Uudis pluss sume külaline. Tere hea vikerraadiot. Kuula oma kuulaja ja tere kuulama, siis uuris plussi suvekülalise rubriiki, kelleks me oleme täna palunud Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase, tere päevast. Tervist, tervist. Ning saatejuhtideks on Mall Mälberg ja Lauri Hussar ja sina, Maldonado, Siimu juba. Ka aega me tunneme nii kaua, et ma julgen seda aastat välja öelda, igatahes me lükkasime nõmme vahel koos lapsevankreid. Ja nüüd need meie tütred, kes tollal seal vankris olid, on meid teinud vanavanemateks. See oli poeg, siis oli ja see aasta pidi olema 75 75, seepärast, et 75 me tulime Tartust Tallinnasse ja siis meil oli aastane poeg, nii et ja siis me just lükkasime seal hiiul käru oligi. Kuidas siis kõige uuema lapselapsega suhted on? No lapselaps on ikka vahva, eriti kui, kui põhiline koormus on lapsevanematel. Mäletame siiski mäletame seda aega, kui, kui need lapsed väikesed, olid üsna raske, raske ja tihe töö, eks ole, aga nii kui ta nii on, siis nad on alati hästi vahvad, kui nad on, on, on, sa näed neid ja tuuakse hoida, Aino tuuakse hoida ja vahest tuuakse hoida ja Est käiakse hoidmas. Jah. Kas sulle isiklikult on juba ulatatud hoida väike laps? Sülle olen ma võtnud ja no ta on nüüd üheksakuune panjat. Naerab rõõmsalt ja teeb isemoodi sellist, vaatab otsa naeravdamis. Nagu igalühel on mingi omanisele hääl. Kas see puhkus Eestis tähendabki seda, et peaasjalikult tuleb lasteaialastelastega koos puhata või siis või siis lausa lapselapsi hoida? Eelmine puhkus eelmine suvi oli nii, et oli, oli meie teine lapselaps, oli, oli kaks nädalat meie juures, siis see oli üsna üsna Neumanni. Jah, valdav, aga seekord ei ole nii olnud, on, on lapselapsi on nähtud ja on sõpru-tuttavaid nähtud, eks. Huvitav on see, et me oleme q neli nädalat, näib, et see on väga pikk aeg. Aga kui sa siis hakkad nagu mõtlema, et nagu Malsin ütleb. Mäletad neid aegu, et Meie ülikooli sõbrad, meie töökaaslased pikkadest aiast head sõbrad, kõik on siin. Ja siis sa tahaksid nagu hästi paljude nendega kohtuda ja nemad tahavad sinuga kohtuda ja siis vaikselt läheb. Nii et no nüüd on, täna on esmaspäev. Nüüd on nii olnud, et neljapäev oli õhtu. Neljapäev, reede, laupäev, pühapäev, esmaspäev. Homme. Kolmapäeval on õhtu vaba. Et jah, ta on, kulgeb intensiivselt, ütleme nii. Puhkus Euroopas on valdavalt augustis, augustikuu on see, kui Euroopa Liidu institutsioonid ei tööta ka valdavas osas liikmesriikides on puhkuste perioodi ja nii edasi Eestis on see pigem juulikuus, et kas see, kas see, et Eesti puhkab juulis Euroopa, puhkab augustis, et kas see ka mingeid probleeme valmistab? No eks ta, eks ta valmistab probleeme kindlasti Eesti ametnikele, sama on ju ka Soomes ja üldse Põhjamaades, sest ma tean näiteks seda, et kui nüüd oli prosel Küprose eesistumine on, nad tegid kohe tegid kohe nõndanimetatud mitteformaalse nõukogu ja kutsusid sinna sinna kokkuministrit, siis siis väga paljud Põhjamaade ministrid ei tulnud, sest neil oli puhkus, oli juulis. Et see on noh, eks ta ole siin paratamatu. Juuli on siinse ilusa soe kuu ja eks ta selles mõttes on muidugi probleem, et et juulikuus aga nagu ka Eestis enne suvevaheaega enne jõule on periood väga pingeline, siis tahetakse paljud asjad lõpuni viia ja, ja nii edasi, aga eks seda saab ju lõppude lõpuks kõiki asja korraldada, nii et, et need, kes siis peavad olema need, siis saavad muul ajal puhkust ja, aga natukene jah, see niisugune faasinihe on, aga ma mitte mingil juhul ei, ei, ei peaks õigeks seda, kui nüüd Eesti teeks mingi otsuse, näiteks, et ametnikud kogu riigiaparaat ka augustis puhkakse ja sellel ei ole küll mingit mõtet, asjad on võimalik korraldada tänapäevastel vahenditega ikke aga nii, et kõigil on hea. Kas kogu Euroopa Komisjon puhkab suvel või, või on või on siis ikkagi vastutavad volinikud, kes kes peavad ka augustis, siis, kui kõik teised on, on kodus või, või soojal maal või jumal teab kus peavad istuma Brüsselis ja ootama siis hirmuga, et kas nüüd tuleb mingi sõnum, mida tuleb kommenteerida. Nii on jah, on, meil on niisugune graafiks tehakse pika aja peale ette ja seda nimetatakse seal. Termin on tänane Hans, aga ma ei tea, kuidas see eesti keeles on korrapidamine või või, või mismoodi see on, ja siis tõepoolest mina olin sel aastal lihavõtete ajal. Aga paar aastat tagasi olin ma augustis, üks nädal oli minu kord olla sellel sellel valvekorras ja siis parasjagu Venemaa ründas Gruusiat, nii et see oli päris tihe. Tihe töö. Muidu tavaliselt on nii, et ei ole, ei ole, asjad on, on enamasti nii, et sa oled nagu valvel selleks, kui midagi alla kirjutatakse ja ühtlasi on see graafikaametnike ja kabinetiliikmete, nii et terve ahel on olemas, et kui vaja, on mingeid otsuseid teha ja muidugi alati saab