Peavad eesmärk Eestimaa on teile küll Isamaa, aga ei ole sünnima. Senimaani ei ole, aga ta on ikka kodu maha. Et siin ma olen koolis käinud algusest peale silma, olen oma koolid lõpetanud. Ja, ja see keel on ikka emakeeleks jäänud. Nii et see düno saatnud töid ikka suurem osa elu suurema osa elust ja ja mõtlemine käib ikka oma emakeeles. Võib-olla meenutate natukene oma õpetajaid muusika alal, konservatooriumi ma astusin siis 37. aastal Uryli klassi. Algus oli Leppnurm ja siis professor Topmanud. Ja siis ma lõpetasin alguses kirikumuusika instituuti ja siis hiljem Elleri juures kompositsiooni ja 43. aastal ma lõpetasin, siis see oli meistridiplomiga oreliklassi professor Stockmanni juures. Ja telleri juures jäi pooleli, aga mul oli võimalus siis ennast täiendada Saksamaal, siin käis kuulus professor häitmanud. Ja see oli nüüd seesama muusikaülikool, kus minu isa õppetöö oli olnud. Siis oli mul muidugi eriline huvi siis anna minna isa hauda, näha seal koolis käia, kus tema õppi tähendab, oli. Ja seal ma siis jätkasin. Ja orelit sai siis vähem, aga see rohkem siis kompositsiooni seal oli siis sõda käis veel ja, ja peale see aga ikka ikka sellega olen jätkanud seal Berliinis, ma õppisin siis oliks professor Herman kraapner, see oli muusikaosakonna juhataja. Tol ajal tuli lätsigistunud, oli üsna rahvusvaheline kuulsus, ta oli kirjutanud ka tuntud teoreetilisi raamatuid, mille järgi mindi siis tul. Aga ka seal oli üks mees, Johann Epu Muktaažid, tema õppidesse lätsigis tuli siis ka Lääne-Saksa. Ja, ja siis ma käisin mõnda aega tema juures ka puugad õppimas, siis olid perekondlikud asjad ka vahele ja tütar sündis ja siis seal. No enne sõja lõppu minu mees oli ajakirjanik ja temal oli raskusi seal. Ja siis ma kolin koguni vangis. Ja pärast tema põgenes siis pärast vangis elasime peitudes, kuni sõda lõppes, siis muidugi mõnes olukord hiljem läksime siis Lääne-Saksamaale. Ja siis mu mees suri 1950. Ja siis ma läksin Ameerikasse. Ja siis oli muidugi üks periood, kus oli üsna raske siis seda elulaevukest juhtida, läbilained last koolitada ja niisugust siis ma sain muidugi organist surema ikka kogu aeg. Kirikute juures on aga ka muud tööd. Kopeerimised seadimised, transponeerimist ja niisugust tööd teinud ja, ja muud. Ja siis nüüd vanemas eas, siis on lahedamad, näed, ja nüüd ma olen ennast siis täielikult saanud. Aga te töötate organisti ja organistina ka muidugi, ja seda ikka, seda ma olen eluaeg vanud. Rudolf Toby, seal oli kolm tütart ja Silvia oli Nonii siis Beatriis ja mina olen see kõige noorem Silvia, tema käiskisempliini Hushuulis lõpetas selle ja siis ja, ja, ja tema väga laialdaste huvidega inimene keeldu Villem, teda huvitas Hiinat. Ja ta käis seal orientaalisi mingisugune kuulsel läheduses ja tema siis oma lõbus õppis seda hiina keelt. Ja see oli teada, et laialdast huvid kangesti matemaatikas oli tema tugevust. Ja siis kui tema oli nüüd lõpetanud seda Berliini juuksurit ja siis oli üks aasta veel nagu prooviaastal või kuskil orkestris praktikumi saada Kreutzwaldi linnas. Ja siis otsiti sõna- türgi male Ankaras. Seal oli tol ajal siis üks kuulus diktaator Keemal Atatürk, kes tahtis seda maad ööl hoobil moderniseerida, muidu oli seal ju kõik mitmenaisepidamist ja mis oli, kas siis tema moderniseerumis seda Türgimat nimetas siinsamas teha kiiresti Euroopa Lääne-Euroopa ja siis kõik pidi nii kiiresti-kiiresti minema. Ja siis tema, asudes siis muusikaülikooli kutsus. Paul hindiumit, kes on kuulus helilooja, selle kutsus sinna ja siis maalt siis orkestri mängijaid ja nad moodustasid seal siis filharmoonia orkestri ja need pidid siis seal selle Keemalata türgi lossis, siis kui tuli diplomaatilist külalist seal siis igal seal olema valmis mängima. Ja siis samaaegselt siis õpetama konservatooriumis ja neid õpilasi saada, siis ega seal polnud siis nii lääne muusika vastu lausa huvi, eks ole. Aga siis moodustati komisjon ja seesama Paul hindiumit oligi vist selle president. Ja mindi siis külast