Mina arvan, et põhiliselt tahaksime kahest aspektist teie juttu kuulda. Esiteks sellest, mis puudutab festivali. Ja teiseks teist enesest ka, aga. Mis järjekorras ja kuidas sellega võite valida, teie ise? Jah, näed festivalist rääkida, mina päriselt poolite seal 100 olla kuna minul oli tehtud ülesandeks vestelda Volkan kriimiga, kes oli üks kolmest välismaalt kutsutud heliloojast, kelle loomingut päris ohtrasti pakub. Inglismaalt, siis oli ka uus i päri. Ma pean vaatama ärikate nimelisse Elai Evoonuta Norrast, aga need kolm heliloojad olid, kes olid nagu selle festivali selgrooks. Wolfgang riim Saksamaalt, toru taki mitsu Jaapanist ja tan pood Taanist. Ja minule tehti ülesandeks just vestelda. Kahe seminari. Del Volkandriimiga küsitleda teda muusika kohta ja ka tole tellimustöökohta, mis sai eile oma nii-öelda maailma ettekande. Ja minule isiklikult on Volkanud riim neist kolmest kõige huvitavam ütlema ja ma tundsin tema loomingut varem ainult väga põgusalt ja nühid. See lähem tutvumine sellele on mulle olnud suureks elamuseks. Kas te räägiksite natuke oma nägemusest kõigi kolme helilooja kohta siis on nüüd nende teostega tekkinud nende teoste kuulamise järel tekkinud ja ja, ja võib-olla neid seminare kuulata, kas ka te olete üsna hoolsasti olnud kohal noh, igal pool. Mitte päriselt, aga noh, ütleme, et kaks kolmandikku ikkagi umbes üritustest seal oleme ikka nii-öelda pealt kuulajale kahk kah kohe platsis olnud. Noh, ma ütleksin nõnda, et toru tage metsu. Tema äratas juba mõne mõned kümned aastad tagasi minu elava huvi oma suurepärase filmimuusikaga, mõtlen just Kobayashi filmi Sepo aga see oli kirjutatud traditsiooniliste jaapanipillidele, mis oli tagasi elektrooniliselt võimendatud ja ka mõnevõrra töödeldud Tseeli. Seal oli kohutav, ütleme see vahendite kasutamise nappus, ökonoomia ja suur emotsionaalne, dramaatiline läbilöögijõud on üldse üks minu absoluutseid, lemmikfilm ja muusika mängib selles tervikus tähtsat osa. Hiljem tutvusin tema. Nüüd ma näen, et see on päris kuulsaks saada, klassikuks on varjutus EKLi. Küll ma ei tea, millega lähemalt võrrelda, kas wandoliiniga või ja see on ka täiesti nii-öelda kaasaegne, moodne muusika, aga muidugi juba heli üksinda pillide kõla toob endaga kaasa teatava traditsiooni järjepidevuse jaapani muusikaga. Aga see muusika, mida nüüd sedapuhku mängib Tim oli praktiliselt ükskõik mida mina kuulsin läänemaistele pillidele ja seal on näha, kuidas ta on läänemaiseid, mõjusid töödelnud. Mõnikord ei ole tulemus nii kohutavalt huvitav nagu näiteks tema keelpillikvartett, mis mulle tundus nagu prantsuse muusika meie sajandile muusika koolkonna, nii võrdlemisi keskeltläbi teos, et mitte millegagi väga erilisega silmapaistev, aga seal olid teisi teoseid nagu näiteks üks tuua kahele viiulile mis jättis tõesti nagu mingi haiku ja hea haiku nii-öelda hajuk haiku meistri haiku haikudes tsükli muusikalise vastena. See oli tõesti suurepärane muusik. Ega ilusaid üks ilus ilus teos, kus nagu mingis süntees oli jaapandlik noh, võiks mõelda tunde, likkuse, selle, nii need sõrmeotste ja närvi, otseste tunderikkuse ja ja selle prantsuse intressionisti impressionismi lähtuva koolkonna vahel. Ja pärnaar, kood, minul