Uudis pluss sume külaline. Meie tänane külaline on kui pateetiliselt öelda, riigimetsa peremees ehk ametilt riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas, tere tulemast. Tere päevast. Saatejuhid on Lauri Varik ja Piret Kriivan. Aigar Kallas, kui me kokku leppisime seda saadet ja seda, et meile külla tulete, siis olitegi parajasti metsas, kas mets on selline koht, kus kus võibki leida kogu aeg? Kas just kogu aeg, see on isejutt, et midagi ei ole parata, see amet on selline, et ta tahab ka kontorilaua taga istumist, aga kuna kontorilaud on ka selline liikuv mõiste tänapäeval ehk siis arvuti on kaasas ja, ja tänu meie suurepärasele sidelevile igal pool seal peaaegu igal pool, sealhulgas ka metsas, siis on võimalik mind ka järjest rohkem tegelikult metsas leida ja ja, ja mult on mitmel korral küsitud, et oi-oi, et kas sul siis töö tegemata Ta ei jää, kui sa seal metsas metsaskondad, siis aus vastus on see, et, et ei, absoluutselt mitte ja tegelikult, et ongi ju oma silm alati kuningas ja on võimalik ikkagi ise näha, mis metsas toimub ja selle peale ka siis otsuseid langetada. Missugune on kõige suurem elamus, mille te olete metsast saanud, on see ikka Eesti metsaelamus? Kui nüüd lõpuni aus olla, siis ma arvan, minu suurim metsaelamus jääb kahjuks ikkagi ühele teisele kontinendile. Nii, aga missugune see on ka huvitav, mis on Põhja-Ameerika kontinent ja, ja sellel lihtsal põhjusel, et mul õnnestus seal mõned aastad, et koolis käia ja elada ja põhja Ameerika kontinendil. Noh, ilmselt on paljudele teadaolevalt kasvavad kõige kõrgemad puud, kõige jämedamad puud, ka kõige vanemad puud, need on kõik erinevad puuliigid. Ja, ja nad on seal Põhja-Ameerika mandri läänerannikul siis suhteliselt, et selle kitsale alale kokku kogunenud ja ja, ja midagi ei ole teha lihtsalt see, et kui, kui mets on mitte nelja-viie 10 meetri kõrgune, nagu ta on siin Eestis vaid 100 ja rohkema meetri kõrgune siis kujutate isegi ette, et selline võimas vaatepilt jätab siiski väga sügava mulje, aga ei saa salata, et mis siis, et puud on lühemad või, või väiksema läbimõõduga kui ka nooremad siin Eestis ega metsas on, on alati tore ja, ja mitmes mõttes ka sündmusterohke käia. Nii et kes veel ei ole käinud, neid ma tean, Eestis muidugi ei ole selliseid inimesi, siis julgen, soovitan soovitada igal juhul. No aga Eesti metsast siis kõige suurem elamus ka siia juurde. No Eesti metsa kõige suuremad elamused on ka seotud võib-olla suuremate puudega, siis on seotud Lõuna-Eesti Kagu-Eestiga isegi täpsemalt, kus ise pärit olen ja ja loomulikult esimesed elamud, kus need on ikkagi alati kõige tähtsamad ja jäävad kõige kauemaks meelde ja ja, ja sellised männikud ja, ja kuusikud, nagu nad kasvavad, et Võrumaal seal Haanja kuppelmaastikul kus siis ka lisaks sellele, et metsast on vahe läbi minna mägedest üle ronida, selleks et kusagile jõuda on, on, on kindlasti kohad, mis minu jaoks kõige sügavama mälestuse ja ja kõige tähtsama kõige tähtsamad muljed on tekitanud. Te olete siis metsandust õppinud nii Eestis kui ka Ameerikas? Ma olen õppinud metsandust tolle ajas tolleaegses põllumajandusülikoolis, nimi on nüüd muutunud maaülikooliks ja olen õppinud Ameerika Ühendriikides küll keskkonna ja metsanduse ökonoomikat, et majanduskallakuga siis metsandust. Me valisime õieti teie, ütlesite kohe, et üks laul on, mis sellesse saatesse kohe kindlasti sobib ja võib-olla ei peakski olema, see on laul jäljed, mille on teinud Jaan Sööt, miks on see riigimetsa majandamise keskusele nii oluline laul? No kõigepealt on ta minu enda jaoks oluline laul, sest et see on Jaan Söödi poolt lauldud laul siis kui ma käisin, kus koolis ja, ja sageli ka tema ja siis tema kaasmuusikute kontserditel ja mis siin salata, see oli väga populaarne sellel ajal juba, aga miks ta RMK jaoks ja sealhulgas ka siis minu jaoks