erakorraliselt kokku võtta, kui vaja on, et see on ka meile alati öeldud, et olge valmis, et kui on mingi erakordne situatsioon, siis tuleb. Milline hetk on olnud transpordivolinikuperioodil nüüd kõige hirmutavam, ma enda arvates noppisin selle välja, ma ei tea, kas ma eksin või on mul õigus, on see hääldamatu nimega Islandi vulkaan? Jah, see oli kindlasti üks, üks pingelisemaid hetki, seal ei jää alla ja küll siis on väga lihtne islandi nimi. Teine vulkaan, mis natuke hiljem purskas, oli krõmpsuvad küll see oli avalik, me olime. Ja, ja aga meil on olnud veel ikka ka ikka selliseid pingelisi hetki, näiteks. Näiteks kui te mäletate, oli nõndanimetatud ingliskeelses kaar, kombing oli, oli kus, kus oli, tuli, avastati pommid kaubalennukitest või lennukite kaubaosast ja see oli ka väga pingeline hetk, sest siis oli ka väga närviline õhkkond, kus kus taheti väga palju äkiliselt lennuliiklus sulgeda täielikult ja, ja siis oli tarvis ka nagu nagu sisestada niisugust rahulikumalt mõtlemist, bänik, et ärme ärme otsustan midagi paanikaga ja noh, põhimõtteliselt see küsimus on nüüd koostöös Ameerika Ühendriikidega, me oleme nagu leidnud päris head lahendused, et kuidas tagada siis siis selle kaubalendude kaubavedude lennulennunduse kaubavedude turvalisus. Et see oli ka väga pingeline hetk, aga jah, need kaks, lennunduse eriti see esimene oli muidugi tõepoolest tõepoolest asi, mida väärib, meenub. Mis puudutab nüüd veel neid Islandi vulkaane, siis kas tagantjärele me võime öelda, et toona reageeriti pisut üle, et oleks võinud võtta seda rahulikumalt ja võib-olla oleks oleks mingil määral mõnes regioonis kaos olnud, väiksem? No see on tagantjärele tundub jah nii, aga teistpidi oli nii, et oli olemas üks vulkaan, mis purskas ja mille järel minu meelest seal Indoneesias ma enam neid nii täpselt ei mäleta, mille järel kehtestati rahvusvahelised normatiivid, et kui nii palju tuhka on õhus, siis lennud keelatakse ja parasjagu sellega tuli tuhka, nii palju õhku, kusjuures see oli väga vastik tuhk oli väga peenike, lendas väga kaugele ja siis tegelikult langetati otsus rahvusvahelistele normatiividele tuginedes, mis meie tegime. Oli siis see, et, et me võtsime siis ja seal õnnestus olla jah, mingil moel üsna aktiivne, et et tegime kiiresti ministrite erakorralise koosoleku, kus otsustasime, et me rakendame paindlikku lähenemist mida tahes, siis parasjagu ka tähendused kokkuleppel. Et lennukid ikkagi võivad lennata ja siis me ütleme, ütleme nagu selles mõttes lõime uue situatsiooni. Aga see on väga keeruline. Lennundusõhuruum on suveräänsus, see on, see on rahvuslik õhuruum, aga tänapäeval Sa ei saa üksinda oma ruumi sulgeda, teine kõrval lendab või vastupidi, eks ole, teine sulgeb ja sina tahad lennata, et see peab toimuma koostöös, noh, praegu on, ütleme see järgmine vulkaan, kui esimese vulkaaniga tühistati 100000 lendu siis teise vulkaanipurskega 8000, nii et juba see süsteem, mis me nagu käivitasime oli, oli, oli märksa adekvaatsem, kuigi vulkaan ise ei olnud muidugi nii Tiline vulkaanipurse oli kasulik muidugi ühes mõttes ja, ja tõi välja just need Euroopa transpordi kitsaskohad, eriti kui me räägime siin ka Balti riikidest ja pärast vulkaanipurset räägiti väga palju ka sellest, et balti riike, Euroopat ühendav raudtee ja kiire raudtee tuleb võimalikult kiiresti valmis ehitada. Vahepeal need diskussioonid juskui soikusid, aga, aga nüüd on viimase aasta-pooleteise jooksul praktiliselt iga nädal tulnud rail Balticuga mingi uudis ja ma saan aru, et see projekt on väga-väga kiiresti väga jõudsalt liikvele lükatud. Siim Kallas, mis seisus see Eestit Euroopat ühendav kiirraudtee ehitamine praegu on? No võiks öelda nii, et et näib lubavana. Praegune seis on see, et kõik valitsused, kes on selles asjas osalised, on justkui oma osa tegemas, see tähendab Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kes on kõik öelnud et nemad teevad oma osa ära ja Eestis ja mujalgi on, on see, see töögrupp või on või, või töörühm on rakendunud, tehakse, valmistatakse ette uut täpsemalt juba trassi määramist ja kõiki neid arvutusi tehakse nii et selles mõttes nagu tehakse ja teises on ka see, et möödunud või mis möödunud selle aasta esimesel poolaastal oli kaks üliolulist Ministrite nõukogu koosolekut, kus ühes otsustati ära, et tuleb, on see see võrgustikus siis Rail Baltic on üks tähtsamaid osis on üks tähtis projekt ja teine otsustati siis ära ka see, kuidas see finantseerimismudel. Et et ja seal on ka see Rail Baltic, on sees, need Rail Baltic on väga tähtis Euroopa projekt, aga milles on see aga muidugi, mida me nüüd ikka need kogu aeg ajame ja ootame, on see, et kas finantseerimise pool lahendub nii, nagu komisjon on selle ette pannud, kui see lahendub enam-vähem nii nagu komisjon