külla ja otsige neid kõige andekamaid lapsi. Hea kuulmine oli, Need olid vaesed lapsed ja kõike vanematel hea meel, kui nad said siis Ankaras ja, ja seal oli siis niisugune internaat, kus nad siis elasid ja nõia ja siis nüüd sildist oli teada, siis tema temal orientaal keelte vastu oli huvi, see pole ju türgi keelega midagi ees, hiina keel. Aga no nemad viskavad ühte patta. Ja sinna minna aga just see, et ta seal oriend Nojah, ja siis ta oli tal siis kontrakt seal siis kahe aastapäevi ja nii ta seal siis elas ja õpetas ja õppis türgi keelega veel selgeks. Sylviad meie muusikarahvas tunneb Estonia teatris harfimängijana 35. aastal, Silvia tuli sealt Türgist ja oleks võinud tagasi minna, aga midagi oli seal, et ma tea koda või mis. No igatahes oli siin nii, et et siin sai Estonias siis vakantseks see harfimängija koht, see oli surnud viskes ime, endine mängija oli venelanna, ütleme sisse. Ja siis seal Narva jões kohtasime Raimund kulli, kes oli siis Estonia orkestri juhataja ja ja niimoodi oli ja jäi ja sellest peale ta jäi siia siis nii kaua, kuni ta pensioniikka jõudis. Ja siis oli ta veel joonistamise andja. Ta oli fantastiliselt andekas inimene ja ta kirjutas muusikat. Seal oli ju Jaaper libahunti ja püüdis ka nii palju oma isa jaoks teha, neid kirja panna, seada ja. Muidugi mina temal seda tegime, nii palju ei teanud, nüüd ei toonud kaasa kõik neid töid, nüüd on seda Vardo Rumessen nii hästi teinud ja korraldanud. Silvi, mis hakkas, tahtis seda sellega alustada. Ja need aga siis ema oli surnud ja ta oli siin nii üksinda ja ja siis ta tuli meid külastama, siis ta tervis jäi korraga nii viletsaks ja temast. Ja meil oli jäämiilide, saime juurde. Sorry New Yorgis 85. aastal. Seal oli meil õnnetus tulekahjuga aga ta servis oli vilets ka. Teie kodumaal viibimise ajal toimus teie autorikontsert Tallinna raekojas. Kas jäite rahule? Oja ja, ja oli tõesti väga liigutav. Viiuldaja oli ju suurepärane, temal oli ju nüüd. Vaat aga flöödimängija oli suurepäraline ka, kes nii et kõik ja, ja see laulja oli kärmas ja, ja laulja oli nii entusiast, kestlikult laulis ja noorusliku Aarlemiga ja inglise keel, seda oleks võinud eesti keeles lauldes ja muidugi originaal oli inglisekeelse pleik pilliam liikunud. Aga seda ka väga hästi. Keele Need on võrdlemisi hiljuti kirjutatud, see trio ja siis sõnad ka, aga siis nüüd seal Ameerikas kannatahvat lahti nüüd ja, ja siis kvartett, seda nad kannavad ette seal Indianas öös kolledzis. Neid ma ei ole veel kuulnud, roodid esid ettekanne, aga esiettekanne oli hoopis siin Tallinnasse. See on suurepärane, kui Eesti muusika esiettekanne toimub ikkagi Eestis. Kas mõne sõnaga meenutaksite ka majad, Usperdi oma tütart, oja, tütar. Hakkas muusikaga varra peale ta väga andekas pianist, kes oli tema õpetaja. Isegi see Padvab Vladimir Padva olid mõningad teised ka Jeweegees York'i New Yorgis ja ja siis hiljem võttis, sai prii kolledzi ja lõpetas siis muusika alal Wisconsionis. Ja siis hiljem siis käis New Yorgis ja lõpetas seal ka muusikakooli. Ja kuna andnud kontserte igal pool on solistiks mänginud Hollandis ja Rootsis, Saksamaal, Saksamaal, täiendas ennast, siis hakkas ka koori juhatama ja see paistab, et on teda tema kõige suuremaks huvialaks. Nüüd saan, ma olen lugenud, et on ühe oma kooriga Rooma konkursil ja nad käisid Inglismaal ja käisid siis Itaalias ja said seal kulda, ora. Ja nüüd nad andsid siis seal, Alice, ta Lihulas on üks suurim kontsert. Ta nüüd Columbia ülikooli juures, kammer, koorijuht, sean skuuluv International Stadis, nii et seal nemad tahavadki originaalkeeltes laule. Kuulge, Maaja kasvatas juust ja töödes välja nendega eestikeelse programmi terve programmi terve programm, millega nad siis esinesid Alicetalli hoolis, seal New Yorgis. Ja suure eduga. Esimene pool oli siis pühendatud Tobiase loomingule. Ja siis nad laulsid minu missa rivis. Päeva eesti heliloojat akas Pärdiga päevi ja siis tormis ja päris lõpuks oli siis üks Ameerika heliloojaga