praegu väga oluline on, on see, et võttis kirjutada seda laulu veel pisut edasi, ma ei julge öelda, paremaks, aga aga kirjutades seda edasi seoses sellega, et me avasime tänavu suvel ühe matkatee ja, ja selle matkatee tunnuslauluks, siis valisime just selle ja Jaan oli nõus seda siis natukene veel meie jaoks. Sobivamaks tuunima. Me kuulame seda laule ja siis pärast räägime juba sellest samast matkateest lähemalt. Aga ka Eesti metsaprobleemidest, olevikust ja tulevikust ka. Päev vaikselt pilve varjus lahku kuid jätab jääger meist kõigist varjude ja nüüd karjuma, pea passada tuga ja Sinaalid. Kusagil soojad jääninud. Jätsime. Soojad jäljed õpetajaid, mis meie jätsime näkku kus leinas seda, mis sai veel kaua-kaua, kui hommik ja kas üldse saab täis olemas mis süütaks leegi ja Bocusduble kusagilt vee soojad jäljed. Nüüd saame kiiks. Jõukusest või päästab meid kusagil soojalt jää. Mis meie eksime. Ohvitaks soojad jäljed mis mehi sinna näkku. Soojad jäljed ohte. Jätkame saatega Meil on külas Aigar Kallas, kes on riigimetsa majandamise keskuse ehk lühendina tuntud RM ka juht ja kui meie maismaast on kaetud metsaga umbes pool, siis sellest metsast omakorda umbes 40 protsenti kuulub riigile. See on umbes miljon hektarit, mis Eesti kohta on väga suur hulk. Aigar Kallas, kas kas seda on piisavalt, on seda palju või on seda hoopis vähe? No ma arvan, et seda on täpselt parasjagu, et see metsa pindala kogu metsa pindala, sealhulgas riigimetsa pindala, pindala on ajaloolistel põhjustel selliseks kujunenud ja ja kui meil ei ole mingisugust väga suurt tahtmist, et ajalugu muutega tulevikku väga palju teistsuguseks teha, siis, siis minu meelest on täpselt parasjagu kas riik on metsale hea peremees, nii ma julgen väita küll, muidu ma ei oleks oma ametis. Ja vormilt on RMK ainulaadne asutus, te olete riigitulundusasutus ainus sellise vormi kasutus Eestis ja see tähendab, et ühelt poolt on RMK ülesanne riigile metsast tulu teenida, teisalt poolt, aga vastupidi, säilitada ainulaadseid, metsa, loodust, loodussõbralikku metsatööd, teha tasuta puhkevõimalusi, luua, loodusharidust jagada ja nii edasi, et kuidas neid niimoodi kahte poolt tasakaalus hoida, on see raske ülesanne. Ega ta lihtne väga ei ole, sest et eriti kuna tegemist on riigimetsaga ehk siis meie kõigi metsaga, siis absoluutselt igaühe meist arvamus loeb ja midagi teha ei ole, me oleme kõik ise üsna erinevad teineteisest ja ka meie soovid ja ootused antud juhul ka metsa suhtes on ikkagi väga erinevad ja ja see tasakaalustamine selliselt absoluutselt kõik teile sobiks. Noh, ilmselt on lihtsalt võimatu ülesanne, aga üritame loomulikult võimalikult enamikule sobivalt seda metsa majandada ja teha teistpidi seda selliselt, et kasutada ära kõik need metsakasvatusliku metsa kaitsmise alasid, teadmised, mida meil on koolist ja, ja tööpraktikas kaasa antud, sest et ühtepidi võib küll öelda, et mets kasvab ise ja, ja kenasti saabki hakkama ilma inimeseta, aga aga kui me tahame seda inimese jaoks ka väärtustada, siis, siis on väga mõistlik seal ka ise siis õigesti ja, ja heaperemehelikult kaasa lüüa ja, ja seda me siis oma parimate teadmiste ja südametunnistuse järgi üritame teha. Te olete kaks kuud tagasi öelnud, et Eestis võiks raiuda ligi poole rohkem metsa, kui seda praegu tehakse. Miks te nii leiate? Ma julgen öelda küll mitte riigimetsas, ehk siis täna majandame riigimetsa selliselt tema kasutus siis ka puidu saamise seisukohast lähtuvalt on mida meie loeme optimaalseks, ehk siis ongi tasakaalustatud nii, nii siis puidulised hüved, mis, mis sa noh, eelkõige tõlgivad ennast nii raha, raha keelde kui ka tööhõivekeelde, aga ka siis puhkuse veetmise, looduse kaitsmise, värske õhu, kõik muud teenused ja kaubad, kuni võib nagu ärikeeles väljendada, mida mets pakub, on, on olemas, aga, aga see, millele ma viitasin, on