on selle ette pannud, sisse projekt tuleb, kui see arutelu eelarve raamistiku üle läheb, suubub kuskile teistesse radadele üldse, sest seal on väga-väga palju pingeid sees. Ja arvatavasti kuskil oktoobris me kuuleme, mis tegelikult toimub, kui, kui seda, seda ütleme no tähendab Euroopa ühendamise rahastu sellisel kujul ei tehta, siis on asi küsimärgi all, nii et noh, praegu on see aga muidu muidu kõik, kõik must töö või tehniline töö kulgeb ja, ja ütleme, valitsused on ka oma oma nii-öelda otsused teinud, et see on projekte, tehakse. Kui me võtame transpordi valdkonnad niimoodi eraldi, siis milline kõige keerulisem on nüüd autoteedest on, rääkimata hetkel veel. Autoteed on suuresti riikide enda omad, seal on mõned teemad, on, mis puudutavad autoteid, on, on noh, ütleme, liiklus muutus, mis on, millega me päris tõsiselt tegeleme. Ja, ja siis on, on veel muidugi kõige keerulisem on tegelikult ikka raudteed, kus on niivõrd palju rahvuslikke, selliseid erinevusi, erisusi, elektrivool, erinevad reeglid, et kui me tahame nagu luua raudteevõrgustikku, mis, mis tõesti pakub alternatiive Euroopa ummikutele, siis seal on väga palju takistusi sees, aga eks kõik valdkonnad on omamoodi keeruliselt, et igal pool ma võin kohe loengu pidada, mis seal parasjagu sensitiivsed teemad on ja transport on väga-väga tundlik ala, nii et see puudutab kõiki inimesi ja kõik, mis teema teemaga sa käsitled, on see lennuohutus või on, see, on see siin liiklusohutus, see kõik puudutab kohe kõiki ja, ja igal pool on ägedalt poolt ja vastu. Sa oled ühes intervjuus öelnud niimoodi, et intervjuus oli juttu streikidest, et kõige jubedam on streik transpordis, et ühel või teisel alal ta puudutab nii palju või naa palju inimesi, aga transpordistreik puudutab miljoneid inimesi, et mõelge enne, kui teete. No nii on, jah, me oleme siin, ma olen korduvalt kohtunud Euroopa transporditöötajate föderatsiooniga ja, ja meil on tegelikult päris head suhted, me oleme läbi rääkinud oma seadusandlikke ettepanekuid ja saavutanud mingeid kompromisse, aga eks ta ole jah, nii, sest et ütleme Hispaania lennujuhtide streik paneb kolmandiku Euroopat seisma näiteks prantsuse Pariisi metroost. Joo, streik, panebki miljonit inimest, eks ole, mõjutab päevas ühel päeval kümmet miljonit inimest. Et, et selles mõttes on see nagu nagu aatomirelv. Et ta peab sul olemas olema, keegi taha streigiõigust ära võtta, aga sa pead olema selle kasutamisel väga, väga läbi mõeldud. See on see sõnum, aga muidugi seal väga tundlik teema, sest et ametiühingud ka näevad kohe ohtu mõnedes tekstides, kus on sees, et Nendest asjadest räägitud, et noh, et, et nii ei saa ikka, et noh, et see on nagu pühaõiguses on pühaõiguslase treigi õigus on ajalooliselt ajalooliselt välja kujunenud, aga see peab olema nagu selles mõttes seda, sellega ei saa mängida, eriti transpordis peab olema tõesti siis, kui on ikka ikka äärmine häda majas. Ma korra tulen veel Rail Balticu teema juurde tagasi, et kui siin oli juttu Euroopa Komisjoni ettepanekust ja sellest, milline võiks olla lõpplahendus ja lõplik otsus, siis kui palju Euroopa komisjoni ettepanek on leidnud juba kriitikat liikmesriikide poolt ja, ja kas see, et Euroopa komisjon leiab, et valdava osa sellest raudteest tuleks ehitada Euroopa Liidu rahadega, et kas, kas see on leidnud nagu liikmesriikide valdavat toetust? No see on, leiab alati, kui Euroopa Liidu raha osalus on suur, siis leiab alati liikmesriikide valdava toetuse valdava toetuse, aga küsimus on selles, et tuleb raha sellesse panna, siis tekivad ka teistsugused arvamused. Eye vaidlus, Ta on või, või noh, see, see niisugune vastuolukoht ei ole, mitte iseendast enam. Ei see võrgustik, mis on kokku lepitud, ega finantseerimise mudel, vaidluskoht on see, kas me sellesse finantseerimise mudelisse saame sisse niisuguse rea, et ühtekuuluvusfondi kaabest on 10 miljardit eurot sellest transpordiühendusele armastus. Ja see on ainukene instrument, kui me tõesti saame teha midagi Ida-Euroopa maade heaks. Ja kõige suuremad vastased on muidugi Ida-Euroopa maad sellele. Et, et see on, sest et noh, tahetakse nagu seda, et andke meile see raha pihku ja me kulutame ise, meil on palju rohkem tarku ideid, kus raha panna, aga, aga ütleme, see, mis meie tahame, on, on arendada projekte, mis ületavad piire ja, ja kui see on, kui seda ei tule, siis niisugust piiriületusprojekte ka ei tule. No arvestades, et see raudtee on kavandatud Euroopa Papa rööpmelaiusega 14 74, kolm, viis, 14 35 vabandust ja, ja, ja samas 15 20 rööpmelaiusega raudtee on siinsamas kõrval ja on ka on ka Baltikumis maas, et et kui palju on, on tunda seda vene poole lobi, et järsku ikkagi üritada kuidagi seda asja ajada, nii et et ka see, ka see raudtee, kui ta tuleb, oleks siis