Parim pill on tšello ja Toomas Velmet teine saade. Tere. Tere õhtust. Mis meie tänane teema? Ma arvan, et teema on tšello aga võib-olla süveneks natukene sona. Ja siis nimelt just tšellosonaati. Eks neid oli mitmesuguseid, aga ma mõtlen, et kuna me eelmise saate lõpetasime Prokofjevi päris naljaka marsiga et võib-olla alustaks seda, seda saadet, siis ka siukse. Noh kuidas seda öelda, et see on siuke vingerpuss või see päris naljakas lugu. Tema autor on Rodion trimm, loo nimi Kadrill. Aga ta on nii irooniline ja sarkastiline, lausa ajab ikka naerma küll. Ja ma ütlen ette, et, et see on siis avaliku kontserdivõtte Prahas seal on ka publiku reaktsioon kuulda ja seda esitavad sellist Mihhail hoomitser. Ja teda saadab vääril helilooja Aleksander Tšaikovski. Ja seda on päris põnev kuulata seda klaveripartiid, kuidas on, kuidas on mängitud väga heli loojalikult? Tähendab sõnakene Alatooriline? Ei, ei üldse mitte välja kirjutatud, täiesti välja kirjutatud tekst, aga see, kuidas klaver kõlab, sellest kuuleb natukene nagu orkestrit, ma pean lisama seda, see on Aranseering loomulikult. See on ühest trenni lavateosest kadril, noh ma arvan, et see on ballett. Kust see pärit on. Aga, aga seda, seda on mõnus kuulata. No pärast Niukest pohmast trelgi on nüüd üsna järsk, siis see modulatsioon päris teema. Ma arvan küll niimoodi, kui eelmine kord rääkisime Rääkisime sonaatidest natuke rääkisime Vivaldi sonaatidest siis on olemas ka alles Sandro Scarlatti Isonaadid näiteks aga noh, nendest ei saa päris tõsiselt ka salatitest rääkida. Ja võib-olla esimene helilooja, kelle puhul võiks ikka nagu päris sonaadist, kuigi noh, ütleme niimoodi neljaosalisest sonaadist veel rääkida on ja kaheosalise vormiga osad ja on endale Georg Friedrich endal. Ma ei oska öelda, neid on üsna mitu, näit sõnad. Küllap nad on suures osas nad kontserdogrossade mingid variandid või triosonaatide mingid variandid. Aga nad on küllalt levinud kontsertrepertuaaris. Ja Neid on lahti kirjutatud küllalt romantiliseks, selle tähendab siis eelmise 20. sajandi 300 aasta jooksul demodi ja no nende kontsert, repertuaar ikkagi algab 19. sajandil ütleme niimoodi ja siis siis kirjutati väga pakse klaveriseadeid ja, ja aga üks, mis mul on küll hästi Hendellikult. Meenub ja mida me siin ka võime, kaks esimest osa kuulata, mille klaveripartii on ka väga hõre ja ilmselt noh, nii nagu ta nii nagu ta umbes oligi, võib-olla ta oli kirjutatud näiteks kolmele instrumentidele üldse sest sisuliselt jookseb kolm häält. Ja, ja see on endale sonaat. C tuur. Siin ma juhiks tähelepanu esitusele, see on meile hästi tuntud mees David heeringas. Ja mul on meeles see aeg. Siin on need siis. Meil on praegu juunikuu ja siin on täpselt 30 aastat tagasi võitis ta Tšaikovski konkursil esimese preemia ja, ja ta mängis seda sõna. See oli siis täielik avastus selles mõttes, et keegi ei olnud nagu sellest paraadist midagi kuulnud. Ja kohe pärast seda muidugi ka plaadistes selle ja seal klaverit. Aga, aga ta kõlab väga mõnusalt kammerlikult ja sellest saab ikkagi täieliku pildi sellest, millised olid tolle aja sonaadid. Aga milles oli lugu, et see varem ei olnud siis repertuaari jõudnud? Vaata, eks tol ajal meie repertuaar oli piiratud, see kuuendikus Maelaskoondikus maailmas küll neid noote sai kätte ja. Ma ei arva, et nüüd David