kahjuks küll veendumused, tema viimase 20 aasta areng ei ole mitte kõige õnnelikum olnud, et oma huvitavamad teosed tegi just umbes tol ajal, kui valmistasime ooper Gilgames millel on tõesti seda müütilist jõudu, lihtsust ja ütleme nagu otsivat arhia arhaismi. Aga hiljem on tema muusikas tulnud teatavat magusust mõnikord ja lausenadel levi muusikalikust. Tema ooperit Sidharta näiteks ma ei pea eriti õnnestunuks. Ja see on natukene ütleksime Hollywoodi versioon Mess jaanist mõnikord ja ka sümfoonia dema sümfoonia, mida mängiti mõni päev tagasi, seal oli ka liig lihalikust ja vohamist nähtavat pehmust sõna halvas mõttes. Aga selle vastu olin mitmeid teoseid väiksematele ansamblitele. Näiteks. Eile üks löökrizza teos, mille nimi oli Yitžiin, tähendab, lähtub Hiina Hiina filosoofia, ütleme klassikust ja see oli suurepärane. Löökrista teostanud rikas. Rikaazi vahelduv ja tal oli oma oma rangus ja ka suurt leidlikud. Ja kui sa ei ole seda veel kuulnud noh, näiteks kui sealsamas seminaril ta rääkis oma oma sümfooniast, siis tundus see kõik ääretult põnev, sest ta oli too kõige eredamad kohad välja kõige põnevamad näiteid või ja näiteks kui ta, kui ta rääkis oma oma sümfooniast kasutatud testis, see kõik oli põnev ja siis, kui sa seda lugu kuuled tervikuna ja arengust, siis selgub, et see kõik ei kanna nii välja nagu ilmselt noh, on helilooja soovunelm või või või noh, kui ta ise seda läbi elanud või, või kujutlenud ta ei arvestanud. See on tõsi küll, aga mis on selle põhjus? Selle diskrepantsi põhjus. Teooria ja selle praktilise kõlavad tulemuse vahel. Varjem olid landi seal rohkem ühte näiteks Gilgaversi puhul. Ta oli ju leiutanud oma endad. Heliredeli, mis oli rajatud, on nii täpselt kui üldse võimalik meie pillidega loomulikule ülemhelide või nagu mina nimetan ülahelide jadale. Ja tulemus oli tõesti hea, aga hiljem on ta püüdnud edasi arendada heas mõttes oma teooriaid, tal on mingisugused jadad, aga mis kogu aeg muutuvad ja mul on tunne, et nad muutuvad just nii, nagu talle parajasti sobib, ka päris lihtsat sort Te ei, peaaegu levi muusikaliku helikeele nagu õigustamisega. Kas seal on nagu mingisugune ideoloogiline õigustus millelegi, mis mis õieti midagi hoopis lihtsamat ja vähem huvitavat? Sõna sõna Girlandi vani, see oli kah tugeva sektori heaks näiteks Moodle'is, see tähendab vastu valgus noh, näiteks foto või maal, mis on maalitud siis tugeva valgusega taustas ja ees on ainult teravad kontuurid. Aga mis tähendab kontuuri sees, seda seda palju ei näe, kuna silo tüvestatud valgusest solitsema ideed. Ja see oli muusika, mis oli väga peenelt võiks mõelda diferentseeritud ka ruumis trumboonid. Neil neli tükki vist neid oli ja kes kogu aeg pidasid nagu ühte orelipunkti öelda, aga mis nagu dünaamiliselt kergelt muutus, vaheldus kogu aeg seal Peal olid kahtlaselt kõla valikud, aga need vanikud olid tõesti mitte ainult dekoratsioon, vaid neid soli substantsi. Ja on tunne, et võib-olla väiksemad koosseisud üldse istuvad talle paremini. Et suured koosseisud seal läheb lihtsalt vohamiseks välja ja ka ka nagu mingi suus kontuuride, nagu ähmastumiseks. Rootsi muusika on üle saanud ühest laineorust, kus ta viibis üksvahe ja kuuekümnendatel aastatel