justkui siin selle kohaliku rööpmelaiusega ehk 15 20, laiusega. Nii ja naa, sest räägitakse väga palju sellest, mina näen, näen, objektiivselt on pilt selline, et Eesti, Läti ja Leedu ja Soome raudteed kuuluvad objektiivselt 15 20520 millimeetrit raudtee, maailma, mis on vene raudtee pluss Kasahstan ja pluss Kesk-Aasia maad ja nii edasi, eks ole. Ja kuulub sellesse see raha, see käive, Sealse kaubakäive on kõik seal ja see ka see tulevik on seal, keegi ei ütle, et seda võrgustikku peaks kuidagi maha võtma. Nii et loomulikult on väga tugevad huvigrupid, kes tahavad, et see oleks prioriteet. Aga samas, kui me vaatame nüüd nüüd Marty ja vaatame kaubakäivet ja muid näitajaid, siis on ikkagi ikkagi see põhja-lõunasuund, on, see on strateegiliselt niivõrd tähtis, mida, mis mõlemad on, on, on tähtsad, neid tuleks kombineerida, et ehitada. Sellel ei ole suurt mõtet, et ehitada 15 20 raudteepõhjast lõunasse, sellisena välja tuleb ikka ühel hetkel seda kiirust ei saa, kuna tuleb kaubavedudeks on see mõeldav? Reisijateveoks ei ole. Et ta on, noh, kaubavedusid, tõstad konteineri teise vaguni peale, aga reisijate veol pead hakkama need rattad vahetama. See kõik võtab aega. Kui nüüd veel raudteeteemat edasi arendada, siis, siis ühelt poolt trassi valikus langeb eelistus tõenäoliselt trassile, mis läheb läbi Pärnu ja ma olen kuulnud ka hinnanguid, et kui see, kui see nii juhtub, et siis siis Eestis piirkondlikult kõige rohkem võidab just just see Pärnu piirkond, sellest sellest raudteest. Aga loomulikult loomulikult ka Tallinn, sest et sellisel juhul mingil määral hakkab kaup liikuma, aga läbi Soome loomulikult sadamad ja nii edasi, pluss siis veel reisijate voog, aga, aga Pärnu on toodud ka ühe väga selge võitjana. No eks vaadates kaarti, sellel on oma oma selge tõepoolest tõepoolest on, see on see nii, et seda näeb, näeb ju tõesti, ja ekstranspordis on üks huvitav asi, et et mida, mida on nädalat ligipääsetavuse, kui arendatakse mingit uut transpordivõrku siis ja luuakse sellega parem ligipääsetavus mingitele piirkondadele, nende piirkondade majandus saab ka kohe täiendava täiendava niisuguse stiimuli. No vaadake, me ju räägime ikkagi mitte eestisisestest probleemidest, vaid vaid vaid transport ühest. Me räägime Baltikumi ühendamisest Euroopaga ja siis tuleb muidugi valida optimum, maalne tass, eks ole. Nii nagu lätlased hirmsasti protestisid alguses, et esialgne joon jooksnud läbi Riia, ma ei tea, miks see nii oli, see on, on ka arusaamatu. Loomulikult peab see minema läbi liia, mis teeb mingisuguse mingisuguse hõgenduse sisse, aga no ütleme kujutada ette, et me nüüd tõmbaks selle läbi terve 100 kilomeetrit pikemalt läbi läbi Tartu ja Valga, siis ei ole väga ratsionaalne. Samas on öeldud, et ta piirkondlikult annaks ta jälle Tartule ja Valgale väga palju juurde, arvestades, et seal elab ka rohkem inimesi. Nojaa, aga selle kohta võib öelda nii, et et nagu üks üks inimene ütles, et ta pole kunagi kuulnud, et Tartu arengus elu ja surma küsimus on raudtee, et räägitakse ikka rohkem ülikoolist ja ja ka lennuväljast, eks ole, mis on tõesti väga oluline, muide muide juurdepääsuks igasugustele konverentsidele esinemistele. Kas Euroopa komisjonis on kunagi olnud üleval teema või lahendus või otsus, mis sulle pole meele järgi olnud, millega sa ei ole päris rahul? Noh, kindlasti on, kindlasti on, eks neid ikka ole olenevat, vaadake, asi on nagunii, et eks inimesel nagu minul on omad vaated ja, ja vaated on, on mul sageli üsna radikaalsed ja loomulikult, et kompromiss, mis võtaks, oleks oleks sobiv 27-le liikmesriigile on märksa keerulisem saavutada, nii et eks neid kompromissidele tuleb ikka ikka nõustuda, aga ja, aga eks see ole ka mõtlemise koht, võib-olla see vajab natukene seedimist pärast seda, kui pooled ära läinud. Et siis nagu, et tõepoolest on ka niisuguseid asju, kus sa mõtled, aga on seda ikka kõike vaja. Et tehakse, tõepoolest, on, on regulatsioone, mis tulevad, tulevad või reegleid, mis tulevad nii-öelda heast tahtest. Mingitele ekspertidele tundub, et see on väga mõistlik ja mingitele riikidele tundub see mõistlik, siis hakkad mõtlema, kas ikka tegelikult ka kogu asja oleks vaja. No näiteks ma toon niisuguse näite. Mis oli, on ükskord, ma olin Euroopa Parlamendi Laar istungil suulised küsimused oli, et mida komisjon kavatseb teha selleks, et keelata ära siis teksti tegemine sõidu ajal, ehk siis noh, et sai näpid oma mobiiltelefoni ja samal ajal sõidavad, mõtlesin minagi kavatsen teha. Me eeldame, et liikmesriikides on ka nii palju arukaid inimesi, kes oskavad selle asja ära reguleerida, et me ei näe mingit põhjust, et seda peaks, selle küsimuse peaks tõstma koppa tasemele. Oi, kuidas nad siis minuga riidlesid seal ja kõik need, kes riidlejad olid, olid