogu selle asja nagu Venemaa arengu seisukohast natukene pikemasse, ajalisse perspektiivi, et noh, nagu sa ütlesid, et see on nagu hirmutav selles mõttes, et mis nüüd Venemaal edasi saab. Aga kui me mõtleme selle peale, mis on Venemaal toimunud siis on see tunduvalt rohkem hirmutav. Ja kui sa ütlesid või noh, kui, kui öeldakse, et Need maailm reageerib ja, ja, ja, ja avaldab Vene võimudele survet, siis Hodorkovski puhul on seda tehtud aastaid. Mitte midagi pole juhtunud. Meenutagem Tsetseenia kahte sõda, meenutagem 2008 Gruusiale kallaletungi meenutagem opositsiooni laialipeksmist jõhkralt tunduvalt jõhkramalt, kui käitude tegelikult bussi raiutiga, siis noh, seal, selles mõttes läheb seal lihtsalt konteksti. Et see on üks samm ja ma ei ütleks, et kõige hullem samm on Venemaa hirmuäratava viimase ajaloos. No kui me vaatame siin, millised on olnud reaktsioonid, et siis Euroopa Liidu välispoliitika esindaja Catherine Ashton on, on teravad reageerinud ja ütleb, et Euroopa liitu teeb kõik see, mis Venemaal toimub, väga-väga murelikuks, aga aga kui nüüd vaadata pisut seda laiemat pilti, siis ega seda on kogu aeg räägitud, aga kas midagi on muutunud, et kas kas need teravad reaktsioonid on üleüldse kedagi pannud pisut teistmoodi mõtlema? Natukene, võib-olla talitseb see küll ühte või teist protsessi, aga, aga valdavalt liigub karavan edasi. Ja loomulikult, kui ükskõik milline Ameerika president või Euroopa Liidu võimsa riigikantsler või, või peaminister käib Venemaa presidendiga rääkimas ja tõstetataks Hodorkovski küsimus, kuidas siis reageeritakse? Mitte midagi. Lihtsalt öeldakse, et meil on teistsugune demokraatia teel. Kui sind Iivi tõi välja pisut kohtuotsuses kirjas olnud, siis, siis ma tooks ka välja, et et kohtuotsus ütleb, et nad astusid kuritegeliku kokkuleppesse eesmärgiga panna toime ühiskondliku korra jäme rikkumine, mis väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ja kohtu hinnangul oli Bushi rajati motiiviks vihkamine ja vaen usklike suhtes. Ja, ja kui nüüd, kui nüüd tuua välja see üks lause, et, et nad panid toime jämeda rikkumise, mis väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu siis kui nüüd pisut laiendada ja mõelda, et, et, et mida sellise põhjendusega võiks võiks laiemalt ära selgitada või, või, või, või, või, või mida siis inimestele inkrimineerida, siis siis mumeelest see võimalus seadusi tõlgendada muutub küll väga-väga-väga laiaks ja seetõttu on võib-olla võib-olla edaspidi pidi väga lihtne juba kõikide opositsiooniliidritega hakkama saada lihtsalt sellepärast, et vahepeal on ka seadusandlus muutunud, igasugune meele avaldamine ja nii edasi on muutunud kergemini karistatavaks. Juba ainuüksi see on üks, viis ja võimalus Venemaal opositsioon üsna kiiresti maha suruda. Küsimus on see, kas ka see õnnestub. Ei no lisage sinna selle riigiduumas vastu võetud seaduse, et kõik ühiskondlikud organisatsioonid Venemaal, kes välismaalt raha vastu võtavad, need on kriminaalkurjategijad, sisuliselt välisagendid. Jah, lugupidamatus on väga laialt tõlgendatav kuritegu, siin võib muidugi Euroopa ise ka vaadata, veelised erinevaid solvanud solvanguid, kriminaliseeritakse, et see on, see on kahtlaselt sarnane, aga no muidugi kogu see kogu see imagoloogia, see, kuidas internetis liiguvad ka pildid kõrvuti pandud, eks me kõik oleme neid eraldi näinud, jaganud siis pannakse konteksti, kuidas, kuidas Breivik massimõrvar istub nagu härra kohtusaalis ja, ja kuidas need kolm õnnetut noort naist on siis käed raudus ja, ja puuris ja nii edasi ja nii edasi, et noh, tegelikult. On on küll jah, on, ma olen nõus, et on olnud, on olnud, juhtumeid, tuleb veel, aga ütleme, niukse niukse imidži seisukohalt on see ikkagi Venemaale noh, väga, väga ränk löök, mis nad, mis nad praegu teevad, aga muidugi see on täitsa võimalik, et jah, et lõppude lõpuks on, on maailm jõuetu, et et need midagi midagi ei muutu. Lihtsalt saadakse võib-olla paremini aru, et mis seal, mis seal toimub. Sellega ma olen täiesti nõus, et preilid võiks olla raudades puuris. Aga. Seal on toonud meile veel vastuolulisi sõnumeid välismaalt teha ja see, et Ecuador on lubannad, siis WikiLeaksi asutajal Julian Assange'ile asüüli pakkuda, see on tekitanud nüüd küll väga laia arutelu ja mõneti, kui me bussiraiete puhul räägime sellest, et, et neil justkui oli ka sõnavabadus või, või soov väljendada oma väga selgelt seisukoht kiriku ja ja vene riigivõimusuhete kohta, siis ka Julian Assange'i puhul on ju on ju välja toodud ühelt poolt see sõnavabaduse aspekt, aga teiselt poolt ka kriminaalkuriteo aspekte ja, ja see, see on nüüd tekitanud väga-väga laialdase küsimus, arvestades et Assange viibib praegu Ecuadori