erite kuuekümneil vaid seitsmekümnendatel aastatel just. Ja see oli ühendusesse tole Mohh poliitilise populismilainega, mida poliitik igal pool märgata, aga Rootsis populism nõuti, niisugust muusikat ei oleks rahvale arusaadav ja mida saaks ka ideoloogilised või lausa propaganda teisteks otstarveteks kasutada. Ja Rootsis oli kaks mingi vana põline antintilt intellektualistlik põhipärm ja provintsialistlik päevavalgele, mis mõjus üsna halbavalt muusikaelule ja ka muusikat muusikute endi loomingule. Sellest ollakse nüüd üle saadud ja näiteks elektronmuusika on juba juba pikemat aega jälle küllaltki nii-öelda õitsval järgijaid ja noored heliloojad mitmeid on, kes on viimastel aastatel esile kerkinud, kes teevad väga väga põnevaid asju. No ütleks näiteks Kaarin Friend Krist väga mitmekülgne ja suure, ütleksime teene loomingulise ja muusikalise vaistuga inimene, kes on teinud huvitavaid asju kõikides žanrites ja viimasel ajal on tema eriti hakanud tegelema rootsi rahvamuusikaga, aga ta püüab Rootsi rahvamuusika selle kõige ürgsemas põhja leida ja seal on mitmeid taotlusi, mis võib võrrelda praeguste eesti nooremate heliloojate oma omadega ja mulle näib, et 20 juures oleks just nendel meie Heiuvatel, kes tahavad nagu seda rahvuslikule folkloori folklooriressurss edasiarendamiseks just tema juures Snabeli õppida. Siis on ju mitmeid kes on juba teatava küpsuse jõudmas. Näiteks. Lavsans päri, kes on Dünaamilise radikaalse modernismi esinenud ja umbes samuti, ütleme nagu nagu, nagu riivriim on, aga siiski ütleksin emotsionaalsem Ekspressionistlikum puna sel Assanberit suudab nii-öelda seda puhast enerr. Rootsi muusikapääs siis te olete siin le vestluste ajal ikka nimetanud üht ja teist nimed koloriidsetest kujudest rootsi muusikas, kes kes teid isiklikult nagu kõige rohkem on huvitanud või põnevust. Olilsonist rääkisite. Nagu Nilsson sellest on juba üks veerand sajandit, umbes kui tema oma nii-öelda selle loomingu kõrgpunktil oli. See oli siis lihtsalt oma raadio kruttinud ja siis võtnud siis saksa raadiojaamade moodsa muusikasaateid ja olimiks, nagu hämmastava vara küpsusega oli selle idioomid, ütleksime, hilist armastati, muusikasid, Juovi oli selle mitte ainult omandanud, vaid lõi ka täiesti silmapaistvaid teoseid. Selles stiilis, mis äratasid tormilist tähelepanu ka just Tarmsastatise Kölnis, Rootsi, Rootsi endas ka siis nii-öelda taastada nii-öelda siis sõi sekundaarselt. Aga siis hiljem temal lülitasime radikaalses rauges ta. Läks algul tagasid, võiks mõelda kuhugi ekspetsianistlik hilisromantilise. Selle perioodi puhul taganes ja siis veelgi kaugemale ja on tegelenud nii pooleldi levimuusikaga viimastele viimastel kümnenditel. Aga tal on terve rida teoseid, mis on jäänud püsima. Omamoodi moodsate klassikutena omas laadis näiteks. Vist grupp üks tähendab. Arv sõna olin alguses ma ei mäleta, mitu neid grupi oli, on kolmele puupillile, mis on täielik klassik, et puupillide ansamblitele seal on tema õithaalsustrumi kellega mina koos töötasin, omal ajal. Just nii väga moodsate konkreetse lüürika con geniaalse helidesse seadmise. Ütleme sektoris väga silmapaistev teos, jätan võib-olla nüüd tema ja läheme teiste juure edasi. Keda veel mainida, siis