muide tuntud euroskeptikud, et siis kui on, on vaja nagu, kui üldiselt nagu öelda, et noh, Euroopa Liit on midagi mingi mõttetu monstrum, siis siis seda sõna ja seda ikka sõnavara jätkub, aga siis, kui samad inimesed ütlevad sulle, et komisjon tegema Euroopa liit peab seda, seda, seda, seda kõike tegema, mõtled, et kas nad on unustanud ise öelnud natuke aega tagasi või kuidas omavahel seotud Siin viimaste kuude jooksul korduvalt olen eesti meedias kuulnud arutelusid, et mida vähem Euroopat, seda parem, et kuidas, kuidas sellistesse hinnangutesse suhtuda? Ei noh, eks teda peab olema nii, nagu öeldakse, et nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Kus see üldiselt on, seda põhimõtteliselt väga lihtne öelda. Kui me läheme konkreetsetest detailidest, siis on asi nagu märksa keerukam. Kindlasti kindlasti on, on, isegi on võimalik teha liikmesriikide tasandil ära, seda pole vaja Euroopa Liidu tasemele tõsta. See on päris selge. Hiljuti käis sinu suhtes siin kõva kriitikalaine üle, nimelt sa tahad vanadele autodele sagedasemat ülevaatust ja see ei meeldi mitte. Oi, see on lõbus lugu, see on just see reaktsioon on, on väga, väga nagu lõbusalt. Et noh, kas, kas näiteks ka Eesti ajakirjanduses võiks küsida, et need, kes sõjakalt nagu sõna võtsid siin selle selle ettepaneku vastu, et kas nad näiteks ei teeni nagu mingite vanade autodega spekuleerijate huve, eks ole, et millegipärast öeldakse, et, et komisjonis on need või minu juures on, mina olen, olen nagu allunud mingisuguse inspektorite lobile. No ma ütlesin seda Euroopa Parlamendi pläsku pole kunagi kuulnud, et mingid inspektorid teevad mingit lobi üldse. Et autotööstus teeb lobi ja, ja nii edasi, aga, aga noh, see nagu absurd, et see oleks mingisugune teema, aga no vaadake, lugu on ju iseenesest ikkagi väga lihtne. Me peame, liiklusohutus on, on ülioluline teema, me oleme kaks korda vähendanud liiklussurmade arvu Euroopas 10 aasta jooksul, mis on ikka kõva ja number mitte aastas jääb üle 30000 inimese rohkem ellu, eks ole. Ja nüüd kui sulle, et, et on vaja, aga see, see, see kahanemine on aeglustunud, see tähendab on vaja vaadata, mida saab veel teha. Ja, ja noh, tõepoolest, et kui küsida nüüd, et, et see on mingi mõttetu asi siis ma tahaks küsida nende inimeste käest, kes ütlevad, et mõttetu asi, kas te annate oma nime, et ma saaks öelda nendele 1000 inimese sugulasele, kes aastas surma saavad tehnilistel autode tehniliselt mittekorrasoleku tõttu, kas ta laseb oma nime öelda, et jah, et minu jaoks oluline teema üldse, et üks inimene on oluline teema ja nii, et noh, seal Statistika näitab kuus aastat ja rohkem on, on tehnilised probleemid hakkavad sagenema ja mida me siis lõppude lõpuks tahame, et neid kontrollitaks, mis ta siis nagu nagu mis te tahate nagu võtta vastutuse sõita siis mittekorras olev auto, kes sellest võitleb, siis nüüd et miks võideldakse selle eest, et, et ei oleks vaja, et auto oleks korras ja mingid noh, siin neid kommentaarides oli väga värvikaid värvikad ütlemised üldse vanad autod paremini korras kui uued. Nojah, eks fantaasia rikkalik. Aga samas inimene peab kukrut kergendama ja mõneti, kui, kui see otsus nüüd realiseerub ja tõesti kuus aastat ja vanemate autode puhul hakkama käima, siis iga-aastasele ülevaatusel mitte üle aasta nagu siiani kehtis kuni kümneaastaste autodeni, see seekord siis siis ikkagi hakatakse ütlema, et Euroopa Liit on jälle kehtestanud mingi maksu või koormise, mistõttu inimeselt võetakse raha ära. Autot jaksad osta, bensiini jaksad osta, jaksad maksta ka tehnilise ülevaatuse eest? Ma saan aru, et see siin on seisukoht, et auto omamine on ikka pigem luksus. Ei auto omanemine ei ole kindlasti inimõigus, auto omamine on tarbime. Kui tahame tarbida, siis peame teatud reeglitest kinni. Aga siit me jõuame kohe üsna üsna teise põneva teemani seal bussi rajada ja bussi rajada. Euroopas on väga tavaline nähtus, ka Tallinnas on mitmed bussirajad juba juba kaua aega olnud, aga nüüd millegipärast suvel on, on käivitunud siis väga elav diskussioon autobussiradade üle Tallinna linnas, et Siim Kallas, kuidas teeb Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna, vaatate sellele protsessile, mis siin nüüd viimase kuu aja jooksul Tallinna linnas on aset leidnud? See on üsna mitmekihiline teema ja kindlasti kindlasti on siin vot see on nüüd niisugune asi, mis ei kuulu ütleme, Euroopa Liidu tegevusse või see on nagu kaks taset allpoole me kindlasti ei taha kuskil hakata mingisuguseid asju niiviisi reguleerima, see on ikkagi kohaliku omavalitsuse küsimus. Neid bussiradu on, on tehtud. Ja meie oleme kindlasti selle poolt, et ühiskondlikku transporti arendada, sest et Euroopas on ummikud Eestis enne neid bussiradu ummikuid ei olnud, see tähendab see, et aeg-ajalt