keeringus, muide enne enne Tšaikovski võtma seda eriti palju ei käinud ka välismaal. Aga ju ta siis kuskilt selle leidis. Hiljem ma olen leidnud, ma olen omal kodus ka peterselliväljal sellest ja päris põnev väljaanne igasuguste variantide ja, ja moodustada, kuidas teda mängida. Veel nii palju, et seesama peterselliväljaanne annab ka võimaluse teda mängida Altriiulil. Nii et luban endale selles küll sügavalt kahelda, et nüüd originaalteos on, et ta nii ongi mõeldud ütlemegi klahvpillile ja tšellole. Aga ta nii väga sümpaatselt kõlab seda, sa võid kohe kuulata. No selge, et me praegu ei kuulanud, sina ei kuulanud seda plaati, seda lugu, mitte teist korda siin tagsutki sees. Ja mulle kangesti meeldis, kuidas sa ikkagi läksid veel nii põlema seda kuulates ja, ja kommentaarid tulid kaasa. Kahju, et need, et seal ei ehk sa taastad. No ma pean nii palju lisaks ütlema, et mitte ainult vaata, ma ei ole palju kuulanud. Ja LP, tal on üldse komme praksuda, kui seal ka juuksekarva peale. Aga ma ei ole seda teost ka mitte vähem kui 20 korda esitanud. Et see on mul lihtsalt noh, nagu tsirkusehobusel hakkab kohe jalg jalg käima. No mis ma kommenteerisin, see puudutas nüüd seda kahte asja. Esiteks seda, et mul ikkagi on see veendumus, et originaalis teos on tõenäoliselt kask, kontsert kas või võitriosonaat, sest nagu sa kuulsid, Selgelt joonistuvad välja kolm häält nendest kaks nagu soleerivate häält, siis tšello ja klaveri parem käsi ja generaalbass, mis käib ja, ja noh, minust kõige suurem rõõm selle sonaadi mängimise juures oligi see, et seda generaalbassi ei olnud nagu lahti kirjutatud. Tal ei olnud nagu harmooniat. Ja ta on suures osas ka imitatsioon krooniline. Ja, ja siis ei olegi seda nagu harmooniat vaja sinna juurde mõelda või kombineerida või suurepäraselt nii kõlab. Ja kui meil eelmises saates oli juttu Vivaldi sonaate, tõesti, ma rääkisin sellest, et et ei ole nagu ideaalselt esitust kuulnud, et klaveriga nad peaaegu, et nagu üldse ei kõlba. Jaa, jaa. Ei ole mitte kõige suurema billi tundmisega häiritud ja oreliga nagu ainult aeglased osad ja klaasiiniga nagu kiiremad osad. Siis selles endale sõnalisena väga palju sarnast Vivaldi muusikaga. Esiteks, vormiliselt on ta täpselt neljaosalised sõnadita aeglane-kiire-aeglane-kiire ja, ja kaheosalise osa vormiga. Aga see kõlab, miks, sest ta on umbes klint kõrgemalt kirjutatud, kui öeldi Sanaadid. Ja kohe on, on teine. Ja, ja ka tehnoloogia nagu sa kuulsid, on väga vähe, kolm kõlasid, Vivaldil on küllalt palju, kolm kõlasid mis ütleme, madalas registris. Lihtsalt seal oligi laest. Nad on kõik, vähemalt mängib ka Bach kirjutas poolasonaatides väga palju neist kolm kõlalist liikumist, aga tema, see kõlab valdile kõla, arutagu papid omavahel. Seda, miks ühel kõlapildi, selle keele, eks see oli ka tänapäeval nii, et ühele eile heliloojal on vot see pillinatuurid tunnetus olemas, teisel jalal, tee, mis tahad, ei ole. Milles pokkerini fenomen, seisis. Ma arvan, ta ise ise mängis, ise mängis lähmegi nüüd Bacariini juurde ka Bakeriini, onju ütleme siis nii möödunud sajandi lõpust kuni tänapäevani kontsertrepertuaaris. Noh, kui kui virtuaalsonaadid lausa samal ajal loetakse teda rivist õigusega. Salong muusikuks, noh, eks nad tol ajal olid kõik seal. Ja, aga, aga tema, tema tehnoloogia oli täiesti uus. See oli pöidla