tellutšoiu trompeti saatel ja uurilis saatel ka. Sõnaga Ameerika koordid pannakse ka laulma, aa ja eestlased olid siis tõesti nii üllatav, kui hästi ameeriklased oskavad kõik need meie häälikuid hääldada ja ja entusiasm oli suur ja kuna nüüd ka Ameerika ajakirjanduses nii palju juttu Eestist on, siis muud ei ole kui Eesti ja Eesti Eesti koor ja kuidas eestlased? Muusikud üldse on ennast läbi löönud Ühendriikides. Mõned on ju väga kõrge professionaalse tasemega olnud nagu Olav Roots, eks ole, ja Hubert Aumere? Jaa, Garmin priid ja need endised suurust nüüd on. Nii ta enam ka palju ei ole, eks ole. Siis on uus sugupõlv nägu nüüd noorkala m3 üürika kalamehepoeg. Need, kes raid elab, seal tema on, äratas suurt tähelepanu, sai ka vist auhinnad, parim Ameerika helilooja, tema sai ju vahepeal ka Ameerika kodakondsuse, loodi Ameerika heliloojaks, ütleme organistid. Neid ju tegutseb ka New Yorgis, mõni jah, näidanud näeme, eks ole, aga nüüd meite noor kukk, tema lõpetas Tallinna Konservatooriumi ja tema on seal suurima kiriku juures organist ja koorijuht olnud ja helikunsti seltsis kaasa löönud. Ja väga aktiivne ja populaarne kuju eesti seltskonnas. Siis on Carl Otto Märtson, tema, tema on nüüd Saksamaal küll olnud, aga ta nüüd reisinud kah ja Ameerikas gängija kontserte andnud orjevi alal. Ja tutvustanud ka eesti muusikat kõvasti. Ja tal on isegi kaks heliplaati välja ja, ja heliplaadid välja antud. Ja, ja siis oli siin õpet käega Pärner möll ja temagi tulime, kutsusime siis, kui tobias 100 aasta juubeli kutsusime ta Ameerikasse. Siis ta esines palju Tobiase muusikat. Väga suur sündmus Eesti muusikaelus Tobiase Joonase lähetamine terviklik esiettekanne. See oli vapustav sündmus minule tõesti. Et see nüüd aast kunitsietini sai nüüd ette kantud Jeremy terve perekonnale ja see mees maal kas või kuu peale lendab. Mul see võimalus oli siia tulla ja nüüd mu õed ja vennad, need elavad sile asjale kaasa ema sissi. Lindi ikkagi kaasa ja seda ammu lubatud videofilm ehk tulevikus ka sellest tervesteeti kandist. Ja siis muidugi see suur rõõmusõnum nüüd ka. Et võib-olla 91. aastal, kui Eesti lähevad Neeme Järvi on nüüd avaldanud huvised, et seda siis ettekande New Yorgis ja samuti ka seal Edinburghis, Šotimaal, kas siis on loota, et ka maaja Roosikoor kaasa teeb? Tema ise olevat siis ette pandud, et kas majja ei hakkaks koorimeistriks ja nüüd kuma nüüd õnnestub, tal on seal mitmeid võimalusi Wakamas kõnede materialiseeruvad, siis võib-olla saaks tõesti kaks väga suurt kooritööpakkumist ameeriklaste hulgas kes seda siis eesti keeles hakkavad õppima? Ja muidugi selle lootusega, et nooremat generatsiooni eestlasi kaasa tõmmata, kes laulaks seal siis kaasa nende ameeriklastega, nii nagu nüüdki sele Alice Dali hooli kontserdil, seal aitas ju ka omad eestlased. Realiseeri. Minu kõrval on Helen Tobias Trisberg kes täna, kui see saade eetrisse läheb, on juba New Yorgis. Ja loodame, istub oma perega kohvilauas ja meenutab oma läbikäidud teed, sest tal on täna väga tähtis sünnipäev. Siis tuleb see juubel, mida keegi taga ei igatse, saate korraldada võib-olla sel päeval Joonase lähetamise läbivaatuse omal kodus. Seda ka Nad lubasid minu kiriku siis teha kontserti juubelgi. Ahaa, kas tegid seal Durantsus ka juubeli, millal see oli veebruarikuus? Tellisid siis seal selle missat rivisse, seal on üks, orkestris ei saa nimetada ansambel noorte ja selle nimi on lüüra borealis. Ja dirigent Viljar Puuaha, see Raidi kasupoeg, kes neid Eestis on surnud tema praegu ja doktor poisk, mina siis kirjutasin selle see või mis saab reivi selle jaoks keelpilli saatel ja siis toi poolduliga. Üks jõulukantaat, mis. Ja siis maaja tuli oma kooriga New Yorgist maa ja siis maja, puuduli kuur, nende poolt olid need instrumendid ja siis tehti seal Tartu Ülikoolis siis ka niisugune intervjuu. Ei, ma pidin seal kõnetada. Ja selleks kõik 70 aasta juubeli tähe all ja siis ma arvasin, et pool aastat oli aeg, ei ole veel 70 käes. Nüüd on tõesti käes.