on need uusromantilises stiilis on andes eliias, on praegu väga keskne kuju. See on nii-öelda varjamatult emotsionaalne, aga samal ajal küllaltki rikka muusikat, realise substantsi ka. Ja siis on ka näiteks üks omapärane erak, kelle muusikat peaaegu üldse ei mängita. Ta on peaaegu nagu tolle Hill. Ilvesed nii-öelda vasteks võiks seda lugeda selle poolest näiteks tema esimene autorikontsert üldse, ehkki mees on juba kõvasti üle 60 nimega et tema nimi on Loidioola seonduvalt võetud nimi ühenduses konverteerumisega katoliku usku. Ta algne nimi oli klaas türe algi ja tema oli niinimetatud esmaspäeva grupi üheks liikmeks esmaspäevarühm või rühmitus. Sinna kuulusid tsenelik Beck invaliid Holm ja Claude Le joola. Tema kirjutab väga tihedat muusikat väga omapärast sügavat muusikat, aga mis need väga suuri nõudeid ka instrumentalist stidele. Teatavaid praktilisi nõukogude, et alati ei arvesta näiteks, et. Puhata või isegi puhkpilli mängima, hinge tõmmata, järelikult siis tuleb natukene teosid alanžeerida, et neid saaks ette kanda, aga no tema on, ütleme kuidagi nagu see varjatud või mahasalatud geeniuse kuju, autorikontsert. See leidis aset ühes Rootsi väikeses linnas, päevlegi Pruus möödunud möödunud sügisel ja sellest me kõik Stokkunud, oleme ainult kuulnud, et niisugune asi on üldse aset leidnud. See on ka tüüpiline. Mis on eriti huvitav kavale. Meile on, et on mitmeid Ungari. Damas Ungari, vaata siis on Rudolf maalas, kelle ansambel maroša maros on väga suure panuse teinud omasele kammeransambliga Justi moodsa muusika esitamisest seal keskses avambriks olnud tema enda muusika on Ma deme, ta oskab hästi pillidele kirjutada. Efektne. Ma nii siinsete hiljuti esimesse karnituurima teda ei loe, eks aga küll. Damas, Ungarit, eriti elektroonilise muusika osas, ta on teinud mitmed teosed, mis on täiesti erakordse siis jõu ja sügavuse läbi tungivusega. Dalton üks plaat ilmunud, mis IT-s ladinakeelse pealkirjaga ja seal on suur osa tema olulisust, loomingut talletatud elektroonilist kompositsioonist, eriti nimetaksin taunides Änsaaman, mis ei ole üldse mingi jõge selles videos, vaid õieti pigemini košmaar lõikaga, kohutava intensiivsusega ka suurevahendite ökonoomiaga, lühike tükk, aga täiesti nii-öelda jalustrabavad, nagu ei pruugi valdkonda kuskile, ma teenin kirja poole ja võiks küll öelda ja mul oli õnn olla just tol aastal. See oli kunagi seitsmetulevatel aastatel. Siis kuulasin väikses žüriis, kes valis Rootsi muusikasse teosed, mis läksid Rootsit esindama Iiesztzeeemmi festivalil, mis tol aastal toimus Helsingis. Vot eliijastamisega nende valijate hulgas ja üks teosest, mis mille, mille me leidsime kohe nagu suure nii-öelda Wilderi Eli üllatuse üllatus, rõõmuga oli just see taandus ainsa amet ja see saigi silma paista tähelepanu osaliseks. Sari autorikontsert ja paar nädalat tagasi, kus ta näitas ka väga huvitavaid tulemusi. Ma nüüd uutele püüdlustele kombineerida. Instrumentaal isegi vokaalmuusikat selle lindistatud elektromuusikaga, temale on iseloomulik äärmine emotsionaalne tungivus ja tihti ta tegeleb üsna palju, näiteks. Oh ei muidugi Tiibeti, selle surnute raamatu näiteks ole nii mõtte mõttemaailmaga, aga sellel on ka kohutav nii-öelda