Londoni saatkonnas ja kohe, kui ta sealt oma nina välja pistab, siis tõenäoliselt Suurbritannia võimud ta vahistatakse või mis tõenäoliselt nad vahistaksidki ta, aga aga praegu on see võimatu, sest ta on diplomaatilise kaitse all ja viibib Ecuadori saatkonnas ja, ja siin on juba välja toodud paralleele külma sõja ajast, kui eks Ungari piiskop elas USA Budapesti saatkonnas 15 aastat. Aga kas see lauremite ei ole natuke kohatu võrrelda nüüd Assange'i ja Pussy Rioti liikmeid, sest ühtede puhul on ikka tegemist ütleme ikkagi lauljat kunstnikega, kes tegid sellise teo, nagu nad tegid, aga teisel pool on ikkagi inimesega, keda Rootsis süüdistatakse ja ilmselt see süüdistus on ka tõestatud vägistamises. Seda küll, aga kui sa vaatad, et kui paljud inimesed on siiski seisukohal, et Assange'i on ka selline õilis rüütel valgel hobusel, kes on tõtanud avalikustamise kaudu demokraatiat päästma, siis siis kindlasti mõnede mõnede inimeste jaoks jäävad sinu argumendid üsna üsna, ma ei tea Need argumendid jagunevad ja kui palju need, kuidas need inimesed jagunevad. Kas enamik inimesi peavad teda sõnavabaduse lipulaevaks või enamik peavad teda siiski kurjad. Sööjatel valgel hobusel, kes, kes on väga valikuliselt paljastanud millegipärast selliseid asju, mis lääneriike USAd kahjustab ja kes on paljastanud muuhulgas Valgevene dissidente, kellele see on väga karmilt kätte kätte maksnud, nii et et nagu Assange'i saan siis teha mingisugust nendest inim, inimõiguste ja sõnavabaduse sangarit on, on väga silmakirjalik ja muidugi see, et Ecuador on siis nagu see inimõiguste kants, kuhu tuleb, kui tuleb sellise hirmsa inimõiguste rikkuja nagu rootsi eest põgeneda, et see on juba isegi irooniline, et siin on rohkem nagu farsiga tegemist minu meelest. Aga minu arvates siin on, siin on üks, üks põnev küsimus siiski on nimelt kuidas see olukord laheneb, et kas Assange jääbki elama sinna Ecuadori Londoni saatkonda või Suurbritannia ikkagi võtab sellelt saatkonnahoonet kaitse ära ja läheb toob selle Assange'i sealt ära, mis on, mis on teine variant, aga mis tekitab väga laialdase diplomaatilise skandaali ja tõenäoliselt rikub riikidevahelisi suhteid. Või on veel üks variante või Assange põgeneb ja ma nägin täna hommikul CNNi sellist väga põnevat reportaaži, kus siis arutleti, millised on need võimalused, kuidas Assange võiks Ecuadori saatkonnast põgeneda ja seal oli välja toodud auto pagasiruumis diplomaatilises postis. Ja siis oli välja toodud ka variant helikopteriga, aga, aga samas öeldi, et sellest saatkonnahoonest kuulub Equadoril ainult esimene korrus. Kohe, kui ta astub trepile, siis avaneb Briti politseil võimalus Assange kinni võtta, nii et see, see kolm või neli korrust, mis seal peal on ja mida mööda tuleks justkui üles ronida, et see võib Assange'ile saatuslikuks saada, enne kui ta helikopterile jõuab. Nii et et selliseid põnevaid põnevaid analüüs on ka seoses Assange'i ka toimunud, aga, aga huvitav on küll küll see küsimus, et kas, kas siis minnakse seda teed, et, et võetakse saatkonna hoonelt diplomaatiline kaitse ära ja minnakse Assange'ile järele või mitte. No üldiselt ka eile aktuaalses kaameras Rein Müllerson rääkis, et see on siiski noh, peaaegu sajaprotsendiliselt välistatud, et sellist sellise asja peale Briti võimud ei lähe, et see on see Assange. Aga see kutsuks esile väga terava rahvusvahelise reageeringu, pigem on tõenäoline see variant, mida sa siin vahepeal välja pakkusid, et teades briti luureteenistuste väga kõrget taset, siis võib tõesti juhtuda niimoodi, et võib-olla lepitakse kokku mõne Ecuadori saatkonnatöötajaga fassaadid pannaksegi sinna pagasiruumi. Ja kui ta on jõudnud, ütleme, 100 meetri kaugusele sisse auto peatatakse ja ta on lihtsalt öeldakse, nopitakse sealt pagasiruumist välja. Jah, meelitatakse välja millegagi ja ma arvan, et see on raske ennustada, aga ta ei ole nagu vaadet ta nagunii tähtis, et tema üle hakataks suuremaid rahvusvahelisi skandaale korraldama, aga muidugi väga huvitav on siin näiteks ka Venemaa Venemaa roll, sest noh, tegu on ju tuntud telekanali töö tegijaga. Riikliku telekanali töö tegijaga. Jah, et minu jaoks ongi küsimus, et miks siis Assange ei läinud oma saatkonda, et kui ta, kui ta on ikkagi otseselt kremliga seotud tud inglisekeelse telekanali RT saatejuht oleks tal olnud oluliselt lihtsam Venemaa saatkonna poole pöörduda ja Venemaa saatkonna võimalused võrreldes Ecuadori saatkonnas on oluliselt suuremad ja ka saatkonnahoone ise Londonis on suurem kus siis ülejäänud elupäevad veeta. Huvitav, miks me ei näe ega kuule Venemaa välisministeeriumi väga teravaid avaldusi, et miks briti võimud vaenavad seda sõnavabaduse lipulaeva ja ja Venemaa