see, et et kindlasti on täna Eestis a kas erametsa või p-k riigi omandis olevat metsa, mida ei majanda. Ja kui seda majandada selliselt, nagu meie seda lootis ka eeskuju näidata, riigimetsas teeme, siis võiks raiuda Eestis julgesti kaks korda rohkem. Ja seda siis majandusse käibesse inimestele tööhõives tuua. Kui seda praegu tehakse. Just nimelt tahtsin selle juurde jõuad, mis jõud, et mis sellest puidust siis edasi saab, sest aeg-ajalt on ikka räägitud, et kui, et meil on küll metsa palju, aga tegelikult, et kui seda metsa palju raiuda, siis mis sellest puidust edasi saab, kas viiakse otse välja või on sellest kasu ka Eestile selles mõttes, et see annab tööd omakorda teistele inimestele, ehk siis tehakse sellest puidust siinsamas kohapeal midagi. See on üks huvitav ja mis siin salata, kahjuks kõige kinnistunum nüüd ka, mis Eesti metsanduse ja ja puidutööstuse kohta ühiskonnas levinud on, ehk siis see, et taasiseseisvumise iseseisvumise järel, kui, kui metsa- ja puidutööstus tõepoolest noh, ütleme kokku kukkus nii nagu nii mõnedki muud tööstusharud, siis siis viidigi Eestist puitu töötlemata kujul välja ja eks see kindlasti kõiki häiris ka metsakasvatajaid, ehk siis meid endid. Aga vaieldamatult üks kui mitte kõige kiiremini, siis üks kiiremini kasvanud majandusharu tööstusharu, täpsemalt siis metsa- ja puidutööstus on siin Eesti vaba teise vabariigi ajal olnud ja, ja täna võib julgesti öelda, et Eesti metsatööstus on kun, kui mitte maailmamodernseid kaasaegsem siis üks kindlasti ja suudab anda puidule, mida me siin Eestis kasvatame, raiume rohkem lisaväärtust kui minu pärast kas või siin lähi, lähi, põhjanaabrite metsatööstus ja kindlasti on siin tööstusharusid või valdkondi, mis vajaksid veelgi arendamist, need on lihtsalt niivõrd kulukad investeering investeeringu mõttes. Et, et võtab ilmselt aega, enne kui see olukord lõpuni laheneb, aga, aga täna võib julgesti öelda, et et see puit, mis Eestis raiutakse, annab igal juhul rohkem tööhõivet sekundaarseks ehk siis järeltöötlemises, kui ta seda kunagi on Eestis teinud. Eelmine nädal tuli Eesti energialt uudised Narva elektrijaamades lõpetatakse rohelise energia tootmine, mis ühtlasi tähendab siis ka puidu põletamise lõpetamist. Kuivõrd ja kuidas mõjutab see RMKd? Tahan väga loota, et mitte väga oluliselt. Meil on tõepoolest Eesti Energiaga pikaajaline koostöösuhe ja koostööplaan ja praeguste teadmiste järgi see koostega tegelikult jätkub ja, ja praegune Eesti Energia mõnes mõttes sunnitud käik on, tekitab sellise mõtise seisaku, aga, aga mul on tegelikult võib-olla pisut vara seda teemat kommenteerida, sest et me oleme veel täna ühise laua taga koos ja, ja mõtleme sellele olukorrale ja sellele, kuidas siit edasi minna igal juhul on, on sellest metsandusele tervikuna, mitte siis ainult RMK-le. Tegelikult palju kahju kui üks tarbijatest, antud juhul on see Eesti energiapuidutarbijatest, kes just sellist kehvema kvaliteediga puitu kasutab turult ära läheb. Aga põhimõtteliselt, kas see on õige lähenemine, et elektrit toota, nii et ajada puitu ahju kuni lihtsalt öelda. Oleneb sellest, millised meie valikud on, et kui kui valida on kas põlevkivi ehk siis loodusvara vahel, mida ja vahel, mida ei ole taastada niukses mõistlikus inimesele arusaadavas perspektiivis võimalik või puidu vahel, mis, mis Eestis kenasti kasvab, ise taastub ja ja, ja seda ikka pidevalt jõudsasti juurde tuleb, siis, siis mina julgeksin küll öelda, et kui oleks valida veel kord, siis mina toodaksin kogu elektri, mida me siin vajame pigem puidust. Ma vaatan teie kodulehelt, et metsamaterjali müük moodustab RMK kogutuludest suurima osa ja sellest omakorda palkide müük 41 protsenti ehk siis RMK müüb sellist toorainet, et ülejäänud majandusele või teistele tööstustele tekkis selline mõte, kas võiks näiteks RMKd ka selles suunas