on natuke aeglasemalt Pirita teel autod, liiklus, et see ei ole ummik. Ma võin teile tuua numbreid, kui Brüsseli ummik hommikul Brüsselisse sisenemisel, kokk, kogupikkus raadi ütleb lihtsalt 700 kilomeetrit. Et see on juba hoopis midagi muud, et kõik kokku, eks ole, ja, ja Saksamaalgi, eks ole, kus sõidab neljarajaline autode ja seal on üks avarii vahepeal ja sul on vaja lennujaama jõuda, ma lihtsalt olen olnud selles olukorras, et ummik on Euroopa tõeline nuhtlus. Liiklusummik on tõeline nuhtlus ja loomulikult selleks ummikut vähendada otsitakse alternatiive. Loomulikult on üks alternatiiv ühiskondlik transport ja aga ühiskondlik transport peab sellisel olema parem. Ja kui nüüd tahta edasi mõelda selle peale, siis on tõesti nii, et kui sellele bussile luuakse paremad tingimused märksa kiiremini sõitma tunduvalt ja nii ongi näiteks Brüsselis ka bussid hüppa eest kõrvale, nad tulevad mööda seda bussirada niisuguse niisuguse kiirusega, eks ole, ja need ühiskondliku transpordi juhid, kellega mul on olnud palju kohtumisi noh, kõige parem ühiskondlik transport, et kõige parem, kui ta on valmis ehitatud, metroo selles mõttes on kõige usaldusväärsem, see viib kõige rohkem inimesi, see on kõige keegindame transpordis on see usaldus, väärsus ja sagedus on peaküsimused ette. See ühiskondlik transport peab olema piisavalt tihe, et moodustada alternatiivi. Ja loomulikult peab olema piisavalt kvaliteetne, et oleks atraktiivne, aga tihedus ja kiirus, kui ta on tihedam ja kiirem kui autoliiklus, siis ta siis üldiselt noh, meie suhtumine on nagu ühiskondliku transpordi arendamisse selles mõttes soosiv. Kuidas suhtuda nendesse ettepanekutesse, mis ütlevad, et me võiks ühissõidukirajale lubada elektriautod autod, kus on vähemalt kolm reisijat ja nii edasi, et kuidas selles suhtes Seal on, on palju niisugusi, tehnilisi küsimusi, millega mul on väga raske, ma, ma isegi ei ole ehk pädev nagu seda kõike neid hindama, et see on omamoodi, väga, vägagi keeruline valdkond, kus spetsialistid peavad, ütle, mis õige on edasi, aga ma arvan, et noh, kui see bussirida täita ära igasuguste muude variantidega, siis selle asja mõte väikselt nagu kaob, et ma ei, ma parem ei võtaks sel teemal sõna, kõiki variante peaks kaaluma ja ja uurima ja vaatama, et kus seda ikka nagu seda ühiskondlikku transporti ikka reaalselt reaalne alternatiiv on, aga üks asi ikkagi või tagasi tulles selle juurde, et kui tahta, et ühiskondlik transport oleks alternatiiv ummikutel, ta peab olema kiirem ja peab olema väga regulaarne olema sagedane, sagedane ja buss iseendast on, on suhteliselt kallis nähtus, sest buss võtab vähe inimesi ja seal on, on, on see buss ise on nagu kallis, et mida nüüd läheb, tramm on juba palju suhteliselt odavam metroon, unustame ära need selle toru ehitamise siis metroo on nagu kõige operatiivselt kõige, kõige majanduslikult kõige kasulikum. See eeldab muidugi piisavalt suure hulga inimeste Nojah, ei, ma ei mõtle, et Tallinnas peaks metrood hakkama, see oleks, oleks ühe vähe ülepingutamine, aga Need üldiselt see on, see on väga keeruline ja väga huvitav teema väga palju. Muuseas, kui te tahate, tahate vaadata, mis on ühiskondliku transpordi arendamisele üldse linnatranspordi arendamisel tehtuks, tasuks vaadata, mis London on teinud. Londonis on väga palju innovatiivseid asju käiku lasta, seal on ka uusi. On ka busse, mis sõidavad vesinikuga ja elektriga ja katsetatakse neid variante, proovitakse, mismoodi see kõik käib ja kuidas tuleb. Tsiteerin Siim Kallast kuulun inimeste hulka, kes pärast mingit äpardumist vaatavad kõigepealt peeglisse, mida ma valesti tegin, mida oleks võinud teisiti teha, mis jäi tegemata, Ta, mis sõltus minust endast. Kas on ikka nii, absoluutselt? See on päris kindlalt nii. Ja sa oled väga enesekriitiline ja, ja kriitiline oled sa hariduse suhtes, ma olen juba mitut artiklit lugenud, juhtuma juhtunud olema, kus sa oled äärmiselt kriitiline. Ennekõike õppijate suhtes. Nojah, see on minu, mul olnud see veendumus, et see veendumus juba oli ajast ja veel enam ülikooliajast, et lõppude lõpuks ikkagi on see vedru on on ikka minu enda käes kui õppija käes, et kes tahab. Ja et punnitada ja õppida ja teha, nii et nii et noh, põhimõtteliselt ei saa tahta, et sulle tuuakse kõik kätte see asi, sa pead ikkagi mingisuguse mingisugust varsti panustama ja loomulikult panustada saad sa siis, kui sul on? On ka ütleme, haridusasutusele midagi pakkuda, eks ole, sul ei ole noh, võid ju käia, kui selle õppejõud nõrgad nas, asi pole see seal nagu selles mõttes jah, siin tahtsin juhtida tähelepanu, et lisaks sellele, et hariduse vajab palju raha saab kindlasti on ka teisi asju, mida, mida peaks tähele panema. Kas sa õpid ikka veel midagi? Noh, jah, ma leian, et see on, eks