telesaatejuhti? Aga kui me siin juba sellel tänases saates ja selle nädala kontekstis välisteemadest räägime, siis noh, kindlasti on huvitav, kuidas Assange'i lugu laheneb ja Ma arvan, et sellest me saame siin veel pikalt rääkida, aga aga Soome puhul on, on huvitav see, et et jätkuvalt on, on Soome arengud ja Soome sise sisepoliitilised ja välispoliitilised avaldused rahvusvahelises meedias arutluse all ja, ja, ja see nädal on toonud siis uudised suve välisministri Erkki Tuomioja sõnul peaksid Euroopa riigijuhid tegema ettevalmistusi seoses võimalik eurotsooni lagunemise ja Tuomioja on öelnud et Soomel on tema kinnitusel vastavad plaanid sellise stsenaariumi puhuks olemas. Ja see on nüüd küll väga huvitav avaldus, sellepärast et kui me mäletame siin mõni kuu tagasi plasti üks eks vist AFP ajakirjanik selle eest lahti, et ta oli siin Soome poliitikuid valesti tsiteerinud ja puudutas see täpselt samamoodi siis eurotsooni lagunemise küsimuste Soome lahkumist eurotsoonist, aga, aga nüüd on uuesti see, see teema päevakorral ja ja, ja huvitav on see, et, et tõsi, teise erakonda kuuluv konservatiivide hulka kuuluv Soome Euroopa asjade minister Alexander Stubb on, on öelnud väga selgelt, et Soome on sajaprotsendiliselt eurole pühendunud ja püüab ta siis neid Tuomioja sõnu ümber lükata, aga ikkagi Tuomioja ja järjekordselt mingi kahtlus õhku visanud. No siin on lihtsalt midagi on tõlkes kaduma läinud, ma ei kujuta ette küll, mis asi, Iivi oskab ilmselt paremini öelda, et et mida see Tuomioja siis tegelikult mõtles, kas ta mõtles seda, et et on olemas varuvariandid selleks, et eurotsoon laguneb, siis ma arvan, et enamikul riikidel on tegelikult need varuvariandid olemas, välja arvatud Eestil. Sest hiljuti lugesin Jürgen Ligi avaldust, et Eestil ei ole mitte mingisugust varianti, B. Kui eurotsoon laguneb. Aga teine asi on see, et vahepeal, kui ma ei eksi, siis läksid need Tuomioja sõnad lendu umbes sellises võtmes, et Soome on valmis üksinda lahkuma eurotsoonist ja eurost loobuma. Kas ma sain midagi valesti aru? Ma räägin tõlkes midagi kaduma. Mina lugesin neid asju nüüd ka niimoodi, et, et mitte ei olnud üksinda minekust jutt vaid valmistumisest euroala lagunemiseks. Ja põhiline tüliküsimus ajamast oli nagu pigem see, et kuidas sellesse suhtuda õhtuti, et selles Tuomioja Telegraphi avalduses oli öeldud, et umbes nii, et ega see nii nii halb asi ei olekski ja Stubb nagu siis oma selles vastuseisukohavõtus ütles väga tugevalt, et Soome on pühendunud nagu lõpuni sellele, et et europüsimist toetada ja siin on nagu selgelt noh, siukse nagu väärtuste seisukohalt tegemist nägemuste erinevusega ja ja see on siin on nagu oluline Soome kontekstis see, et tegelikult tegelikult üsna suur asi teades soome konsensus skulptuuri, Soome valitsused, mis on, mis on pikalt juba koosnenud väga erinevatest erakondadest ja suhteliselt nagu lausa erinevates äärmustes olevad inimesed, nad on kõik noh, ei ole nagu avalikult eri meelt oldud valitsuse sees ja nii edasi ja nüüd sama välisministeeriumi ministrid tulevad ühtäkki välja nagu päevade sees täiesti, nagu siis niisuguse erineva erineva seisukoha, erineva suhte suhtumisega avaldustega. Ja veel, nii et nagu siis seal ranking'u madalamal asetsev Euroopa minister ütleb välisministri ehk siis välisministeeriumi nagu number üks ministrikohta, tema seisukoht ei esinda Soome valitsuse seisukohta ja see on nagu selles soome konsensus kultuuritaustas päris tugev täitma. Ja see kõneleb sellest, et seal ilmselt ilmselt on nagu suhteliselt tugevad sisemisi vastuolusid ja ja ma ei tea, kas see on nagu spekulatsioon, puhtalt, ma ei tea sellest midagi, aga aga see kõlab sedamoodi. Ja minu arust siin taustal on veel hea meenutada seda, et suhteliselt äsja ju siis, kui siis kui kindral Makarov käis Soomes ülbitsemas siis ju teatas Tuomioja, et Makarov ei esinda vene ametlikku seisukohta ja selle peal ja siis noh, sellega vastas astus üsna selgelt ämbrisse, sest Putin ise ütles, et jah, Makarov esindas Soome või vabandust, vene vene ametlikku seisukohta, et ma ei tea, kas siin on nagu väike torge ka selles suunas, et kui need oleks tulnud välja ja ütleb, ütleb Tuomioja kohta. Tuomioja ei esinda Soome valitsuse avalikku seisukohta, et see on nagu iseenesest sihuke noh, nüanssidest rohkem nagu jutt, et aga, aga kas see on ikka niimoodi avalikku vastuoluna? Madinat kui inglisekeelsesse meediasse jõudis, siis, siis tegelikult pandi ju sinna toomi avaldusele otsa õigemini sisse hoopis põlissoomlaste juhi Timo Soini. Üks seisukoht, mis puudutas nüüd seda, et see ei olegi halb. See ei olnud vist kohe, kui ta ingliskeelsesse Telegraphi seda vist ei olnud veel, see oleks nagu