edasi arendada, ise kuidagi väärindaks seda puitu edasi? Mingil määral ta muidugi näiteks ka teete seda puhkekeskuste näol või vaba aja veetmise kohtade loomisena. Seda küll. Majanduspoliitiline otsus, mis tegelikult ulatub sellesse aega, kui siis vabariik uuesti loodi, ütles, ütleb seda, et et tööstuse kanti küll siis metsa puidutööstusega riik ei tegele, ehk siis selles ettevõtlust osales, on eraettevõtjate pärusmaa, tänada selliselt on toiminud ja ja nii nagu ma ka eelnevalt ütlesin, tegelikult teinud seda väga edukalt, meil on, meil on väga heal tasemel metsatööstus, mis on kujunenud vaba avatud konkurentsi tingimustes ja ja täiendavalt kaasa lööma riigil sealhulgas siis ka RMK läbi ei ole ilmselt mõistlik. Aga küll on riigil igal juhul kasutada hoobasid, millega siis soodustada veelgi ettevõtjate, siis eraettevõtjate, eelkõige tegevust ja puidukasutust ja, ja praegune juba mõned aastad toiminud energiamajanduse toetusskeem kindlasti on oma positiivse mõju metsandusele andnud ja ja, ja tänane olukord on tegelikult selline. Nüüd võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kui, kui, siis puitu, kui energiakandjat siin laiemalt kasutamata siin kasutama hakati, on, on metsavarumise maht ehk siis raiumise maht poolteist korda suurenenud. Ma vaatan jällegi, et aastane keskmine müügimaht on umbes 1,2 miljonit kuupmeetrit, see sisaldab kõiki kohalikke puuliike ja kvaliteediklasse. Kui suurem maa-ala moodustab 1,2 miljonit kuupmeetrit. Kui suure maa-alade maha raiuti aastas? Ma pean täpsustama, et 1,2 miljonit olnud, ilmselt mul ei ole neid numbreid endal kohe sagemiselt Sist palkide kohta käib jah, naaber, eks ju, et kogu raiemaht ja puidumüügi maht, mida me riigimetsast siis iga-aastaselt nüüd välja anname, on suurusjärgus siis kolm, kolm miljonit kuupmeetrit. Aga me peame tunnistama, et me seda pindalaühikus ei mõõda, sellepärast et et, et me ei, me ei võta seda nagu ühest kohast, ehk siis meil ei ole niimoodi, et neil on see miljon hektarit maad ja metsa käes ja me läheme siis ühest nurgast siis sisse ja hakkame seda sealt siis nende miljonite kaupa välja korjama vaid vaid enamus puidust tekib erinevate metsa hooldamist tööde käigus, mis, mis leiavad aset, et üle-eestiliselt selliseid raieid, mille tulemusel jääb metsa noh, selline väike auk või, või häil selliseid raieid on kokku 8000 hektarit. Aga teist kaks korda sama palju tarites on, on raieid, kus me siis tõesti läheme nagu metsale juurde, vaatame, millised on sellised allenumad, puud, millised on ühel või teisel viisil haiged puud. Võtame need välja ja loome siis sellele metsale, mis siin alles jääb, veel parema kasvu tingimuse, kui ta seal oli, kas siis valguse poolest, toitainete poolest niiskuse poolest või mis tahes. Ja siinkohal tuleb muidugi kohe ära mainida ja juurde lisada, et ega aastas ikka istutati miljoneid puid. Absoluutselt tänavu aasta plaan on 16 miljonit tükki ja, ja see on ka selline natukene segadusse ajab või mõnes mõttes ka hoomamatu number, et lihtsalt, ma arvan, oluline on, on meelde jätta riigimetsa majandamise juures see printsiip, et kõik kõik need alad, mis me puidust siis lagedaks raiume, need me ka igal juhul taasmetsastamise, siis kas siis külvame metsa, istutame metsa ja mõnel pool, kus on mõistlik, jätame ka metsa, siis looduslikult, iseeneslikult uuenemaga, aga igal juhul riigimetsa pindala ei vähene ja, ja metsa vähemaks meie vahendamise tulemusele. Ühelt poolt, siis riik teenib metsa pealt ja teenib mitte vähe, ütleme tagasihoidlikult, aga teiselt poolt riik kulutab ka metsa peale, investeerib metsa sisse, mille peale veel peale nende uute metsade istutamisega? No siin on mitu valdkonda, milles siis see raha, mille me riisi metsa majandamises teenime, tagasi paneme ja, ja peaasjalikult on see number üks valdkond, see, see, mis, mis aitab