inimene õpib kogu elu, eks ole, nagu ütleb vanasõna. Ja eks eks see natukene on, on ikka siia kogu aeg saab ju alati võõrkeeli õppida ja nendesse kunagi ka täiuslikkust ei saavutanud. Me lubasime täna rääkida ka Euroopa Liidu tulevikust ja see on teema, mis, mis on juba vot siin mitu aastat alates sellest ajast, kui, kui selgus, et Euroopa Liidu liikmesriikide on märkimisväärsed võlad ja see võlakriisipundar on, on kogu aeg läinud keerulisemaks ja keegi ei tea, kuidas kuidas seda pundart lahti harutada või vähemalt ei ole sellele veel selliste väga head lahendust leitud ja, ja kui vaadata oleme viimastel kuudel väga palju Eestis räägitakse, siis väga tihti küsitakse, et kas see on ikkagi seesama Euroopa liit, kuhu me 2004. aastal astusin. No juba antiikfilosoofiast on see lause ja seda on palju filosoofiat Korandati kunagi saastuda ühte jõkke kaks korda. Et see on kõik muutub ja kindlasti 27 riiki on hoopis teistsugune kui kuus riiki, mis, mis oli 1957, on muidugi, see on tohutult muutunud, see on selle kaheksa aasta jooksul on palju muutunud. Rääkides sellest samast finantskriisist, ma olen sellest korduvalt korduvalt nagu toonud seda näidet, et 2006 kui majandus oli, oli tõusuteel, siis komisjon tegi palju samu ettepanekuid. Nii-öelda pidades silmas, et võib midagi halvasti minna, et kontrollida statistikat, näiteks nii mäletan seda diskussiooni, et, et riikide statistikat, et võiks vaadata üle, et kas antaksegi õigeid andmeid selle vastu oli niisugune vastuseis. Täna on see kõik tehtud pärast seda 2000 kuuendat aastat on on seda Euroopa Liidu juhtimise mudelit, et ikka oluliselt muudetud, et see on kindlasti teistsugune Euroopa Liit, seda, seda kahtlust. Aga ta on ikkagi põhimõtteliselt seesama Euroopa Liit, mis mis algselt loodi, et ta on ikkagi nagu nagu ajaloos seninähtamatu, rahu ja rahu ja heaolu ja vabaduste projekt ja selle nädala ma ei kao kuskile, sellena, teda tuleb ka nagu edasi arendada. Haarats. On praegu kaks põhilist küsimust, et kuidas Euroopa Liiduga edasi minna, milline võiks olla selle Euroopa liidu juhtimise struktuur ja liikmesriikide omavaheline omavaheline suhtlus ja milline, millised peaksid olema need Euroopa Liidu institutsioonid ja teiselt poolt on ikkagi see väga eksistentsi viimane küsimus, et kuidas lahendada Euroopa Liidu liikmesriikide võlakriis ja antud juhul rohkem arutletakse juba selle selle küsimusele, et kuidas selle võlakriisiga toime tulla, et Siim Kallas, kas te olete viimaste kuude jooksul näinud mingitki arengut positiivses suunas seoses selle võlakriisiga või on asi pigem hullemaks läinud? Ainult hullemaks ei ole läinud, positiivsed arengud on ikkagi ikkagi needsamad noh, mida on ka ikka märgatud oma siin vahetult enne enne puhkusele tulekut kohtusin oma uue partneriga Kreekast ehk Kreeka transpordiministriga ja see uus Kreeka valitsus on ikka paika vähemalt tema jutu järgi on olnud väga pühendunud sellele, et tuua see stabiliseerida olukord ja hakata võlga valga vähendama ja võlga, et mitte enam olla sõltuv abist. No näis, kuidas neil läheb, aga, aga selle oma sellel ministril on ka taust. Aga varasemas oma varasemas elus varasemas positsioonis on teinud niisugusi samme, mis on, on, on, ütleme nagu õiges suunas, et ka neid eelarve eelarve tasakaalu saavutada, nii et et kui nad ikka lähevad ja tasapisi see programmide täitmine ikka nagu, nagu läheb selles suunas, siis, siis see on see ainuke lahend. Sest noh, ma ütleksin, kaks siin on. Ega mina ju mul ei ole mingit mingit võluvitsaga öelda, kuidas sellega hakkama saab, aga on kaks varianti, üks on. Las keegi läheb välja, nõrgemad riigid lähevad välja ja siis ma küsin, et akust teie pangaarve on, mis pangast pangaarve on Eestis on see siis see võis veel. Aga kas te teate, palju neil on Kreeka võlakirju ja küll te võib-olla teate, kui palju neil on Kreeka võlakirju, aga kas te teate, kui palju nad on laenanud pankade vahel rahaturul Euroopa suurpankadele, kes on, kellel on miljarditesse ulatuvad võlakirjaportfelli ja, ja kui see kõik ühel hetkel, kui nüüd Kreeka kuulutab välja maksujõuetusega ei maksa neile enam neid võlakirju, siis kuidas jõuab lõpuks teie pangaarveni, et noh, kõige parem tegu on, on, mida me oskame ette näha, on see, et kui me ikkagi, kui need riigid nagu ühel või teisel viisil poolenisti sunniviisil ikkagi viiakse selleni, et nad, nad hakkavad tasapisi enam sellest võlakriisist välja tulema, siis see on parim lahendus. Aga mis puutub Euroopa liidu juhtimisse, siis siin on muidugi see see väga suur küsimus on, mille üle on ka nagu palju tulnud mõelda, mida on eriti mis on eriti kogu aeg Brüsselis üleval, et kas see on rohkem valitsustevaheline liit on rohkem nagu valitsuste ülene liit. Ja siin peaks vist küll ütlema, nii et et, et see