sealt edasi rändama, et siis jah. Ja kui ta läks Reuters ja nii edasi tõenäoliselt hakkas see asi asi. See, et ei oleks halb, see oli ikka vist toome enda omad Soini Soini puhul tuli nagu see, et noh, kas põhi või lõuna peab lahkuma ja euroala ootab niikuinii katastroofe. Tseeruvali Soini jutt, mis, mis jah, kuskil pandi, pandi kogemata Tuomioja suhu. Aga lisan, ma küsin sinu käest, kuna seal on niivõrd hästi, tunned neid soomealuseid, et kas see, kas see sotside nagu selline voolavus ja jaa, jaa ja painutatavus või, või amorfsus, et kas see, kas see on kuidagi tingitud sellest, et neil on hirm nende põlissoomlaste ees ikkagi nii suur, et et selleks, et mitte seda segmenti kaotada, siis, siis tuleks olla pigem meele järgi igale poole ja kui katsuda kuidagi niimoodi läbi ajada nagu Tarja Halonen seda läbi terve oma president suur ja tegi või või ja, ja vastukaaluks millele siis on ikkagi kogemuse väga selline selge selge seisukoht ja üsna-üsna-üsna-üsna kindlad seisukohad väga paljudes küsimustes, et kas, kas siin on väike selline vastuolu ja selle pinnalt on siis ka see Soome senine konsensuspoliitika murenema? Väga võimalik, väga võimalik, minu arust see on nagu hea hea tähelepanek ja sotsid on sotsid olid ikkagi ikkagi varem nagu palju selgemalt nagu kogumuski üheselt euromeelsed, et see, nende nagu niisugune teatud euroskeptilisust, ma usun küll tuleb konkurentsis põlispõlissoomlaste valijatega, sest tegelikult oli soomlastel on nagu päris päris palju rahvuslikult rahvuslikult niisugune kinnine, aga aga, aga tegelikult tegelikult sihuke suhteliselt sotsialistlik nägemus nii mõneski asjas, et nad nagu konkureerivad vasakpoolsetega ja ja oluline on see ka, et nad mõlemad on nagu suhteliselt, et Venemaa sõbralikud erakonnad, et ütleme, et siin, Koonderakond on, on, vastandub nagu olles selgemalt euroop noh USA sõbralikum jaa, jaa. Ja euroliidu sõbralikum nagu ühesemalt läänemeelne, kui, kui nagu sotsidel on näha, et sotsid on ka olnud pigem nagu lääne-meelne erakond, kõik need viimased viimased aastad ja aastakümned aga, aga näha, Nemad on nagu rohkem valmis painduma ja jah, teatud mõttes küll samas suunas kui põlissoomlased ja see on võib-olla võib-olla ka nagu põlvkonna küsimus, sest minu meelest nagu noor finantsminister jutu Urbi lainen on, on nagu selgelt rohkem peaministri jagu erakondlastega nagu seal euro meelsemal teel, kui, kui vanem põlvkond, mida toona esindab Ma ütleks ainult repliigi korras see nüüd päris selle euroteemaga ei haaku, aga haakub kulisel Makarovi teemaga, mida Ivy ennist rääkis mulle selgelt silmade ees, kui tõesti soomlased teadsid, et ega Makarovi seisukoht see, et Soome ja Balti riigid kuuluvad nüüd peaksid kuuluma Venemaa mõjusfääri, et see ei ole ametlik seisukoht. Ja siis sõitis ju teatavasti Soome värske president Sauli Niinistö sõitis oma esimesele visiidile Venemaale. Ja siis ütles Putin talle seda sõna otseses mõttes suu sisse, et see ongi Venemaa ametlik seisukoht ja selle kõrval ma mäletan selgelt, oli pilt kus Putin ja Niinistö olid mõlemad Venemaa hokikoondise vormis kiivrid peas, eks ole, nagu kaks ma ei hakka ütlema, mida. Ja aga, ega aga kogu selle diskussiooni taustal on mulle siiski üks küsimus, et, et kuivõrd, et kuivõrd palju üleüldse peaks arutlema selle teema üle, et mis puudutab nüüd eurotsoonist lahkumist ja seda, mis, mis on seotud ka eurotsoonist lahkumise võimalustega, et kui siin tegelikult tõenäoliselt viimasel ajal kõige tsiteeritud valitsuse liige ka tema tsitaate välja tuua, siis ta ütles, et, et tema on juba mitu aastat tagasi viidanud sellele, et eurotsoonist peaksid olema aga selgelt sõnastatud ja välja toodud ka eurotsoonist lahkumise lahkumise reeglid. Ja, ja kui nüüd, kui nüüd pisut arutleda selle üle, et, et kas, kas, kas vääriks võib-olla pisut laiemat arutelu, et, et kas ja kuidas on võimalik eurotsoonist lahkuda, mida see endaga kaasa toob, mida see, mida see üksikute igale riigile endaga kaasa toob ja mida see toob kogu piirkonnale laiemalt kaasa, et see on, see on väga huvitav arutelu, aga, aga me ei ole. Me ei ole näinud väga laialdast arutelu peale, euroskeptikud püüavad siin välja tuua neid kasusid, aga aga kui me vaatame seda, et kui palju on Euroopa omavahel täna seotud ja kui palju kaubandust on piiriülene, kui kui seal tekivad tõrked või ärakukkumised, siis, siis see kahju võib olla küll selline, et seda me ei oska isegi isegi hinnata, aga aga seda stsenaariumit alternatiivina läbi mängida võib-olla isegi tuleks. Ja, aga ma ei kujuta ette, mis siis juhtuks Euroopa Liiduga või eurotsooniga, kui selle diskussiooni asemel, mis praegu käib, ehk siis kuidas eurot päästa ja eurotsooni koos hoida