seda metsa paremini, kasvavad edaspidi. Metsakasvamise protsess on, on hästi pikaajaline, on selline metsameeste hulgas kasutatav käibefraasi, et mets kasvab 100 aastat ja, ja 100 aasta jooksul on võimalik väga palju teha selleks, et metsa ja metsa kasvatamise tulemust ehk siis puitu oleks rohkemal määral ühel pindalaühikult siis hektaril ja et oleks kvaliteetsem, et erinevad metsakasvatuslikku tööd, metsahooldustööd ja jaga metsa parendamisse suunatud tööd on need, mida me igapäevaselt teeme ja ja, ja sellest rahast, mis me teenime, võibki niimoodi rusikareegli järgi öelda. Et pool, Me paneme metsa kasvatamisse otse tagasi, aga, aga lisaks, nii nagu alguses ka juttu oli metsa tahavad inimesed kasutada erinevatel põhjustel, sealhulgas ka lihtsalt metsas käimiseks ja ja seal olemise nautimiseks. Ja, ja me oleme üritanud seda nii hästi, kui oskused ja teadmised on lubanud inimestele võimalikult meeldivaks teha ja, ja, ja metsa siis ka kättesaadavam kättesaadavamaks muuta. Peale metsa kuuluvad riigimetsa majandamise keskuse huviorbiiti ka rabad, näiteks. Jah, absoluutselt jaa, väga mitmed teised looduskooslused, mille, mis juhtumisi siis riigi maa omandil paiknevad ja ja me oleme, me oleme küll suurim metsamajandusorganisatsioon ja, ja riigi esindaja metsanduses, aga me oleme tegelikult ka suurim maaomanik. Ka kõikides muudes kategooriates, mis on ikkagi niimoodi looduslikud kategooriad ei ole loomulikult põllumehed ja ei ole ka meie oma maad linnas, aga. Hiljuti tuli uudis, et RMK tahab osa kuivenduskraave Endla rabas kinni ajada, et rabast saaks taas raba seal nüüd vastupidine protsess tegelikult. Tegelikult küll jah ja, ja mida siin tasub võib-olla nagu silmas pidada, on see, et et kui meil on kogu sellel miljon miljonil hektaril, mis on täna riigi omandis ja, ja metsana või metsaga lähedalt seotud kooslustena majandatav, siis peaaegu pool sellest on omal ajal ühel või teisel viisil kuivendatud ja mitmel poolse kuivenduse metsakuivendamine on ennast õigustanud, ehk siis mets on hakanud kiiremini kasvama, toodab rohkem puitu. Ja puit on ka kvaliteetsem, aga, aga, aga mitmel pool siga niimoodi juhtunud ei ole. Pluss veel lisaks ka see, et teed selle metsa suhteliselt massilise metsa kujundamise käigus, mis eelkõige siis nõukogu nõukogude perioodil siin Eestis meil aset leidis. Mitmed erinevad looduskooslused ka kannatada said ja, ja antud juhul on siis riigis tehtud selline inventuur, mille järgi siis erinevad endised rabaalad on, on hinnatud sellisteks, seal madi metsa kasvatamine kunstlikul viisil? Ei, kindlasti ennast ei õigusta ja, ja seetõttu on, on mõistlik nad nii hästi kui võimalik, et viia tagasi sellisele looduslikule loomulikule kujule, nagu nad kunagi varem olid kasvanud lõpuni õnnestub. Seda näitab aeg, aga, aga karta on, et see aeg on võib-olla veel pikem kui tavapärane metsa kasvamise aeg, nii et need on selle töö hindajad saavad olema ilmselt juba teised inimesed. Seda proovitakse siis nüüd teha Endla rabas või rabaga. Jah, seda proovinud enda rabaga, seda proovime teha mitmel pool mujal ka siin Viru rabas samamoodi siin Tallinn-Peterburi maantee ääres ja ja neid kohti on valitud välja veel. Et noh, kus see nagu mõistlik piir on, on iseküsimus ja mis siin salata, ka see nii nagu metsa kuivendamine on omal ajal olnud väga kulukas tegevus. Ega taastamine ei ole palju odavam. Et tuleb kindlasti ka siin raha lugeda ja mõelda sellele, et mõnikord võib-olla loodus ise veel targem ja, ja kindlasti ökonoomsem olukord aasta ja kui, kui inimene suudab olla Aga et inimene suudaks olla võimalikult tasemel, siis selleks on vaja haritud inimesi, haritud metsandusala inimesi. Kuidas teile tundub, kas inimesi, kes metsaga tegelevad ja kes suudavad seda kaasaegset vajadustele vastavalt teha, kas neid on Eestis parasjagu või on puudu, kuidas