positsioon ja, ja kõrges registris üle keelte mängimine ja niuksed gaasid ja ja välja kirjutatud nagu kadentsi, taolised asjad. Jaa, jaa. Loomulikult see oli juba artist seal juba seegis mähis publiku peal. Ja kes, kes pigistas publikult Bravo ja aplausi välja. Aga ka ka need on 19. sajand, on, on väga kahjulikult mõjunud endale sinna suured klaverisaated kirjutatud ja, ja Nõgisteks Virtoostadeks salong kaladeks muutunud Sanaadid suureski osas. Aga siin on meil võimalik kuulata ühte niisugust. Ma arvan nüüd küll, et see võib olla üsna originaalilähedane, sest Luizzipokkeriini c-moll sonaati esitab tšellist Filipp Müller kes on küll prantslane, aga mina nimetan teda saksapäraselt, kuna kuna ma olen nii kuulnud teda öeldavat ja, ja kontrabass kes on Henry Vutkovjak, noh, võib arvata, et poolakas, siis ma olen näinud ka selliseid. Sellist näiteks aadursonaati, mis kahe tšello, seda muide on ka siin ette kantud sedasama Mihhail ohvitser mängis 89. aastal Adorsonaati, nii et Urmas Tammik mängis tšellot, rohkem mingit saadet ei olegi. Ma küsin nüüd väga profaased, kas kahe selle puhul on ikka esimene teine vee põimuvad ei, täiesti selgelt, täiesti selgelt, täiesti selgelt ikkagi see teine saateinstrument ja nii on ka siinse kontrabass. Ja võib-olla on põnev kuulata Ta sele sonaadi. Seal nüüd endale siis pool sajandit umbes hiljem kirjutatud ja kuulame selle sonaadi teist osa, mis on allegro nii palju, ma juhin veel tähelepanu, et paljudel Luitsi Bakerini sonaatidel on siiski niisugune naljakas kolmeosaline vorm, esimene andaaž, teine allegro ja kolmas allegreto, mis on sageli kas šiigi taoline või ei ole üldse nii efektne kui teine osa. Ja, ja paljud tšellistid oma repertuaaris on selle viimasel ajal lihtsalt ära jätnud. Vahetada käiama, ei jah, võib vahetada ja kõike võib teha, aga aga nad on lihtsalt ära jätnud. Aga ma arvan, et sellel oli mingi traditsiooniline talve. Aga mis võis olla ja no muidugi pärast sööki läksid kõik tantsima, ma mõtlesin modelleeriti pakettide paketi. Nali naljaks. Võib-olla niipalju veel tähelepanu juhtimiseks Bakeriini ütleme siis niimoodi tšellokeelele. Et keel mõistes ja just justkui väljendusvahend Sa panid tähele seda, kuhu registrisse jõudis juba nagu soprani registrisse ja seal omamoodi märk tšello sellismis, soprani registrisse jõudmine. Sellest ajast peale hakkab ta ikkagi, kui sooloinstrument õigustama ennast ennast õigustama, see on seotud siis selle niinimetatud pöidla positsiooni kasutusele võtmisega. Ja noh, sellega, Tema diapasoon tõusis kaks oktavit sellest noh, nihukesest normaalsest mängupiirist järsku ülespoole, mis aga need oli tšello juba sajand olnud omaette pill, miks see nii kaua? No ilmselt pidi keegi avastama, et ka pöidlaga on võimalik. Seda, seda ilmselt ilmselt ennem igavesi inimesi, kes ka jah ja küllap ja flaverigi klaasini klahvi manuaal pilli juures on see on see täiesti revolutsioon. Isegi kui pöial võetakse kasutusele ja jääb ainult üle oodata, millal seda viiulimängijad teevad? Võib-olla läheks päris päris huvitav olla. Ja edasi minna. Siis ma natukene põikaks enne Beethovenit, kes oli muidugi üks niisugune, ütleme, sonaadi vormi ja ja ka tšellosonaatide üks suur sammas muusika ajaloos. Ma läheks ennem läbi Schuberti juurest. Schubert ei ole ju. Kirjutanud tšellole midagi ja oli aeg, kus ka tema sonaadivormi, noh, natukene ja siis öeldi, et aga üks asi litiseerindi üks asi äratas tema tähelepanu. 