läheks lahti suur poleemika selle üle, et kuidas sealt lahkuda. Ma arvan, et see annaks sellise lumepalli efekti ja siis oled siis oledki lahkumine. Silme ees. Ja aga meil on, meil on oluline teada. Ikkagi juhtub, aga reegleid pole, ju siis tuleb hakata reegleid välja töötama, siis tuleb moodustada komisjonid, riikidevaheliselt töögrupid. Ja siis hakkab kõik mõtted. Ahaa, praegu käib siin arutelu selle üle, et kuidas, nagu ükshaaval hakatakse sealt lahkuma. Meiega hakkame mõtlema. Nojah, ja tegelikult sellel võiks olla majandust olemata, siis olles olles võhik suhteliselt võit majandusalal, aga siis ma kujutan ette, et siin võib olla majanduslikult väga halva mõju, kui ma ei tea, ma kujutan ette, et või kunagi, et, et sa võtad igasuguseid, investorid väga ettevaatlikuks, ka kõik riigid hakkavad üksteise võidu nagu euroalast lahkumiseks valmistuma. Üldise. USA-Hiina kõik tulevad kaasa. Niivõrd suure seal see ütleme äraootava ja ettevaatliku reaktsiooni, et see oleks nagu väga-väga halval Mis selle siin Soome välisministrit puudutab, siis ta on, ta on Eestist rääkinud ka alles hiljaaegu ja rääkinud Eestist seoses Nord Streami uue toruehitusega ja, ja ta on avaldanud arvamust, et Eesti võiks ka nüüd justkui sellesse ringi kaasata kasse, nord Streami-ga tegeleda, et see on üsna huvitav, avaldas ja tõenäoliselt see diskussioon meil alles käivitab, sellepärast et kui praegu läheb nord Stream läbi läbi Soome majandusvete, siis siis majanduslikel põhjustel, kuna odavam on ehitada liivasele põhjale, mitte kaljudele põhjale tahetakse seda Nord Stream kahte vedada ikkagi läbi Eesti majandus ja siin ma saan aru, on, on, on, on väga mitmed huvid juba mängus, aga, aga nüüd arvestades praegust olukorda ja nii edasi, siis milliseks teie hindate seda võimalust, et Nord Stream kahe puhul ühel hetkel see see Eesti vastuseis, et läheb Eesti majandusvetesse toru võiks minna ühel hetkel raugeks. Kas mitte Eesti valitsusel ei ole tekkinud hoopis teistsugused seisukohad viimastel aegadel Nord Streami osas? Kui omal ajal, kus esimene Torovokat esimest Euroopat ehitama, siis oli vastuseis päris suur, aga nüüd tee lugesime ajakirjandusest, kuidas peaminister Ansip kohtus ühe Nord Streami kõrge tegelasele mingisugust kontserdil. Ja tal oli seal Nord Streami mehel oli kaasas ka projektijuht. Vaata seda asja. Aga mis puutub nüüd sellesse, et no eriti nüüd selle üleeilse sündmuse valguses tõmmata üks nord Streami trass veel siia siiapoole, ma mõtlen seda gripi juhtumid. Et see on nagu praegu äärmiselt kohatu isegi arutada, vist arvestades, kui paljusid Miine meenutades varasemat diskussiooni Soome raius väga jõuliselt, et, et nende jaoks on tegu ainult ainult keskkonna küsimused on, kusjuures noh, mõned soome analüütikud, ütleme seal all kivinenud ja ja mõned niuksed tugevad analüütikute tõid väga tugevalt esile, kritiseerisid omaenda nagu valitsust ja avalikkust sellest, et seda julgeolekuaspekti arutatud. Aga ametlik seisukoht oli, et see on keskkonna küsimus, aga seda keskkonna küsimus ju seal lõpuks ei arutatud üldse seal tehti enne, kui keskkonnaekspertiisid analüüs oli valmis, tehti poliitiline otsus ära. Ja tegelikult ju Eestis läks keskkonnateemad, ütleme siis oli veel riigikogus roheline fraktsioon olemas ja, ja nemad võtsid ikkagi väga tugevalt esile selle keskkonnaaspekti ja ma kujutaks ette, loodaks, et seda nagu nüüd, et hakatakse eriti tugevalt arutamas, lõpuks arutati seda keskkonna poolt ju Eestis rohkem kui Soomes. Ja huvitav on see, et minut küsisid sel teemal nagu Soome ajakirjanikud natuke aega tagasi, noh minu meelest väga siukse tugeva eelhoiak hoiakuga esitatud küsimused ühest samast asjast, et võib-olla Eesti on nüüd paindlikum, aga see esitati umbes nii, et noh, kas Eesti on nüüd seekord vähem jäärapäine ja ja vähem jäiga hoiakuga, et, et vaadates kasvõi sellele, millest me tänase saate alustasime, mis toimub Venemaal, kuidas Venemaa suhtub endiselt ja endisest hullemini oma naabritesse, omaenda kodanikesse kraatlikes väärtustesse nagu siis naljakas, kui, kui siin Venemaa naabrid omavahel näitavad üksteise peale näpuga, et aga teil on nii jäärapäine hoiak, et et noh, iseenesest huvitav näha, et missugune diskussioon sellest seekord sünnib. Ja aga kui meenutada veel toonast diskussioonidega, kõik ei olnud vastu ja kui mu mälu mind ei peta, et ega Reformierakond ei olnud ka nüüd väga jõuliselt toona nord Streami vastu, aga kuna kuna teised erakonnad olid, olid toona pigem Nord Streami vastu, siis siis lagunes see asi toona laiali ja ühiskondlik hoiak oli ühiskondlik hoiak, oli juttu. Nii et ootaks siis huvitavaid arutelusid ja, ja veenvaid argumente ühelt ja teiselt poolt kogu