Tere, Hääd, helikunstihimulised kaasmaalased, ka meeleni muusikatunnist. Tänases laulab meile mees, lubi valges maskis. Kallis kummaline kadunuke Klaus noomi iseäralik kabareekunstnik, kelle kolbe hääl jätnud on jäljendamatult isikupärase jälje lauludele mis ajaliselt ulatuvad baraki klassikast kuni Twisti rock n rolli ja 20. sajandi lõpus laagrittima. Lumivalges maskis mehe nimi on ja oli Klaus noomi sündinud Claus berber. Minu nimi on jätkuvalt sünnist saati, Tiit, kus need siis ja selle saate nimeks, mis käimas on, on eikellegimaal. Laulab nagu öeldud, Klaus noomi. Abbott major avavee on läinud Juku-Kallel major raba. Kuulda oli Henry põõs selle kirjutatud väga jäine laul Gold song, Pössel autor teadagi, seitsmeteistkümnenda sajandi Inglismaal konkurentsitult esikomposiitor õukonna ümber jõukonnaski. Kui palju võiks võtta kellelegi ajaühik, kui 300 aasta kolme sajandi läbimine ei olegi tegelikult kunagi katsunud arvutada, aga ilmselt on kuulaja, kes seda soovivad, kohe võimalus seda teha, sest et niipea, kui minu sõnad otsa lõppevad, oleme Henri Pösselist jõudnud kolm sajandit edasi. Elvis Presley laulurepertuaari ja seda kõike ikka sellesama Kalbe häälse sündinud sakslase Ameerikaniseerunud kabareekunstniku populaaria, rukulaar, muusikalise ise ärataja Klaus noomi suu läbi. Aga ei, veel ole 300 aastat läbitud enne veel selle juskui marginaalse kultusfiguuri kohta. Kindlasti väärib eetrisse võistlemist paar peotäit sõnu ja võõraidki sõnu ehk tsiteeritud mõtteid nende seas nagu näituseks ameerikamaa populaarmuusikakriitikut Aira Robinstilt, kelle arvates ja arvamus pärineb 1900 kaheksakümnendaist sealt teisest poolest oli Klaus noomi tollel kümnendil popis rockis esile kerkinud kõige ebaäralikumate tüüpide seas ometi üks kõige kummalisemaid karaktereid tema väga dramaatiline diis kant ja veelgi dramaatilisem tenor võisid tõepoolest nagu selle saate alguses ette hoiatatud läbida muusikalis geograafiliselt ja ajalooliselt just nagu kummalisi kohti ja vahemaid. Ja üks seesugustest muusikalistest haakidest saab kohe oma Jery nüüd sest Brüsseli juurest jõuame nüüd selle balani, mida Elvis Presley kunagi kauniks ja iseäranis naiskuulajaile südamelähedaseks laulis. Pala pealkirjaga ei saa hoiduda kukkumast armastuse sisse ehk originaalpealkiri. Populaarmuusikaline tava, nii ameerika maine kui Europiidne on enamasti ette näinud, et äsjakuuldud eikellelegi ma eetris kõlanud pala Dust, mida Chabitšidker kunagi esitas on ikka lauldud, mängitud tsirka kuus ja pool korda kiiremini, kui seda viimati Claus noomi tegi. Rääkimata sellest, missuguse rock n roll'i liku moneeriga, toda pala keegi lauab seisust operetliku etendust või suisa ooperlikkugi pole ilmsesti ka ükski teine vokalist Chabičekreid visti korral korraldanud nihis kõik võrdlemisi veider, imelik ja kas mitte ka kahtlane. Igal juhul vitaalne muusikakriitik Tim Thomas ööl vain. Kipub küll arvama, et justkui peaks Klaus noomi enesele meeldida, laskmiseks kuulajal olema muusikaline maitse, mis kergelt kiiva kisub. Sest missio elluaini arvates olevatki pahatihtipeale just see, et pahatihti olevat paganama raske aru saada, kas kadunud Klaus noomi tõepoolest tõsiselt seda kõike teeb või on pigem tegemist ikka Üht lugu, muusikalisi irvitamise või mingi hiired värki? Pop muusikalise avangardismi Pilaga. Eikellegimaal ei ole kuulajale katsetatud arvamust vägisi peale suruda. Eks raadiokuulajad tegelikult taltsutada on ka raske vastu tema tahtmist, sest oma maitse mitte kiiva kiskuda laskmiseks on kuulajal äärmiselt lihtsad vahendid. Aga klausnoomi võiks huvitada lihtviisiliselt muidki muusikahimulisi inimesi, kui neid, kes üksnes veidrusi pidi näpuga rida ajavad. Arvatavasti on tõsi taga klausnoome esitustes ja sees seal täpselt nii palju nagu kabareekunstis üldse, sest ükskõik, kas popi või roki võib too või teine Klaus noomi kummaline repertuaari valik esindada kabaree-sse kuulub see kogu erksavärviline dramaatika ja liialdatud elumahl. Kõige täiega. Kesklukk on järgmine pala, mille kunagi kirjutanud Doris Pein esitanud seesama tädi ameerikamaalt nime all turist Troy. Ühestainsast pilgust piisab, nagu äsja lauldi, nõndaviisi lauldud sedasama pala eesti keeles. Ühestainsast pilgust piisas mõnevõrra klaus noomilegi selleks et muusikaline õnn tema peale pisikesel viisil naerab. Näiteks ta pilk, mis talle heideti, tuli David põu silmist. Juhtus see 1990.