Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 25.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhjal langeb majandus selle aasta kokkuvõttes üks protsent. Tuleva aasta eelarve mahuks prognoositakse praegu alla 92 miljardi krooni. Kevadel loodeti veel üle 96 miljardi. Haridusministri sõnul väheneb lähiaastatel gümnaasiumide hulk ja kavas on kehtestada ühtset sisseastumisnõudmised. Kutseõppe tuleb populaarsemaks muuta. Riigikogu liikmeid tahab teha põhiseadusesse muudatuse, mis näeks ette kultuurile väärtuste kaitse paide renoveeritud raekojas. Kirikus avatakse Eesti klaasikunstnike aastanäitus. Parlamendi mõlemad kojad toetasid resolutsiooni, mis kutsub tunnustama Lõuna-Osseetiat Aasiat iseseisvate riikidena. Samasugune pöördumine esitati ÜRO liikmesriikide parlamentidele. Araabias kestab valimisjärgne võimuvõitlus riigi poliitikas üks mõjukamaid ametikohti, parlamendijuhi amet läksa opositsioonile. Ilmateade lubab, et homme ennelõunal võib kohati hoovihma sadada. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval 16 kuni 20 kraadi. Rahandusministeerium esitles suvist majandusprognoosi, mis teeb kevadprognoosi olulisi korrektiive, jätkab Riina. TALO rahandusministrile teeme suveprognoosi põhjal võib tänavuse 2008. aasta majanduskasv jääda negatiivseks ehk miinus üks protsent. Selle aasta inflatsiooniks eeldatakse 10,7 protsenti. Muret teeb nii käibe aktsiisimaksu laekumine ja sel aastal oodatakse maksude alalaekumist eelarvesse kahe miljardi krooni ulatuses. Kas tuleb ka teine negatiivne lisaeelarve? Rahandusminister Ivari Padar leiab, et lisaeelarve tuleb, kus midagi realt reale tõstetakse, aga tema seisukohast ei tohiks eelarve olla negatiivne. Täna seda võimalust, et sellel aastal veel mingeid kulutusi väga drastiliselt vähendada, sellepärast et me oleme ikkagi selles suhtes parima ära teeninud selle lisaeelarvega, mille me kevadel ära tegime, seda enam, et ja nagu te näete, et prognoos on õige rask. Ministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik sõnul peab muutuma majanduse struktuur. Ehitus- ja kinnisvara sektoris pole veel toimunud ettevõtete kohandamist uuele olukorrale, see seisab ees nagu ka tööturu reageeringud ehk ees seisavad koondamised, tööhõive vähenemine, tööpuuduse kasv ja palgakasvu aeglustumine. Inimeste tarbimises on toimunud, muutus Jan, hakatud tarbima ettevaatlikumalt. Andrus Säälik. Väga palju sõltubki kõikidest Eesti majandusse agentidest nagu endast, et kui kiiresti me suudame kohanduda, kui kiiresti toimub majandusest struktuuris muutus ehk siis rohkem tähelepanu sisemantiselt nõudluselt välisnõudluse rahuldamisele ja ekspordile. Kui me suudame seda piisavalt hästi kiirelt teha, siis ei ole välistatud ka näiteks natuke paremad kasvunumbreid kui meie praegune prognoos. Kui meie majanduse taasprognoos praegusel hetkel ootaks järgmiseks aastaks kahte koma kuut protsenti majanduskasvu siis tegelikult võiks kõikuda vabalt nulli ja kolme poole protsendi vahel. 2009.-ks aastaks prognoositakse 2,6 protsendist majanduskasvu. Mida see tähendab eelarvele, minister Ivari Padar. Eelarvele tähendab see seda, et kui me praegusel juhul tänaseks pannud kevadprognoosi põhiselt eelarve üldmahuks 96,3 miljardit krooni ehk siis see 96,3 miljardi krooni ulatuses olid siis need piirsummad, mis me saatsime ministeeriumidele, siis neid piirsummasid tuleb vähendada suurusjärgus umbes neli miljardit krooni. Minu ette pannakse, selgelt on antud olukorras riigi tulude suurendamine. Tulude suurendamiseks näeb rahandusminister vajadust vaadata üle maksupakett. Valitsuskabinet on langetanud otsuse, mis puudutab siis juriidiliste isikute tulu maksustamisel siis avansilise maksete aja edasilükkamist üks aasta sisse, teiselt poolt on teema võimalikud