siis isikliku läbi läbielamuse või läbi elatuse pitser. Tema teosed on tihti väga-väga pikad, aga, ja tema juures emotsionaalne tungivus on niivõrd suur, et nagu noh, formaalset laadi nagu vastuväited või kriitilist vastuväidet upuvad. Päris päris elab, on siin kunstielu. Muidugi ta kannatab sama probleemi all nagu kunstikogu Läänes nimetatut teatavad kunstnikud, kes jälgivad neid praegu kehtivaid moodi nendel on kerge läbi ja nad saavad sõlmida soodsaid lepinguid kunstikaupmeestega ja et ka tihti muuseumid omases kunsti ostmise poliitikas ka lähtuvad taolist, sest nagu noh, selle kunstikommertsi kommertsi hinnangutest, nii et kunstnikud, kes kõige rohkem räägitakse, ei ole tihti mitte kõige olulisemad. Näiteks üks kunstnik, kellega ma olen, aga tihe koostöö, on nüüd juba läbi aastate, on Itaalia päritoluga Francoleedi kes on huvitav oma mitmekülgsust, ega ta on Meistriklassilise vaselõikealal samuti ka tušijoonised ja siis töötab ta väga omapärast sorti. Vahevormiga skulptuurist objekti tihtedes võimlemisriistad, mida tema aga siis nii-öelda ehitab ümber skulptuurid üks ja need on tihti Simalt nagu võimu ja, ja, ja vägivalla ja vastupanu. Ja vabadus vabadusiha. Mitte sümboliteks, pigemini kehastusteks, see on suure nii-öelda plastilise jõuga ja. Kompromissitu sega läbi viidud see kunstiline joon. Üks näide, nüüd ma räägin isiklikult oma lähedane. Nii ideede kui ka formide leiutajaks ja kellel olid pillad rikkust oma fantaasias kui ka vormimaailmas. Praegu on üks teata suund, mis püüab kunstnikule väga hõlpsaks väga lihtsaks teha. Nagu umbes teatavat sorti minimalistlik muusika. Ja ja siis teatavad need. Macindlikud need tööretseptid võiks öelda. Aga minu veendumus on üldse, et tänapäeval, kus maailm on niivõrd vastuoluline vastu okslik siis peab kunst olema ka väga töötavad väga rikkal skaalal või gammal. Ta. Peab töötama üsna suure arvu elementidega ja asetama neid nii-öelda konfliktsetesse. Ometigi viljakates, kombinatsioonides ja konsulatsioonidesse üksteisega. Kuidas on teist saanud nii mitmekülgne inimene ja, ja mis on? Kuidas te oma natuuri olete teostanud? Ühe või teise kunsti valdkonnas? Noh ainus kunstiala, ütleme, kus ma iseendana ska loovaks loen, on, on luule. Aga ma olen ju teinud mitut sorti luulet paberile ja siis sellist, mis ka ainult lindil või plaadil on salvestatav. Ja see teise juurde jõudsin ma alles 60.-te aastate lõpupoole. Minu esimene hääletus on vist 67.-st aastast. Aga luulet loote tänase päevani. No on küll jah, tal seal luulet ja muidugi ka teatavad teater teatavad žanrid, mis on kuskilt veel luule ja Afurismi ja üht teatavat tüüpi näiteks siis sõnamängu ristriste kohale. Teie käest tuleb küsida, mis keeled on teil luule vahendamise keelteks? Neli peale minu eesti emakeele, siis on mul umbes siis selle omandamise järjekorras võib-olla saksa, prantsuse ja rootsi ja teised on mulla rohkem tarbimise tarbimiskeelteks mitte mitte tootmiskeelteks. Ehkki ma olen paari oma, et rootsikeelses häälutusse, mis on inspireeritud franquleidi loomingust, olen ka pannud väikesi itaaliakeelseid lühikesi episoodikesi sisse. Hanno, see on lihtsalt nii-öelda kuskil servas. Muidugi oleks väga põnev kuulata üksikasju teie luule