üldse tänapäeval kui inimesed on ju linnastunud, et kui palju on neid, kuidas noored tahavad minna õppima metsandust näiteks? No sellel ajal, kui mina metsandust läksin õppima, oli ka ühiskond linnastunud, aga, aga ma mäletan seda, et konkurss sellele erialale selles ülikoolis, kus mina siis õppisin, ehk siis põllumajandusülikoolis oli, oli kõige kõvem. Ja, ja nii palju, kui mina tean, siis, siis tänane olukord on üsna sarnane metsanduse eriala, mis on küll võib-olla pisut laiemaks muutunud, kui ta tollel hetkel oli siin 20 aastat tagasi, siis siis on, on endiselt õnneks ikkagi inimesi, kes, kes tahavad hea meelega metsa ja loodusesse minna ja seal toimetada. Et tänane olukord on küll selline, et, et päris moodi tikutulega haritud inimesi otsima ei pea, küll on üleüldine trend sedasama linnastumisega seonduvalt see, et, et võib-olla niimoodi oma kätega töö tegijaid siis kutsehariduse läbi ameti omandanud inimesi kõikidel aladel, sealhulgas ka metsaalal suhteliselt keeruline leida, vaatamata sellele, et et need riistad, millega täna metsas toimetatakse, on on vägagi vägagi kaasaegseid ja ma pean tunnistama, et nii nagu minu kontoritool ja ja mis siin salata, ma ei taha küll kriitikat ja aga need toolid siin teie stuudios on, on oluliselt kõvemad kui ja, ja ebamugavamad kui, kui toolid, mis, mis on täna metsamasinate sees ja meile siis täitsa masinaoperaatorit. Kakk klahve vajutades. Ja puldil, kuhu, näpp sõrmedega liigutusi tehes täna oma igapäevast tööd teevad, nii et julgeks soovitada küll metsanduse eriala õppida praktilist eriala õppida, seda enam, et. Ma olin hea meelega, tegin kummarduse tagasi Eesti metsatööstusele, siis, siis kindlasti ka Eesti praktiline metsandusharidus siis kutseharidus on, on samuti maailmatasemel ja ja julgen küll öelda, et kes tahes näiteks luua metsakoolist täna läbi käib, selle kooli edukalt lõpetab, võib olla päris kindel, et tal on töökoht mis tahes teises Euroopa riigis, kuhu ta võiks puude mahinguix ta elama minna, nii et et metsanduse eriala õpetatakse Eestis väga tasemel. Kas palgad Eestis on konkurentsivõimelised võrreldes nende Euroopa kohtadega, mis te just nimetasite? Ma julgen öelda, et on küll, sest et Töö on töö ja, ja ka tööjõuturg just nimelt heade spetsialistide osas on, on ikkagi rahvusvaheline ja kui me Eestis ei maksa korralikku palka metsas tööd tegevale inimesele, siis tal on väga lihtne minna noh, mistahes teise riiki ja, ja tõepoolest tegelikult seda tööd väärtustatakse vägagi, niiet et spetsialistil Eestist pärit spetsialistil Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, kus iganes tööd leida on, on väga lihtne ja ja see tähendab seda, et me peame neid inimesi kinni hoidma, kui me tahame. Me tahame Eestis samuti hästi metsa majandada ja loomulikult me tahame, miks me neid inimesi koolitama. Selleks, et inimesed hästi töötaksid, peavad nad saama ka puhata ja mets on puhkamiseks väga hea koht, sealt saab palju energiat. Jaa, RMK pakub ka puhkamiseks väga häid võimalusi. Aigar Kallas juulis läbisite koos mitmete teiste inimestega päris mitmesaja kilomeetrise matkapõhjarannikult edelarannikule, Oandust, Iklasse, ajakirjanduses sai see ka palju tähelepanu. Mu esimene küsimus selle retke matka kohta on, mis teid üllatas sel teekonnal? Kindlasti olite Neid üksikuid lõikega varem külastanud, aga nüüd sellel tervel teekonnal ühes ulatuses. Üllatas kõige rohkem FC, et 370 kilomeetrit, et on nii lühike maa. Ehk siis ei, kui päris aus olla, siis enne rajale minekut selle esimese sammu tegemise juures see teadmine, et siit tuleb neid samme veel ja veel oli noh, kas just kõhedust tekitav, on võib-olla palju öelda, aga, aga selline aukartust äratav kindlasti. Aga, aga kui me minema hakkasime igapäevaselt neid kilomeetriposte muudkui seljataha jätsime ja ja kenasti graafikus püsisime sellised, nagu