käibemaksuerisused, käibemaksu erisuste vähendamine ja kindlasti on teema nii-öelda kõik kogu tulumaksupakett, kõik kolm valimislubadust. Ettepanek on see, et me kõiki neid rakendaks. Eesti vabariigi juubeliaasta koolikuul on tähelepanu Eesti ajalool ja keelel, korraldatakse konverentse ning peetakse keeletalguid. Haridus ja teadusminister keskendus täna aga rohkem hariduse probleemidele. Martha Grauberg jätkab. Tõnis Lukase sõnul on õpilaste arv kõikides kooliastmetes langemas. Järgmisel aastal väljub gümnaasiumist viimane suur aastakäik. Lukase sõnul on kindel see, et lähiaastatel väheneb ka gümnaasiumide hulk. Seda nii maal kui ka linnas. Juurde tuleb tema sõnul Hugo Treffneri Gümnaasiumi sarnaseid koole, kus on ainult gümnaasiumiosa. Et gümnaasium peab pakkuma valiku, ka väikesed gümnaasiumid, ei suuda neid valikuid pakkuda valikuid näiteks loodus taas suuna ühelt poolt humanitaarsuuna, teiselt poolt vahel ja ei suuda kinni hoida ka pidevalt väga head konkurentsivõimelist õpetajate kaadrit, kes oleks spetsialiseerunud just nimelt gümnaasiumiõppes. See ei tähenda, et kõik piirkondlikud väiksemad gümnaasiumid peaksid tegevuse lõpetama, rõhutas Lukas. Õpetajaid on vähe ja koolide vähemaksjäämine ei tähenda, et õpetajaid jääks üle. Puudu on neid 2000. Noorte õpetajate kooli meelitamiseks makstakse tänavu esmakordselt 200000 krooni suurust lähtetoetust. Kui noor õpetaja vähemalt viis aastat koolis töötab, jääb see raha tema enda käsutada. Kui ta otsustab lahkuda varem, peab ta osa toetusest tagasi maksma. See puudutab maapiirkondi ja teisi linnu, mitte Tallinnat ja Tartut, sest just nendes piirkondades, mida see puudutab, on õpetajateks kaadrisaamisega kõige rohkem probleem. Lähtetoetust saab 120 õpetajat selle aasta plaani järgi, kui on neid rohkem, katsume ikka rahadega välja tulla. See iseenesest on suur eesmärk saada noored õpetajad uuesti kooli. Kutseõppe populariseerimiseks tuleb ette võtta raskeid otsuseid, ütles Lukas. Kaasa arvatud see, et üldkeskkond kooli ei peaks võib-olla kõik õppima minema, kes seal praegu õpivad. Ja ma teen ettepaneku põhikooli gümnaasiumiseaduse muudatustest, mis sellel sügisel lähevad ka valitsuses riigikogus menetlusse viia sisse gümnaasiumi sisseastumiskatsed või ütleme siis õigemini ühtsed nõudmised gümnaasiumiastujatele see paneb ka osa inimesi ennem peatuma, et nad ei lähe vooluga kaasa lihtsalt põhikoolist samasse kooli gümnaasiumisse, vaid lennud mõtlevad, nende vanemad mõtlevad võib-olla on õigel juba, et mitte ei jäta lihtsalt keskkooli pooleli, mitte rockile minna kutsekooli, kui seal erialad huvitavad, rohkem. Eesti saadab Gruusiasse Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni missioonidel raames sõjalise vaatleja. Välisminister Urmas Paeti sõnul on oluline, et OSCE sai alustada vaatlejate saatmist Gruusiasse. Ta lisas, et vaatlejatel peab olema ligipääs kõikidesse piirkondadesse üle kogu riigi, sealhulgas Lõuna-Osseetia territooriumile. Praegu on Venemaa kontrolli all välissõnumitega, siit ka jätkame. Kokoote teeb Margitta otsmaa. Vene parlamendi mõlemad kojad toetasid täna ühehäälselt resolutsiooni, mis kutsub president Dmitri Medvedjevi tunnustama Gruusia separatistlikke piirkondi Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat iseseisvate riikidena. Samasuguse kutsega pöörduti ÜRO liikmesriikide ja rahvusvaheliste parlamenti laarsete organisatsioonide poole. Gruusia president hoiatas seejärel Kremleid katastroofiliste taga järgede eest ning katses muuta Euroopas piire. Abhaasia separatistide liider Sergei kaps kutsus duumas peetud kõnes sõlmima sõjalise koostöölepet Venemaa ja Abhaasia vahel tõstatades nii Venemaa pikaajalise sõjalise kohaloleku väljavaate Musta mere regioonis. Vene seadusandjad kritiseerisid