1823. aastal keegi sakslane, õigemini vist küll austerlane. Leiutas ühe pilli mis, ütleme niimoodi, on kitarri ja tšelloristsugutis keelte arvu poolest nagu kitarr, aga võimalik poognaga mängida. Mis selle eesmärk oli, seda ma ei tea, sest ma ei ole kunagi kuulnud. Selle selle pilli originaal kellaaega ega mis tema, kas tal on veel keegi kirjutanud midagi selle pilli nimi Arbitsioone. Ja super sattus sellest nii vaimustusse, et 1824. aastal kirjutas sellele pillile sonaadi. Päris korralikus juures on voorus sõnad ja mida nüüd mängivad? Noh, kõige rohkem muidugi tšellistid, aeg-ajalt testid, klarnet, testid, viiuldajad, kõik need mängivad seda sõnad, sest muusikal, fantastilisi muusika. Ja see on nüüd üks niisugune raudvara. Vaat kus inimene tahab olla professionaalne, sellist seda sonaadi ta peab võimeline olema, mäng igas olukorras, ütleme niimoodi. Ja, ja teisest küljest on taga inimese music reaalsuse lakmuspaber, sest ta annab huvitaval kombel küllalt virtuooslik keskmine aeglane osa, jumala loomulikult kolmeosaline ja. Aga aga küllalt virtuooslik ilmselt ambitsioone võimaldas sõda. Aga selle peal väga ebamugav mängida, säilitada selle juures veel Schuberti karakter ja, ja Schuberti. Niisugune vaoshoitud tunne, tunde ja tänamollis. Küll aga, aga, aga ta elab kohati väga kõrgelt ja, ja üldse mitte. Traagiline kord muusik. Ja mul on siinjuures võimalik. Demonstreerida ühte haruldast sonaadi, ansamblit. Siis möödunud 20. sajandi esimesel poolel oli Euroopas niisugune kuulus sellist nagu Emmanuel Füüermal. Tema kuulsust võib võrrelda niisuguste meestega nagu Byatti korsk ja Maarja Shell ja no ütleme ütleme seal kaasas natuke alla, aga vastupidi kaasas selle, tema mängis siis, kui kasvatuse järgi jättis mängimise, eks ole. Ja teda klaveril ei keegi muu kui Moore kes on kõige kuulsam Schuberti liidide mängija üldse. Nii et seda tasub kuulata. Ja see salvestus on üsna haruldane, ta on 30.-te aastate lõpul täht. Ja me kuuleme temast esimese osa allegro moderaat. Noh, nii palju siis Schuberti Arbatsioonest kui tänapäeval seda kuulata siis. Natuke nagu tempo kiire minu jaoks ja, ja noh loomulikult arvestama sellega, et salvestus on tehtud 30.-te aastate lõpul ja ja see efekt ise ja tähtsa ja võib-olla isegi selle sonaadi mängimise effekt tähtis ja ja, ja siin on ja ma arvan veel ühte asja, et ma ei usu, et särand, voor ja, ja ferman liiga palju koosnegist Ja sedasi kohati tunda, kuidas Moore läheb mingisse tempo muutustega järgi, reageerib hilja eriti lõpus veel selgelt 1000 ratsuta järele, ei kujutanud ette, mis, mis tempos tuleb Hermann siis tähendab, tänapäeva mõistes natukene nagu haltuurat tehti siis palju rohkem. Muide sel ajal ja veel palju hiljemgi käisid näiteks tšellistid ringi kontsertturneed esemetel pealistega sees ja kohalik kohalik perest ja, ja meie omad ju siin. Bender, Paul süda, Vese patria lüüdi ja mis sellest rääkida. Alles mõned aastad tagasi tuli Ameerikast Jossif haigelson, mängis Peep Lassmanniga. Kes oli oma kvaliteedilt küll palju parem kui Moria fermas. Nüüd ma arvan, et meil õnnestub kuulata selle, saad piires, sõnad on ikka väga. Ulatub läbi kolme sajandi kuni tänapäevani. Et me puudutaks võib-olla põgusalt ühte niisugust