me seda nagu plaaninud olime, siis. Hakkas tunduma küll, et oi-oi, me siin oleme tegelikult kõigeks võimeline ja ja nii nagu seda selle matka ajal sai ka välja hõigatud, et kui nüüd sealt Läti piirist nüüd rada edasi läheks, küll võiks minna ei oleks ei oleks seal küsimust üldse ja ma arvan, kõik meie meie seltskonna matkaseltskonna liikmed on sama meelt endiselt. Te läbisite selle raja siis jalgsi või rattaga, mõlemat pidi on võimalik. See mõlemat pidi võimalik ja me loodame väga seda, et tänavu talvel saab olema kestaga näiteks suuskadega võimalik läbida. Saame näha, see mõned rajalõigud on täna veel sellised, mis, mis kattuvad suhteliselt liigeldavate teedega ja, ja sellepärast võib suusaraja tegemine olla natukene keeruline seal aga, aga mine sa tea, igal juhul kavatsus selline on. Aga meie tegime tõesti seda, et kasutasime nii nii jalgrattaid, et tegelikult ka tõukerattaid proovisime mingeid etappe paadiga sõita siis lõpuotsa peaaegu lõpuni välja viikingilaevaga, mis, mis meid tegelikult ka seal okupilt peaaegu et Iklasse, siis ehk siis täpsemalt Treimani Treimani sadamasse merd mööda viis hobuste selga, istusime ühele lõigule, nii et katsetasime ära võimalikult palju erinevaid liikumisvahendeid ja julgen öelda, et praktiliselt kõigiga noh, kindlasti kindlamini muidugi oma kahel jalal olnud võimalik see 370 kilomeetrit kenasti läbi teha. Aga kas see on siis niimoodi ka võimalik, et kui te nimetasite hobuseid, et matkaja võtab ühest peatuspunktist hobused ja läheb nendega järgmisesse peatuspunkti ja jätab nad sinna, et sealt viiakse nad ise tagasi, sellist teenust veel ei ole, seal rajal. Jah, päris postijaama teenust me siin pakkuma hakanud ei ole, et et meil õnnestus saada kokkuleppele Tori hobusekasvatusega, kes, kes nägi ka seda, et selline ettevõtmine on, on aus ja ja vahva ja tuli siis ja oli nõus siis oma hobused tooma ühte punkti hüppessaarde ja sealt siis liikusime edasi Soomaa keskusesse 22 kilomeetrit, mis oli nii ratsanike kui hobuste jaoks tegelikult tõsine ettevõtmine, aga aga kes on, kes on head ratsutajad ja kes, kes oskavad hobuste eest hoolt kanda, ma arvan, et saavad selle raja läbimise hakkama küll keeruliseks. Hobuste jaoks ilmsed rabadesse laudteel püsimine aga, aga, aga on alati võimalik ka rabast jälle mööda minna, see teeb muidugi pikemaks marsruuti, aga aga. Aga ühesõnaga siis Oandust hakata pihta Iklasse jõuda, kes peab tagasi tulema sama teed pidi, kas teil on lähiajal ka teine teed teha sealt lääne poolt Eestist? Teate neid inimesi, kes on meile helistanud, helistanud ja kirjutanud ja mõned natuke võimsama häälega ja mõned isegi niukse pahas häälega on olnud maininud seda, et nüüd see rada nüüd selle koha peal, aga tähendab seal hoopis sellega sellega kolmanda, kohapeal on on pannud mõtlema küll, et midagi teha ei ole, tundub, et inimesed, et hea meelega käiksid ja ja tegelikult näitaksid oma oma oma kodukanti ja ja, ja siin vist muud valikut ei olegi, kui nende radadega tuleb nüüd edasi minna, et millises suunas sealt Iklast liikuma hakata või hoopis Eestile teistpidi põiki öelda siis triip peale joonistada kaardile või siis rada loodusesse. See on nüüd veel otsustamise küsimus, et me oleme täna sunnitud tunnistama ka seda, et et ka see praegune 300 kilomeetrit On kindlasti huvitav ja, ja väga vahvasti läbitav, aga, aga, aga võib-olla saaks seda veel põnevamaks teha natukene ühes või teises kohas seda marsruuti õppendades või, või mõnda teist punkti veel sinna juurde tuues, nii et et tuleb selle rajaga veel vaeva näha ja ta inimestele paremini jälgitavaks ja, ja selle, mis siis kättesaadavamaks muuta, aga, aga kindlasti on, on tulevik et see rada jätkub ja, ja seda enam, et neid kohti tegelikult Eestimaal on väga-väga palju, ükskõik, kas Kagu-Eestis, saartel, kus mujal, kus, kus tahaks ju ka käia, matkaradasid