loomise meetodist või stiilist, jäljes sellest lähemalt noh, praegusel hetkel ja meie praeguse kuulaja aspektist ka pakub siiski huvi, kuidas teist on saanud niisugune muusika asjatundja erudiit. Ma omal ajal Tallinna konservatooriumis võiksime öelda nii-öelda nuusata, tasin kompositsioonid. Algul Eugen Kapi juhendusel, mõnikord siis asendas seda kahte oma isa Artur, aga hiljem siis ütleme üks umbes ühe semestri vältel. See oli just see Heino Elleri enda elus väga-väga raske aasta nagu hiljem, eks ole, teada, saime. Sügis sügisesteering kaks vabalt 41 kuni kuni kevadine rinka. Ja nutuga dispersioon Helen Tobias ja Kaljo Raidi ka koos olime ühe kursuse kompositsiooni üliõpilased, aga noh, minul, siis jäid need õpingud pool lüüa, ma ei üritanudki neid jätkata, kuna mul olid teistlaadid, huvingut, huvid ja õpingud otsingutes hõivasid meenu, aga ma ei katkestanud mitte oma kontakti muusikaga ja pärast tuli see tagasi, ütleme häälutus on kuskil seal muusika ja luuleserval man, hääletama hakkasin, seal mängis suurt rolli asjaolu, et Rootsis kuuekümnendatel aastatel oli väga vilgas Muusikalis eksperiment samuti Laine võiks öelda ja kus ka just sõnalise materjaliga eksperimenteerimine. Sellega tegelesid üsna paljud Niir, luuletajad kui ka kui ka helilooja loodi isegi üks uus termin, mida õieti mujal kuski levinud ei joole. Taanlanna Rootsis prioriteediks. See on text sound kampasid. Kuidas te jõudsite selleni, teid respekteeritakse praegu muusikute ringkonnas? Noh, oli väga, olete nüüdismuusikas, vähemasti selle nädala jooksul on näha, et et te olete festivali kesksel kuju, kelle poole pöördutakse. Üks asjaolusid on, need ma möödunud kümnendil tarbiti möödunud seitsmekümnendatel aastatel. Aeg läheb kiiresti. Olin ma mõned head aastad ajakirja neutilamysiik tänapäeva muusika toimetuses ja see ajakiri, mis nüüd viimasel aastal on küll rohkem hingitsenud, aga tookord oli ta üsna üsna jõudsalt. Ikka elasi arenes ja seda on kogu aeg välja andnud Rootsi raadio ja see oli noh, selle moodsa muusika foorumiks võiks öelda just nii sõnalist juriidilisel alal ja seal nahk kirjutasin kah mõned artiklid mitmesuguste lainetel. Ma võin näiteks enda kohta niipalju öelda, et enne, kui scripti venivast Uueti hakati huvi tundma, oli üks pikk aeg, kus tema nagu oli midagi juba ajalukku läinud. Siis ma kirjutasin ühe artikli, kus ma displei pealkirjaks oli nii-öelda noh, mahasalatud või, või, või, või tundmatus kreaden, kus ma eriti tema hilisema klaveriloomingu tähtsust toonid. Kas ma kirjutan selles asjas nagu näiteks Ariimis Su vahekord muusikaga, tema oli meie sajand, ütleksime loovad vaimudest, kes ei ole mitte nii-öelda keskselt muusikud, on vist see, kellel on kõige huvitavam olnud öelda muusika kohta, tähendab, tema on ju ühelt poolt, et väga suur kirjanik kirjanik ja luuletaja, teiselt poolt ka väga suur piltide looja, maalija, joonistaja, aga selle kõrval on tal ka muusikaga iseäranis tihe. Põhjaliku, ja see, mis on nüüd kah kogutud kogudude seeria hulgas uuesti trükitud. Niisuguseid asju ma olen teinud. Ja millega te praegu tegelete? Põhiliselt? Õelda. Sest tihti on nii, et mul tulevad noh, mind kutsutakse, palutakse siia või sinna seda teist tegema, nii