Gruusia president Mihheil Saakašvilit, nimetades teda Lääne etturiks ja kirjeldasid Gruusia rünnakut Lõuna-Osseetiat kui laiematele kampaaniat, mille eesmärgiks on Venemaa nõrgestamine. Lõpliku otsuse Gruusias realistlike regioonide tunnustamisest peab langetama president Dmitri Medvedjev. Ekspertide sõnul säilib kahe regiooni jaoks ummikseis ka siis, kui president nende iseseisvus tunnustab, kuna väga paljud riigid, isegi Venemaa eeskuju Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ootab tõenäoliselt Põhja-Küprose saatus, mida on tunnustanud vaid türgi. Nii ütles Moskvas baseeruv poliitikavaatleja Jevgeni Volk. Parlamendis algas täna ametivande tseremoonia, sellele eelnes kahe opositsioonisaadiku vahistamine. Parlamendihoones. Saadikud kuuluvad Morgan Svangi rai juhitavasse parteisse demokraatlike muutuste eest. Partei teatel oli vahistamine katse mõjutada parlamendi spiikri valimisi siiski võitist vangi rai partei tänasel hääletusel parlamendi spiikri koha andes vaatlejate sõnul hoobi president Robert Mugabe le. Parlamendi ametnike teatel valiti 110 poolthäälega spiikriks lav mormojo. Parlamendi spiikri ametikohta on Zimbabwe poliitikas üks mõjukamaid. Iraagi ja USA liidrid kiitsid heaks ja kinnitasid julgeolekupakti, mille kohaselt välisriikide sõjaline kohalolek Iraagis lõpeb 2011. aasta lõpuks 27 punktilise leppe kohaselt viiakse kõik Ameerika lahingüksused Iraagi linnadest välja järgmise aasta juuniks ja nad lahkuvad kogu riigist 2011. aastal. Poola prokuratuur uurib väiteid, mille kohaselt asus riigist on USA luure keskagentuuri vangla terrorismis kahtlustatavate kinnipidamiseks. Nii teatab sealne Justiitsministeerium. Poola võimud on korduvalt tõrjunud Euroopa nõukogu uurimisrühma poolt esitatud väiteid ja ajakirjanduse teateid, nagu oleks Varssavi lubanud USA luure keskagentuuril pidada aastatel 2003 kuni 2005 Poolas al-Qaeda kahtlusaluste salavanglad. Euroopa nõukogu uurija Tigmarti avaldas mullu juunis raporti, mille kohaselt väidetav vangla kuulus salajaste kinnipidamiskeskuste ja vangide ebaseaduslikku ühest riigist teise toimetamise võrgustikku, mille USA ajas koos liitlastega pärast 11. septembri rünnakuid. Raporti kohaselt asus samalaadne salavanglaga Rumeenias. Tagasi Eestisse täna peeti Pärnus koosolek, kus arutati eesti kultuuri väärtuste kaitsmist põhiseaduslikul tasandil. Poolteise aasta pikkuse töö järel on välja mõeldud ka lause, mis kultuuri kaitsmist põhiseaduses väljendaks, jätkab Dianalarjonova. Tänasel kohtumisel osalesid Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Ene Kaups ja Trivimi Velliste ning muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. Probleemist rääkis lähemalt Mark Soosaar. Kui võrrelda Eesti põhiseadust ülejäänud Euroopa riikide põhiseadustega, siis kultuurist ja kultuuripärandikaitsest ei ole mitte piuksugi rühmaga. Oleme üsna ühte meelt, et vaja on muuta üldist suhtumist kultuuripärandi kaitsmises, kuna oleme ikka väga raskes olukorras. Üle 500 päästis Jaan avariilise olukorras. Riigil ja omavalitsustel ei ole piisavalt vahendeid, et neid päästa. Vaja on luua ikkagi niisugune tugev põhiseaduslik nurgakivi, mille alusel on võimalik täiendada nii muinsuskaitseseadust kui kui ka planeerimisseadust. Töörühm mõtles välja ka lause, mis põhiseaduses paragrahvid 53 ja 54 vahel olla võiks. See kõlab nii. Igaüks on kohustatud hoidma nii Eesti kui teiste rahvaste kultuuripärandit, riiki, omavalitsused toetavad kultuuriväärtuste loomist, kaitsmist ja ennistamist. 