selles nord Streami diskussioonis, aga aga palgatõusu temaatika on sellel nädalal jälle avalikkuse ette jõudnud ja põhjus selleks on kuhjaga, sellepärast et et ma ei tea, millal teil palk tõusis. Viimati. Ma võin öelda, millal mul palk langes aga ta tõusis, seda ma küll tõenäoliselt oli see 2008. Et vahepeal ei ole. Siin eriti palk tõusnud, kuigi palk on jälle mitmes sektoris tõusuteel, aga aga tõsi, et ainult mõnes sektoris ja kui me räägime siin avaliku sektori palkadest, siis avaliku sektori palgad ei ole tõesti tõusnud. Vist alates kas, kas 2008 veel võib-olla veel midagi tõusis, aga kui 2007 tõusis, siis vahepeal on juba viis aastat mööda läinud? Jah. Ja elu on läinud oluliselt kallimaks ja, ja see, see on nädal, ma ei mäleta vist Postimehes kirjutas ka siis sellest, et kaitseväest on sellel aastal lahkunud juba 205 kaadrikaitseväelast ja põhjusena tuuakse enamasti välja nigel palk. Ehk siis meie avaliku sektori palku on ühel hetkel muutunud julgeoleku küsimuseks julgeoleku küsimuseks. Jah, sul on õigus, politseinikud, päästjad, ka õpetajad ja nii edasi, et kõige puhul tekib seesama küsimus ja nüüd on küsimus selles, et et milline on siis poliitiline tahe seda palka tõsta ja kas selleks on olemas vahendeid või, või mille arvelt kui on vaja kuskil kärpida, see raha tuleb. Ja ega me päris hästi ei tea, mis, mis praegustes eelarve läbirääkimistes toimub, aga vaadates juba väljaütlemisi ja kui teravaks on ühel või teisel poolel positsioonil läinud ja, ja millised on olnud ka rahandusminister Jürgen Ligi seisab seal see rahandusministeeriumi väravas nagu Kerberos väljaütlemised, siis, siis võib arvata, et see piikide murdmine tuleb üsna terav ja ega me täpselt ei tea, kes siin, kes siin üleüldse palgatõusu võivad, võivad oodata, sellepärast et et Jürgen Ligi on öelnud ka muuseas, sellel nädalal Vikerraadiost sellise lause mina ei pea enda rolliks lubada kogu maailmale palgatõusu, see on kuluministrite roll ja eks nemad koguvad ka need hääled valimistel. Mina pean hoidma kogu seda mängu koos. Isegi kui me räägime julgeolekuküsimusest, siis saan seda kahel tasandil, et üks on see, et inimesed kaovad ära, et inimesi ei jätku enam sellisesse nagu sellistesse rollidesse, mis on, mis on eluks hädavajalikud. Aga siis on teine veel teine on see, et inimesed teatud piirist hakkavad inimesed ära ostetavaks muutma, ütleme, et kui politsei just Eesti, Eesti need. Politsei on kuidagi vähemalt jätnud sihukese meeldivalt ära ostmatu mulje. Ja, ja ütleme, et noh, teatud teatud piirist võivad need asjad murenema hakata, kui ikkagi kuidagi toime ei tule, siis kiusatus trahvirahad oma taskusse pista ja nii edasi ja nii edasi hakkab oluliselt kasvama. Ja see on, see on ka julgeoleku küsimus lõppude lõpuks Siin on kolmas küsimus veel, ma olen sel suvel kohtunud väga paljude inimestega, kellega ma ennem ei ole, noh, ma ei ole selle teemaga väga palju kursis olnud, aga kes on mulle rääkinud palju lugusid kalevipoegadest. Ehk siis kes teab seda seriaali, kus räägitakse eesti töömeestest Soomest, kes seal ehitava. Et kui palju tegelikult ikkagi neid Kalevipoeg on ja kui palju neid pidevalt lisandub, kes otsivad tööd kas siis Soomes, Norras või, või veelgi kaugemal. Ja kui meie siin kogu aeg räägime sellest, et et meil ei ole mitte tööpuudus, vaid meil on tööjõupuudus, siis see on üks kõige rängemaid küsimusi siin ilmselt keegi ei tea, kui palju neid inimesi on, kes seal on, aga noh, ma pakun välja 100000 võib-olla või võib-olla natukene vähem. Ja need on need kvalifitseeritud inimesed, käige ka kõik ei ole seal labidaviskajad, labidavihkajaid enam ei tahetagi sinna, need on ikka suhteliselt kvalifitseeritud ehitusmehed. Et ja arstid, eks ole. Jah, tööjõupuudusele muidugi omad omad head küljed, üks on, üks on töötuse töötuse vähenemine ja teine on see, kuidas teedekest vaieldakse, sest ütleme see, kuidas no mitte ainult tähendab see noh, praegu praegu on nagu endiselt Eestis Eestis väga palju kuulda seda, et noh, on lähemalt ja kaugemalt näinud, kui, kui kohutavalt inetud siin vaid töötegijaid kohelda. Jaa, jaa. Ja noh, et palju nagu kurdetakse seda, et et noh, töötegijaid koheldakse asendata vana, et kui ei meeldi, astu minema, meil on järjekord ukse taga ja tähendab, kui mingi hetk ei ole enam järjekord ukse taga, et siis nagu üks positiivne pool asja juures on see, et äkki peab hakkama töötegijaid inimesteks pidama ja see oleks minu meelest väga tore. Aga inimesteks pidama tähendab ka seda, et nende palk siis tõuseb, et nad ei lähe siit ära, et nad tunnevad ennast siin inimestena, aga kui Jürgen Ligi ütleb, et palgad on piisavalt kõrged ja enam ei maksa, ei ei tasu midagi tõsta, eks ole ootama