tegelikult. Riigimetsas on täna 2000 kilomeetrit kokku, nii et käia on võimalik küll, aga, aga jah, selline esimene, tõeliselt pikk ja, ja sellisemad sellistele tõsistele matkasellidele nagu väljakutset esitav on, on siis tõesti see, mis on, just algab, ütles. Või ka vastupidi, aga kuidas üldse matkarajad sünnivate ütlesite 2000 kilomeetrit tõepoolest, neid matkaradasid matkateid on väga palju. Mis põhimõtetel need rajatakse ja kuidas see protsess üldse välja näeb, selle marsruudi välja valimine ja siis sisse rajamise tegemine. No eks see alguse saab eelkõige sellest, et et, et inimesed ise leiavad või läbi ajaloo on siis leidnud põnevamat ja huvitavamat mis tahes erineval põhjusel kohad, kus nad tahavad käia. Ja ja noh, selline, et võrdlused, kui, kui linnas tehakse mingisugune haljasala, siis, siis reeglina ikkagi inimesed hakkavad sealt üle käima ja pärast siis pärast on sinna mõistlik hoopis idee teha, kui selle asemel, et teha, eks ju ringi, aga ja, aga mõnes mõttes noh, see ei ole võib-olla päris üksjale paralleel, aga mõnes mõttes ta päris algus on ka selline olnud, pluss veel loomulikult inimesed, kes metsasüsteemis või looduse hoidmise süsteemis on, on pikka aega töötanud kiitnud kohti, mis, mis väärivad eksponeerimist ja ja seeläbi siis ongi siis siis valitud need kõigepealt piirkonnad või objektid, mida soovitakse näidata siis siis kohad, kuhu on inimestel võimalik kui mis tahes siis liikumisvahendiga autoga rongiga bussiga juurde pääseda ja siis on need kohad vaja ühendada ja üritada teha seda selliselt, et ta on ühtepidi võimalikult võimalikult atraktiivne, ehk siis inimesed tahaksid seal käia ja teistpidi ka võimalikult vähe loodust kahjustab, et, et ka see on nende, nende radade loomise juures väga oluline aspekt. Just et teinekord võib-olla on vajalik ja oluline inimene kuhugi ei pääseks segama ka loomi, linde, taimi. No täpselt niimoodi ja ja, ja võib-olla ka isegi kui ta, kui ta pääseb, et siis ka näiteks laudradade nagu eesmärk on ühtpidi mugavaks teha seda raba läbimist, aga teistpidi ka vähendada siis inimese mõjusal rabamaastikule, kus ta läbi käib, et ka need vahendid, mida siis selle raja tegemiseks valitakse, on, on enamalt jaolt ikkagi siis sellised, et ta konkreetsele sellele looduskooslusele mis tahes liigile, kes parasjagu selles piirkonnas elab, kus siis inimesed käivad nagunii või soovitakse neid suunata võimalikult vähe kahjudeks. Aigar Kallas, riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees te olete ilmselt ise ka väga kogenud matkainimene, et võib-olla mõni soovitus inimestele, kes lähevad matkama, no kui just ei lähe sellele suurele matkarajale võib-olla mõnele vähemale, et mille peale peaks enne ütlema, millega peaks arvestama. Paar nõuannet, niisugused käepärast nõuannet. No ma väga kogenuks ei julge ennast pidada, olles nüüd sellel samal matkarajal olnud inimestega, kes tõesti igapäevaselt praktiliselt kas metsas ööbivad või võikilomeetreid ja kilomeetreid, nagu oma erialane läbi käivad, siis nende kogemused on, on kindlasti hoopis suuremad, aga aga sellised, selliste praktiliste nõuannete hulka käib kindlasti see, et tasub matkale minna selliste inimestega koos, kellega sul on meeldiv ja tasub võtta kaasa selliseid, et riided ja sellised jalanõud, mida kanda on mugav ja ja süüa neid asju, mis ei ole väga rasket kanda, aga mis siis, kui maitsvad ja, ja käia nendes kohtades, mis on toredad? Millal ise pääsete nüüd metsa? Täna õhtul ilmselt mitte, aga kuigi väikse jooksuringi ilmselt teen ja sellises nagu pargi maastikus looduspargi maastik, kus mis ka teatud tingimustel metsaks kvalifitseerub, kindlasti teen, aga, aga võib-olla sellisele pikemale retkele lähen ilmselt nädalavahetusel. Aitäh, Aigar Kallas, riigimetsa majandamise keskuse juht ja minu soovime teile kena suve jätku. Suur tänu.