peab olema omavahel tasakaalus. Et ei saa nagu tahta, et me läheme üle valitsuste ülesele liidule, kus, kus Euroopa parlament ja komisjon annavad valitsustele korraldusi ja samas ei saa ka olla nii, et ta on ainult valitsuste vahel liidsest valitsused näiteks kujutate ette, et mingis asjas annaks Eesti vabariik, annaks Saksamaakohtusse? Seda ei kujuta ette, sest noh, väga selge on, et, et see, see niisugune otsus ei sünni, eks ole, täna siin pärast lõunat sellele eelnevad igasugused arutelud ja nii edasi, siis algavad igasugused telefonikõned ja ütleks, et kuulge, teate, teil oli seal üks nagu huvi, et ta tahtis seda Rail Balticut, kas ta ikka mõtet tõsiselt kohtusse minna või ei, eks ole, see, see ei ole mõeldav. Aga, aga on Euroopa komisjon läinud Saksamaa vastu kohtusse läheb väikestes asjades, kogu aeg minu valdkonnas on, on, meil on neid kohtuasju kümnete kaupa Saksamaa vastu, aga see on ainult võimalik, et sul on mingisugune niisugune asutus kes, kes siis teeb seda, mida liikmesriigid on kokku leppinud. Kuidas te vaatate seda Eesti ESM-i teemalist arutelu, et ühelt poolt oli väga põhjalik arutelu Eesti riigikohtus ja nüüd on seda arutanud ka riigikogu ja see on tekitanud väga-väga laialt küsimusi, aga peaasjalikult on ikkagi küsimus olnud ju selles, et et kas me väikese ja Euroopa Liidu mõistes vaese riigina peaksime ikkagi selliselt karantiin veerima või minema appi nendele riikidele, kes on meist oluliselt rikkamad ja on olnud ka vastutustundetud. No see abi on ikka väga tinglik, sest see, mis antakse nendele riikidele, on ju laenud. Ega see pole keegi, anna neile ümbrikus raha pihku ja ikkagi, nagu ma alguses ütlesin, noh, ega abistamine on ikka suuresti meie enda abistamine, et ega Saksamaa ei hakka, ei aita Kreekat mitte, sellepärast ei arutle selle üle, et, et et tal oleks liiga palju nagu niimoodi, õilis solidaarsuse põhimõte, mis ja muidugi on, on täitsa olemas ei saa kindlasti öelda, aga ta on ikkagi needsamad ahelad, pangad, majandussuhted, kauplemine, tootmine, kõik need on omavahel seotud. Et see on ikkagi no abinõud terviku terviku toomiseks nagu selgesse vette ja sellepärast on sellel muidugi mõtteni, et ega, ega nüüd liiga palju, ega meie raha ei kao sinna Kreekasse kuskile musta auku. Seemne kohta öeldakse ka seda, et see on justkui nagu föderaalne instrument juba. No see on, ega neid, kui nii tahta võtta, siis terve Euroopa parlament on, eks ole, ja terve rida asju on, on föderaalseda ma ütlengi, et et see on nagu loogika on see, et need asjad peavad omavahel tasakaalus, et ühest küljest on riikidevaheline kokkulepe, aga samas, kui need riigid on milleski kokku leppinud, siis nende täitmine võiks olla nagu ühel riigi ülesel asutusel, kellel on siis volitused ka minna kohtusse ja nõuda nende asjade täitmist, mida riigid ise kokku leppinud. Meil on neid asju kümnetega. Kui me räägime Siim Kallase tulevikust, siis 2014 lõpeb selle volinikuaeg, mis edasi võiks saada. Noh, ega, ega ma ei tea, ega sinna on nii palju aega veel, vaadake, et kaks aastat on ikka päris pikk aeg ja, ja noh, võib-olla minust saab siis võrdleva poliitika, professor näiteks või midagi taolist, võib-olla on ka rahvusvahelisi mingeid väljakutsed, ega ma ausalt öeldes ei tea, võtame võtame üks asi korraga, et teeme selle ühe perioodi lõpuni ja siis on aega. Otsustada Euroopa Komisjoni volinikuna kolmas RING. Ei, kolmas ring, ei, see on, aitab küll siis ma olen 10 aastat olnud ja, ja no iga asi saab ühel hetkel otsa. Ei ma ei, ma ei kandideeri kolmandasse kolandaks vahetuseks. Soovime siis Siim Kallasele veel head jätkuvat puhkust ja peatselt algavat tööd Euroopa komisjonis ja loodame siis, et see, see kiire raudtee Tallinnast Varssavini üsna peagi valmis saab. No loodame, et meie silmad seda näevad, ütleme nii. Milline see tähtpäev, tähtaeg võiks olla, millele me võiksime loota? No eks kõik sõltub sellest vaja, demokraat alati mäletan vanast ajast, kui meil majandusüliõpilasöeldi, et vaadake, et see, see läänesüsteem on see hirmus raske midagi otsustada. Kui on otsustatud, siis ellu viiakse kähku Nõukogude süsteem oli see väga kergel otsustada, aga ellu viidud peaaegu midagi. Nii et põhimõtteliselt, kui need otsused kõik tule lähevad, siis põhimõtteliselt peab ta kuskil hakatakse seda asja ehitama kuskil 2014 2015. Võib juba hakata ja ega siis, kui on juba kõik on olemas, raha on olemas, projekt olemas, läheb ruttu, millal see otsus langetatakse? Otsus, mis nüüd on oluline, on see kogu see eelarveperspektiiv siis edasi hakkab hakkab siis noh, ütleme see projekt saab, see otsus, on, ma arvan, ma arvan, tegelikult see on 2015, millal see, see, nagu see juba projektina ära otsustatakse, käiku läheb. Aitäh Siim Kallas, stuudios olid Lauri Hussar ja Mall Mälberg.