veel kaks, kolm aastat, siis ma arvan, et kahe-kolme aasta pärast on meie tööjõuturul täielikult. Mina tooksin välja siiski selle, et kui palju on Eesti inimesed nõustunud. Ühel hetkel, kui olid kriisiaastad, saadi aru, Ta on probleem ja, ja ei tekkinud väga suurt vastasseisu riigi ja kodanike vahel ka töölepinguseaduse muutmise küsimuses, mis väga selgelt vähendas inimeste garantiisid ja vähendas vähendas ka nende sissetulekuid vallandamise korral ja nii edasi, et sellega nõustuti, et tööturg oleks paindlikum, selle ei mindud väga teravasse konfrontatsiooni. Su valdav osa avalikust sektorist nõustus palgakärbetega, erasektoris tehti seda palju jõulisemalt ja, ja noh, erasektori puhul me näeme ka praegu seda, et siiski väga paljudes kohtades ERK erasektoris palgad ei ole tõusnud, aga arvestades, et on tööjõupuudus, siis erasektori palgad on vaikselt tõusma hakanud avalikkusega. Tal ei ole veel veel järele jõudnud, et kui nüüd ühel hetkel avalik sektor ikka veel palka ei tõsta ja erasektor hakkab tõstma, siis juhtub see, mida me, mida me oleme juba ühe korra näinud, et inimesed lahkuvad avalikust sektorist erasektorisse ja ühel hetkel ma olen kvalifitseeritud spetsialist, läinud uue inimese asele võtmine, mine koolitamine ja nii edasi, see võib, see võib osutuda väga keeruliseks küsimuseks on seesama näide kaadrisõjaväelaste lahkumisest, mis jah, seda küll tegu on kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud spetsialistiga, kellel on ka tõenäoliselt selline kogemus, mida, mida meil on vaja, et tal oleks. Aga kui ta on ühel hetkel läinud, siis ma enam teda ei pruugi tagasi saada või ei saa. Aga kui palju riik on sinna tegelikult raha pannud, et sellest inimesest spetsialist koolistada, nüüd ta lihtsalt kergitab kaabut ja erasfääris. Kuigi ma arvan, ma ei taha öelda, et erasfääris ei peaspetsialist olema. Riigile makse ja siin on küll küsimus selles, et kui võtame ikkagi selle rahandusministri lausega aluseks, et tema peab seda mängu koos hoidma ja ta on vist väljendanud ka sellist seisukohta, et, et kui palka kusagil tõsta, siis see peab tulema kellegi arvelt ehk siis millegi või kellegi arvelt tuleks justkui justkui seda raha leida, et et see, see siin on tõenäoliselt pooltõde, et ma, ma siiski arvan, et, et mingis mahus palgatõus on, on võimalik, aga, aga nüüd on küsimus selles, et kui seda tehte teha näiteks ainult õpetajatele ja päästjad politseinikud välja jätta, siis, siis see tekitab jälle probleeme, nii et, et need asjad on, on, on äärmiselt komplekssed ja kui ja kui see küsimise laine on, siis on korraga tõenäoliselt oleks mõistlik seda palgatõusulainet arvestades, et see elada majandust teha ära ühel hetkel, mitte isegi, isegi siis, kui see võib natukene tekitada riigile probleeme, aga, aga lõppkokkuvõttes, arvestades seda solidaarsust, mida, mida inimesed üles näitasid kriisiaastatel, siis ma arvan, et see oleks, see oleks mõistlik vastutulek kogu ühiskonnale, et et selleks, et Ma, ma, ma võib-olla isegi tsiteeriksin või parafraseerisin rahandusministrit ennast, kes ütles ESM-i arutelu puhul, et et ESC läbi ESM-i eraldatakse raha justkui selleks, et summutada sotsialistlike kontor, revolutsioone Euroopas, et ma, ma ütleks, et et meil tuleks raha suunata palgatõusuks selleks, et summutada siis sotsialistliku kontrrevolutsiooni Eestis. Aga ESM muidugi ei ole praegu veel reaalne raha, aga aga ma arvan, et ma ei ole nagu näiteks kuulnud, et valitsus või ka riigikogu tasandil oleks arutatud seda, et paneme kokku ühe spetsialistide töögrupi ja vaatame, kus kohast oleks võimalik kokku hoida, selles mõttes kokku hoida, et kus kõige rohkem laristatakse, kust dubleeritakse näiteks töökoht ja, ja kus on liiga kõrged palgad, eks ole, näiteks et kuhu lastakse raha tuulde? Ühe korra tehtud ameti tolku 2008 tehti, hoiti väga palju raha kokku, nojah, aga see koondate inimese, see hoiti nagu üle üldiselt kokku, aga see, see ei seletanud seda, et kus laristatakse, aga marad laristamine jätkus ka pärast aastat 2008 ja kestab siiamaani väga paljudes sfäärides. Jah, kui me vaatame, mis toimub erakondade rahastamisega seoses, siis tekib küsimusi, et kui mu meelest on päris hea, et ajakirjandus on selle üles üles võtnud, kuigi, kuigi see teema ei ole just just väga-väga lai ja, ja, ja see ei ole ka veel oma oma mingisugusesse lõppsadamasse jõudnud. Aga ainuüksi arutelu selle üle, et meil on erakonnad, kes saavad riigieelarvest miljoneid ja samas on erakonnal üleval marginaalsed maksuvõlad, mida nad lihtsalt kas mugavusest või protesti märgiks või millekski mingil muul põhjusel ei maksa riigile ära siis siis see diskussioon selle üle, et mida ikkagi võtta ette erakonnaga, kellel