-te aastate teisel poolel. Juba siis oli asjad niikaugel, et pesu ühe Berliini pois Claus, kes mõnda aega esmalt käis ja sai hästi lähedaste läbi teiste Berliini poistega, oli sättinud enda ümber New Yorgi linna sealsete poiste sekka. Seal maal ühel klubiõhtul David põududa silmas ning sedavõrd pidas Claus noomi isaralikest esitustest ja mis seal salata, ka üsna vahvatest arranžeeringutes nende laulude ümber suutis teda enesega kaasa vedada ühte ameerikamaa populaarsemasse telesousse, sädendinant, lai Lauznovi esimene oma nime all seesuguse nime all esineja nime all avaldatud pala või saate algupooles kuuldud eelmiselt laenuks võetud lugu, käin seal, olin lab. See, mis sealt peale tollest singist edasi järgneda võis, oli tasapisi kujunema kultusesineja Klaus noomi publikumikese jaoks võrdlemisi raskesti äraarvatav. Sest olgu rock n Rolli klassika, rock n rolli klassika ja mõned ristid mis nad iganes olla populaarmuusika on otsapidi ja üleni, nii või teisiti seda aga Eto Kalbe näoga kabareepoiss võtab laulda möödaniku klassikat. Tõelise euro klassikuid. Selles euro klassikalise muusika mõttes, seda vaevalt et keegi ette nägi. Meie näeme, et järgmine eikellegi valik Claus noomilt on üks sansantsi ilmsesti tuntumaid teemasid. Simpsonite Liila aaria samanimelisest ooperist. Kui nemad näeksid nägu maski all, tahaksid nad mind siis veel tunda siis klausnoomi nõu, nii laulus Nõmis samm. See oli üks seesuguseid ehk sõnades autobiograafiat, ehkki pala autoriks nagu enamuse laulude puhul Claus Numi repertuaaris ei olnud Klaus pois teise seal muusikalise maski taga või tegelikult isegi kulisside varjus. Lava taga oli tegelikult ringi kondamas ja väga-väga tegusalt toimetavas muidki tüüpe peale klaus nomi enese, kes lubi valges maskis lava eesserval rambivalguses seisiski häält tegi. Erinumbrist tema kuitahes veidrate lauluvalikutele tuli tihtipeale teiste poolt, ehkki niipalju kui heliplaadiümbriste napi info seda võimaldab, tundub, et mõnegi lauluseadmise juures oli ta ka ise ametis, aga eriti ametis oli seal vähemasti kolm suurepärast seeriat. Seesuguseid nagu john, kõver kähvlil Hoffman. Kes võis küll arvata, et eelneva nõu myy laulu autorina oli aga järgmise pala arranžeerija Jack Valmen on üks neist keeleta Klaus noomi laulud, ilmsesti esineja temperament koguse kabareeliku karakter vaevalt et oleks nõnda eredalt mõjule pääsenud. Niisiis kolmeni seatud, ent juba 100 aastat enne Henri Pössele kirjutatud pala prombi olnud sealpoolsusest autoriks John taolen. Kahe kuulsa eurooplase, kahe klassikalise komponisti Jon taolendi viimati kuuldud Pösseli vahele jäi üks Ameerika maine vara poppar luu, Kristi kirjutatud ja kunagi esmaesitatud tema tuntuim balalaika instroiks. Kõik need kolm laulu, kõik muud laulud tänases, ei kellelegi ma saates on ette kandnud ikka üks ja ainus meeshääl. Klaus loomi, Too pesu, ühe Berliini poiss, kes 70.-te aastate keskel New Yorki maa punatõepoolest jah, leidis sealt mõningase muusikalise menu, aga sai külgega ravimatu haiguse. 1900 83. aastal klaus noomi surres vööndi murult. Et ta oli üks esimesi pop muusikalisi prominentisid, kes aidsi suri. Tema surmast saati on aga ikka mõneaastase vaheajaga peetud taas ja taas välja anda vajalikuks toda õigupoolest üsna napi mõnele heliplaadil ära mahtuvat laulu valikut, mille ta mõnu ajal salvestada suutis. Toda repertuaari, mis võtab hõlmata nii hästi Schumanni summerit ehk Robertit dollat ning paljusid muid asju seal vahepeal. Järgnevalt veeriks lehekülg Ameerika lauluraamatust, nagu seda nimetatakse üks seal maiseid. Nii-öelda klassikaliste populaarlaulude kirjutajaid, härraldaarlen on järgmisele autoriks Ding Dong. Eikellegimaa muusikasaade ebatavalisest eurolauljast, Saksamaamehest Claus noomist hakkab siinkohal otsa saama. Lehki saade veidi ehk kestab veel ja siinkohal on ka minul, kes ma olen olnud koos teiega siin eikellegimaal piid, kus need tagumine aeg tänada. Kõiki. Aitäh, aitäh öelda kõigile, aitäh kuulamast, tegelikult muusikat, sest et kui meil hästi läheb, siis kohtume ehk kunagi jälle Klaus loomi aga annab siin saates vähemalt ühe pala veel jälle kuulmiseni. Loodetavasti.