et see sõltub tihti välisest konjunktuurist, nagu näiteks praegu see muusikanädal, kui seda ei oleks olnud, ma oleks võib-olla tegelen millegi hoopis muuga mitte mitte muusikaga. Aga ma olen kirjutanud ka üsna ohtrasti. Kes kordavad näitusi nende näitusekataloogide niukses väikesi võiks öelda kommenteerivaid interpreteerivad tekste, aga muidugi ma loen neid siiski natukene nii kõrvalisteks. Laastu teeks, mida ma praegu nii-öelda plaanitsen on? Ühelt poolt ikka oma seda nüüd poeetilist loomingut edasi viia ja mis mind praegu huvitab, nagu uue Ütleksime sektorina oleksid. Vastena minu häälutustelega siis leida oma stiil. Selle visuaalse tähendab tüpo graafilistele elementidele rajatud luuleosast konkreetne luule, nagu näiteks meil Raul Meel seda kõige rohkem teeb, ainult et temal on ju nii-öelda maalia läheb suhtumine asja oli minule luuletaja lähtumine. Siis on mul ka, ütleme esseid on mul ikkagi terve rida kirjutamata või siis mul on peas üsna mitmesugust lainet. Te nimetasite nüüd Eesti kunstnikul nime Mihklile siit eemalt eesti kultuuris ja kunstielus huvitas, tundub. Te olete nüüd mõnda kududa Eestis käinud? Seal on palju huvitavat, ma ei leia näiteks, et eesti luule, mis nagu seitsmekümnendatel aastatel natukene hakkas kiidunemise Vistagneerumise Noh, kõhedust selles stagnatsiooniaja ajastu ajastu atmosfääriga, sest juustust Siis Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, allikaid siis Artur Alliksaar, see oli ikkagi päris erakordne plejaad meil, aga nüüd ma vaatan, et on sky noori luuletajaid ikka üles üles kerkinud ja, ja üles kerkimas kestnud. Väga palju. Loodan. Ma nimetaksin järjekorras üks, kes juba mõnda aega on kirjutanud, aga kellest on Kedagi ei ole tahetud aru saada või vääriti aru saada, on Kaie talvist. Ilmar trull on üks väga andekas noormees, siis kõige nooremate hulgas Tõnu Õnnepalu ja Hasso Krull. Ja siis muidugi nood Dioskuurid. Sven Kivisildnik ja Karl Martin Sinijärv. Nende puhul on Kahnov, võtaksime nende nende kuvand, eks ole, imis nagu tervik, kuna nende avalikud ülesastumised ja, ja, ja luule ja kõik kokku ütleksime. Kuna teiste puhul on rohkem see, mis on nendele luulekogu lehekülgedele talletatud, mille peale mõtlesime? Muusika poole pealt ma mõningate puhul ma ootan, et nad nüüd Tema muusika, mis 20 aastat tagasi tegi, see oli või 25 aastat oli nii väga palju huvitavam kui see, mis nüüd viimasel ajal on kuulda olnud, aga see on minu meelest ainult aja küsimus. Loodetavasti. Ja muidugi Veljo Tormise. Koorilooming selle vastu kõige kõige sügavam respekt seon tõesti ühesõnaga nii-öelda rahvusvaheliste mõõtmetega koorikompaniist kõigi vähimagi kahtluseta ja siis kahte tüüri siin oratoorium selles on. No see stiilitahet ja võimet kah nii-öelda oma kavatsusi läbi viia, mis äratavad, äratavad respekti. Huvitav on kahtet M1 kitarrimängija, kelle, kelle koostööd muusikutega on andnud Reali sinna segatud siseseks Lepo Sumerat oli teinud ühe kompositsioonis natsid koos. Oli teistest asjadest kohe nagu peajagu kõrgemal ja hoopis huvitavam seal mitmed teised asjad, aga kus oli natukene kurb mingi niukene, nostalgiline romantika, mis, mis tundub mulle kuidagi tolmununa ja ja kurvana, ma ei taha neid teisi