on maksuvõlad, et see on mõneti õigustatud. Sest kui kui me vaatame, kuidas riik toimib eraisikust maksuvõlglaste ka või, või ka füüsilisest isikust maksuga juriidilisest isikust maksuvõlglaste ka siis siis nende puhul on, on väga selged reeglid paigas, et, et kui sul on maksuvõlad, siis ära ootagi, et riik sulle mingis küsimuses vastu tuleb. Kui me nüüd vaatame erakonda, kellel on tekkinud maksuvõlad, siis kui erakond saab aastas alla kahe miljoni euro riigipoolset toetust ja jätab üles mingi 10 või 8000 eurot maksmata makse siis siis mu meelest riigil peaks siin olema küll täpselt samasugune alus see riigipoolne toetus kinni pidada. Kuni see arvepidamine on korras, nii et mõnetise erakondade rahastamise järelevalve komisjoni arutelu on, on väga teretulnud, aga noh, see on üks osa sellest laiemast pildist, mis käsitleb erakondade rahastamist tervikuna. No see on üks näide nüüd võimalusest võtta laristamine vähemalt ühes sfääris kontrolli all. Ühesõnaga legitiimsuse küsimuse nagu eeskuju näitamine, et et mida siis nagu missugune sõnum, nagu rahvale antakse ja kuidas, kuidas need need käituvad, kes, kes reegleid ja norme teistele järgimiseks teevad. Ja mida, mida saab siis ülejäänud inimestelt oodata? Jah, minu jaoks on küll küsimus selles, et miks Keskerakond seda maksuvõlga ei ole ära likvideerinud, et see oleks, see peaks olema auküsimus. Et kui, kui erakonnal on au ja, ja eneseteadvus ja teadmine, et aetakse õiget asja, siis selliseid asju ei teki lihtsalt, et et ma ei, ma imestan, et sellised asjad on tekkinud eriti veel sellise riigieelarvelise toetuse juures, nagu erakonnad saavad. Minu jaoks on minu jaoks täielik müstika. Aga sul otse-eetris öeldakse, idealist, tule. Kus on au ja südametunnistus, aga ju siis on seda raha vaja mujal. Muuseas, üks huvitav tähele paneksin, rääkisin peale sellesama erakondade rahastamise järelevalve komisjoni inimestega ja siis kui uurisin, et kellel on alati kõik paberid kõige paremini vormistatud bilansiliselt ja vaatab asja, vaatab vastu kui hea seis, et siis siis noh, ma arvan, et siin üllatust ei ole, et see on Reformierakonda alati on kõik väga korrektselt vormistatud ja kõik annetused on väga täpselt välja toodud ja, ja nii edasi ja nii edasi, et noh, tõsi see kes on Silver Meikari annetuse taga, seda me kahjuks selle komisjoni materjalidest ei näe, sest neil ei ole ka seda uurida ja nii et et siinkohal tõenäoliselt need ettepanekud, mis nüüd peaksid riigikogu põhiseaduskomisjoni jõudma, et peaksin väga põhjalikult ka ikkagi seda valdkonda reguleerima, et et me, et me teaksime, oleksime kindlad selle raha päritolus, mis erakondadele annetatakse. Ja siin on nagu kaks tasandit, et üks on see üks on küsimus, et kas see, mis on juriidiliselt korrektne, on, on ka sisuliselt ja moraalselt korrektne ja seda on võib-olla keerulisem uurida ja teine asi on see, et mis on Kaisa, mainisid, mis on nagu täiesti nähtavalt ja umbes meelega tegemata jäetud, et see nagu viitab jälle sellele, et isegi oma imidžist ei olda nii palju huvitatud, et niukene asi nagu vähemalt vähemalt pealtnäha korda teha ja see on nagu teatud teatud mõttes näkku sülitamine rahvale. Et, et me ei viitsi isegi kuhu teha, et kõik on korras, et see on nagu see nagu pisut teine, teine tasand, kuigi muidugi lõpuks on mõlemad tasandid olulised. Kes see oli, kes seal legendaarne Ivar viga, kes kunagi tegi laulvat rahvas. Raibe. Näri muru. Ma võin eksida, kui eksin, siis vabandan, Ivar Vigla ees. Paneme siinkohal tänase saate teemat kalevi alla, kahjuks taastuvenergia tasust rääkida ei jõudnud, aga, aga aga jah, see on omamoodi omamoodi arutelu puudutab siin ka hakkepuidu põletamise lõpetamist Narva jaamade kateldes, aga, aga Ma ma tahtsin lihtsalt öelda, et selle, selle diskussiooni laiem taust läheb ikkagi tagasi aastasse 2007, kui kehtestati täiesti üle mõistuse kõrged taastuvenergia tasud. Ja, ja siiamaani ei ole taastuvelektrile neid tasusid veel mõistlikus mahus ümber vaadatud ja ma saan aru, et tuuleenergia osas ei ole üldse veel mingeid muutusi tulemas, nii et siin siin see taastuvenergia arutelu kindlasti peaks jätkuma, arvestades seda, et, et see 2007. aasta otsus nii nagu riigi poolt vastu võeti, oli väga kahtlane. Tänased rahva pelgad olid Iivi Masso, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar. Ärevuses Lauri, unusta, et 20. august on tulemas. Ja kindlasti me näeme vastu 20. augustil ja, ja see on muuseas väga hea, et sa seda mainisid. Selle selle päeva puhul on, on pikalt ütled nimesid leida, aga, aga kõige õigem oleks öelda 20. augusti kohta iseseisvuse taastamise päev, mitte taasiseseisvumispäev, sest me selle iseseisvuse taastasid. Kõike head.