suurt sammast nagu Beethoven ja tema viimase sonaadi esimese osaga, kui veel mahub veel selle tonni piiresse. See on Pedro viis tšellosonaati ja mõned varjad, ronid. Ja see viies õnneks kõige fantastilisemaid hobus 102. Kõige efektsem minu meelest. Me ei mängi seda. Osa, mis selles sõnade kõige efektsem fuga ärme mängime esimest osa, noh, mis on niukene, ehtne Beethoven. Kuigi näiteks minule isiklikult see D-duur sonaat, mida me mängime, on hobustada kaks number, kas minule isiklikult meeldib number üks rohkem? Miks ma ütleks, ei ole nii, et ta on ta natukene vaimukad? Natukene vaimukam, ma mõtlen siis liikuvaid osi ja aegsed osad on ikkagi väga süvenenud, kuigi jah, ei saa öelda, et Eduris oleks aeglane osa on täiesti müstiline. Aga, aga Tedurifuuga tähendab seda õudselt põnev mängida, aga üldse mitte nii põnev kuulata. Minu meelest need pulgad on kõik niuksed suurest pulgast rääkimata, eks ole. Ja aga, aga noh, ütleme niimoodi tšellismi ajaloos, need viis sonaati, mis on kõik väga erinevad õudsalt erinevat, seal on vormi no niisuguseid otsinguid ja, ja noh, nad on veel kirjutatud sel ajal, kus kirjutati klaverile ja tšellole, nii nagu viiulisonaadi klaverile ja viiulile. Kas sellel oli mingit tähtsust, on ette tänapäeval tundub, et oli. Tähendab, ikkagi sonaat oli põhiliselt ikkagi klaveriteos paneme siia ühe ja keelpilli juurde, siis ei vähenda tema nende muusikalist väärtust mitte põrmugi. Ja, ja ma arvan sisse, et kui me oleme selle ära kuulnud siis me jätame sonaadi teema pooleli. Sest ees on veel väga palju, mees on, noh, ütleme siis, niisugused suured heliloojad nagu praod Pravdeeefftuursena vaata, noh, üks niukene suur sammas. Siis muide sellised klaveri heliloojad šopääni, Rahmanid. No ja siis rääkimata 20.-st sajandist seal ortograafiat, Šostakovitši. Barber ja siis juba sajandi teise poole. Noh, üks ka niisuguseid suuri sambaid, minu meelest on niitik snitki tšello, seda me ei jõua siis ka veel järgmise saatega lume, neid kõiki tervikuna. Kui me hakkaks tervikuna kuulama, siis, siis me jõuaks küll sügavalt pensioniikka sinuga ära kuulanud. Aga teeme selle vihje, need Beethelile ja vaatame, kui meil jääb tsipa aega üle, siis mul on üks väike, kantakse otsaga ja, ja ma ütlen siis praegu juba ära. Igaks juhuks võib olla praegu pärast aega üle. Eetris oli teine saade, parim pill on tšello ja Toomas Velmet ja me kohtume praegu, ma ütle täpselt aega, jälgige lihtsalt kava teateid. Aga kusagil kuu aja pärast või natuke hiljem uuesti. Te kuulsite Ludwig van Beethoveni opossada kaks, number kaks, sonaati tee tooris esimest osa. Ennem ütlemata, aga võib-olla ongi hea et see on minu meelest üks paremaid esitusi, mida ma olen kuulnud. Ja mängivad seda abielupaar legendaarse Arne nüüd juba ammu surnud kahjuks Jacques lindpere ja tema abikaasa David barba. Nüüd me oleme jõudnud Beethoveni me lähme järgmine kord edasi praamsiga ja püüame tänapäeva välja jõuda, aga see, kuhu me püüame välja jõuda, seda demonstreeriks nüüd veel niipalju, kui saate lõpus aega on. Ja selle teose nimi on. Ja see on orkestri saatel. Ja seal on kirjutanud ei keegi muu, kui meile hästi tuntud poola helilooja maailmakuulus polühelile Christoph Penderetski ja esitab selle teose meile siis 20. sajandi, ütleme niimoodi, tšello avangardmuusika üks suuri kujusid, Sigrid Palm.