53 54 vahel, sest 53 ütleb, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda, aga kultuuriline keskkond on ka väga oluline, et üks rahvas ja tema riik jätkuksid ning sellele järgneb siis põhiseaduses KOHE paragrahv 54, mis siis ütleb, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust ja meie kultuuri kaitsmine ja hoidmine esivanemate pärandi hoidmine ongi ju tegelikult Eesti iseseisvuse hoidmine. Kultuuriminister Laine Jänes on öelnud, et temal kultuuriministrina sellise sätte vastu põhiseaduses midagi olla ei saagi. Probleemiks võib osutuda luba avada põhiseadus, mis paljude arvates nii püha on. Samal ajal põhiseadus ei ole dogmade maailm muutub nii kohutavalt kiiresti. Viimase paari nädala jooksul on maailm muutunud, seda enam me peame mõtlema oma kaitsevõimele mitte ainult relvadega, vaid ka oma kultuuri hoidmise ja teadvustamisega. Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu selgitas, kuidas selline lause põhiseaduses saks kultuuripärandit Eestis rohkem kaitsta. Põhiseadus on kõikide teiste regulatsioonide aluseks ja, ja see on suunatud igale kodanikule. Muinsuskaitse seal suures osas siiski on suunatud ennekõike mälestise omanikele ja kohalikele omavalitsustele, aga põhiseadus on suunatud kõikidele riigi kodanikele. Aga see eeldab seda, et kõik need inimesed mõistaksid, et mis on see kultuuriline väärtus nendel asjadel. Järgmise sammuna on plaanis kohe esimesel nädalal, kui riigikogu kokku on tulnud töörühmal koguneda ja valmistada ette eelnõu, mis kõiki fraktsioone rahuldaks. Dianalarjunova Pärnu stuudiost. Paides avatakse neil minuteil Eesti klaasikunstnike ühenduse aastanäitus. Lähemalt räägib meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Paide raekojas kirikus saab alates täna õhtust vaadata Eesti klaasikunstnike viimase kahe aasta tööde paremikku. Väljas on 22 kunstniku tööd. Seekordne väljapanek kannab pealkirja avatud ja paidesse tulekuks näituse kuraatori virve Kiili sõnul olemas täiesti arvestatav põhjus. Hea põhjus on vastavatud raekoda ja kirik, kus seal uksed rohkem avatud, kui, kui nad varematel aegadel on avatud olnud. Pooled tööd on valminud just nimelt selle näituse jaoks. Näituse pealkiri on avatud ja ka nagu nende tööde pealt on näha, et iga kunstnik on tõesti seda seda teemat väga omamoodi käsitlenud, et on selliseid väga otse öeldud töid või teoseid. Ja samas on siis selliseid nagu vihjamisi selle, selle nagu teemaarendusega tegeletud. Eesti klaasikunstnikud on kõigiga oma nägu. Et ei saa öelda nüüd, et vot mingisugune üks trend valitseks siin ja, ja kõik, kõik vihuksid nagu ühesuguseid asju teha. Ma usun, et sellise hea positiivse emotsionaalse laengu saab siit nüüd külliga lavastaja. Sest et tööd kannavad endas ikka niisugust positiivset sõnumit. Klaasikunstnik Kai Kiudsoo Värv ütles, et seekordseid taieseid luues ta arvestas, et neid eksponeeritakse kirikus. See teadmine, et Paide kirik on ju Püha Risti kirik, see rõõmustas mind veel iseäranis, sest et kus siis veel eksponeerida ühte risti teed kui mitte Püha Risti kirikus. Eesti klaasikunstnike ühenduse aastanäitust paides saab vaadata 27. septembrini Olev Kenk paidest. Nüüd üks teade neile, kellel homme Tallinna liiklusse asja nimelt homme tuleb Tallinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja seoses sellega on liikluses mitmeid muudatusi ja piiranguid. Politsei soovitab võimalusel vältida liiklemist Tallinna kesklinnas homme kella 11-st seitsmeteistkümneni. Varutud on ka elektrirongiliiklus, Aegviidu ja Pääsküla rongid hilinevad paarkümmend minutit. Geimast öö hakul sajab vihma, pärast keskööd pilvisus hõreneb. Alates Loode-Eestist sadu lakkab. Puhub põhja loodetuul kuus kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, ennelõunal võib kohati hoovihma sadada. Puhub loodetuul kuus kuni 12 meetrit sekundis, õhtupoolikul pöördub tuul läände ning nõrgeneb kolme kuni seitsme meetrini sekundis. Sooja on homme oodata 16 kuni 20 kraadi. Niisugune oli tänapäevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.