tükki nimetada. Jah, Eesti muusikat Helsingis küll palju tutvustatud ja ja, ja Rootsis vähem ja ja paistab, et siiski Eesti muusikud ja muusika ei ei leia siin nii väga kiiret vastuvõttu veel, et see on noh. Tormis tormis, siis võtame nüüd see Raua needmine on ikkagi kasiinseks repertuaaripalaks kujunenud hakkab, muidugi tuleks kah tema ülejäänud kooriloomingut rohkem tutvustada. Noh, nagu need, mis see pagana lugu, et. Kui, kui seda eesti keelt eestikeelseid häälduse probleeme neid oli päriselt nii-öelda valitsetud, siis siis tulevad väga imelikud tulemused näiteks siis tuli ja Tuuli, eks ole, segunevad nii et, et semantiline külg läheb käest ära. Ma olen kuulnud Roosikoorest laulvat, aga muidugi muusika, kiisuke tema vaim ikka, see on, sellest oleks aru saadud. Muidu ju üks nii Baltimaade helilooja, kellele maalid tõotanud seda suurt tulevikku Khani rahvusvahelises mõistmises on minu meelest Barcaoscaseda pooleldi eestlane, nagu ma kuulsin. Eestlane. Siis te kuulsite veel Tallinnasse Peteris vasksi teost lauda. Aga see on väga lähedane minu arvates praegusele Eesti kõige käibe omale sümfoonilise stiilile, niisugune natukene raske ja siis samal ajal natukene Prinitiivistlike arheliseeriv ja. Samal ajal sentimentaalne. Ja see on mais, ei tahtnud seda sõna öelda, aga nii see asi on ja see on hädaoht praegu. Küsime veel korraks festivali või selle uue muusikanädala kohta. Aga mõningates sektorites ma ei saadi küsimusele lihtsalt vastata, kuna ma ei ole mitte kogu festivali pealt kuulnud, kuulanud näiteks pühapäeval mind ei olnud siin. Näiteks ma ei tea, kuivõrd Rootsi see muusika dramaatika kuivõrd see oli nüüd väärikat esindatusele pion vilgu halbergi ooperiga. Tema eelnev ooper ei jätnud mulle küll mitte sellist nii-öelda esindusliku mulje. Rootslastel on praegu huvitavaid Muusikatemaatikuid näiteks Anskyeforss kelle ooper, kuninganna Kristiinast on ikkagi selle ajaloolise ooperi Saaris päris koju uudne ja värske, silmapaistev ja, ja suur nii-öelda siis läbilöögijõuga tööteos. Ja ma ei tea, kuivõrd Rootsi elektronmuusika, kuivõrd see sellest on antud siin piisav mulje väliskülalistele. Kas see oli nüüd teine selline nüüdisajafestival Rootsis nagu olen kuulnud, et aastaid tagasi oli olijateks Norrud siis on ju festivale tihti. Aga nad on võib-olla natuke spetsialiseeritum on näiteks elektromuusikafestivale siin sügiseti ja kas üks kord ja ka mitte Iiesztzeeemmi festival ikka siin kord või paar olnud, ma mäletan, isegi üks oli viiekümnendad aastad del, kui käis isegi stock hausenali siia tulnud ja Kaagel ja Rootsi on siiski nii läbi-lõhki olnud päris korralikus kontaktis välismaailmaga, ehkki on muidugi ka teatavaid nii-öelda defitsiitseid sektoreid, näiteks praegune Euroopa muusikadramaatika, see on siin vähetuntud riimi ooperid näiteks tema lend, sellest on ta väga kõrgeid hinnanguid sellele, sellest ei ole siin veel siiamaani kippu ega polnud omal ajal Zimmermann sõdurid, soldat on, see andis võõrsetendusena sakslaste poolt, aga näiteks see niivõrd silmapaistev muusika dramaatik praegu nagu aptergis Prantsusmaa Prantsusmaal elav kreeklane on siin sootuks tundmatu kuju. Nii et Rootsi muusikaelu võib äkki mõnikord olla natukene provintslik.